Pankrotimenetluse vallas on küsimusi rohkem kui vastuseid
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal on hea meel tervitada, et maksejõuetuse teenistus on moodustatud ning alates käesolevast aastast on sinna ka võimekas juht leitud.
Maksejõuetuse teenistuse üheks ülesandeks on muu hulgas uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel.
Teenistuse loomine aitab kaasa üldisele ettevõtluskultuuri paranemisele Eestis.
Üheks suurimaks probleemiks Eestis on pankrotimenetluste raugemise suur osakaal. See tähendab, et pankrotistunud ettevõttel kas puuduvad üldse või ei ole piisavalt vahendeid isegi pankroti läbiviimiseks. Varasemalt tähendas see ka seda, et enamasti ei uurinud keegi maksejõuetuse põhjuseid ja võlgniku tehinguid. Läbi ettevõtluskultuuri tõusu võidavad aga võlausaldajad.
Aastaid on pankrotimenetluses olnud probleemiks pankrotihalduri kohustus esitada kuriteo tunnuste ilmnemisel kuritöö teade või kaebus prokuratuurile või politseile ning juhul, kui seda ei rahuldata, kaebeõiguse teostamine. Aga kõigest järjekorras.
Maksejõuetus ja pankrot
Maksejõuetus on isiku või ettevõte suutmatus täita oma rahalisi kohustusi ning pankrot on võlgniku püsiv maksejõuetus. Lühidalt toimub protsess järgnevalt.
Pärast pankrotiavalduse esitamist algatab kohus pankroti väljakuulutamise menetluse, määrab ajutise pankrotihalduri ning vajadusel väljastab käsutuskeelu teatavakstegemise teate, mille kohaselt, ei tohi võlgnik ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta oma vara käsutada. Ühtlasi tuleb peatada ka kõik sundtäitmised võlgniku vara suhtes.
Ajutine pankrotihaldur koostab esmase ülevaate võlgniku hetkelisest majanduslikust olukorrast, kogub kokku kõik esmased teadaolevad võlanõuded võlgniku vastu. Ajutine pankrotihaldur peab kohtule koostama aruande, kus nähtub ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku maksejõulisusest. Ajutisel halduril tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on tekkinud süüliselt või mitte. Lisaks peab ajutise pankrotihalduri aruanne sisaldama teadaolevat vara nimekirja, mille alusel saab kohus hinnata, kas vara on tegelikult piisav võlgniku kohustuste täitmiseks või mitte. Peale ajutise pankrotihalduri aruannet teeb kohus määruse, kus otsustatakse, kas kuulutatakse välja võlgniku pankrot või mitte.
Kui kohus otsustab pankroti välja kuulutada, siis määrab ta sama määrusega ka pankrotihalduri, kes antud menetlusega edasi tegelema hakkab. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Pankrotihaldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest, sätestab pankrotiseaduse § 35.
Sama seaduse § 28 lg 1 ja 2 järgi juhul, kui selgub et võlgnik on maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, tuleb halduril või kohtul teavitada sellest prokuröri või politseid. Seega on pankrotimenetluses pankrotihalduril kohustus esitada muu hulgas ka kuriteoteade või kuritöökaebus juhul, kui ta tuvastab kuriteotunnustega teo.
Riigikohtu kaasused
Riigikohtu viimase aja lahenditele tuginedes ei ole võimalik üheselt aru saada, kes ikkagi on sellisel juhul kannatanu ning kellel on õigus halduri poolt esitatud teabe alusel kriminaalmenetluse mittealustamist vaidlustada.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 järgi on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras.
Näide
Lahendis nr 1-19-9575 p- 46 leidis Riigikohus, et karistusseadustiku § 384 lg 1 järgi süüdistatava võlgniku pankrotihaldurit pole võimalik käsitada kannatanu esindajana. Pankrotihaldur leiab, et menetletavas asjas on kannatanu võlgniku pankrotivara, mille kasuks tegutseb pankrotihaldur. Kolleegium sellega ei nõustu.
Kriminaalseadustiku § 37 lg 1 esimese lause kohaselt saab kriminaalmenetluses kannatanuks olla üksnes füüsiline või juriidiline isik. Pankrotivara ei ole isik. Seetõttu ei saa seda käsitada ka kannatanuna ega pankrotihaldurit kannatanu esindajana. Pankrotihaldurit ei saa käsitada ka süüdistatava võlausaldaja(te) esindajana. Seadus haldurile sellist pädevust ei anna.
Pankrotiseaduse § 55 lg 1 kohaselt peab pankrotihaldur kaitsma kõigi võlausaldajate kõrval ka võlgniku õigusi ja huve. Seega puudub pankrotihalduril kaebeõigus, kuna ta pole kannatanu. Kaebeõigus on kannatanul ehk füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajal, kuid see teeb edasikaebamise olukorra veelgi keerulisemaks.
Riigikohtu viidatud määrusest ei selgu, kes peab sellisel juhul ( halduri kuriteoteate puhul) tuvastama kannatanu, kas kannatanut informeeritakse kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ning selgitatakse talle kaebeõigust. Ja kas haldurit sellisel juhul üldse teavitatakse (kas peab teavitama?) kriminaalmenetluse alustamata jätmisest? Kui haldur ei ole kannatanu esindaja, ei ole tal ka ülevaadet kriminaalasjast, mis omakorda takistab edasiste otsuste tegemist pankrotimenetluses.
Kokkuvõtteks
Eeltoodust tulenevalt on hetkel lahendamata küsimusi rohkem kui vastuseid. Kuidas siis ikkagi pankrotihalduri kuriteoteate esitamise kohustust realiseerida koosmõjus kaebeõiguse rakendamisega? Võib öelda, et sellises situatsioonis on kaotajaks pooleks eelkõige ikkagi võlausaldajad, olgu selleks juriidiline või füüsiline isik ja nende huvid. Ja ettevõtluskultuur sellega ei kasva, vaid väheneb.
Loodame, et Riigikohus lahendab tulevikus ka ülal tõstatatud küsimused ning ka vastloodud maksejõuetuse teenistus saab pankrotihaldureid asjakohase nõuga aidata ning võlgniku ja tema lähikondsete seadusevastase käitumise tuvastamisel maksejõuetuse tekitamisel omapoolsed seisukohad anda.
Artikkel on avaldatud raamatupidamis- ja õigusuudisteveebis RUP.