Otsuse aluseks olnud kohtuasjas oli vaidlusküsimus see, milliste väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et väide, et üks isik töötab teisele isikule vastu, on keeleliselt niivõrd üldine, et seda ei saa käsitada faktiväitena, selle tõesust ei saa tõestada, vaid saab anda üksnes hinnangu, kas see on ebakohane või mitte.

Kolleegium lisas, et sõltumata sellest, kas kõnealune väide on käsitatav ebaõige faktiväite või väärtushinnanguna, ei andnud selle avaldamine alust kahjuhüvitist välja mõista.

Riigikohus selgitas, et iga väärtushinnangu avaldamist ei pea lugema õigusvastaseks ja igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.

Kohus sedastas, et sotsiaalmeedias avaldatud väide on õigusvastane eelkõige siis, kui sellel on alandav, häbistav või naeruvääristav iseloom. Sotsiaalmeedias avaldatud väide, et ametnik töötab ministrile vastu, ei riiva ametniku au sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks rohkem kui tühisel määral.

Lisaks selgitas tsiviilkolleegium, et andmete avaldamine tähendab andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Kolleegium rõhutas, et sotsiaalmeedias teise isiku kommentaarile pelgalt heakskiidu väljendamist ei saa tõlgendada väidete avaldamisena.

Kohtuasjasnõudis Viive Aasma oma hagis Rein Jõe vastu mittevaralise kahju hüvitamist.