Eipre ABRiigikohus: iga negatiivse kommentaari eest ei tule määrata kahjuhüvitist
Vandeadvokaat Martin Traat esindas klienti edukalt Viive Aasmaa poolt esitatud kahju mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.Riigikohtu tänase otsusega on loodud Eesti õigusruumis pretsedent, et igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.
Otsuse aluseks olnud kohtuasjas oli vaidlusküsimus see, milliste väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et väide, et üks isik töötab teisele isikule vastu, on keeleliselt niivõrd üldine, et seda ei saa käsitada faktiväitena, selle tõesust ei saa tõestada, vaid saab anda üksnes hinnangu, kas see on ebakohane või mitte.
Kolleegium lisas, et sõltumata sellest, kas kõnealune väide on käsitatav ebaõige faktiväite või väärtushinnanguna, ei andnud selle avaldamine alust kahjuhüvitist välja mõista.
Riigikohus selgitas, et iga väärtushinnangu avaldamist ei pea lugema õigusvastaseks ja igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.
Kohus sedastas, et sotsiaalmeedias avaldatud väide on õigusvastane eelkõige siis, kui sellel on alandav, häbistav või naeruvääristav iseloom. Sotsiaalmeedias avaldatud väide, et ametnik töötab ministrile vastu, ei riiva ametniku au sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks rohkem kui tühisel määral.
Lisaks selgitas tsiviilkolleegium, et andmete avaldamine tähendab andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Kolleegium rõhutas, et sotsiaalmeedias teise isiku kommentaarile pelgalt heakskiidu väljendamist ei saa tõlgendada väidete avaldamisena.
Kohtuasjasnõudis Viive Aasma oma hagis Rein Jõe vastu mittevaralise kahju hüvitamist.
Loe lähemalt ERRist.
Eipre ABÕigusteadlased: riik peaks rahastama akadeemilist õigusharidust vaid ühes ülikoolis
Erinevate nimekate õigusteadlaste hinnangul peaks riik peaks rahastama üksnes akadeemilise kõrgkvalifikatsiooniga juristide ettevalmistamist ja seda üksnes ühes ülikoolis. Tasuta akadeemilise õigusõppe kõrval tuleks võimaldada ka tasulist õpet eriõppekavadele, mikrokraadidele ja täiendõppele.
Kuna õigusharidust pole võimalik mujalt sisse osta, peab Eestis pakutav haridus olema tipptasemel, praegune olukord aga selline pole, kirjutavad õigusteadlased pöördumises peaministri, justiitsministri, haridus- ja teadusministri ning suurimate kõrgkoolide rektorite poole.
Pöördujate hinnangul pole senine juristide ettevalmistussüsteem piisav kvaliteetse juristkonna pealekasvu tagamiseks, see raiskab ressursse, ei vasta Eesti vajadustele ning takistab tipptasemel õigusteadlaste järelkasvu.
“Eestis antakse õigusteaduse diplom liialt paljudele inimestele, kes ei ole tegelikult läbinud aineid, mille laitmatu tundmine on juristitöö eeldusena hädavajalik. Kõrghariduse kroonilise alarahastuse tingimustes kahandab napi ressursi pihustamine mitme ülikooli vahel võimalusi kuskilgi kvaliteetset haridust anda,” kirjutavad juristid.
Kuna paljudel ametialadel on vaja ka magistrikraadi ning erinevate kõrgkoolide kraadid pole omavahel võrreldavad, leiavad juristid, et juuraharidust võiks pakkuda vaid ühes kõrgkoolis ning teha seda integreeritud õppena ehk bakalaureuse- ja magistrikraadi tasuta õppes eraldi pole.
Lisaks toovad nad välja, et kehtestada tuleks ühine kutseeksam juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel, milleks on näiteks kohtunik, advokaat, prokurör ja notar.
Muu hulgas tuleks juriste koolitada vaid riigitellimusel oleva õigusõppe alusel ning eristada omavahel akadeemilist haridust ning täiendõpet, mikrokraade ja eriõppekavasid.
Sealjuures tuleb kindlaks määrata hulk, kui palju tudengeid tasuta haridust saab ning üle tuleks vaadata ka õppekavade sisu ning viia see vastavusse Eesti vajadustega.
Pöördumisele on alla kirjutanud riigikohtu esimees Villu Kõve, õiguskantsler Ülle Madise, advokatuuri esimees Jaanus Tehver, peaprokurör Andres Parmas, notarite koja esimees Merle Saar-Johanson, juristide liidu tegevpresident Mai Palmipuu, akadeemilise õigusteaduse seltsi esimees Irene Kull ja esimees .
Eipre ABKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja uueks esimeheks valiti Terje Eipre
Koja eestseisus valis 2021 aasta 29. jaanuaril toimunud koosolekul Koja
esimeheks Terje Eipre ning Koja aseesimeheks Katrin Velleti.
Soovime advokaadibüroo poolt meie juhtivpartnerile Terje Eiprele õnne ja edu uutel väljakutsetel!
Eipre ABKelle huvides muudeti pankrotiseadust?
President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mida Justiitsministeerium on valmistatud ette juba 2015. aastast alates. Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud erinevad ja see jookseb läbi ka Riigikogus 16. detsembril heaks kiidetud pankrotiseaduse muudatustest.
Olulisemate muudatustena pankrotiseaduses toon esile füüsiliste koosolekute osakaalu vähenemise pankrotimenetluses, pankrotivõlgniku mittekonstruktiivse käitumise võimaluste ahenemise, pandipidaja positsiooni tugevnemise ning pankrotihalduri töökorralduses ja tasustamises toimuvad muudatused. Kõik see peaks kokkuvõttes parandama ettevõtluskeskkonda ning muutma raskemaks seaduste rikkumise ning kiirendama pankrotimenetlust.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui pankrotihaldurite avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni põhisõnumiks on aastate vältel olnud, et pankrotimenetlused peavad alguse saama õigeaegselt ja varatute menetluste osakaal peab vähenema ning pankrotihalduril peab olema kindlustunne, et tagatud on piisav tasu, mis ka reaalselt välja makstakse.
Bürokraatlikus mõttes on menetluse efektiivsuse probleeme seadusemuudatustega lahendatud nii et mitmed seni füüsiliselt toimunud koosolekud on kas üldse ära jäetud (nt kohtu eelistung) või asendatud kirjalike protseduuridega (nt nõuete kaitsmine). Samuti eeldatakse pankrotiavalduse kirjalikku läbiviimist, kui menetlusosaline ei soovi läbivaatamist kohtuistungil. Lubatavaks muutuvad ka tagaseljaotsused.
Menetluslikus plaanis on ette nähtud mitmed meetmed, mis peaksid hakkama soodustama kohtudeposiitide tasumist, et oleks võimalik pankrotimenetlusi läbi viia ja välistada pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse lõpetamine raugemisega. Võlausaldaja, kes on maksnud juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi vastavalt pankrotiseaduse § 30 lõikele 1, saab seda senise hagimenetluse asemel pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult tagasi nõuda hagita menetluses, milles kuulutatakse välja võlgniku pankrot.
Suured lootused on ka 2022. aastal tööd alustaval riiklikul maksejõuetusteenistusel. Nimelt olukorras, kus pankrotivõlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ka võlausaldajatest keegi ei soostu tasuma menetluskuludeks vajaliku summat kohtu deposiiti, tekib võimalus, et riik võtab pankrotimenetluse üle avaliku uurimisena. Sellisel juhul ei pääse pankrotivõlgnik ega tema lähikondsed järelevalvest enda tegevuse üle ega maksejõuetuse tekkimise põhjuste uurimisest, sh. olukorras, kus ettevõte on eelnevalt müüdud „likvideerijale“. Võlausaldaja peavad arvestama, et avaliku uurimise korral on nende roll pankrotimenetluses marginaalne. Loodetavasti leiab riik piisavalt vahendeid raugevate pankrotimenetluste uurimiseks ja pankrotivõlgniku võimaliku seadusvastase käitumise tuvastamiseks.
Uueks meetmeks on ka kohtule antav võimalus, et kohus võib ajutise halduri nimetamisel lubada jätkata kas täitemenetlust või konkreetset täitetoimingut. Selline samm peaks vähendama võlgniku võimalust laveerida täite- ja pankrotimenetluse vahel ilmse eesmärgiga hoida kõrvale tema vastu esitatud nõuete täitmisest enda vara arvel. Seega, kui kohtutäitur on alustanud võlgniku vara müüki, enampakkumisel on reaalsed võimalused lõppemiseks vara müügiga, siis võib kohtutäitur kohtu loal koostöös ajutise pankrotihalduriga viia enampakkumise lõpuni. Tulemist arvatakse maha kohtutäituri tasu ja ülejäänud summa kantakse pankrotivarasse. Täitemenetluses sissenõudjaks olnud isiku nõuet ei rahuldata mitte täite- vaid pankrotimenetluse raames pankrotiseaduses ettenähtud korras.
Võlausaldajate seas on oluliselt parandatud pandipidaja positsiooni. Kui hetkel on pandipidajatel kohustus tasuda pankrotimenetluse kulusid kuni 15 % ulatuses pandieseme maksumusest, siis muudatusejärgselt vaid 10 % ulatuses. See tähendab, et kui kogu või oluline osa pankrotivõlgniku varast on pandiga tagatud, siis pankrotimenetlus lõpeb pigem raugemisega ja pandiga tagamata nõuete võlausaldajate nõudeid pigem ei rahuldata.
Pankrotihalduritel säilib kahjuks jätkuvalt ebakindlus tasustamise osas. Kuigi seadusandja tegi olulisi muudatusi pankrotihalduri tasustamises, on jätkuvalt lahendamata põhiküsimus – mille arvel tasu sisse nõuda, kui pankrotivara napib? Liiati ei suurendatud pankrotihalduri tasusid, tasude sisse arvestati vaid enamik lihtsamaid kulusid. Pankrotihalduri tasumäärad on püsinud muutumatuna alates 2004. aastast, kuid tarbijahinnaindeks on sellel perioodil kasvanud 65,6 %, pankrotimenetlused on aja jooksul muutunud oluliselt ajamahukamaks, keerulisemaks ja vaidlusterohkemaks.
Kokkuvõtvalt loodame kõik, et üleminek uuele korrale on sujuv ning pankrotimenetlustes nõuete rahuldamise suurus kasvab ning Eesti ettevõtluskliima lõpuks paraneb vaatamata COVID pandeemiale. Kes ise seaduse vastu igapäevaselt sügavat huvi ei tunne, see peaks jätkuvalt abi otsima vastava ala spetsialistilt.
Terje Eipre
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
Kutsekogu juhatuse esimees
Eipre ABVandeadvokaat Terje Eipre valiti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimeheks
Käesolevaga teavitame, et vandeadvokaat Terje Eipre valiti 10.07.2020 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralisel ameti- ja kutsekogul valimisel kutsekogu esimeheks.
12.08.20 toimunud koja eestseisuse koosolekul valiti koja esimeheks ametikogu esimees Arvi Pink ning aseesimeheks kutsekogu esimees Terje Eipre.
Eipre ABOsaühingutel on edaspidi võimalik osasid lihtsamalt võõrandada
1.augustil jõustus äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingutel edaspidi lihtsamalt osasid võõrandada.
Kui mai lõpust ei pidanud osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing olema enam notariaalselt tõestatud, siis alates 1. augustist on vähemalt 10 000 euro suuruse osakapitaliga osaühingutel võimalik loobuda ka osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest.
Muudatus annab osanikele suure paindlikkuse osade tsiviilkäibe lihtsamaks ja kiiremaks korraldamiseks ja loob sellega paremad võimalused Eesti ettevõtetesse investeerida. Osaühingu põhikirjas tuleb edaspidi selle tarbeks ette näha käsutustehingu notariaalse vormi nõudest loobumine ja vorm, milles tuleb tehing teha. Seaduses sätestatud minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.
Põhikirjas vastava muudatuse tegemiseks peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Olemasoleva osaühingu põhikirjas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek. Seega ei saa vastavat muudatust teha enamuse otsusega, vaid tegemist peab olema kõigi osanike valikuga.
Osaühingu registrikaardile kantakse märge, et osaühing on loobunud osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest. Märge aitab paremini tagada tehingupoolte huve, kuna see võib olla osa omandajale olulise tähendusega info enne tehingu tegemist ja mõjutada tema otsust.
Teisalt suureneb sellega ka osanike enda ja juhatuse vastutus. Juhatusele hakkab kehtima üldine kohustus teatada äriregistrile viivitamata muudatustest osanike andmetes. Kui osa võõrandamise tehingu notariaalsel tõestamisel jõuavad muudatused osanike andmetes äriregistrisse eelkõige notari kaudu, siis käsutustehingu vorminõudest loobunud osaühingutel on see kohustus juhatusel. Lisaks pannakse ka osanikele endale kohustus viivitamata teatada juhatusele osanike andmetes toimunud muudatustest.
Samuti jõustus osa väikseima nimiväärtuse muudatus. Osa väikseim nimiväärtus väheneb ühelt eurolt ühe sendini, et tagada suurem paindlikkus osade suuruse määramisel. Muudatus on vajalik eelkõige osaühingutele, kes soovivad oma töötajatele või juhtkonna liikmetele jagada osalusoptsioone või kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis. Osa väiksem nimiväärtus võimaldab osa omandajale väljastada täpse osa ning seda ei pea ümardama üles- või allapoole täisarvuni, nagu kehtiv seadus nõuab.
Loe veel: https://www.just.ee/et/uudised/osauhingutel-edaspidi-voimalik-osasid-lihtsamalt-voorandada
Eipre ABÜldkoosolekul saab edaspidi kasutada e-lahendusi
„Viimastel nädalatel oleme ilmselt kõik kogenud, et koosolekut on võimalik pidada kodust lahkumata ja füüsiliselt kokku tulemata,“ lausus justiitsminister Raivo Aeg. „Kõige olulisemaks muudatuseks täna vastu võetud seaduses ongi juriidilise isiku koosoleku mõiste ümbermõtestamine. Koosolekul elektrooniline osalemine võrdub edaspidi koosolekul füüsilise osalemisega,“ selgitas ta.
Elektrooniliste võimaluste kasutamine laieneb küll kõigile juriidilistele isikutele, kuid sõltub iga konkreetse ühingu enda soovidest ja võimekusest neid kasutada. Oluline on, et e-lahenduste kasutamisel kehtivad kõik senised üldkoosoleku pidamise reeglid ja osanikud, aktsionärid ning liikmed peavad saama ka virtuaalsel koosolekul kõiki oma õigusi teostada.
Osaühingutel ja aktsiaseltsidel muutub enne koosolekut hääletamine vormivabaks ehk ühing saab ise põhikirjaga paika panna, millisel viisil on võimalik enne koosolekut hääletada. Ainsaks tingimuseks on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mis peaks vajadusel tõendama, kes millisel viisil hääletas.
Aktsiaseltsidele ja sihtasutuste nõukogudele tekib lisavõimalusena õigus võtta otsuseid vastu kirjalikult koosolekut pidamata. Tulundusühistud saavad samuti õiguse teha otsuseid ilma koosolekuta seadusest tulenevalt ja ei pea seda võimalust enam eraldi põhikirjas ette nägema.
Mittetulundusühingutel on edaspidi võimalik otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta häälteenamusega. Varem oli vajalik kõigi liikmete nõusolek, mis sellisel viisil otsuste tegemise praktiliselt võimatuks muutis. Samuti kaotatakse mittetulundusühingute ja korteriühistute kohustus saata registripidajale koosolekul osalenute allkirjadega nimekiri paberil, mida varasemalt tuli teha ka juhul, kui kandeavaldus ise esitati elektrooniliselt.
Korteriühistutel täpsustatakse otsuse koosolekuta vastu võtmise tingimusi ja lisatakse minimaalne seitsmepäevane tähtaeg, mis tuleb korteriomanikele anda oma seisukoha esitamiseks. Samas ei ole enam vaja, et otsuse poolt oleks üle poole kõigist häältest, selle asemel lähtutakse seaduses või põhikirjas ette nähtud kvoorumist, mis on vajalik koosolekul otsuse tegemiseks. Samad tingimused hakkavad kehtima ka mittetulundusühingute jaoks.
Kuna eriolukorrast tingitud piirangud ei ole võimaldanud siiani koosolekuid pidada ja seadusega loodavate muudatuste kasutusele võtmine vajab aega, pikendatakse korteriühistute ja mittetulundusühingute juhatuse liikmete volituste tähtaegu ning kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruande esitamise tähtaega sellel aastal 31. oktoobrini.
Lisaks saavad need korteriühistud ja mittetulundusühingud, kellel on põhikirjas säte, mis nõuab otsuse vastu võtmiseks ilma koosolekuta kõigi liikmete nõusolekut, sellest ajutiselt kõrvale kalduda ja lähtuda 31. oktoobrini seaduses ette nähtud häälteenamuse nõudest.
Lihtsustamaks ja kiirendamaks keerulises majanduslikus olukorras kapitali kaasamist, jõustatakse osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse vormi nõude kaotamise sätted koos koosolekute pidamise muudatustega.
Eelnõu on tõhusa koostöö tulemus väga mitmete huvigruppide (Eesti Advokatuur, Nasdaq Tallinn AS, mittetulundusühing FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda MTÜ, Eesti Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Liit, Eesti Juristide Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kirikute Nõukogu), ühinguõiguse revisjoni töörühma ning Justiitsministeeriumi vahel.
Link: https://www.just.ee/et/uudised/uldkoosolekul-saab-edaspidi-kasutada-e-lahendusi
Eipre ABTeadaanded ning soovitused eriolukorraks
Anname teada, et advokaadibüroo Eipre & Partnerid töö jätkub tavapäraselt ning oleme oma klientidele kättesaadavad igal tööpäeval. Eriolukorra kehtimise ajal kasutame rohkem kirjalikke võimalusi ja tehnilisi lahendusi. Kui olete kokku leppinud kohtumise advokaadiga büroos, siis on kohustuslik eelnevalt veenduda, ega teil ei ole viirushaiguse sümptomeid. Tulenevalt olukorra tõsidusest on rangelt soovituslik eelistada kontaktivabu lahendusi. Advokaatidega on võimalik ühendust saada meilitsi, helistades, Skype kaudu või muude tehniliste platvormide toel.
Büroo Skype kontaktid on järgmised: terjeeipre, merit.tammik, Raul Ainla.
Kohtud jätkavad oma tööd ning menetlevad kohtuasju võimalusel kirjalikult. Määratud kohtuistungite puhul võtab kohus menetlusosalistega ühendust, et anda teada menetluse edasine käik.
Kui on kahtlus, et olete nakatunud koroonaviirusesse (olete tulnud välismaalt, teil on olnud kokkupuude isikuga, kes on hiljem osutunud COVID-19 positiivseks või on tegemist muu juhtumiga), soovitame piirata igapäevategevusi ning võimaluste piires teha neid kodust.
Järgnevalt toome võimalused, millistel viisidel koroonaviirusega seotud eriolukorra ajal töötajana toimida:
- Võimalusel teha tööd kaugtööna kodukontorist. Kodukontoris töötamine tuleb eelnevalt tööandjaga kooskõlastada ning seda saab teha vaid juhul, kui töö tingimused seda lubavad.
- Kui töötajal on haiguse sümptomid, tasuks kaaluda haiguslehele jäämist. Patsientidel on ajutiselt võimalik avada oma haigusleht iseseisvalt veebilehel digilugu.ee. Vastavalt peaministri avaldusele arutatakse käesoleval hetkel muudatusi, millega saaks koroonaviirusega haiguslehele jäänud inimesed hüvitist esimesest haiguspäevast. Selline meede aitaks tagada töötajatele 70% senisest sissetulekust.
- Kui töö tegemine kodukontorist ei ole võimalik või puuduvad haiguse sümptomid, võivad pooled kokku leppida kas tasustatud või tasustamata (lisa)puhkuse andmises.
Tööandjal ei ole õigust nõuda, et töötaja vormistaks puhkuse või võtaks haiguslehe juhul, kui haigusnähud puuduvad.
Töömahu ajutine vähenemine
Töömahu ajutise vähenemise tõttu on tööandjal õigus vähendada töötaja töötasu miinimumtöötasuni 12-kuulise perioodi jooksul kolmeks kuuks. See on lubatud juhul, kus tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Võimaluse korral peab tööandja enne töötasu vähendamist pakkuma töötajale teist tööd.
Töötasu vähendamise korral on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Töömahu vähenemine
Ametiühingud on palunud tööandjatel oodata töötajate koondamisega, kuid juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik seoses töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või muul töö lõppemise juhul, on koondamine üks tööandja võimalustest. Tuleb meeles pidada, et ka koondamise puhul peab tööandja võimalusel pakkuma töötajale esmalt teist tööd.
Eipre AB27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus
27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus, mis sätestab, et alates 27.11.2018 peavad ettevõtetel olema olemas klientide lõikes riskihindamise metoodika ja mudel ning sisekorrad, mis antud protsessi reguleerivad. Seadus rakendub muuhulgas raamatupidamisteenuse osutajatele, audiitoritele, kauplejatele, finantseerimisasutustele, krediidiasutustele jpt.