Kohus kuulutas välja kõmulise toitlustusfirma pankroti
Tartu maakohus kuulutas välja Carmen Cateringi kaubamärgi all tegutsenud toitlustusettevõtte pankroti.
Maakohus nimetas Argmar Grupp OÜ pankrotihalduriks Terje Eipre, võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. jaanuaril. Ettevõtte pankrotti taotles ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ehk endine KredEx.
Äripäev kirjutas, et toitlustusfirma oli võtnud 700 000 eurot koroonalaenu, mille tagasimakse lõpptähtaeg olnuks 2026. aastal, aga kuna ettevõte jättis laenumakseid tükk aega tasumata, lõpetas sihtasutus lepingu veebruaris ära ja nõudis kogu summa tagastamist. Argmar Grupp eiras aga nii pankrotihoiatusi kui ka laenu tagasimakse nõudeid.
Carmen Cateringi kaubamärki kasutav Argmar jättis riigile tasumata vähemalt 653 972 eurot, seisis jõustumata kohtumääruses. Maksuvõlga on kokku pea 230 000 eurot.
Määruses oli kirjas, et võlausaldajatele teadaolevalt puudub võlgnikul tegelik majandustegevus ning võime genereerida rahavoogu, mistõttu oli selge, et võlgnik on maksejõuetu.
Praeguseks on Carmen Cateringi omanikuks MTÜ Raudne Rusikas, mille juhatuse liige Jürgen Kirsis. Aastakümneid vedas ettevõtet aga Argo Koppa.
Konkurentide sõnul tekkis suurte võlgadega põhja kõrbenud Carmen Cateringile lihtsalt samades ruumides tegutsev teisik nimega Nordic Catering, kirjutas Äripäev.
Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas.
Terje Eipre valiti Eesti Advokatuuri maksejõuetusõiguse komisjoni liikmeks
28.11.2023 valiti Eesti Advokatuuri juhatuse istungil maksejõuetusõiguse komisjoni liikmeteks Terje Eipre, Tarmo Peterson, Madis Saar, Jüri Sirel, Kadri Lember ja Andrias Palmits volitustega kuni 28.11.2026.
Palju õnne kõigile valitutele!
Tartu maakohus läheb skandaalse ärimehe pankrotiga uuele ringile
Vandeadvokaat Terje Eipre esitas taas Tartu maakohtule maksejõuetusavalduse Aivo Pärna pankroti väljakuulutamiseks.
AS-i Go Group esindaja vandeadvokaat Terje Eipre sõnul on Aivo Pärn „paljas kui püksinööp“, kuid püüab jätta endast muljet kui jõukast ja mõjukast isikust. „Ta on võlgnik, kes soovib alati kõiki kohtusse kaevata ja lahendeid vaidlustada, kuigi tavapäraselt edutult,“ lisas ta.
Pärn muutus maksejõuetuks võlausaldaja AS Go Group kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumisega 7. novembril 2018. Kuigi ta ise ennast maksejõuetuks ei pea, on kohtule esitatud asjaolud ja tõendid vastupidise sisuga. Taoline olukord on kestnud aastaid, kuna täitemenetluses ei ole õnnestunud võlausaldajate nõudeid täita mitme aasta jooksul.
Aivo Pärna kohustused
- Eluasemelaen kogusummas 89 431,69 eurot
- AS Go Groupi Tartu maakohtu 10. novembri 2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2‑14-55273 tulenev nõue summas 381 920,29 eurot
- Kohtutäitur Rita Lohu kohtutäituri tasu nõue summas 54 eurot
- Maamaksu nõue summas 78,25 eurot
- Tulevikus tasumisele kuuluv riigilõiv 490 eurot
- UP Varud OÜ (pankrotis) nõue summas 1 762 272,48 eurot
- Osaühing MRP Linna Liinid (pankrotis) nõue summas 162 400 eurot
Eipre sõnul ei ole Aivo Pärna sissetulekust võlausaldaja nõude rahuldamine võimalik, kuna tema sissetulek ei ületa seadusjärgset mittearestitavat miinimumi. Pärna realiseeritavast varast on ainsa positiivse väärtusega VMPA Kinnisvara OÜ osa. Usaldusisik hindas osaluse väärtuseks 5845 eurot.
Arvestades võlgniku varalist seisu on maksejõuetus püsiva iseloomuga. Pankrotihalduriks on nimetatud Tiia Kalaus.
Järjekordne kaotus kohtus
Möödunud reedel kaotas Aivo Pärn järjekordse kohtuvaidluse, kui Tartu ringkonnakohus kinnitas Tartu maakohtu 18.11.2022 tehtud otsuse jätta rahuldamata Aivo Pärna hagi, millega ta soovis 3,26 miljoni euro hüvitamist. Lisaks jättis ringkonnakohus läbi vaatamata Aivo Pärna hagi AS-i Go Group vastu, millega Pärn palus kohtus tuvastada, et 05.02.2019 tehtud tasaarvestus summas 500 000 eurot on kehtiv. Läbi vaatamata jäi ka nõue, milles Pärn palus kohtul alternatiivselt tuvastada, kas tal on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma kohustust summas 500 000 eurot.
Ringkonnakohus muutis ka tsiviilasja hinda ning mõistis nii Aivo Pärnalt kui ka APW Varahaldus OÜ-lt kummaltki välja täiendava riigilõivu summas 1700 eurot koos kohustusega maksta sellelt seadusjärgset viivist.
Pistis ja omastamine
Aivo Pärn sai laiemalt tuntuks 2009. aastal, kui Pärna karistati Villu Reiljanile pistise lubamise eest 143 440 krooni suuruse trahviga. Keskkonnaminister Reiljani 2006. märtsi otsusega müüdi Rävala pst 8 asuv keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev kinnisasi Pärnale. Reiljan nõudis Pärnalt miljon krooni pistist, kuid hiljem kasvas summa juba 1,5 miljonini ning Pärn oli sellega ka nõus. Reiljan mõisteti veidi rohkem kui kaheks aastaks tingimisi vangi.
2010. aasta lõpus jättis Tartu ringkonnakohus jõusse maakohtu otsuse, millega Pärna süüdistati korduvas pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ning karistas teda kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Nimelt anti 2006. aastal pistist Valga endisele maavanemale Georg Trašanovile. Kalle Muru sai altkäemaksuks makstud raha GoBusi juhatuse esimehe Aivo Pärna korraldusel GoBusi juhatuse liikmelt Valter Keisilt.
2012. aastal nõudis tanklakett Olerex Pärna esindatud Wipestrex Grupilt 47 709,54 eurot. Mindi kokkuleppele, kus Wipestrex kohustus tasuma koos viivise ja poolega menetluskuludest 59 252,45 eurot.
2015. aastal sai Pärn kahtlustuse omastamises. OÜ Tarbus Kinnisvara juhatuse liige Andrei Ostov tegi politseile avalduse, milles väitis, et Pärn omastas 2012. aastal sõlmitud laenulepingute alusel Eesti Bussijaamad OÜ arveldusarvelt kokku 49 800 eurot.
Kaebas Tiit Pruuli ja Marcel Vichmanni kohtusse
2017. aasta suvel kirjutas Äripäev, et Oliver Kruuda ajal Terele piima vahendanud ja pankrotistunud UP Varud OÜ võlausaldajad on esitanud 1,7 miljoni euro suuruse hagi Tere ja Kruuda ning hagi järgi viimase huvides tegutsenud Aivo Pärna, Jaan Uibo ja nendega seotud ettevõtete vastu. Võlausaldajate väitel oli Pärn üks osaline skeemis, millega raha väidetavalt UP Varudest välja kanditi ja ringiga Teresse tagasi toodi, selle asemele, et võlgu tasuda. Pärn eitas süüdistusi.
2018. aasta juunis jõustus kohtuotsus, mille järgi pidi Pärn Go Groupile täitma laenulepingutest tulenevaid kohustusi 400 105 euro ulatuses. Pooled sõlmisid 2008. aastal laenulepingu, mille järgi sai Pärn kaks miljonit krooni laenu. Selle jättis ta aga tähtpäevaks tagastamata. 2009. aastal sõlmiti uus kokkulepe, kuid Pärn ei täitnud ei seda ega ka järgmist kokkulepet. Pärn ei jäänud kohtu otsusega rahule ja kaebas omakorda Go Groupi esindajad Tiit Pruuli ja Marcel Vichmanni kohtusse.
Viimati kirjutas Äripäev Pärnast 2021. aasta sügisel, kui MRP Linna Liinid OÜ pankrotiasjas jättis ettevõtte esindaja Pärn kohtusse võlgniku vande andmisele tulemata ja tema suhtes kasutati sundtoomist.
Artikkel ilmus esmakordselt Delfi Äripäevas.
Makseraskused ei ole tabuteema
Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest.
Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on tihtipeale ettevõtjatel endil võimalik vähendada, teine kord isegi ennetada, kui õigeaegselt tegutseda.
Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla viie aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 protsenti Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Ettevõtluse kultuuris esineb lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabuteema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.
Valed meetmed
Teisisõnu: ettevõtjad otsivad pigem harva ekspertidelt makseraskustega toimetulekuks abi. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid üksikuid käepäraseid meetmeid nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda reeglina raskuste tekkepõhjust ega ole kuigi jätkusuutlik.
Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja n-ö kaotakse silmapiirilt, teinekord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.
Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise osas ausat informatsiooni. Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks pöörduda maksejõuetusspetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist.
Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid see on normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega, eriti veel kui abi otsida õigeaegselt.
Saneerimist ehk ettevõte tervendamist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.
Protsessi alustamine
Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita. Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega, saneerimine annab raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.
Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust, seega tasub avalduse kokku panemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, etmajandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmeid ja nende eeldatava tulemuslikkuse.
Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta tähtaja võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest.
Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja ka kontrollib võlausaldajate nõuete korrektsust. Olulisim ülesanne on ettevõtjat aidata ja nõustada saneerimiskava kokkupanekul ning täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab ka järelevalvet kogu menetluse vältel ja esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.
Äriplaani muutmine
Saneerimiskava kirjutatakse koostöös ettevõtja enda ja võlausaldajatega. Kavas peab olemas olema analüüs majanduslikust seisundist ja seda tekitanud põhjustest. Lisaks peab olema rakendavate meetmete kirjeldus ning analüüs, seal hulgas ka meetmete prognoositavad tulemused. Sisuliselt tähendab see uue äriplaani koostamist, mille abil kavatseb ettevõte majanduslikud raskused seljatada. Enamjaolt on selleks vajalik kaasata täiendavaid investeeringuid ning sellega tuleks alustada juba enne saneerimismenetluse algatamist.
Veel on väga oluline lisada võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon. Võlausaldajate nõuete ümberkirjutamine on üks tähtsamaid osi kogu menetlusest, tihti on see ka just kõige rohkem vaidlusi tekitav moment. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide balansseerimine, kuid äärmiselt oluline ja kogu menetlust määratlev.
Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus (eriti suuremate võlausaldajatega), usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt.
Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem määratud kava täitmise aeg on, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Ning viimaks, et ettevõtjal on ka kohustused oma töötajate ees, peab kava sisaldama analüüsi kavas paika pandud meetmete mõjust töötajatele. Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajate hääletusele.
Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, oluliselt on rikutud kava vastuvõtmise reegleid või saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
Kiire, võlausaldajaid kaasav ja läbipaistev tegutsemine on eduka saneerimise aluseks ning selle abil on võimalik ettevõte makseraskustest välja aidata.
Artikkel ilmus väljaandes Rup.ee SIIN
Ettevõtjate käitumisest makseprobleemide tekkimisel
Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest. Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on tihtipeale ettevõtjatel endil võimalik vähendada, teine kord isegi ennetada, kui õigeaegselt tegutseda.
Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla 5 aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 % Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Ehk ettevõtluse kultuuris esineb lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabu teema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.
Teisisõnu ettevõtjad otsivad pigem harva ekspertidelt abi makseraskustega toimetulekuks. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid ükskuid käepäraseid meetmeid nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda reeglina raskuste tekkepõhjust ega ole ka kuigi jätkusuutlik. Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja nö kaotakse silmapiirilt, teine kord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.
Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise osas ausat informatsiooni. Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks pöörduda maksejõuetusalase spetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist. Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid see on normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega vms, eriti veel kui abi otsida õigeaegselt.
Saneerimist ehk ettevõte tervendamist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.
Kuidas taastada ettevõtte maksevõime
Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita. Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega, saneerimine annab raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.
Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust, seega tasub avalduse kokku panemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, et majandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmeid ja nende eeldatavat tulemuslikkuse.
Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta tähtaja võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest. Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja ka kontrollib võlausaldajate nõuete korrektsust. Olulisim ülesanne on ettevõtjat aidata ja nõustada saneerimiskava kokkupanekul ning täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab ka järelevalvet kogu menetluse vältel ja esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.
Ettevõtte äriplaani muutmine
Saneerimiskava kirjutatakse koostöös ettevõtja enda ja võlausaldajatega. Kavas peab olemas olema analüüs majanduslikust seisundist ja seda tekitanud põhjustest. Lisaks peab olema rakendavate meetmete kirjeldus ning analüüs, seal hulgas ka meetmete prognoositavad tulemused. Sisuliselt tähendab see uue äriplaani koostamist, mille abil kavatseb ettevõte majanduslikud raskused seljatada. Enamjaolt on selleks vajalik kaasata täiendavaid investeeringuid ning sellega tuleks alustada juba enne saneerimismenetluse algatamist. Veel on väga oluline lisada võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon. Võlausaldajate nõuete ümberkirjutamine on üks tähtsamaid osi kogu menetlusest, tihti on see ka just kõige rohkem vaidlusi tekitav moment. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide balansseerimine, kuid äärmiselt oluline ja kogu menetlust määratlev.
Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus (eriti suuremate võlausaldajatega), usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt. Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem määratud kava täitmise aeg on, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Lõpetuseks, et ettevõtjal on ka kohustused oma töötajate ees, peab kava sisaldama analüüsi kavas paika pandud meetmete mõjust töötajatele. Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajate hääletusele.
Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, oluliselt on rikutud kava vastuvõtmise reegleid või saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
Kokkuvõttes on kiire, võlausaldajaid kaasav ja läbipaistev tegutsemine eduka saneerimise aluseks ning selle abil on võimalik ettevõte makseraskustest välja aidata.
Loe saneerimisest veel SIIN.
Pankrotimenetluse vallas on küsimusi rohkem kui vastuseid
Pankrotimenetluse vallas on küsimusi rohkem kui vastuseid
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal on hea meel tervitada, et maksejõuetuse teenistus on moodustatud ning alates käesolevast aastast on sinna ka võimekas juht leitud.
Maksejõuetuse teenistuse üheks ülesandeks on muu hulgas uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel.
Teenistuse loomine aitab kaasa üldisele ettevõtluskultuuri paranemisele Eestis.
Üheks suurimaks probleemiks Eestis on pankrotimenetluste raugemise suur osakaal. See tähendab, et pankrotistunud ettevõttel kas puuduvad üldse või ei ole piisavalt vahendeid isegi pankroti läbiviimiseks. Varasemalt tähendas see ka seda, et enamasti ei uurinud keegi maksejõuetuse põhjuseid ja võlgniku tehinguid. Läbi ettevõtluskultuuri tõusu võidavad aga võlausaldajad.
Aastaid on pankrotimenetluses olnud probleemiks pankrotihalduri kohustus esitada kuriteo tunnuste ilmnemisel kuritöö teade või kaebus prokuratuurile või politseile ning juhul, kui seda ei rahuldata, kaebeõiguse teostamine. Aga kõigest järjekorras.
Maksejõuetus ja pankrot
Maksejõuetus on isiku või ettevõte suutmatus täita oma rahalisi kohustusi ning pankrot on võlgniku püsiv maksejõuetus. Lühidalt toimub protsess järgnevalt.
Pärast pankrotiavalduse esitamist algatab kohus pankroti väljakuulutamise menetluse, määrab ajutise pankrotihalduri ning vajadusel väljastab käsutuskeelu teatavakstegemise teate, mille kohaselt, ei tohi võlgnik ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta oma vara käsutada. Ühtlasi tuleb peatada ka kõik sundtäitmised võlgniku vara suhtes.
Ajutine pankrotihaldur koostab esmase ülevaate võlgniku hetkelisest majanduslikust olukorrast, kogub kokku kõik esmased teadaolevad võlanõuded võlgniku vastu. Ajutine pankrotihaldur peab kohtule koostama aruande, kus nähtub ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku maksejõulisusest. Ajutisel halduril tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on tekkinud süüliselt või mitte. Lisaks peab ajutise pankrotihalduri aruanne sisaldama teadaolevat vara nimekirja, mille alusel saab kohus hinnata, kas vara on tegelikult piisav võlgniku kohustuste täitmiseks või mitte. Peale ajutise pankrotihalduri aruannet teeb kohus määruse, kus otsustatakse, kas kuulutatakse välja võlgniku pankrot või mitte.
Kui kohus otsustab pankroti välja kuulutada, siis määrab ta sama määrusega ka pankrotihalduri, kes antud menetlusega edasi tegelema hakkab. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Pankrotihaldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest, sätestab pankrotiseaduse § 35.
Sama seaduse § 28 lg 1 ja 2 järgi juhul, kui selgub et võlgnik on maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, tuleb halduril või kohtul teavitada sellest prokuröri või politseid. Seega on pankrotimenetluses pankrotihalduril kohustus esitada muu hulgas ka kuriteoteade või kuritöökaebus juhul, kui ta tuvastab kuriteotunnustega teo.
Riigikohtu kaasused
Riigikohtu viimase aja lahenditele tuginedes ei ole võimalik üheselt aru saada, kes ikkagi on sellisel juhul kannatanu ning kellel on õigus halduri poolt esitatud teabe alusel kriminaalmenetluse mittealustamist vaidlustada.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 järgi on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras.
Näide
Lahendis nr 1-19-9575 p- 46 leidis Riigikohus, et karistusseadustiku § 384 lg 1 järgi süüdistatava võlgniku pankrotihaldurit pole võimalik käsitada kannatanu esindajana. Pankrotihaldur leiab, et menetletavas asjas on kannatanu võlgniku pankrotivara, mille kasuks tegutseb pankrotihaldur. Kolleegium sellega ei nõustu.
Kriminaalseadustiku § 37 lg 1 esimese lause kohaselt saab kriminaalmenetluses kannatanuks olla üksnes füüsiline või juriidiline isik. Pankrotivara ei ole isik. Seetõttu ei saa seda käsitada ka kannatanuna ega pankrotihaldurit kannatanu esindajana. Pankrotihaldurit ei saa käsitada ka süüdistatava võlausaldaja(te) esindajana. Seadus haldurile sellist pädevust ei anna.
Pankrotiseaduse § 55 lg 1 kohaselt peab pankrotihaldur kaitsma kõigi võlausaldajate kõrval ka võlgniku õigusi ja huve. Seega puudub pankrotihalduril kaebeõigus, kuna ta pole kannatanu. Kaebeõigus on kannatanul ehk füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajal, kuid see teeb edasikaebamise olukorra veelgi keerulisemaks.
Riigikohtu viidatud määrusest ei selgu, kes peab sellisel juhul ( halduri kuriteoteate puhul) tuvastama kannatanu, kas kannatanut informeeritakse kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ning selgitatakse talle kaebeõigust. Ja kas haldurit sellisel juhul üldse teavitatakse (kas peab teavitama?) kriminaalmenetluse alustamata jätmisest? Kui haldur ei ole kannatanu esindaja, ei ole tal ka ülevaadet kriminaalasjast, mis omakorda takistab edasiste otsuste tegemist pankrotimenetluses.
Kokkuvõtteks
Eeltoodust tulenevalt on hetkel lahendamata küsimusi rohkem kui vastuseid. Kuidas siis ikkagi pankrotihalduri kuriteoteate esitamise kohustust realiseerida koosmõjus kaebeõiguse rakendamisega? Võib öelda, et sellises situatsioonis on kaotajaks pooleks eelkõige ikkagi võlausaldajad, olgu selleks juriidiline või füüsiline isik ja nende huvid. Ja ettevõtluskultuur sellega ei kasva, vaid väheneb.
Loodame, et Riigikohus lahendab tulevikus ka ülal tõstatatud küsimused ning ka vastloodud maksejõuetuse teenistus saab pankrotihaldureid asjakohase nõuga aidata ning võlgniku ja tema lähikondsete seadusevastase käitumise tuvastamisel maksejõuetuse tekitamisel omapoolsed seisukohad anda.
Artikkel on avaldatud raamatupidamis- ja õigusuudisteveebis RUP.
Läinud aastal oli rekordvähe pankrotte, aga see ei ole hea uudis
“Pankrotimenetlused on ebaefektiivsed,” ütleb likvideerija Raul Pint. Läinud aastal läks pankrotti ajalooliselt kõige vähem ettevõtteid alates 2000. aastast. Omadega puntrasse sattunud ettevõtjad on hakanud firmasid saatma pankrotist hoopis kiiremale manalateele.
Eelmisel aastal pankrotistus 98 ettevõtet, kuigi veel paar aastat varem oli pankrotte üle 150. Tõenäosus, et järsku on pankrotiohus ettevõtteid vähem, ei ole aga usutav.
Maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu ütles, et erinevate kriiside tõttu otsustas osa ettevõtete omanikke läinud aastaks vabatahtlikult äritegevuse lõpetada. Ehk siis kohus algatas likvideerimismenetlused.
Viimsalu rääkis, et osa ettevõtteid oli mullu juba varasemast perioodist varatud. „Avalikult kõigile nähtavast statistikast puuduolevad raugenud pankrotimenetlused on tegelikult tõusutrendis,“ lausus ta.
Pankrotihaldurite koja juht Terje Eipre jällegi leiab, et pigem on lisandunud füüsiliste isikute pankrotte ning äriühingute pankrotte jääb vähemaks.
Võimatu missioon
Võlausaldajad hindavad Viimsalu hinnangul praegu kordades põhjalikumalt, kas olukorras, kus pankrotimenetluse kaudu oma raha tagasisaamise võimalus on madal, on mõtet esitada kohtule pankrotiavaldus. Kui nad seda teevad, peavad võlausaldajad arvestama, et maksavad peale, sest pankrotimenetlusi finantseerivad võlausaldajad ise.
Maailmapanga Doing Businessi 2019. aasta raporti järgi saadakse Eestis keskmiselt ühe dollari kohta pankrotimenetluses tagasi 40,7 senti, samal ajal kui Soomes on näitaja 88,3 senti. OECD keskmine on 71,2 senti dollari kohta.
Siin ühtib Viimsalu arvamus skandaalse firmade likvideerija Raul Pindi omaga – rahata jäänud võlausaldajad ei taha veel rohkem kaotada. „Tühi tants saab otsa: võlausaldaja on otsuse ees, kas kärutab pankrotiavalduse kohtusse, kaotab keskmiselt menetluse vedamise peale 6000 eurot ja saab veel aasta aega tantsu lüüa, või siis saadab selle kuradile, sülitab üle õla ja ütleb, et shit happens,“ kirjeldas Pint.
Pint märkis samas, et likvideerimiste kasvu ja pankrottide väiksema arvu vahele seose loomine on meelevaldne. Küll sõnas ta, et paljud võlausaldajad kannavad rohkem maha koostööpartnerite võlgu, kuna võla tagasisaamine on võimatu.
„Pankrot on oma olemuselt äärmiselt ebaefektiivne. Pankrotiasjadega saab rikkaks ainult pankrotihaldur, võlausaldaja ei saa Eestis vastupidiselt Soomele ja Saksamaale rikkamaks,“ lisas ta.
Selles vaidleb aga talle vastu pankrotihaldurite koja juht Terje Eipre, kes näeb praegu suurima murekohana madalaid tasusid. „Pankrotihaldurite murele, et tööd tuleb teha ja vastutus on suur, aga tasu selle eest ei pruugi saada, ei ole senini lahendust leidunud,“ sõnas Eipre.
Tahaks rohkem raha
Eipre hinnangul on haldurite tasud ajale jalgu jäänud. „Ainuüksi elukalliduse tõus on sellest ampsanud märkimisväärse tüki. Näiteks kui võrrelda pankrotihalduri tasuks 2004. aastal määratud 1000 eurot toonase ja tänase alampalgaga, siis praegu on pankrotihaldurite tasu neli korda madalam kui 2004. aastal,“ arvutas ta.
Kuna väga paljud pankrotid raugevad ehk saavad otsa, sest võlgnikel ei ole vara, mida pankrotihaldur võiks võlgade katteks müüa ning mille müügist ka tasustatud saada, võtab pankrotihaldurite seas üha enam maad motivatsioonipuudus. See viib Eipre sõnul selleni, et uusi haldureid ei tule peale.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/09/lainud-aastal-oli-rekordvahe-pankrotte-aga-see-ei-ole-hea-uudis
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab professor Paul Varulit
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab meenemedaliga professor Paul Varulit aastatepikkuse koostöö eest, tänades teda panuse eest Eesti tsiviilõiguse arendamisel ning Eesti maksejõuetusõiguse kujundamisel.
Medal antakse üle pankrotiseaduse kolmekümnendale aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil täna Tartus. Konverents „Maksejõuetusõiguse revisjon – uut maksejõuetusõiguses. Pankrotiseaduse 30 aastat“ on pühendatud professor Paul Varuli juubelile. Konverentsil osalevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed eesotsas Koja esimehe Terje Eiprega, kes annab kohapeal professor Paul Varulile üle ka Koja hõbedast meenemedali.
Hõbedast meenemedal on valminud Roman Tavasti töökojas ja selle kujunduse on teinud Kairit Koovit. Medal on valmistatud 925 prooviga hõbedast ning kaalub 36 grammi. Medali kujundus on inspireeritud Koja liikmetele iseloomulikest tööriistadest – medali aversil kujutatud arveraamatut, kirjasulge ja oksjonihaamrit ja reversil on Eesti Vabariigi vapi kujutis. Medali servas paikneb Koja graafiline kiri „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda“.
Tegemist on esimese Koja poolt üleantava meenemedaliga.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.
Terje Eipre pälvis aunimetuse “Advokatuuri Teemant”
Terje Eipre pälvis aunimetuse “Advokatuuri Teemant” pikaajalise silmapaistva töö eest pankroti- ja saneerimismenetlustes, pankrotimenetluse arendamisel ja pankrotialase nõustamise kvaliteedi eest seismisel. Ta on andnud suure panuse seadusandluse ja õiguspraktika parandamisse, maksejõuetusõiguse probleemkohtade selgitamisse ning advokaadi ja pankrotihalduri töö tutvustamisse.
Advokatuuri esimehe Imbi Jürgeni kinnitusel tunnustatakse selle aunimetusega kutsetöös ja avalikus elus silmapaistvat advokaati, samuti olulist panust advokatuuri või advokaadikutse kõrgesse mainesse. Tunnustatakse ka heaks ja usaldusväärseks kolleegiks olemist teistele advokaatidele või muudele õiguskutses tegutsejatele, vabatahtlikus töös osalemist, ühiskondliku diskussiooni edendamist või muud silmapaistvat tegevust.
Loe lähemalt Advokatuuri blogist.