Eipre ABEttevõtjate käitumisest makseprobleemide tekkimisel
Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest. Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on tihtipeale ettevõtjatel endil võimalik vähendada, teine kord isegi ennetada, kui õigeaegselt tegutseda.
Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla 5 aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 % Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Ehk ettevõtluse kultuuris esineb lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabu teema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.
Teisisõnu ettevõtjad otsivad pigem harva ekspertidelt abi makseraskustega toimetulekuks. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid ükskuid käepäraseid meetmeid nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda reeglina raskuste tekkepõhjust ega ole ka kuigi jätkusuutlik. Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja nö kaotakse silmapiirilt, teine kord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.
Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise osas ausat informatsiooni. Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks pöörduda maksejõuetusalase spetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist. Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid see on normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega vms, eriti veel kui abi otsida õigeaegselt.
Saneerimist ehk ettevõte tervendamist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.
Kuidas taastada ettevõtte maksevõime
Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita. Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega, saneerimine annab raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.
Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust, seega tasub avalduse kokku panemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, et majandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmeid ja nende eeldatavat tulemuslikkuse.
Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta tähtaja võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest. Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja ka kontrollib võlausaldajate nõuete korrektsust. Olulisim ülesanne on ettevõtjat aidata ja nõustada saneerimiskava kokkupanekul ning täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab ka järelevalvet kogu menetluse vältel ja esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.
Ettevõtte äriplaani muutmine
Saneerimiskava kirjutatakse koostöös ettevõtja enda ja võlausaldajatega. Kavas peab olemas olema analüüs majanduslikust seisundist ja seda tekitanud põhjustest. Lisaks peab olema rakendavate meetmete kirjeldus ning analüüs, seal hulgas ka meetmete prognoositavad tulemused. Sisuliselt tähendab see uue äriplaani koostamist, mille abil kavatseb ettevõte majanduslikud raskused seljatada. Enamjaolt on selleks vajalik kaasata täiendavaid investeeringuid ning sellega tuleks alustada juba enne saneerimismenetluse algatamist. Veel on väga oluline lisada võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon. Võlausaldajate nõuete ümberkirjutamine on üks tähtsamaid osi kogu menetlusest, tihti on see ka just kõige rohkem vaidlusi tekitav moment. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide balansseerimine, kuid äärmiselt oluline ja kogu menetlust määratlev.
Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus (eriti suuremate võlausaldajatega), usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt. Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem määratud kava täitmise aeg on, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Lõpetuseks, et ettevõtjal on ka kohustused oma töötajate ees, peab kava sisaldama analüüsi kavas paika pandud meetmete mõjust töötajatele. Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajate hääletusele.
Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, oluliselt on rikutud kava vastuvõtmise reegleid või saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
Kokkuvõttes on kiire, võlausaldajaid kaasav ja läbipaistev tegutsemine eduka saneerimise aluseks ning selle abil on võimalik ettevõte makseraskustest välja aidata.
Loe saneerimisest veel SIIN.
Eipre ABPankrotimenetluse vallas on küsimusi rohkem kui vastuseid
Pankrotimenetluse vallas on küsimusi rohkem kui vastuseid
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal on hea meel tervitada, et maksejõuetuse teenistus on moodustatud ning alates käesolevast aastast on sinna ka võimekas juht leitud.
Maksejõuetuse teenistuse üheks ülesandeks on muu hulgas uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel.
Teenistuse loomine aitab kaasa üldisele ettevõtluskultuuri paranemisele Eestis.
Üheks suurimaks probleemiks Eestis on pankrotimenetluste raugemise suur osakaal. See tähendab, et pankrotistunud ettevõttel kas puuduvad üldse või ei ole piisavalt vahendeid isegi pankroti läbiviimiseks. Varasemalt tähendas see ka seda, et enamasti ei uurinud keegi maksejõuetuse põhjuseid ja võlgniku tehinguid. Läbi ettevõtluskultuuri tõusu võidavad aga võlausaldajad.
Aastaid on pankrotimenetluses olnud probleemiks pankrotihalduri kohustus esitada kuriteo tunnuste ilmnemisel kuritöö teade või kaebus prokuratuurile või politseile ning juhul, kui seda ei rahuldata, kaebeõiguse teostamine. Aga kõigest järjekorras.
Maksejõuetus ja pankrot
Maksejõuetus on isiku või ettevõte suutmatus täita oma rahalisi kohustusi ning pankrot on võlgniku püsiv maksejõuetus. Lühidalt toimub protsess järgnevalt.
Pärast pankrotiavalduse esitamist algatab kohus pankroti väljakuulutamise menetluse, määrab ajutise pankrotihalduri ning vajadusel väljastab käsutuskeelu teatavakstegemise teate, mille kohaselt, ei tohi võlgnik ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta oma vara käsutada. Ühtlasi tuleb peatada ka kõik sundtäitmised võlgniku vara suhtes.
Ajutine pankrotihaldur koostab esmase ülevaate võlgniku hetkelisest majanduslikust olukorrast, kogub kokku kõik esmased teadaolevad võlanõuded võlgniku vastu. Ajutine pankrotihaldur peab kohtule koostama aruande, kus nähtub ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku maksejõulisusest. Ajutisel halduril tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on tekkinud süüliselt või mitte. Lisaks peab ajutise pankrotihalduri aruanne sisaldama teadaolevat vara nimekirja, mille alusel saab kohus hinnata, kas vara on tegelikult piisav võlgniku kohustuste täitmiseks või mitte. Peale ajutise pankrotihalduri aruannet teeb kohus määruse, kus otsustatakse, kas kuulutatakse välja võlgniku pankrot või mitte.
Kui kohus otsustab pankroti välja kuulutada, siis määrab ta sama määrusega ka pankrotihalduri, kes antud menetlusega edasi tegelema hakkab. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Pankrotihaldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest, sätestab pankrotiseaduse § 35.
Sama seaduse § 28 lg 1 ja 2 järgi juhul, kui selgub et võlgnik on maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, tuleb halduril või kohtul teavitada sellest prokuröri või politseid. Seega on pankrotimenetluses pankrotihalduril kohustus esitada muu hulgas ka kuriteoteade või kuritöökaebus juhul, kui ta tuvastab kuriteotunnustega teo.
Riigikohtu kaasused
Riigikohtu viimase aja lahenditele tuginedes ei ole võimalik üheselt aru saada, kes ikkagi on sellisel juhul kannatanu ning kellel on õigus halduri poolt esitatud teabe alusel kriminaalmenetluse mittealustamist vaidlustada.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 järgi on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras.
Näide
Lahendis nr 1-19-9575 p- 46 leidis Riigikohus, et karistusseadustiku § 384 lg 1 järgi süüdistatava võlgniku pankrotihaldurit pole võimalik käsitada kannatanu esindajana. Pankrotihaldur leiab, et menetletavas asjas on kannatanu võlgniku pankrotivara, mille kasuks tegutseb pankrotihaldur. Kolleegium sellega ei nõustu.
Kriminaalseadustiku § 37 lg 1 esimese lause kohaselt saab kriminaalmenetluses kannatanuks olla üksnes füüsiline või juriidiline isik. Pankrotivara ei ole isik. Seetõttu ei saa seda käsitada ka kannatanuna ega pankrotihaldurit kannatanu esindajana. Pankrotihaldurit ei saa käsitada ka süüdistatava võlausaldaja(te) esindajana. Seadus haldurile sellist pädevust ei anna.
Pankrotiseaduse § 55 lg 1 kohaselt peab pankrotihaldur kaitsma kõigi võlausaldajate kõrval ka võlgniku õigusi ja huve. Seega puudub pankrotihalduril kaebeõigus, kuna ta pole kannatanu. Kaebeõigus on kannatanul ehk füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajal, kuid see teeb edasikaebamise olukorra veelgi keerulisemaks.
Riigikohtu viidatud määrusest ei selgu, kes peab sellisel juhul ( halduri kuriteoteate puhul) tuvastama kannatanu, kas kannatanut informeeritakse kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ning selgitatakse talle kaebeõigust. Ja kas haldurit sellisel juhul üldse teavitatakse (kas peab teavitama?) kriminaalmenetluse alustamata jätmisest? Kui haldur ei ole kannatanu esindaja, ei ole tal ka ülevaadet kriminaalasjast, mis omakorda takistab edasiste otsuste tegemist pankrotimenetluses.
Kokkuvõtteks
Eeltoodust tulenevalt on hetkel lahendamata küsimusi rohkem kui vastuseid. Kuidas siis ikkagi pankrotihalduri kuriteoteate esitamise kohustust realiseerida koosmõjus kaebeõiguse rakendamisega? Võib öelda, et sellises situatsioonis on kaotajaks pooleks eelkõige ikkagi võlausaldajad, olgu selleks juriidiline või füüsiline isik ja nende huvid. Ja ettevõtluskultuur sellega ei kasva, vaid väheneb.
Loodame, et Riigikohus lahendab tulevikus ka ülal tõstatatud küsimused ning ka vastloodud maksejõuetuse teenistus saab pankrotihaldureid asjakohase nõuga aidata ning võlgniku ja tema lähikondsete seadusevastase käitumise tuvastamisel maksejõuetuse tekitamisel omapoolsed seisukohad anda.
Artikkel on avaldatud raamatupidamis- ja õigusuudisteveebis RUP.
Eipre ABLäinud aastal oli rekordvähe pankrotte, aga see ei ole hea uudis
“Pankrotimenetlused on ebaefektiivsed,” ütleb likvideerija Raul Pint. Läinud aastal läks pankrotti ajalooliselt kõige vähem ettevõtteid alates 2000. aastast. Omadega puntrasse sattunud ettevõtjad on hakanud firmasid saatma pankrotist hoopis kiiremale manalateele.
Eelmisel aastal pankrotistus 98 ettevõtet, kuigi veel paar aastat varem oli pankrotte üle 150. Tõenäosus, et järsku on pankrotiohus ettevõtteid vähem, ei ole aga usutav.
Maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu ütles, et erinevate kriiside tõttu otsustas osa ettevõtete omanikke läinud aastaks vabatahtlikult äritegevuse lõpetada. Ehk siis kohus algatas likvideerimismenetlused.
Viimsalu rääkis, et osa ettevõtteid oli mullu juba varasemast perioodist varatud. „Avalikult kõigile nähtavast statistikast puuduolevad raugenud pankrotimenetlused on tegelikult tõusutrendis,“ lausus ta.
Pankrotihaldurite koja juht Terje Eipre jällegi leiab, et pigem on lisandunud füüsiliste isikute pankrotte ning äriühingute pankrotte jääb vähemaks.
Võimatu missioon
Võlausaldajad hindavad Viimsalu hinnangul praegu kordades põhjalikumalt, kas olukorras, kus pankrotimenetluse kaudu oma raha tagasisaamise võimalus on madal, on mõtet esitada kohtule pankrotiavaldus. Kui nad seda teevad, peavad võlausaldajad arvestama, et maksavad peale, sest pankrotimenetlusi finantseerivad võlausaldajad ise.
Maailmapanga Doing Businessi 2019. aasta raporti järgi saadakse Eestis keskmiselt ühe dollari kohta pankrotimenetluses tagasi 40,7 senti, samal ajal kui Soomes on näitaja 88,3 senti. OECD keskmine on 71,2 senti dollari kohta.
Siin ühtib Viimsalu arvamus skandaalse firmade likvideerija Raul Pindi omaga – rahata jäänud võlausaldajad ei taha veel rohkem kaotada. „Tühi tants saab otsa: võlausaldaja on otsuse ees, kas kärutab pankrotiavalduse kohtusse, kaotab keskmiselt menetluse vedamise peale 6000 eurot ja saab veel aasta aega tantsu lüüa, või siis saadab selle kuradile, sülitab üle õla ja ütleb, et shit happens,“ kirjeldas Pint.
Pint märkis samas, et likvideerimiste kasvu ja pankrottide väiksema arvu vahele seose loomine on meelevaldne. Küll sõnas ta, et paljud võlausaldajad kannavad rohkem maha koostööpartnerite võlgu, kuna võla tagasisaamine on võimatu.
„Pankrot on oma olemuselt äärmiselt ebaefektiivne. Pankrotiasjadega saab rikkaks ainult pankrotihaldur, võlausaldaja ei saa Eestis vastupidiselt Soomele ja Saksamaale rikkamaks,“ lisas ta.
Selles vaidleb aga talle vastu pankrotihaldurite koja juht Terje Eipre, kes näeb praegu suurima murekohana madalaid tasusid. „Pankrotihaldurite murele, et tööd tuleb teha ja vastutus on suur, aga tasu selle eest ei pruugi saada, ei ole senini lahendust leidunud,“ sõnas Eipre.
Tahaks rohkem raha
Eipre hinnangul on haldurite tasud ajale jalgu jäänud. „Ainuüksi elukalliduse tõus on sellest ampsanud märkimisväärse tüki. Näiteks kui võrrelda pankrotihalduri tasuks 2004. aastal määratud 1000 eurot toonase ja tänase alampalgaga, siis praegu on pankrotihaldurite tasu neli korda madalam kui 2004. aastal,“ arvutas ta.
Kuna väga paljud pankrotid raugevad ehk saavad otsa, sest võlgnikel ei ole vara, mida pankrotihaldur võiks võlgade katteks müüa ning mille müügist ka tasustatud saada, võtab pankrotihaldurite seas üha enam maad motivatsioonipuudus. See viib Eipre sõnul selleni, et uusi haldureid ei tule peale.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/09/lainud-aastal-oli-rekordvahe-pankrotte-aga-see-ei-ole-hea-uudis
Eipre ABKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab professor Paul Varulit
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab meenemedaliga professor Paul Varulit aastatepikkuse koostöö eest, tänades teda panuse eest Eesti tsiviilõiguse arendamisel ning Eesti maksejõuetusõiguse kujundamisel.
Medal antakse üle pankrotiseaduse kolmekümnendale aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil täna Tartus. Konverents „Maksejõuetusõiguse revisjon – uut maksejõuetusõiguses. Pankrotiseaduse 30 aastat“ on pühendatud professor Paul Varuli juubelile. Konverentsil osalevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed eesotsas Koja esimehe Terje Eiprega, kes annab kohapeal professor Paul Varulile üle ka Koja hõbedast meenemedali.
Hõbedast meenemedal on valminud Roman Tavasti töökojas ja selle kujunduse on teinud Kairit Koovit. Medal on valmistatud 925 prooviga hõbedast ning kaalub 36 grammi. Medali kujundus on inspireeritud Koja liikmetele iseloomulikest tööriistadest – medali aversil kujutatud arveraamatut, kirjasulge ja oksjonihaamrit ja reversil on Eesti Vabariigi vapi kujutis. Medali servas paikneb Koja graafiline kiri „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda“.
Tegemist on esimese Koja poolt üleantava meenemedaliga.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.
Eipre ABTerje Eipre pälvis aunimetuse “Advokatuuri Teemant”
Terje Eipre pälvis aunimetuse “Advokatuuri Teemant” pikaajalise silmapaistva töö eest pankroti- ja saneerimismenetlustes, pankrotimenetluse arendamisel ja pankrotialase nõustamise kvaliteedi eest seismisel. Ta on andnud suure panuse seadusandluse ja õiguspraktika parandamisse, maksejõuetusõiguse probleemkohtade selgitamisse ning advokaadi ja pankrotihalduri töö tutvustamisse.
Advokatuuri esimehe Imbi Jürgeni kinnitusel tunnustatakse selle aunimetusega kutsetöös ja avalikus elus silmapaistvat advokaati, samuti olulist panust advokatuuri või advokaadikutse kõrgesse mainesse. Tunnustatakse ka heaks ja usaldusväärseks kolleegiks olemist teistele advokaatidele või muudele õiguskutses tegutsejatele, vabatahtlikus töös osalemist, ühiskondliku diskussiooni edendamist või muud silmapaistvat tegevust.
Loe lähemalt Advokatuuri blogist.
Eipre ABTerje Eipre: Mida teha, kui tööandja ei maksa välja töötaja töötasu?
Töötajal on lubatud erakorraliselt öelda tööleping üles, kui tööandja ei maksa töötasu või viivitab „oluliselt“ oma kohustusega oma töötaja(te) ees, sätestab töölepingu seadus § 91 lg 2. Siiski, see on vaid pool võitu, kui palka endiselt välja ei maksta ja (elektri)arved ootavad maksmist.
Ettevõte on pankrotis
Ettevõte on pankrotis ehk maksejõuetu, kui selle vara ei kata tema kohustusi ja see olukord ei ole ajutine. Ehkki töötajal on üldjuhul ilma tööandja abita raske teada oma tööandja täpset majanduslikku seisu, on palkade maksmisega viivitamine märk sellest, et raha ei jätku igapäevaste kulude katteks. Enne põhjendatud ja tõendatud pankrotiavalduse esitamist tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel on mõistlik kontrollida lehelt Ametlikud Teadaanded, ega kohtud ole pankrotiavaldust menetlemiseks juba vastu võtnud.
Kui kohus on juba pankrotiavalduse menetlusse võtnud, on teadaandes märgitud ka ajutine pankrotihaldur, kelle ülesanne on sisuliselt välja uurida kõik ettevõtte rahalise olukorraga seotud asjaolud, kaasa arvatud võlad. Sellisel juhul jääb vaid töötajal üle teavitada haldurit võlast ja esitada tõendid selle olemasolust. Seejärel esitab haldur avalduse ise töötukassasse kõigi töötajate kohta.
Tegutseb palgata jäänud töötaja ise
Kui aga menetlust ei ole alustatud ja pole ka teavet, et ettevõte ise on esitamas pankrotiavaldust, saab palgata jäänud töötaja kui võlausaldaja seda ise teha. Pankrotiavalduses tuleb põhistada ettevõtte maksejõuetus ja tõendada oma nõude olemasolu. Enne pankrotiavaldust esitamist tuleb olla teadlik, et kohus võib kohustada avalduse esitanud võlausaldaja maksma deposiidi, et katta ajutise halduri tasu ja muid kulusid. Seda tehakse siis, kui on põhjust eeldada, et pankrotivarast ei ole võimalik halduri kulusid katta.
(Endise) töötaja jaoks on aga kõige tähtsam teada, et kui tööandja ei suuda töötasu maksta, on tal töötukassast õigus saada pankrotihüvitist. Hüvitis on ette nähtud selleks, et töötaja saaks töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised siiski kätte hoolimata tööandja käekäigust. Hüvitist saab taotleda nii pankroti välja kuulutamisel kui ka pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu. Raugemine tähendab, et menetluse kulusid ei suudeta katta ja pankroti välja ei kuulutata. Samuti saab töötukassa poole pöörduda hüvitise saamiseks juhul, kui kohus on leidnud, et avaldus on töötajal piisavalt põhistatud, kuid ei ole täidetud deposiidinõuet ja seega pole menetluse edasiseks läbi viimiseks raha.
Töötukassa leheküljel on soovitatav avalduse vorm siin: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis. Avaldusele on vaja märkida avaldaja ja maksejõuetu ettevõtte üldandmed ja lisada dokumendid, mis tõendavad maksejõuetust, töötajate nõuete olemasolu ning töötajate kinnitust nõude olemasolu kohta. Kui esitate avalduse ise ja olete teadlik ka teistest töötajates teiega samas olukorras, saate koos avaldusele lisada kõigi puudutatud töötajate andmed.
Töötukassa kord
Kui avaldus on esitatud, on töötukassal maksimaalselt 30 päeva avalduse läbi töötamiseks ja sellele vastamiseks. Saamata töötasu võib saada kuni kolme töötatud kuu eest töötaja enda brutotasu, kuid hüvitistasu ei saa rohkem kui maksejõuetusele eelnenud kvartali Eesti keskmise kolme kuu brutopalga ulatuses. Samuti võib puhkusetasu saada ühe kuu eest, kuid mitte rohkem kui Eesti keskmine brutopalk maksejõuetusele eelnenud kvartalis.
Kõigi muude lepingu ülesütlemisel saadavate hüvitiste korral hüvitab töötukassa kuni töötaja enda kahe kuu brutotöötasu summas, kuid taas mitte rohkem kui üks keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Lepingu ülesütlemisest tulenenud hüvitised võivad olla tekkinud nii enne kui pärast tööandja pankrotti minekut.
Lühidalt, tööleping on kahepoolne kohustus. Kui tööandja ei täida oma kohustusi töötaja ees, on töötajal võimalus siiski endale võlgnetavad tasud töötukassa kaudu kätte saada. Pankrotiavalduse esitamist töötajana ei tasu karta, see võib olla vajalik samm nii enda kui teiste osaliste õiguste kaitsmiseks.
Eipre ABTerje Eipre: võlglasi aitavad usaldusisikud vajavad garantiid oma töötasu suhtes
Alates 01.07.2022 tahetakse jõustada füüsiliste isikute maksejõuetusmenetluse seadus. Usaldusisikud ja pankrotihaldurid vajavad garantiid, et saavad oma töötasu kätte! Vaid õhinapõhiselt inimesed ei tööta!)
On üldlevinud probleem, et pankrotihalduril või usaldusisikul jääb eraisiku pankroti protsessis tasu töö eest vähemasti suures osas saamata. Kahjuks ei anna ka uus seadus nendele selleks kindlust, kirjutab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Terje Eipre.
Eile (20.04) läbis riigikogus esimese lugemise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu. Kiirtempos menetletavas seaduses eeldatakse vaikimisi, et võlglast protsessis aitav usaldusisik teeb oma vastutusrikast tööd ilma garantiita, et ta selle eest üldse kunagi tasu kätte saab.
Uus seadus lihtsustab füüsilise isiku maksejõuetusmenetlust ja paneb paika võlgnikku kogu protsessi jooksul nõustava usaldusisikuga seonduva. Eelnõu koostaja on pööranud suurt tähelepanu asjaolule, et füüsiline isik läbiks menetluse võimalikult efektiivselt ning probleemid maksevõimes tuvastataks varajases staadiumis.
Kolme ametimehe asemel üks
Tüüpiline eraisikust võlgnik, keda maksejõuetusmenetlus võiks puudutada, on ennast lõhki laenanud, ta ei suuda võetud kohustustega toime tulla ja neid teenindada. Pahatihti on ta ka täiesti apaatne endale võetud kohustuste täitmise suhtes. Sellisesse olukorda on ta sattunud kas töö kaotuse, palga vähenemise või muude asjaolude tõttu.
Praegu peab sellisesse täbarasse olukorda sattunud isik olema juriidiliselt keskmisest teadlikum ja ise aru saama, kas tal on vaja võlaringist väljarabelemiseks alustada võlgade ümberkujundamist või pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamisega või ilma selleta. Eelnõu kohaselt esitab isik universaalse maksejõuetusavalduse, kohus määrab usaldusisiku ning ühiselt koos võlgniku ja usaldusisikuga määratakse, milline menetlus on selles olukorras parim. Võlgade ümberkujundamise menetluse võib algatada ka mõni isiku võlausaldajatest.
Seni on võlgadest vabaks saamise protsess keskmiselt võtnud aega viis aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist, kuid uue eelnõu järgi võiks see stressirohke protsess ümber saada kuni kolme aastaga. Seaduse eelnõus märgitakse, et liiga pikk kohustustest vabastamise periood ei motiveeri võlgnikku pingutama, kuna võlakoorem võib tekitada lootusetuse tunde.
Selles protsessis täidab väga tähtsat rolli usaldusisik. Ta aitab võlgnikul läbi teha kogu võlgade ümberkujundamise juriidilise menetluse. Tema töö on aidata võlgnikul välja selgitada oma täpne majanduslik olukord ja valida menetlusliik. Ta abistab ja nõustab võlgnikku menetluse läbiviimisel ehk teeb kõike seda, mida seni tegid eraldi ajutine haldur, usaldusisik ja nõustaja. Sisuliselt täidab ta kolme inimese rolli.
Uue seadusega tekib ka kohustus, et usaldusisik peab olema kantud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavasse usaldusisikute nimekirja ehk et usaldusisik ei saa olla lihtsalt meeldiv arvutusoskuse ja õigusteadmistega inimene, vaid professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja sooritanud eksami. Eeldatavalt hakkavad usaldusisikute nimekirja kuuluma praegused kutsekogu liikmed ja võlanõustajad.
Rahaküsimus
On tervitatav, et soovitakse lihtsustada keerukat maksejõuetusmenetlust. Kahjuks aga on tagaplaanile jäänud usaldusisikule tasu maksmise küsimus või täpsemalt asjaolu, et ta ettenähtud töötasu ka reaalselt kätte saaks.
Nimelt on üldlevinud probleem, et pankrotihalduril või usaldusisikul jääbki tasu või suur osa sellest saamata, sest pankrotiprotsessis lihtsalt ei ole piisavalt vara. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on juba varem teinud ettepanekuid, et seaduses antaks selgemad garantiid selle kohta, kuidas usaldusisik talle määratud tasu kätte saaks. Ei taha ju keegi meist töötada teadmisega, et võib-olla raha tehtud töö eest ei saagi.
Mõistlikumalt ja kulusäästlikumalt annaks korraldada ka usaldusisikute atesteerimist. Eelnõu seletuskirjas seisab, et usaldusisiku eksami ja esmase koolituse väljatöötamiseks ning korraldamiseks moodustatakse eraldiseisev metoodikakomisjon. Sellesse peaks kuuluma kolm usaldusisikut, üks kohtunik ja üks õigusteadlane.
Metoodikakomisjoni töökorralduse ja liikmete kulude hüvitamise alused, usaldusisiku eksami korraldus, erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise kord, aga samuti usaldusisiku nimekirjas olemise tasu suurus nähakse täpsemalt ette valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Teisisõnu: kavandatakse bürokraatiaaparaadi suurenemist, mis toob kindlasti kaasa täiendava kulu.
Seni on koda erineva sisuga kohtutäituri- ja pankrotihaldurieksameid alati korraldatud samal ajal. Sarnast praktikat võiks rakendada ka usaldusisikute eksamitega, kuna tihti teeb haldur ka usaldusisiku tööd. Raha ja inimeste aja kokkuhoid oleks märkimisväärne, kui loobutaks metoodikakomisjonist ja usaldusisiku eksameid korraldaks tulevikus samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Juhul, kui metoodikakomisjoni ülalpidamiskulusid ei kanta riigieelarvest, eeldab riik, et pankrotihaldurid maksavad need kulud omast taskust kinni.
Loe pikemalt Äripäeva veebist
Eipre ABSeitse aastat pole mõistlik menetlusaeg: kohus lõpetas väidetava pettuse uurimise
Viru maakohus lõpetas seoses menetluse mõistliku aja möödumisega juba seitse aastat kohtus arutusel olnud PRIA-lt väidetavas toetuse pettuses süüdistatava äriühingu kriminaalasja.
Menetlus lõpetati läinud aasta lõpul mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ning kohtuasja liiga pikaks venimises näeb kohus prokuratuuri töö aeglust ja PRIA süüd, kes ei käitunud menetluses järjekindlalt, selgitas äriühingut kaitsnud vandeadvokaat Raul Ainla Õhtulehele. Tema sõnul kestis menetlus juba seitsmendat aastat ja asi oli alles esimeses kohtuastmes. „Lisaks oleks asjas selle aasta märtsis möödunud ka kümneaastane aegumistähtaeg,“ lausus ta.
Maakohus arvestas Euroopa inimõiguste kohtu seisukohta, et arvestada tuleb menetluse mõju süüdistatavale, keda ei tohi hoida liiga pika menetlusega surve all. Äriühingu juhatuse liiget süüdistati selles, et ta osutas läbi oma ettevõtte teadvalt kaasabi väljapetmisel. Süüdistuse järgi aitas kahtlustatav 2011. aastal oma ettevõtte abil välja petta toetust ühe osaühingu majandustegevuse soodustamise ettekäändel summas 57 729 eurot. Süüdistuse järgi võttis juhatuse liige laekunud rahast äriühingu arvelduskontolt välja 61 250 eurot ning 14 000 eurot kandis enda isiklikule kontole. Kuna kriminaalasi lõpetati, siis süüdistus tõendamist ei leidnud.
Siim Randla, Õhtuleht
Artikkel avaldatud siin
Eipre ABSundvõõrandamine kui tülikast naabrist vabanemise vahend
Naabritevaheliste suhete puhul tuleb arvestada mitmete normistikega.
Asjaõigusseaduse § 68 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Seadus kirjutab ette õigused
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga, järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
KrtS § 30 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus:
- kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga;
- kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt ning lõike 2 järgi korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt.
Ometi ei ole kõikidele üheselt arusaadav, kuidas eeltoodud sätteid igapäevases elus sisustada tuleks. Kui palju on inimesi, nii palju on ka arvamusi oma õiguste teostamisest, mistõttu ei ole ilmselt ühelegi korteriomanikule üllatuseks, et omanikevahelised tülid on osaks paljudest korteriühistutest.
Võõrandamise võimalus
Juhul, kui erimeelsused peaksid kujunema väljakannatamatuks, on hea teada, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad KrtS § 32 lõike 1 alusel nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama sätte lõike 3 kohaselt otsustavad korteriomanikud kõnealuse nõude esitamise häälteenamuse alusel.
Mainitud võimalus on sätestatud juba korteriomandi- ja korteriühistuseadusele eelnenud korteriomandiseaduses, kuid ometi nähtub kohtupraktikast, et mõned korteriühistud on tülikaid naabreid kannatanud kohati üle kümne aasta.
Kohtupraktika
Tartu Maakohus leidis oma 26. juuni 2020 otsuses asjas 2-20-2535, mille ringkonnakohus hilisemalt ka jõusse jättis, et kohus ei saa pidada sundvõõrandamise aluseks korteriühistu üldkoosoleku protokollis toodud üldsõnalist etteheidet, mille kohaselt elanik rikub järjepidevalt ühistu põhikirjas ja seaduses olevaid kohustusi ning tekitab ühistule ja teistele liikmetele pidevalt kahju. Seetõttu on äärmiselt oluline olla kursis asjakohase kohtupraktikaga, sõnastamaks hääletamisele kuuluvaid korteriühistu üldkoosoleku otsustusi.
Kohtupraktika kohaselt on peetud korteriomandi sundvõõrandamist põhjendatuks, kui on aset leidnud näiteks mõni alltoodud tegevustest.
- Tagumine vastu põrandat ja radiaatorit;
- Sõim, trampimine, röökimine;
- Tungimine naabri korterisse;
- Naabri lukusüdamikku klambrite panek;
- Elektri väljalülitamine naabri elektrikilbist;
- Ropendamine
- Pudelite ja suitsukonide allaviskamine akna kaudu;
- Kanamunade loopimine autode pihta;
- Naabri uksele sülitamine;
- Naabri laste peale karjumine;
- Trepikojas magamine;
- Käitumine, mille tulemusel levib korterist hais ja/või parasiidid
Sundvõõrandamist on peetud õigustatuks ka juhul, kui mõni korteriomanik on teinud teiste korteriomanike nõusolekuta ehitustöid, näiteks ehitanud kergkamina ahju asemele, ehitanud ventilatsioonisüsteemi ja viinud korstna läbi maja katuse, ehitanud vesiradiaatoritega küttesüsteemi, millised tööd kahjustavad hoone tehnosüsteemi, samuti ehitanud kinnistule omavoliliselt piirdeaia ja aiamaja.
Nõuded üldkoosoleku otsuse kehtivusele
KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Reeglina võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi (mh korteriühistu) otsuse kehtetuks tunnistamist TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lõike 1 alusel, kui:
1) otsus on vastuolus seadusega;
2) otsus on vastuolus põhikirjaga või
3) kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.
TsÜS § 38 lõike 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
Tallinna Ringkonnakohus on oma 15.04.2021.a otsuses leidnud, et kui korteriomanike hinnangul esinevad alused võõrandamisnõude esitamiseks, on neil iseenesest õigus sundvõõrandamise küsimus üldkoosolekul hääletusele panna ja kui otsus on kõiki teisi koosoleku pidamist ja otsuse vastuvõtmise korda puudutavate reeglite järgi nõuetekohaselt häälteenamusel vastu võetud, ei saa selline otsus iseenesest olla vastuolus heade kommetega, kuivõrd seadusandja on korteriomanikele sellise võimaluse KrtS § 32 lg 2 näol andnud.
KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid nimetatud seadus ette ei näe.
Nõuanne lahkhelide vältimiseks
Arvestatav hulk probleemidest saab alguse omavolilisest ehitustegevusest, mistõttu tuleb meelde tuletada, et maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega on näiteks nii korterelamu küttesüsteem, katus kui ka maatükk korteriomanike kaasomandis. KrtS § 15 lg 1 järgi valitsevad kaasomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
Tööde tegemist seoses küttesüsteemiga, katusega või maatükile ehitamisega ei saa seega otsustada korteriomanik üksi, vaid seda saab teha korteriomanike otsuse alusel. Küsimused, mis ületavad tavapärast valitsemist, tuleb reguleerida KrtS § 38 lg 1 kohaselt kokkuleppega.
Kokkuvõte
Võib öelda, et enamasti piisab heanaaberlike suhete hoidmiseks lihtsamatest viisakusžestidest, kuid tihtipeale tuleks siiski ka konsulteerida eelnevalt advokaadiga, kui asutakse teostama muudatusi korteris. Hiljem kõigiga suhteid taastada ja samas kohas rahulikult edasi elada ei pruugi enam olla võimalik.
Kirjutanud Terje Eipre