Kuidas füüsiline isik saab pankrotti minna?
Kui võlgadest ei päästa inimest ka laenude ajatamine või maksepuhkus, saab püsivalt maksejõuetu isik esitada maakohtule pankrotiavalduse. Terje Eipre (vandeadvokaat ja pankrotihaldur)
Lootusetult sassis rahaasjade lahendamise finaal on eraisiku pankroti väljakuulutamine ning pankrotiprotsessi läbimine. Tegu on karmi aastatepikkuse katsumusega, mis lööb sassi inimese kogu senise elu. Samas kui inimesel pole midagi varjata, saab ta pankrotiprotsessi läbimisega alustada n-ö puhta lehena.
Kuulutatakse välja pankrot
Pankrotiavalduseni ei jõuta üleöö, vaid enne seda peab isik olema võlgadest välja rabelemiseks kasutanud ära kõik võimalused – laenude ajatamise, makse puhkuse, läbinud võlgade ümberkujundamise menetluse. Alles siis, kui isik on püsivalt maksejõuetu, saab ta kohtule esitada pankrotiavalduse. See esitatakse maakohtule, mille tööpiirkonnas isik elab ning selles tuleb ära tuua kõik asjaolud, mis maksejõuetust puudutavad. Kohus nimetab kümne päeva jooksul pärast avalduse saamist ajutise pankrotihalduri, kes kontrollib võlgniku finantsseisu ning ka seda, kas tal on vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Protsess võib selles punktis lõppeda, kui selgub, et vara kulude katmiseks ei jätku. Siis nimetatakse pankrotti raugenuks. Teine variant on, et pankrot kuulutatakse välja. Nüüd algab pikk ja närvesööv protsess, mille käigus tasutakse võlgniku arvel ka tekkivad menetluse kulud. Võlgnikul on võimalik esitada kohtule võlgadest vabastamise avaldus kuni esimese võlausaldajate üldkoosolekuni. Seda ei maksa siiski võtta kui päästerõngast, sest pankrotiprotsessi läbimine muudab nii või teisiti inimese elu olulisel määral. Võlgnik jääb ilma kogu oma varast, mis müüakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku varalist seisu kontrollitakse väga põhjalikult, et vältida olukorda, kus võlgnik on oma vara varjanud. Ta ei tohi ilma kohtu loata kuni pankrotimenetluse lõpuni tegutseda ettevõtjana ega juhatuse liikmena. Talle võidakse panna mitmeks aastaks ärikeeld. Tavaliselt tuleb elatusmiinimumist rohkem teenitud raha loovutada võlausaldajatele. Lühidalt öeldes – kogu võlgadest vabastamise perioodi peab võlglane elama äärmiselt tagasihoidlikult.
Kas tõesti võlgadest vabaks?
Jah, pankrotimenetluse käigus on võimalik vabaneda võlgadest, kuid see võtab aastaid ning ei ole sugugi nii lihtne, nagu alguses paista võib. Ka peab võlgnik leidma tulutoova tegevuse või seda otsima. Kohtul on õigus keelduda sellest, et võlgnik saaks kohustustest vabaks. Alles pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algusajast saab kohus võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Samas on kohtul ka õigus keelduda vabastamast võlgnikku tema kohustustest. Juhul kui kohus otsustab siiski vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Võlgniku jaoks ei ole aga lugu ikka veel lõppenud, sest kui selgub, et võlgnik on esitanud valeandmeid või oma vara varjanud, saab kohus aasta jooksul otsuse tühistada. Võlgniku valeütluste andmine ning oma vara ja tulu varjamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Tasub ka teada, et vabaneda pole võimalik kohustusest maksta lapsele elatist ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Pankrotimenetlus peatab viiviste ja intresside kasvamise ning lõpetab täitemenetlused. Juhul kui võlgnikul ei ole mitte midagi karta ega varjata, on see võimalus oma elu uuesti üles ehitamiseks. Kuna tegu on aga pika ja närvesööva ettevõtmisega, peaks see olema viimane võimalus elus uue lehekülje keeramiseks.
Allikas: Maaleht (http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/kuidas-fuusiline-isik-saab-pankrotti-minna?id=79916102)
Pankrotihaldur selgitab: kuidas vältida vendade Sõnajalgade või Autorolloga seotud kohtuasju?
«Tuntud on vendade Sõnajalgade protsess, kus vaieldi kohtu lõppastmeni välja ning mis lõppes Sõnajalgade võiduga. Juba mitu aastat on kestnud Autorollo protsess, kus samuti vaidluse keskmes on just vastutuseküsimus,» kirjeldab Eipre.
http://majandus24.postimees.ee/4192161/pankrotihaldur-selgitab-kuidas-valtida-vendade-sonajalgade-voi-autorolloga-seotud-kohtuasju
Kohus pidurdab Riito saneerimist
Kohus pidanuks ehitaja Riito saneerimiskava kinnitama märtsi alguses, kuid tegi seda alles paar päeva enne jaanipäeva. Määrust ei ole kohus võlausaldajatele saatnud siiani.
„See ei ole normaalne olukord. Võlausaldajad ei tea midagi. Kõigil teistel, näiteks Bauschmidtil on asi kiiresti käinud. Meie ootame peaaegu pool aastat määrust. Kuidas saab nii teha? Kas meil on Eestis üks kohtunik?“ on Riito võlausaldaja Seiger Baltic omanik Ville Sinivee kohtuniku Hannes Olevi töös pettunud. Pikalt oli võlausaldajate eest varjul ka võlausaldajate nimekiri, mille leiab artikli lõpust.
Ebaprofessionaalne protsess
Sama häiritud on Riito suurim võlausaldaja, Tallinna Veele kuuluv Watercom, kes ootab põhja vajunud peatöövõtjalt 300 000 eurot.
„Üsna ebaprofessionaalse mulje jätnud saneerimisprotsess ei ole tekitanud suuri lootusi raha kättesaamiseks, kuid kaalume kõiki võimalikke samme, et saamata jäänud tulu vähemalt osaliselt kätte saada. Saneerimist puudutav määrus ei ole kohtu kaudu meieni jõudnud, ent oleme selle üldise sisuga kursis,“ rääkis Watercomi juhatuse liige Reigo Marosov.
Ville Sinivee sõnul on ta üritanud uurida, millal määrus võlausaldajateni jõuab. „Olen kohtunikule kirjutanud ja nii edasi. Midagi ei vastata, puhkusel on. Sekretär ja abid on ka kõik puhkusel. Kohtunik oli haige olnud ja asja lükkamine uuele kohtunikule võtab veel rohkem aega.“
Võlausaldaja Eksklusiivehitus astus aga juba vastusammu, vaidlustades sel kuul saneerimiskava. “Kuna kohus puhkab, siis seda keegi enne augustit lahendama ei hakka,” nentis ettevõtet esindav vandeadvokaat Raul Ainla.
Kohtunik haige, seejärel puhkusel
Kohtu pressiesindaja Janar Filippov lausus, et kuigi seaduses on ette nähtud erinevad tähtajad, kujutavad need endast üldreegleid, mida võivad mõjutada objektiivsed tegurid, näiteks haigused.
Miks kava kinnitamine pikalt aega võttis, ei osanud ta vastata, sest kohtunik on puhkusel. Määruse mittesaatmise kohta märkis Filippov, et põhjuseid võib olla mitmeid. Kohtuniku puhkuse tõttu jäi Filippov taas vastuse võlgu – selgitada saaks olukorda vaid Olev ise.
„Kohtuasju lahendatakse järjekorras inimvõimete piires. Seejuures mitte asjade subjektiivse tähtsuse, vaid kohtusse või kohtunikule laekumise järjekorras,“ ütles Filippov veel.
Riitol määrus käes
Määrusega keelab kohus Riitol teha oma varaga tehinguid, mis ei ole seotud igapäevase majandustegevusega. Võlausaldajate kartusele, et pikem protsess võis suurendada Riitost vara väljaviimise ohtu, vastas Riito saneerimisnõustaja Veikko Toomere, et tema teada pole seda tehtud. “Kui kohus määrab mulle järelevalve funktsiooni, siis pean hakkama sellel silma peal hoidma,” lisas ta. “Ollakse ju tigedad. Kui oleksin samas seisus nagu võlausaldajad, siis võib-olla oleksin ise ka.”
Riito sai määruse kätte e-toimikust. “Kui kohus teeb määruse, siis peaks ta tegema ka teise määruse, kus pannakse paika saneerimisnõustaja järelevalve funktsioon. Ka seda määrust veel ei ole,” rääkis Toomere ja lisas, et talle saabub võlausaldajatelt iga päev kirju, kus nad uurivad määruse kohta.
“Vastan iga päev viiele kuni kümnele võlausaldajale, mis seis parajasti on,” sõnas Toomere. “Olen osadele võlausaldajatele määruse edasi saatnud, aga seda peab ikkagi kohus tegema. Sellel ei ole õiguslikku tagajärge, kui mina saadan.”
Ka Toomere rääkis, et helistas enne saneerimiskava kinnitamist mitu korda kohtusse. “Öeldi, et kohtunik on haige,” meenutas ta. “Mul ei ole julgust hakata kohtule midagi ette kirjutama. Võlausaldajad võivad muidugi tunda, et neid on hoitud infosulus ja olen öelnud, et kohtunik on haige – ma ei saa midagi parata.”
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/14/kohus-pidurdab-riito-saneerimist
Juhatuse liige vastutab naha ja karvadega
Ettevõtte juhtimine on vastutusrikas ülesanne ning juhatuse liige vastutab sisuliselt kõige selles toimuva eest, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
Juhatuse liikme vastutuse ulatus, selle olemuse ja määra küsimus on aga veel palju mitmetahulisem. Äriseadustik ütleb üsna üldsõnaliselt, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, ühest küljest vastutab juhatuse liige kõige eest, kuid kui tekib kahju, tõusetub küsimus, kas juhatuse liige tegutses hoolsalt. Kui äriühingul on probleem / kahju, mis ei ole tekkinud hoolsa ja tubli juhatuse liikme tõttu, siis ei pea viimane tekkinud kahju eest üldjuhul vastutama. Sellistel puhkudel hinnatakse, kas keskmiselt mõistlik inimene, kes oleks sarnase vastutusega ametikohal ja samasugustes tingimustes, oleks nii käitunud või mitte. Kahju võis tekkida ka seoses äririskiga, mis on aktiivse majandustegevusega kaasnev nähtus ning mille puhul puudub vastutus.
Tehke leping
Kes mille eest vastutab?
http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/07/27/juhatuse-liige-vastutab-naha-ja-karvadega
Kohus otsustas Indrek Pertelsoni võlgadest vabastamata jätta
Harju maakohus arutas möödunud nädalal judo kahekordse olümpiapronksi ja Arigato spordiklubi endise juhi Indrek Pertelsoni pankroti lõpetamist, täna otsustas kohus, et meest võlgadest ei vabastata.
Pankroti lõpetamine tähendanuks, et Pertelson oleks vabastatud võlgadest, kuid Harju maakohus tegi täna määruse, millega lõpetas Indrek Pertelsoni kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus Pertelsoni tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Kohus selgitas, et võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Võlausaldaja Aktsiaselts Eesti Talleksi esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses tasumata jäänud võlgadest vabastamata.
Riigikohus märkis 2013. aastal tehtud määruses, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eipre sõnul Pertelson seda teinud pole.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nii on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
Samuti ei saa Eipre sõnul Pertelsoni võlgadest vabastada seetõttu, et mees on süüdi mõistetud pankrotikuritegudes. Täpsemalt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest, pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest ja kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohus-otsustas-indrek-pertelsoni-volgadest-vabastamata-jatta?id=78218756
Pertelson ei pääsenud kohustustest AS-i Eesti Talleks ees
TALLINN, 15. mai, BNS – Harju maakohus ei lõpetanud esmaspäeval endise tippsportlase ja Arigato spordikeskuse eksjuhi Indrek Pertelsoni pankrotti, mis tähendab, et mees ei vabaneud ka kohustustest AS-i Eesti Talleks ees.
Kohus kuulutas Pertelsoni pankroti välja juba 2009. aasta oktoobris. Pertelsoni vastu esitatud kaitstud nõuete kogusumma oli 633 020 eurot. Nüüd soovis Pertelson oma pankrotiasja lõpetamist, kuid võlausaldajat Eesti Talleksit esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et Pertelson tuleb siiski jätta vabastamata täitmata jäänud kohustustest. Sellega nõustus ka kohus, jättes esmaspäeval Pertelsoni kohustustest vabastamata.
“Riigikohus on varasemalt märkinud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik seda teinud pole,” märkis Eipre.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, märkis Eipre.
“Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka pankrotiseadus, mille kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Käesolevas menetluses on mitu võlausaldajat esitanud kohtule Harju maakohtu 2013. aasta 21. mai otsuse kriminaalasjas, millest nähtub, et võlgnik on süüdi mõistetud,” lisas Eipre.
Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee
Baltic News Service
Ettevõte võitleb Riito saneerimise vastu
Ettevõte Eksklusiivehitus tahab kohtult Facio järglase Riito saneerimise lõpetamist, sest jäi võlausaldajate ringist välja. „Saneerimisnõustaja väitis telefonitsi, et vaieldavaid nõudeid omavatele võlausaldajatele ei peagi teateid ja saneerimiskava saatma,“ ütles Eipre & Partnerite vandeadvokaat Raul Ainla, kes Eksklusiivehitust esindab. Ainla hinnangul on Riito saneerimiskava kinnitamine küsitav.
Ainla hinnangul on kava küsitav, sest Eksklusiivehitus ei ole saanud saneerimisteadet, saneerimiskava projekti, selle vastuvõtmise koosolekul osalemise teadet või üleskutset seisukoha esitamiseks. „Ometi on saneerimiskava koostatud ja teistele võlausaldajatele saadetud,“ lausus Ainla.
Jäi välja
Nii on Eksklusiivehitus Ainla sõnul Riito ligi 200 võlausaldaja ringist põhjuseta välja lükatud. Seetõttu andis ta kohtusse avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks.
Riito saneerimisnõustaja Veikko Toomere ütles, et võlausaldajatele, kes ei ole saneerimiskavas ja kellega vaieldakse väljaspool saneerimist, ei pea saatma saneerimisteadet ega -kava.
Saneerimiskavasse ei saa kirja panna ettevõtet, mille nõudega saneeritav firma ei nõustu. „Näiteks ütleb ettevõte, et ei ole üldse võlgu või on võlgu oluliselt vähem. Saneerimiskavasse ei panda nõudeid, mille üle käib vaidlus,“ ütles Toomere. „Saneerimiskavasse nõude sissepanemisega Riito kaudselt tunnustaks seda nõuet.“
Raul Ainla on teisel seisukohal. Saneerimisseadus nõuab tema sõnul eranditeta kõigile võlausaldajatele saneerimisteate ja saneerimiskava projekti saatmist ning kui seda pole tehtud, siis on ühte võlausaldajat võrreldes teistega oluliselt halvemini koheldud.
Riito omanik Erik Liiv rääkis, et võlausaldajana ei ole nad arvestanud üksikuid ettevõtteid. „Segane aeg hakkab selja taha jääma. Pilt hakkab selginema. On välja joonistunud ettevõtete ring, kellega jätkame koostööd ja kellega on see katkenud. Paljudega oleme kokkuleppe sõlminud,“ rääkis Liiv. „Kõik sujub normaalselt. Eks lähikuud toovad rohkem selgust.“
Jurist ajab asju
Elektritöödele keskendunud Vestorini omanik Maksim Fomitš andis Riitolt raha nõudmiseks juhtohjad advokaadile, kuigi Riito on proovinud probleemi otse suheldes lahendada. „Ütlesin, et nende antud sõna ma ei usalda ja suhtleme ainult juristi vahendusel,“ sõnas Fomitš ja lisas, et ilmselt on kohtumine Riito esindajatega ees sel nädalal.
Fomitš rääkis, et püüab ots otsaga kokku tulla. Kuna Vestorin ei ole ka teistelt ehitajatelt raha kätte saanud, on ta jäänud maksuametile võlgu pea 10 000 eurot. „Maksuametit ei huvita, et ei ole võimalik maksta,“ sõnas Fomitš ning ütleb, et makseprobleemid on värsked. „Raha ei maksta just viimasel ajal.“
Riito Ehituse asutas pea seitse aastat tagasi kurikuulsust kogunud Facio. Praegu on raskused tabanud Riitot. Riito kaasomanik Erik Liiv on edasi Sand Ehituse juhatuses, mille omanikud on nii tema kui ka läinud maikuust firma Harmaron kaudu Alvar Ild ja Indrek Toome. Ild istus veel detsembri keskpaigani Riito nõukogus.
Liiv selgitas, et Riitol tekkisid aasta teisel poolel majandusraskused ebaõnnestumiste tõttu. Saneerimine peaks andma võlausaldajatele võrdse kohtlemise, leiab Liiv ja nõustub, et ta vastutav. „Loomulikult vastutan selle eest ning tegeleme iga päev ka tekkinud probleemide ja võlgade lahendamisega.”
Allikas: Äripäev (http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/25/ettevote-voitleb-riito-saneerimise-vastu)
Urve Palo võit: riigikohus ei võtnud Vjatšeslav Leedo firma kaebust menetlusse
Riigikohus jättis täna menetlusse võtmata Vjatšeslav Leedo ettevõtte Väinamere Liinid OÜ hagi endise majandusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Seega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinid OÜ hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindav vandeadvokaat Terje Eipre.
Väinamere Liinid kaebas endise majandusministri Palo kohtusse mullu septembris. Hagiavaldus esitati seoses Palo meediale öelduga, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus parvlaevahankes oli Tallinna Sadama omast 60 miljoni euro võrra kallim. Leedo ettevõte leidis, et Palo andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mistõttu peab Palo andmed enda kulul ümber lükkama.
Harju maakohus jättis hagi 12. jaanuari otsusega rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinid OÜ-lt Urve Palo kasuks välja menetluskulud.
Kohus tuvastas, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, teatas Eipre. Ühtlasi nőustus kohus, et nii ministeeriumi kui ka Urve Palo avaldatud pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Riigikohus ei rahuldanud Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu
Riigikohus jättis esmaspäeval menetlusse võtmata Väinamere Liinide hagi ettevõtlusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Sellega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindaja, vandeadvokaat Terje Eipre.
Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust.
Harju maakohus jättis möödunud aasta 12. jaanuari otsusega Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinidelt Palo kasuks välja menetluskulud.
Harju maakohus avaldas otsuses, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust.
Kohus on teinud kindlaks, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele.
Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed.
Väinamere Liinid esitas 14.09.2015 maakohtule Urve Palo vastu hagi meedias avaldatud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim lepinguperioodi lõpus reisiparvlaevade väljaostmisel. Väinemere Liinid leidis, et Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29 810 130 eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Palo andmed võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4 alusel enda kulul ümber lükkama.
Väinamere Liinide omaniku Vjatšeslav Leedo sõnul oli endine majandus- ja taristuminister Urve Palo valetanud parvlaeva hanke puhul mitme asja kohta. Leedo arvamuse järgi korraldati esimene parvlaevakonkurss selleks, et saada nende pakkumine ja teine konkurss oli selleks, et Tallinna Sadam saaks nende pakkumise kopeerida.
Urve Palo on “Aktuaalsele kaamerale” öelnud, et parvlaeva hanke õiguspärasust on kinnitanud mitmetes erinevates vaidlustes kõik kohtuinstantsid, lisaks ka riiklik järelevalve ja riigihangete vaidluskomisjon ning hanke võitis parim pakkuja, kelleks oli TS Laevad ja hange toimus korrektselt.
Urve Palo võitis kohtus taas Väinamere Liine
Tallinna ringkonnakohus otsustas, et endine majandusminister Urve Palo ei ole Väinamere Liinide praamihanke pakkumuse kohta valeandmeid esitanud, kui ütles, et see oli Tallinna Sadama tütarfirma pakkumusest 60 miljonit eurot kallim.
Ringkonnakohus jättis mitte-menetluskulude osas maakohtu otsuse muutmata, kuna hageja apellatsioonkaebuse väited ei andnud alust selle tühistamiseks.
Tegemist ei ole veel jõustunud otsusega ja osalistel on 30 päeva aega see riigikohtusse edasi kaevata.
«Harju Maakohus avaldas otsuses üheselt ja selgelt, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus on teinud kindlaks, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele,» selgitas Urve Palo esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Postimehele.
«Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni,» lisas Eipre.
«Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed. Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust ja mul on väga hea meel kohtu niivõrd konkreetse otsuse üle.»
Väinamere Liinid OÜ esitas möödunud aasta 14. septembril maakohtule Urve Palo vastu alusetu hagi andmete ümberlükkamiseks. Harju maakohus jättis oma 12. jaanuari otsusega hagi rahuldamata.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim, ütles Urve Palot esindanud vandeadvokaat Terje Eipre jaanuaris BNS-ile.
«Väinemere Liinid OÜ leidis, et Urve Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Urve Palo andmed võlaõigusseaduse alusel enda kulul ümber lükkama. Kohus tuvastas, et Urve Palo ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus leidis, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele,» lisas Eipre.
Kohtu hinnangul oli väide, et Väinamere Liinide pakkumus oli Tallinna Sadama pakkumusest 60 miljonit eurot kallim, tõene, kui riik ei kasuta väljaostu optsiooni, mistõttu andiski õiguse Palole.
BNS-i arvutustel oleks raha nüüdisväärtust arvestamata väljaostu optsiooni kasutamata hinnavahe 64,3 miljonit eurot ehk MKM-i kasutatava 7,5-protsendilise diskontomääraga nüüdisväärtuses 43,3 miljonit eurot.
Väinamere Liinide esindaja ütles möödunud aasta septembris, et hagiavaldus esitati Urve Palo vastu seetõttu, et ettevõtte kohta avaldati ebaõigeid andmeid ja parvlaevahanke tulemusi puudutavad valeväiteid tuleb ümber lükata. Laevafirma omanik Vjatšeslav Leedo on korduvalt väitnud, et nende pakkumine oli soodsam kui võitja Tallinna Sadama oma.
Artikkel kättesaadav: http://majandus24.postimees.ee/3911495/urve-palo-voitis-kohtus-taas-vaeinamere-liine