Rakvere linn tahab Targa Maja pankrotipesast kahte miljonit
Rakvere linnavalitsus tahab tagasi saada raha, mis sai nüüdseks pankrotis Targa Maja ehitamisse investeeritud. Linnal on siin nahk vägagi mängus, kuna linnavalitsus tegutseb siiani Targa Maja ruumides. Pankrotimenetluse raames on tegu aga alles kolmanda järgu tingimusliku nõudega, mida Targa Maja suurim võlausaldaja EAS peab alusetuks. Kohus teeb asjas otsuse aprilli lõpus.
Linnavalitsusel on mullu aprillis pankrotti läinud SA Virumaa Kompetentsikeskuse vastu kaks nõuet. Üks neist on üsna väike, vaid 5011 euro suurune kommunaalkulude võlg. Teine, augusti lõpus hilinemisega sisse antud nõue küündib aga ligi 2 miljoni euroni – see on summa, mida linnavalitsus kulutas Targa Maja ehituse kaasfinantseerimiseks.
Linn on end esindama palganud advokaat Küllike Nammi, kes varem kuulus ka Targa Maja pankrotitoimkonda, kuid on sealt nüüdseks lahkunud.
EASi esindav vandeadvokaat Terje Eipre, kes on ühtlasti pankrotitoimkonna esimees ütles, et tema hinnangul pole sellist tingimust, mis peaks realiseeruma, et nõuet saaks rahuldada. “Meie meelest sellist nõuet ei saa esitada,” märkis ta.
Eipre leiab, et kohus peaks jätma hagi rahuldamata, kuna tingimusliku nõude tingimuse saabumine ei ole tõenäoline ja nõue on loodud pankrotimenetluses osalemise jaoks. Rakvere linnale ei saa tema sõnul tekkida kahju ka siis, kui pankrotimenetluses muutub tühiseks kinnistu hoonestusõigusega koormamise leping, kuna kinnistu omanik on Rakvere linn.
Hoone muutub kinnistu oluliseks osaks ehk läheb Rakvere linna omandisse. Rakvere linna ja SA Virumaa kompetentsikeskuse vahel on sõlmitud ka mitteeluruumide tasuta kasutamise leping, mis samuti ei too kaasa Rakvere linnale kohustusi. Kahjustatud on hoopis võlausaldajate huvid, kuna nemad on jäetud rahata ja seda on tehtud meelega.
Eipre sõnul pole ka korrektne öelda, et pankrotihaldur Martin Krupp oleks Rakvere linna nõude rahuldanud. “Haldur ei pidanud lihtsalt vajalikuks oma vastuväiteid esitada, aga see ei tähenda, et ta on nõuet tunnustanud,” sõnas Eipre.
Rakvere linnavalitsuselt ei õnnestunud sisulisi kommentaare saada – neid olevat oodata alles järgmisel nädalal.
Pankrotimenetlus kestnud aasta
Virumaa Kompetentsikeskuse pankrot kuulutati välja mullu aprillis. Esialgu tundus, et suuremad võlad on sihtasutusel ainult EASi ees, kes oli maja ehitamiseks ja sinna vajalike seadmete jms ostmiseks kokku 3,3 miljonit eurot andnud. EAS nõuab sellest tagasi 2,6 miljonit.
Kompetentsikeskuse sissetulek pidi hakkama tulema rendi- ja üüriteenuste pakkumisest, aga reaalset rahavoogu tekitada ei õnnestunudki.
Ainuke võimalus toetusraha tagasi saada oleks Tark Maja müüki panna. Probleem on aga selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning Rakvere linnale on seatud ka tasuta kasutusvaldus aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.
EASi siseauditi üksus tuvastas keskuse tulemusauditis 2016. aastal toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot.
Allikas: ärileht.ee
Kohus kuulutas välja ärimees Meelis Lao pankroti
Ärimees Meelis Lao kavatseb vaidlustada Harju Maakohtu otsuse, milles Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel kuulutati täna välja eraisiku pankrot, jättes võlgniku vastuväited ja taotlused rahuldamata.
„Meelis Lao vaidlustab kindlasti pankrotiotsuse ja ees ootavad kohtulahingud,“ ütles Meelis Lao esindaja vandeadvokaat Terje Eipre. „Lao vaidleb Maksu- ja Tolliameti nõudele põhjendatult vastu. Meelis Lao enda suhtes tehtud vastutusotsust õigeks ei pea ja sellepärast taotles talle tehtud vastutusotsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamist uute asjaolude ilmnemise tõttu. Maksuhaldur ei taganud kliendile õigust kaitsjale. Maksuametil tuleks menetluse käigus veel küsitleda isikuid ja anda Laole seaduslik võimalus esitada tõendeid ja teavet.“
Vandeadvokaadi sõnul esitas Lao ka taotluse Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks seoses pankrotiavalduse aluseks oleva vastutusotsusega.
„Võlgnik taotles kuni eelotsuse saamiseni siinse menetluse peatamist TsMS § 356 lg 3 alusel. Nimelt saaks peatada menetluse ajaks, kuni ELK lahend jõustub. Siseriiklik maksumenetlus võib oma vormilt olla küll haldusmenetlus, kuid oma sisult võib olla tegemist hoopis kriminaalõigusliku menetlusega,“ rääkis Eipre.
Pankrotiavalduse esitas Maksu- ja Tolliamet, kes on ühtlasi tasunud 3000 euro suuruse deposiidi pankrotimenetluse finantseerimiseks. Meelis Lao väidetav maksuvõlgnevus on 571 532 eurot. Aruande kohaselt on võlgnevuse sissenõudmisest ainsana huvitatud Maksu- ja Tolliamet, teised võlausaldajad ei ole nende võlgnevuste sissenõutavaks muutumisest haldurit teavitanud.
Maksu- ja Tolliameti nõue põhineb vastutusotsusel, mis tehti põhjusel, et erinevates kontrollimenetlustes ei kogunud maksuhaldur tõendeid Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ tehtud tehingute kohta, sest maksuhaldur ei pidanud põhjendatuks Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ poolt esitatud maksudeklaratsioone. Maksu- ja Tolliameti meelest puudus Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Menetluse käigus tuleks nõuda teavet OÜ-lt Logos, et saada teada, kas OÜ Logos on omandanud sama tehnoloogia, mida OÜ Gillian.
„Maksu- ja Tolliameti nõue ei ole meie hinnangul piisavalt tõendatud. Maksukorralduse seadus (MKS § 102 lg 1 p2) annab võimaluse uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksuotsus muuta või kehtetuks tunnistada, kuid Maksu- ja Tolliamet seda teha ei soovinud. Meelis Laol on õigus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada vaie Maksu- ja Tolliametile või kaebus kohtule, st lahend vaidlustada,“ lausus Eipre.
Allikas: Õhtuleht 03.04.2018; https://www.ohtuleht.ee/868891/kohus-kuulutas-valja-arimees-meelis-lao-pankroti
Mis muutub uue andmekaitsemäärusega?
Peatselt kehtima hakkav ELi uus andmekaitsemäärus seab isikuandmeid töötlevatele ettevõtetele mitmeid nõudeid ning korrastab viisi, kuidas andmeid koguda ja kasutada. Üks suuremaid muudatusi on kliendi soovi „olla unustatud” austamine.
Küllap on paljud kokku puutunud olukorraga, kus mõnele ettevõttele oma isikuandmeid andes tabab inimest peatselt pakkumiste laviin, mis ei näi lõppevat ka hoolimata palvetest, et ärge mulle rohkem pakkumisi tehke. Uus andmekaitsemäärus sätestab, et isikuandmete töötleja ehk pakkumise tegija peab austama kliendi soovi olla unustatud ja selle soovi avaldamisel kustutama oma andmebaasist tema andmed.
Teenusepakkuja peab suutma tõestada, et ta on inimeselt andmed saanud konkreetselt määratud tegevuseks ning ta ei tohi neid kasutada muudel juhtudel isegi siis, kui klient pole seda otseselt keelanud. See tähendab, et kui keegi on tellinud endale näiteks ajalehe ning ei ole andnud nõusolekut samale kontaktaadressile saata uudiskirju ja muid pakkumisi, siis ei tohi pakkuja seda ka
teha. Andmetöötleja peab käima isikuandmetega ringi diskreetselt ning nende töötlemine (andmete korrastamine, dokumenteerimine, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine) peab olema põhjendatud ning andmebaasist tagantjärele nähtav.
Muide, ka niisama andmete vaatamine on nende töötlemine ja lihtsalt huvi pärast, ilma põhjuseta, pole seda lubatud teha.
Igaühelt meilt on kogutud isikuandmeid ja sageli anname need üle mõtlemata, milleks küsijal neid üldse vaja on. Isikuandmeteks on igasugune teave füüsilise isiku kohta, näiteks nimi, isikukood,
aadress, e-posti aadress või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust.
Nii mõnegi kliendikaardi taotlusvorm on kui põhjalik ankeet, kus küsitakse kliendilt võimalikult palju andmeid alates tema sünnipäevast, kuni haridustasemeni välja. Kas seda kõike on vaja Tegelikult ju mitte, sest vaevalt et ehituspood hakkab sulle sünnipäevaks õnnitluskaarti saatma ja miks ta üldse peakski.
Edaspidi kehtib isikuandmete kogumisel minimaalsuse printsiip ehk et ei tohi küsida rohkem andmeid, kui teenuse osutamiseks on vaja. See tähendab, et lihtsalt niisama igaks juhuks rohkete andmete kogumine ei ole lubatud.
Selle alla kuulub ka kliendi aadressi küsimine, mis peab olema põhjendatud. Näiteks kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse laekumist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, ei tohi ta küsida isiku aadressi.
Kui seni olid isikuandmed kohati üsna kaitsmata ning andmete töötlejatele olid jäetud laiad võimalused nende kasutamiseks, siis uue määrusega muutub andmete kaitse palju rangemaks.
Andmesubjektil ehk inimesel, kelle kohta on kogutud andmed, on suurem sõnaõigus kaasa rääkida nende kasutamises.
Artikkel: Lääne Elu artikkel 24.03.2018
“Ärge mulle rohkem helistage!”
Ärge mulle enam helistage ehk mis muutub uue andmekaitsemäärusega?
Peatselt kehtima hakkav ELi uus andmekaitsemäärus seab isikuandmeid töötlevatele ettevõtetele mitmeid nõudeid ning korrastab viisi, kuidas andmeid koguda ja kasutada. Üks olulisemaid muudatusi on kliendi soovi „olla unustatud“ austamine.
Küllap on paljud kokku puutunud olukorraga, kus andes mõnele ettevõttele oma isikuandmed, tabab sind peatselt pakkumiste laviin, mis ei näi lõppevat ka hoolimata palvetest, et ärge minuga enam ühendust võtke ja ärge mulle rohkem pakkumisi tehke. Uus andmekaitsemäärus sätestab, et isikuandmete töötleja ehk siis pakkumise tegija peab austama kliendi soovi olla unustatud ja selle soovi avaldamisel kustutama oma andmebaasist tema andmed.
Tellisin ajalehe ja nüüd kutsutakse mind ka konverentsidele
Teenusepakkuja peab suutma tõestada, et ta on inimeselt andmed saanud konkreetselt määratud tegevuseks ning ta ei tohi neid kasutada muudel juhtudel isegi siis, kui klient seda otseselt keelanud pole. See tähendab, et kui keegi on tellinud endale näiteks ajalehe ning ei ole andnud nõusolekut samale kontaktaadressile saata uudiskirju ja muid pakkumisi, siis ei tohi pakkuja seda ka teha.
Andmetöötleja peab käima sinu andmetega ringi väga diskreetselt ning nende töötlemine (andmete korrastamine, dokumenteerime, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine) peab olema põhjendatud ning andmebaasist tagantjärele nähtav. Muide, ka niisama andmete vaatamine on nende töötlemine ja lihtsalt huvi pärast ilma põhjuseta pole seda lubatud teha.
Milleks on ehituspoel vaja teada mu sünnipäeva?
Igaühelt meilt on kogutud isikuandmeid ja sageli anname need üle mõtlemata, milleks küsijal neid üldse vaja on. Isikuandmeteks on igasugune teave füüsilise isiku kohta, näiteks nimi, isikukood, aadress, e-postiaadress või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Nii mõnegi kliendikaardi taotlusvorm on kui põhjalik ankeet, kus küsitakse kliendilt maksimaalselt palju andmeid alates tema sünnipäevast lõpetades haridustasemeni välja. Kas seda kõike on vaja? Tegelikult ju mitte, sest vaevalt, et hakkab ehituspood sulle sünnipäevaks õnnitluskaarti saatma ja miks ta üldse peakski.
Edaspidi kehtib isikuandmete kogumisel minimaalsuse printsiip ehk et ei tohi küsida rohkem andmeid, kui teenuse osutamiseks reaalselt vaja on. See tähendab, et lihtsalt niisama igaks juhuks rohkete andmete kogumine ei ole lubatud. Selle alla kuulub ka kliendi aadressi küsimine, mis peab olema põhjendatud. Näiteks kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse laekumist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, ei tohi ta küsida isiku aadressi.
Kui seni olid isikuandmed kohati üsna kaitsetud ning andmete töötlejatele oli jäetud laiad võimalused nende kasutamiseks, siis uue määruse valguse muutub andmete kaitse sisuliselt palju rangemaks. Tõenäoliselt ei kao päriselt olukorrad, kus andmetega käiakse lohakalt ümber teadmatusest, kuid andmesubjektil ehk et inimesel, kelle kohta on kogutud andmed, on suurem sõnaõigus kaasa rääkida nende kasutamises.
Allikas: https://parnu.postimees.ee/4445339/terje-eipre-arge-mulle-enam-helistage
Mis muutub ettevõtja jaoks uue andmekaitsemäärusega?
Peatselt kehtima hakkav andmekaitsemäärus toob mitu põhimõttelist muudatust, mis keeravad senise olukorra, kus meie isikuandmed olid tegelikult üsna kaitsetud, pea peale.
Küllap on kõik puutunud kokku juhtumitega, kus isikuandmetega käiakse tahtlikult või kogemata ringi hoolimatult. Näiteks küsib haigla registratuuri vastuvõtja patsiendile kaebuste kohta nii valju häälega, et kuuleb kogu saal või on perearsti kabinetis arvuti ekraanile lahti jäänud eelmise patsiendi ravikaart. Sage juhus on ka see, et kord kogutud isikuandmeid kasutab ettevõtja aina uute pakkumiste tegemiseks ning ignoreerib palveid mitte enam ühendust võtta.
Mis on isikuandmed?
Selleks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmeteks on inimese nimi, isikukood, aadress, võrguidentifikaator või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Neid andmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise,
töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest. Isikuandmete töötlemisega tegelevad väga mitmesugused teenustepakkujad kõikvõimalikel elualadel alates kaubandusest
lõpetades meditsiiniga. Kogutavad andmed ja nende kasutus on erinevad. Isikuandmete töötlejaks peetakse tavamõistes nende kogujat, kuid samamoodi läheb töötlemise alla ka andmete korrastamine, dokumenteerime, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine. Muide, andmete töötlemiseks loetakse isegi nende vaatamist, seega niisama huvi pärast klientide andmeid vaadata ei tohi.
Mis andmeid milleks kogutakse?
Uus määrus sätestab, et see tuleb lahti kirjutada protsessipõhiselt ning iga isikuandmetega seotud toiming ja selle eesmärk peab olema tagantjärele programmis
näha. Teatud juhtudel tuleb määrata ettevõttesse andmekaitsespetsialist, kes tunneb vastavaid õigusakte ning kontrollib andmetöötlejat nende nõuete täitmisel. Seda spetsialisti ei pea ettevõttesse eraldi palkama, vaid tema teenuseid võib ka sisse osta või koolitada mõni oma töötaja vastavalt välja. Andmekaitsespetsialist tegutseb juhtkonna tasemel, peab tundma ettevõtte struktuuri ning seda, kes, kus ja milliseid andmeid töötleb.
Praegu on väga levinud praktika, kus näiteks kliendikaardi saamiseks tuleb täita põhjalik taotlusvorm. Mõni ettevõte küsib kliendi kohta kõikvõimalikke andmeid alates sünnipäevast lõpetades haridustaseme ja laste arvuni välja. Edaspidi kehtib isikuandmete kogumisel minimaalsuse printsiip ehk et ei tohi küsida rohkem andmeid, kui teenuse osutamiseks reaalselt vaja on. See tähendab, et lihtsalt niisama igaks juhuks kliendi aadressi küsida ei tohi. Näiteks kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse laekumist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, ei tohi
ta küsida isiku aadressi. Kõnekäänd ütleb, et ka vaikimine on nõusolek, kuid andmekaitsemääruse valguses on see täpselt vastupidi. Isikuandmete töötleja peab suutma tõestada, et ta on andmed saanud inimese nõusolekul määratud tegevusteks ning ta ei tohi kasutada neid muuks tegevuseks isegi mitte juhul, kui klient pole seda keelanud. See tähendab, et kui keegi on tellinud endale
ajalehe ning ei ole andnud nõusolekut samale kontaktaadressile saata uudiskirju, siis ei tohi pakkuja seda ka teha.
Unustatud kliendid
Üks olulisemaid muudatusi määruses on säte, mis ütleb, et kui klient tahab olla unustatud, siis teenusepakkuja peab seda austama. Paljudele on tuttavad olukorrad, kus andes mingil põhjusel oma kontaktid mõnele ettevõttele, tabab inimest sealt lõputu pakkumiste laviin, mida ei peata isegi pidev äraütlemine ja palumine, et ärge rohkem tülitage. Uue määruse järgi peab andmetöötleja kustutama subjekti andmed, kui isik on seda palunud.
Allikas: äripäev 19.03.2018
Andmekaitse üldmäärus
Tänaseks on juba enamik kursis, et EL võttis 2016.a kevadel vastu isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi andmekaitsemäärus). Määrus tunnistas kehtetuks isikuandmete kaitse direktiivi 95/46/EÜ. Uue määruse mõte oli muuta andmekaitset reguleeriv seadusandlus senisest täpsemaks ja detailsemaks ning määratleda selgemalt vastutus. Andmekaitsemäärus on täitmiseks kohustuslik alates 25.05.2018.
Selgitame, et isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikut on võimalik tuvastada, kui teada on nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Isikuandmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise, töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest.
Isikuandmete töötleja on see, kes kogub, dokumenteerib, korrastab, struktureerib, säilitab, kohandab, muudab, levitab või teeb muul moel kättesaadavaks isikuandmed. Näiteks toimub isikuandmete töötlemine siis, kui ilusalong küsib kliendilt kliendikaardi väljastamiseks kliendi täisnime, isikukoodi ja e-postiaadressi. Kogutud andmed on delikaatsed isikuandmed, mille nõuetele mittevastav töötlemine võib põhjustada kliendile kahju.
Uue andmekaitsemäärusega on tehtud kohustusliks alljärgnev:
- andmekaitsespetsialisti määramine teatud juhtudel – tegemist eksperdiga, kes tunneb andmekaitsealaseid õigusakte ning tavasid ja kes abistab ning kontrollib andmetöötlejat nõuete täitmisel. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) hinnangul peab andmekaitsespetsialisti kompetentsi kuuluma oskus rakendada pädevaid turvameetmeid, kes oma ülesannete täitmisel annab nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgib selle toimimist, teeb koostööd järelevalveasutusega ja tegutseb kontaktisikuna ettevõtte nimel. Andmekaitsespetsialisti ei pea eraldi ettevõttesse palkama. Spetsialisti teenuseid võib sisse osta või nõusoleku korral koolitada ettevõttes olevat töötajat vajaliku tasemeni. Oluline on teada, et andmekaitsespetsialist on juhtkonna tasemel, kes peab teadma ettevõtte struktuuri ning seda, kes ja kus andmeid töötleb. Spetsialistil on õigus teha juhtkonnale ja ettevõtte töötajatele märkusi/ettekirjutusi, kui andmete töötlemisel ei järgita nõudeid. Spetsialisti ei saa vallandada põhjusel, et ta teeb ettekirjutusi juhtkonnale nõuetekohaseks andmete töötlemiseks.
- Isikuandmete töötleja peab teadma täpselt, milliseid isikuandmeid ja kuidas töödeldakse, millise reegli järgi neid hoitakse, kellel on ettevõtte siseselt juurdepääs ning mis väga oluliseks muutub, millised õigused on isikul, kelle kohta need andmed käivad. See tähendab seda, et ettevõte peab protsessiliselt lahti kirjeldama, mida ja millisel eesmärgil kogutakse ja töödeldakse. Iga isikuandmetega teostatud toiming ja selle eesmärk peab olema tõestatav, nende töötlemist tuleb hakata „logima“.
- Isikuandmete töötlejal on kohustus tõestada, et ta on andmed saanud andmesubjekti nõusolekul määratud tegevusteks ja vaikimine ei ole nõusolek, va kui töötlemiseks tuleneb õigus seadusest. See tähendab seda, et uudiskirjade edastamiseks peab klient olema andnud eelnevalt nõusoleku. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, teadlikult ja informeeritult. See peab olema üheselt mõistetav ja aktiivse toiminguna tehtud tahteavaldus. Andmesubjektil ehk kliendil on õigus küsida teavet, milliseid toimingud andmetöötleja teeb, kes on töötleja ja millised on kliendi õigused päringute tegemisel. Kõige olulisem muudatus on kliendi õigus olla unustatud. See tähendab, et kui andmesubjekt on palunud enda andmed kustutada (nt e-postiaadress ja telefon), ei ole ettevõttel õigus enam andmeid kasutada (nt uudiskirja edastamiseks e-mailiga).
- Isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. See tähendab, et kui teenuse osutamiseks ei ole vajalikud kliendi elukohaandmed, on keelatud neid koguda. Näiteks, kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse teostamist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, puudub vajadus küsida isikult eelnevalt täpne elukoha järgne aadress. Sellisel juhul piisab telefoninumbrist või e-postiaadressist, et vajadusel anda kliendile infot saadetise kohta. Kehtib andmete minimaalsuse printsiip.
- Juhul kui on leidnud aset isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine, on kohustuslik vastav rikkumine fikseerida. Seda ka juhul kui rikkumine oli väike (nt kogemata vaadati andmesüsteemist vale kliendi andmeid). Sõltuvalt rikkumise astmest, on kohustuslik teavitada AKI-t ning vajadusel andmesubjekti. Kohustuslik on AKI-t ja andmesubjekti teavitada, kui rikkumise tulemusel on oodata suurt kahju (nt delikaatsete isikuandmete lekkimisel võib võimalikuks saada andmesubjekti diskrimineerimine). Rikkumiste fikseerimisega tagab töötleja ülevaate isikuandmete töötlemisega seonduvatest riskidest ning võimaluse riske maandada.
Advokaadibüroo Eipre&Partnerid aitab meeleldi saada selgemaks uue andmekaitsemäärusega ettenähtud muudatusi.
Riik peab tankistid sihikule võtma
Tankistidega võitlemisel peab riik võlausaldajaid aitama ning tagama nende õiguste parema kaitse, kirjutab pankrotihaldurite kutsekogu esinaine Terje Eipre.
Uue maksukorralduse seaduse eelnõu kohaselt vastutavad maksuvõla eest tankisti kõrval edaspidi ka tegelikud juhid, kui sellise isiku tegutsemine ja kontroll ettevõtte üle on võimalik kindlaks teha. Muudatuse sisuline efektiivsus sõltub maksuhaldurite võimest tegelikke juhte tuvastada.
Pankrotihaldurid on alates 2015. aastast teinud mitu ettepanekut, kuidas oleks võimalik parandada ettevõtluskeskkonda. Muuhulgas oli muudatusettepanekutes märgitud, et osakapitali sissemakseta asutatud ettevõtete puhul oleks õigus pankrotimenetluse kulud katta sissemaksmata osakapitali arvelt. See tagaks, et pankrotistunud osaühingu juhatuse liikmelt või osanikult on võimalik sissemaksmata osamakse sisse nõuda.
Kui inimene on rohkem kui kolmel korral pahatahtlikult põhjustanud äriühingu maksejõuetuse, tuleks meie hinnangul ajutisel halduril esitada kohtule ettepanek ärikeelu rakendamiseks. Ajutine haldur märgib oma aruandes, kas maksejõuetuse põhjus on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu. Kui on põhjendatud kuriteokahtlus, et inimene on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides toime kuriteo, tuleks kohaldada ärikeeldu isegi siis, kui teda ei ole selles veel süüdi tunnistatud. Eriti kui on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi kuritegusid.
Haldurid tahavad ka tasu saada
Suur probleem on raugevate pankrotimenetlustega. Need on juhtumid, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja, kuid see lõpeb raugemisega vara puudumise tõttu ning äriühing kustutatakse koheselt äriregistrist. Praegu on sätestamata reeglid, kuidas selliste olukordade puhul pankrotihalduri töö tasustatakse. Leiame, et taolises olukorras tuleks panna vastutus äriühingu juhatuse liikmele.
Pankrotihaldureid ei ole Eestis palju (vaid sadakond) ja ka pankrotte pole meil palju – aastas umbes 400. Samas on pankrot ettevõtlusega paratamatult aeg-ajalt kaasas käiv nähtus ning pankrotihalduri amet nagu iga teinegi töö. Ärgem siis eeldagem, et selle ameti esindajad tegutseksid vaid õhinapõhiselt. Rääkimata sellest, et kui haldurite töö tasustamine oleks motiveerivam, paraneks ettevõtluskliima – meil oleks vähem „allavoolu“ lastud ettevõtteid ja pika ninaga jäänud võlausaldajaid. Küllap pikapeale hakkaks paranema ka ettevõtjate suhtumine, mis praegu paraku on selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi.
Allikas: aripaev.ee
Korteriomanikel on õigus võlgniku isiklikud esemed pandiks võtta
Viibinud üürimaksed raskendavad korteriomanike ja korteriühistute majandustegevust. Tasumata maksete korral võib aga korteriomanik üürniku esemed pandiks võtta ja keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule.
Tallinlane Anton sai valusa õpetunni, kui üüris Tartus asuva korteri pealtnäha korralikule üksikemale. Üürileandja nendib, et ei sõlminud lepingut kirjalikult taasesitatavas vormis ning jäi seetõttu ilma ka pandiõiguse hüvedest ning pea kolme kuu üüritulust.
«Üürnik väitis, et oli kaotanud töökoha, aga pidudeks ressurssi jagus,» rääkis Anton, kes sai üürniku suhtes hoiatussignaale ka korteriühistult.
Üürimaksete hilinemise korral on mõistlik kõigepealt üürnikuga ühendust võtta ning selgitada välja maksete viibimise põhjused. Seejärel tuleks kirjalikult taasesitatavas vormis anda üürnikule teada täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kui üürnik pole ka pärast täiendavat tähtaega võlga tasunud, soovitab Advokaadibüroo Eipre & Partnerid vandeadvokaat Terje Eipre koostada kirjalikus vormis hoiatuse.
Üürimaksete hilinemise korral on mõistlik kõigepealt üürnikuga ühendust võtta ning selgitada välja maksete viibimise põhjused.
Kui üürnik on jätnud vähemalt kolmel järjestikusel maksetähtpäeval üürisumma või olulise osa sellest tasumata, on üürileandjal vastavalt võlaõigusseaduse paragrahv 316 lõike 1 punktile 1 õigus üürileping üles öelda. Sama õigus kehtib OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaadi Andrus Lillo sõnul ka üürniku poolt tasumata jäänud kõrvalkulude suhtes. Võlaõigusseaduse paragrahv 316 lõike 1 punkt 2 kohaselt on üürileandjal õigus üürileping üles öelda ka juhul, kui võlgnevus kokku ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva summa.
«Tuleb vaid silmas pidada, et üürileandjal ei ole lepingu ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Samuti on ülesütlemine tühine, kui üürnikul on õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamatult pärast ülesütlemisavalduse saamist,» selgitas Lillo.
Kui üürileandja toimingud, sõltumata üürniku lubadustest, soovitud tulemusi ei too, võib üürileandja õiguskaitsevahendina pandiõigust rakendada.
Üürileandja pandiõigus tekib automaatselt alates üürilepingu sõlmimisest. Pandiõiguse teostamise eelduseks ja aluseks on üürileandja nõue üürniku vastu. Üürileandjal kehtib sellega sisuliselt õigus pandiõigusega koormatud esemeid oma üürile antud eluruumide piires kinni hoida. Pandiõiguse kehtimiseks ei pea asjad sealjuures olema ei üürileandja ega ka üürniku omandis.
Advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaadi Anu Toomemägi sõnul tekib üürileandja pandiõigus seaduse jõul ning kehtib eelduslikult kõikide üüritud ruumis asuvate vallasasjade puhul. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
Üürileandja pandiõigus on asjaõigus, mis ei kehti mitte ainult üürniku, vaid igaühe suhtes. See tähendab, et kui üürnik teatab pärast lepingu lõpetamist, et eluruumis olev sülearvuti kuulub hoopis mõnele sõbrale, ei ole üürileandja kohustatud sellega arvestama.
«Riigikohus on 2011. aasta 20. detsembri lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11 leidnud, et tasumata üürimaksed, katkestatud elektrivarustus ja üles öeldud üürileping võivad anda üürileandjale aluse kahtlustada, et üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvad asjad ära viia,» tõi Eipre näite. Võlaõigusseaduse järgi võib pandiõiguse teostamiseks seega asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik üürileandja nõuete täitmiseks.
Peale pandiõiguse teostamise teate edastamist tuleb üles kirjutada kõik esemed, mida pant hõlmab. Pandiõigus hakkab kehtima hetkest, mil kogu sissenõutav vara ametlikult üles märgitakse. Võlaõigusseaduse sama paragrahvi teise lõike järgi on sealjuures keelatud pantida vara, millele ei ole seadusega lubatud sissenõuet teha. Toomemägi soovitab alati veenduda, et kirjapandud vara väärtus ei ületaks võlgnevuse summat.
«Juhul kui ka pärast pandiõiguse teostamist ilmneb, et üürnik siiski ei kavatse maksta võlga, on õigus hakata vara realiseerima,» ütles Toomemägi. See tähendab, et vallasvara müüakse avalikul enampakkumisel keskmise turuhinnaga ning müügist saadud rahaga kaetakse üürniku võlgnevused. Kui üürnikku või panditud asja omanikku pole enampakkumisest teavitatud, ei kandu enampakkumisel müüdud asja omandiõigus automaatselt ostjale üle. Enampakkumist ei saa kehtivaks lugeda, kui on rikutud enampakkumisest teavitamise nõudeid nii üürniku kui eeldusliku kolmanda isiku suhtes.
Võlgniku ühisvara võõrandamine pärandvara pankrotimenetluses
Riigikohus on teinud hiljuti lahendi seoses võlgniku ühisvara võõrandamisega pankrotimenetluses.
Mis on pärandvara pankrot? Tavapäraselt peab pärija täitma pärandaja kohustused. Olukorras, kus pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, peab pärija kohustused täitma oma vara arvelt. Kui aga pärandvarale on tehtud seadusega kooskõlas inventuur, on võimalik esitada pärandvara pankrotiavaldus. Pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist ei pea pärija täitma pärandaja kohustusi oma vara arvelt.
Pankrotihalduri menetluses on võlgniku pärandvara pankrot, kelle abikaasa kohta puuduvad andmed. Pankrotimenetluses tuvastati, et võlgnikule kuulub kinnisomand. Kandest nähtub, et kinnisomand on võlgniku lahusvara, mitte ühisvara. Andmete kontrollides kasutas pankrotihaldur kinnistusraamatut ning tugines asjaõigusseaduse § 56 lõikele 1 (kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse). Haldurile andis kinnitust kande õigsuse osas võlgniku kinnisomandile seatud hüpoteek 2007.aastal, mille käigus kinnitas võlgnik, et kinnisasi on võlgniku ainuomandis.
Pankrotimenetluses asus haldur kinnisomandit võõrandama eesmärgil rahuldada võlausaldajate nõuded. Kuna mitmed enampakkumised ebaõnnestusid, leidis võlausaldajate üldkoosolek, et võlgnikule kuuluva kinnisomandi võib haldur müüa pankrotiseaduse (PankrS) § 137 alusel ehk vara müük enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil. Vara võõrandamise käigus toimus notari juures müügilepingu tõestamine. Nagu kinnisomandi võõrandamise puhul ikka, edastas notar omaniku kande muutmise avalduse registriosakonnale. Kohtute registriosakond leidis, et kannet ei saa teha, kuna esineb eeldus, et võlgniku kinnisomand on abikaasade ühisvara.
Riigikohus asuski seisukohale, et juhul kui haldur võõrandab võlgnikule kuuluvat vara PankrS § 137 alusel, on tegemist võlaõigusliku müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga. Sellise tehingu puhul on haldur pankrotivõlgniku esindaja, kes käsutab pankrotivara PankrS § 36 lõike 1 alusel. Kuid võõrandades võlgnikule kuuluva vara pankrotimenetluses enampakkumise vahendusel, on tegemist avalik-õigusliku toiminguga ning ostja omandab kinnisomandi avalik-õigusliku toimingu alusel. Sellisel juhul ei ole takistuseks kinnisomandi võõrandamisel abikaasade varaühisus.
Eeltoodust tulenevalt on võlgniku surma korral, kelle abikaasa ja varalahususe kohta puuduvad andmed, kõige mõistlikum võõrandada võlgniku vara enampakkumise teel. Selliselt on võimalik tagada pankrotimenetluse eesmärk, milleks on võlgniku vara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
Lahendiga on võimalik tutvuda siit.
Terje Eipre pankrotihaldurina 25 aastat
Advokaadibürool Eipre & Partnerid on põhjust tähistamiseks! Vandeadvokaadil Terje Eipre täitus möödunud kuul 25 aastat pankrotihaldurina tegutsemisest. Alates 2010.a on Terje Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse esimees, Koja aseesimees ja eestseisuse liige.