Eipre ABVandeadvokaat Terje Eipre valiti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimeheks
Käesolevaga teavitame, et vandeadvokaat Terje Eipre valiti 10.07.2020 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralisel ameti- ja kutsekogul valimisel kutsekogu esimeheks.
12.08.20 toimunud koja eestseisuse koosolekul valiti koja esimeheks ametikogu esimees Arvi Pink ning aseesimeheks kutsekogu esimees Terje Eipre.
Eipre ABOsaühingutel on edaspidi võimalik osasid lihtsamalt võõrandada
1.augustil jõustus äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingutel edaspidi lihtsamalt osasid võõrandada.
Kui mai lõpust ei pidanud osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing olema enam notariaalselt tõestatud, siis alates 1. augustist on vähemalt 10 000 euro suuruse osakapitaliga osaühingutel võimalik loobuda ka osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest.
Muudatus annab osanikele suure paindlikkuse osade tsiviilkäibe lihtsamaks ja kiiremaks korraldamiseks ja loob sellega paremad võimalused Eesti ettevõtetesse investeerida. Osaühingu põhikirjas tuleb edaspidi selle tarbeks ette näha käsutustehingu notariaalse vormi nõudest loobumine ja vorm, milles tuleb tehing teha. Seaduses sätestatud minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.
Põhikirjas vastava muudatuse tegemiseks peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Olemasoleva osaühingu põhikirjas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek. Seega ei saa vastavat muudatust teha enamuse otsusega, vaid tegemist peab olema kõigi osanike valikuga.
Osaühingu registrikaardile kantakse märge, et osaühing on loobunud osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest. Märge aitab paremini tagada tehingupoolte huve, kuna see võib olla osa omandajale olulise tähendusega info enne tehingu tegemist ja mõjutada tema otsust.
Teisalt suureneb sellega ka osanike enda ja juhatuse vastutus. Juhatusele hakkab kehtima üldine kohustus teatada äriregistrile viivitamata muudatustest osanike andmetes. Kui osa võõrandamise tehingu notariaalsel tõestamisel jõuavad muudatused osanike andmetes äriregistrisse eelkõige notari kaudu, siis käsutustehingu vorminõudest loobunud osaühingutel on see kohustus juhatusel. Lisaks pannakse ka osanikele endale kohustus viivitamata teatada juhatusele osanike andmetes toimunud muudatustest.
Samuti jõustus osa väikseima nimiväärtuse muudatus. Osa väikseim nimiväärtus väheneb ühelt eurolt ühe sendini, et tagada suurem paindlikkus osade suuruse määramisel. Muudatus on vajalik eelkõige osaühingutele, kes soovivad oma töötajatele või juhtkonna liikmetele jagada osalusoptsioone või kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis. Osa väiksem nimiväärtus võimaldab osa omandajale väljastada täpse osa ning seda ei pea ümardama üles- või allapoole täisarvuni, nagu kehtiv seadus nõuab.
Loe veel: https://www.just.ee/et/uudised/osauhingutel-edaspidi-voimalik-osasid-lihtsamalt-voorandada
Eipre ABÜldkoosolekul saab edaspidi kasutada e-lahendusi
„Viimastel nädalatel oleme ilmselt kõik kogenud, et koosolekut on võimalik pidada kodust lahkumata ja füüsiliselt kokku tulemata,“ lausus justiitsminister Raivo Aeg. „Kõige olulisemaks muudatuseks täna vastu võetud seaduses ongi juriidilise isiku koosoleku mõiste ümbermõtestamine. Koosolekul elektrooniline osalemine võrdub edaspidi koosolekul füüsilise osalemisega,“ selgitas ta.
Elektrooniliste võimaluste kasutamine laieneb küll kõigile juriidilistele isikutele, kuid sõltub iga konkreetse ühingu enda soovidest ja võimekusest neid kasutada. Oluline on, et e-lahenduste kasutamisel kehtivad kõik senised üldkoosoleku pidamise reeglid ja osanikud, aktsionärid ning liikmed peavad saama ka virtuaalsel koosolekul kõiki oma õigusi teostada.
Osaühingutel ja aktsiaseltsidel muutub enne koosolekut hääletamine vormivabaks ehk ühing saab ise põhikirjaga paika panna, millisel viisil on võimalik enne koosolekut hääletada. Ainsaks tingimuseks on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mis peaks vajadusel tõendama, kes millisel viisil hääletas.
Aktsiaseltsidele ja sihtasutuste nõukogudele tekib lisavõimalusena õigus võtta otsuseid vastu kirjalikult koosolekut pidamata. Tulundusühistud saavad samuti õiguse teha otsuseid ilma koosolekuta seadusest tulenevalt ja ei pea seda võimalust enam eraldi põhikirjas ette nägema.
Mittetulundusühingutel on edaspidi võimalik otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta häälteenamusega. Varem oli vajalik kõigi liikmete nõusolek, mis sellisel viisil otsuste tegemise praktiliselt võimatuks muutis. Samuti kaotatakse mittetulundusühingute ja korteriühistute kohustus saata registripidajale koosolekul osalenute allkirjadega nimekiri paberil, mida varasemalt tuli teha ka juhul, kui kandeavaldus ise esitati elektrooniliselt.
Korteriühistutel täpsustatakse otsuse koosolekuta vastu võtmise tingimusi ja lisatakse minimaalne seitsmepäevane tähtaeg, mis tuleb korteriomanikele anda oma seisukoha esitamiseks. Samas ei ole enam vaja, et otsuse poolt oleks üle poole kõigist häältest, selle asemel lähtutakse seaduses või põhikirjas ette nähtud kvoorumist, mis on vajalik koosolekul otsuse tegemiseks. Samad tingimused hakkavad kehtima ka mittetulundusühingute jaoks.
Kuna eriolukorrast tingitud piirangud ei ole võimaldanud siiani koosolekuid pidada ja seadusega loodavate muudatuste kasutusele võtmine vajab aega, pikendatakse korteriühistute ja mittetulundusühingute juhatuse liikmete volituste tähtaegu ning kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruande esitamise tähtaega sellel aastal 31. oktoobrini.
Lisaks saavad need korteriühistud ja mittetulundusühingud, kellel on põhikirjas säte, mis nõuab otsuse vastu võtmiseks ilma koosolekuta kõigi liikmete nõusolekut, sellest ajutiselt kõrvale kalduda ja lähtuda 31. oktoobrini seaduses ette nähtud häälteenamuse nõudest.
Lihtsustamaks ja kiirendamaks keerulises majanduslikus olukorras kapitali kaasamist, jõustatakse osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse vormi nõude kaotamise sätted koos koosolekute pidamise muudatustega.
Eelnõu on tõhusa koostöö tulemus väga mitmete huvigruppide (Eesti Advokatuur, Nasdaq Tallinn AS, mittetulundusühing FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda MTÜ, Eesti Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Liit, Eesti Juristide Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kirikute Nõukogu), ühinguõiguse revisjoni töörühma ning Justiitsministeeriumi vahel.
Link: https://www.just.ee/et/uudised/uldkoosolekul-saab-edaspidi-kasutada-e-lahendusi
Eipre ABMida teha, kui ettevõtte tulevik tundub sünge ja kimbutavad makseraskused?
Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraksustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha. Kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse?
Vabariigi Valitsus on välja töötanud mitmeid toetusmeetmeid raskustesse sattunud ettevõtete jaoks ning kindlasti on nendest paljudele abi ja kõik meetmed tuleks esmalt üle vaadata. Kui aga need ei aita?
Ettevõtte toimivana hoidmiseks on kindlasti oluline üle vaadata kulude ja tulud suhe, et oleks võimalik planeerida edasisi pikemaajalisi tegevusi. Kui raskused on juba väga suured ning pole ette näha, et olukord lähiajal muutuks, siis saab taotleda kohtu kaudu saneerimismenetluse algatamist.
Mis menetlus on saneerimine ning miks ta erineb pankrotimenetlusest?
Saneerimise eesmärgiks on leida lahedus ettevõtte majandusolukorra lahendamiseks. Saneerimises ajal saab ettevõtja kohtult ajutise kaitse võlausaldajate nõuete vastu. See periood ei ole mõeldud selleks, et vaadata kuidas läheb, vaid selleks, et ettevõtte juhtkond koostab saneerimiskava, mille peavad omakorda heaks kiitma võlausaldajad. Kohus määrab ettevõttele saneerimisnõustaja, kes on objektiivne n.ö kõrvalseisja, kes aitab koostada saneerimiskava ja suhtleb võlausaldajatega nõuete ümberkujundamise küsimustes, koostab arvamuse saneerimiskava kohta, jms. Kohus võib kinnitada ka äriühingu poolt soovitava kogemustega saneerimisnõustaja.
Mis asi on saneerimiskava? Saneerimiskava on kirjeldus, kuidas ettevõtte kavatseb taastada ettevõtte kasumliku tegutsemise ja kuidas, sh millises ulatuses ja aja jooksul, tasutakse võlausaldajate nõuded. On oluline mõista, et mõnikord on saneerimisega võlausaldajatel võimalik saada tagasi rohkem raha, kui pankrotimenetlusega. Kui võlausaldajad saneerimiskava ei kinnita siis tavapäraselt kuulutatakse välja ettevõtte pankrot ning algab pankrotimenetlus.
Pankrotimenetluses ei pruugi olla veel ettevõtte lõpp, vaid ka pankrotimenetluses on võimalik ka läbi ettevõtte tervendamise ettevõte n.ö päästa, kuid seda on esinenud väga vähestel juhtudel. Pankrotimenetluses on võimalik pakkuda võlausaldajatele kompromissi, mis on rohkem levinud variant. Selleks tuleks võlgnikul koostada kompromissettepanek ja esitada kinnitamiseks võlausaldajatele.
Saneerimine ja pankrotimenetlus on mõlemad maksejõuetusmenetlused. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine (va. kompromissi puhul) ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele, kuid saneerimismenetlus on rohkem suunatud ettevõtte säilitamisele ja ettevõtja huvide kaitsmisele.
Riigikohus on ühes saneerimist puudutanud lahendis andnud mõista, et saneerimismenetluses võib põhimõtteliselt maksta võlausaldajatele välja ka väiksema summa, kui võlausaldaja saaks võimalikus pankrotimenetluses. Üldine statistika puudub, et kui palju ühes või kui palju teises menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kuid hinnanguliselt võiks öelda, et saneerimises olevate ettevõtete puhul kaetakse 50-100% sissenõudjate nõudeid ning pankrotimenetluses hinnanguliselt kuni 40%.
Mis on juriidilise isiku pankrot?
Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud püsiv maksejõuetus.
Kehtib eeldus, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3), see tähendab seda, et äriühingu netovara ei ole 6 kuu jooksul vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Kui äriühingu netovara ei ole vastanud 6 kuud seaduses sätestatud nõuetele, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega (PankrS § 1 lg 3 mõttes) ja pankrotiavaldust esitama kohustatud isikul on võimalik see eeldus ümber lükata, kui ta kohtule esitab positiivse tulevikuprognoosi, et objektiivselt on võimalik hinnata, et järgmise 12 kuu jooksul võlgniku tulevikustsenaarium paraneb.
Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Pankrotiavalduse esitamise kohustuse lasumine juriidilise isiku igal liikmel eraldi tuleneb ka PankrS § 13 lg-st 4, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatus või seda asendava organi iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Kui juriidilise isiku üks juhatuse liikmetest on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitnud, laieneb nimetatud täitmine ka teistele juhatuste liikmetele, st. avaldust mitteesitanud juhatuse liikmed ei pea eraldi avaldust esitama.
Pankrotimenetluse algatamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus koos võlanimekirjaga (PankrS § 13) kohtusse. Avalduses tuleb esitada ka seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri, milles on ära toodud võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.
Siit nähtub, et võlgnik peab olema vähemalt ise veendunud, et ta ei tule enda kohustustega toime ning ei suuda oma majanduslikku olukorda ka mõistliku aja jooksul parandada ning teab täpselt, millised varad ja kohustused tal on.
Peale avalduse esitamist algatab kohus pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri.
Ajutine pankrotihaldur koostab kirjaliku aruande, milles ta selgitab välja vara, kohustused, kontrollib, kas pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud, teeb kindlaks täitemenetlused, maksejõuetuse põhjuse, jms. Juhul, kui ajutise halduri analüüsi käigus siiski selgib, et ettevõtte vahenditest ei piisa pankrotimenetluse läbi viimiseks, siis pankrot raugeb, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti kohtu määratud summat edaspidiste menetluskulude katteks.
Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?
- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande koostamisega pankrotihalduri poolt.
Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.
Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.
Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks.
Kui tulevik tundub sünge, tuleks pöörduda meie poole, et koos leida Teie äriühingule sobivaim lahendus. Koos saab otsustada, kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse. Kui on seaduslikult käitutud ning pole eelistanud ühtesid sissenõutavaks muutunud nõudega võlausaldajaid põhjendamatult teistele, siis võib halval ajal esitada rahuliku südamega pankrotiavalduse ning parematel aegadel alustada uut tasuvamat äri.
Loe ka: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2020/03/31/mida-teha-kui-ettevotet-kimbutavad-makseraksused
Eipre ABTeadaanded ning soovitused eriolukorraks
Anname teada, et advokaadibüroo Eipre & Partnerid töö jätkub tavapäraselt ning oleme oma klientidele kättesaadavad igal tööpäeval. Eriolukorra kehtimise ajal kasutame rohkem kirjalikke võimalusi ja tehnilisi lahendusi. Kui olete kokku leppinud kohtumise advokaadiga büroos, siis on kohustuslik eelnevalt veenduda, ega teil ei ole viirushaiguse sümptomeid. Tulenevalt olukorra tõsidusest on rangelt soovituslik eelistada kontaktivabu lahendusi. Advokaatidega on võimalik ühendust saada meilitsi, helistades, Skype kaudu või muude tehniliste platvormide toel.
Büroo Skype kontaktid on järgmised: terjeeipre, merit.tammik, Raul Ainla.
Kohtud jätkavad oma tööd ning menetlevad kohtuasju võimalusel kirjalikult. Määratud kohtuistungite puhul võtab kohus menetlusosalistega ühendust, et anda teada menetluse edasine käik.
Kui on kahtlus, et olete nakatunud koroonaviirusesse (olete tulnud välismaalt, teil on olnud kokkupuude isikuga, kes on hiljem osutunud COVID-19 positiivseks või on tegemist muu juhtumiga), soovitame piirata igapäevategevusi ning võimaluste piires teha neid kodust.
Järgnevalt toome võimalused, millistel viisidel koroonaviirusega seotud eriolukorra ajal töötajana toimida:
- Võimalusel teha tööd kaugtööna kodukontorist. Kodukontoris töötamine tuleb eelnevalt tööandjaga kooskõlastada ning seda saab teha vaid juhul, kui töö tingimused seda lubavad.
- Kui töötajal on haiguse sümptomid, tasuks kaaluda haiguslehele jäämist. Patsientidel on ajutiselt võimalik avada oma haigusleht iseseisvalt veebilehel digilugu.ee. Vastavalt peaministri avaldusele arutatakse käesoleval hetkel muudatusi, millega saaks koroonaviirusega haiguslehele jäänud inimesed hüvitist esimesest haiguspäevast. Selline meede aitaks tagada töötajatele 70% senisest sissetulekust.
- Kui töö tegemine kodukontorist ei ole võimalik või puuduvad haiguse sümptomid, võivad pooled kokku leppida kas tasustatud või tasustamata (lisa)puhkuse andmises.
Tööandjal ei ole õigust nõuda, et töötaja vormistaks puhkuse või võtaks haiguslehe juhul, kui haigusnähud puuduvad.
Töömahu ajutine vähenemine
Töömahu ajutise vähenemise tõttu on tööandjal õigus vähendada töötaja töötasu miinimumtöötasuni 12-kuulise perioodi jooksul kolmeks kuuks. See on lubatud juhul, kus tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Võimaluse korral peab tööandja enne töötasu vähendamist pakkuma töötajale teist tööd.
Töötasu vähendamise korral on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Töömahu vähenemine
Ametiühingud on palunud tööandjatel oodata töötajate koondamisega, kuid juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik seoses töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või muul töö lõppemise juhul, on koondamine üks tööandja võimalustest. Tuleb meeles pidada, et ka koondamise puhul peab tööandja võimalusel pakkuma töötajale esmalt teist tööd.
Eipre ABSkandaalne kunstnik kaebas Helle-Moonika Helme kohtusse
„Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!!“ Just see kolme hüüumärgiga sotsiaalmeedias postitatud lause viis riigikogulase Helle-Moonika Helme kohtu alla. Kui Reisalu käis ise kohtus petise-väite ümberlükkamist nõudmas, siis Helme kohale ei ilmunud ja teda esindas vandeadvokaat Raul Ainla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/994091/skandaalne-kunstnik-kaebas-helle-moonika-helme-kohtusse
Eipre ABEKRE taganes viimasel hetkel kokkuleppest Indrek Tarandiga
Kuigi algselt oli ootus, et tänasel Harju maakohtu istungil saab Indrek Tarandi hagi EKRE vastu lahenduse kokkuleppemenetlusega, siis taganes EKRE ootamatult kompromissist. Nüüd jätkub kohtuprotsess ja saaga ei saa veel nii pea punkti.
“Paratamatus on see, et vahetult enne kohtuistungit saime teate, et kostja on astunud sammu tagasi. Kui eile veel kinnitati, et kompromissiga, mille kohus välja pakkus, ollakse nõus, siis täna on advokaat teatanud, et tal ei ole siiski volitusi kompromissi sõlmida niisugusel kujul, nagu kohus välja pakkus,” ütles Tarandi esindaja, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets.
Tänasel kohtuistungil sai EKRE taganemine kinnitust – algne lubadus oli EKRE esindaja vandeadvokaat Raul Ainla sõnul möödarääkimiste tulemus. EKRE oli tegelikult nõus vaid hoidumisnõudega, mis tähendab, et EKRE ei tohi edaspidi Tarandi kohta 2018. aasta meeleavalduse osas avaldada ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
Mägi-Rohtmetsa sõnul andis EKRE reedel kirjaliku valmisoleku kompromissi aruteludega edasi minna. Kokkuleppe järgi oleks pidanud EKRE avaldama pressiteate Ekspress Meedia ja Postimees Grupi väljaannetes, rahvusringhäälingus ja EKRE häälekandjas Uued Uudised, sisuga, et 2018. aastal toimunud avalikul koosolekul, mis kulmineerus mäsuks, ei olnud Tarand politsei kinnitusel joobes, ei püüdnud takistada koosoleku pidamist ning ei rikkunud ühelgi moel seadust. Samuti oleks erakond pidanud avaldama, et mõistab hukka tollel meeleavaldusel aset leinud vägivalla ega poolda vägivalda üleüldiselt.
EKRE esindaja: nõusolekut polnud
EKRE esindaja Ainla kinnitas, et nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks nad ei andnud. “Täiesti valesti aru saadud. Peeti kompromissieelseid läbirääkimisi ja räägiti põhimõtteliselt kompromissi sõlmimise võimalikkusest, aga ju siis räägiti üksteisest mööda. Siiamaani tegelikult kompromissitahe on olemas, et lahendada see mõistlikult, et vormistada hoidumisnõue. See tähendab, et edaspidi ei avaldata väärtushinnanguid vaidlusalastel teemadel. Muuks ei ole me nõustumist andnud,” selgitas advokaat.
Mis saab edasi?
Nüüd jätkub kohtupidamine, kompromiss on võimalik vaid siis, kui leitakse ühised tingimused. “Ma isiklikult olen nördinud. Ma ei ole üllatunud sellisest EKRE poolsest käitumisest, aga me tegime tõesti oma parima ja nüüd olen momendil oma hingelt selles asjas nii tühi, et ma ei näe siin hetkel suurt optimismi, et hakkame taas rääkima. Ka nendest tingimustest, mis on vastuvõetavad Indrek Tarandile,” ütles Tarandi esindaja Mägi-Rohtmets.
Ka Tarand ei avaldanud asjade sellise käigu üle imestust. “Nüüd on kohus määranud istungite ajad ja protsess liigub,” sõnas Tarand. Kuidas peaks see saaga lõpuks punkti saama? “See ei ole nullsumma siin, et üks peab võitma ja teine põrmus püherdama. Mina jätaks vastaspoolele tema väärikusele, aga tema peab aru saama, et ka mul on väärikus ja pereliikmed, kes ei ole süüdi selles, mida MTÜ EKRE juhatus vallandas nende suunas,” ütles ta.
“Nagu kohus on meile kompromissläbirääkimiste ajal selgitanud, siis kindlasti liigub vaidlus ringkonnakohtusse edasi. Sõltumata sellest, kes võidab, kes kaotab. See ei ole koht, kus perspektiivi kohta anda mingit seisukohta, kohus alati otsustab,” sõnas Ainla.
Eipre ABEKRE ja Indrek Tarand ei saavutanud kohtus kompromissi
Euroopa Parlamendi endise saadiku Indrek Tarandi EKRE vastu esitatud hagi asjus, milles ta heidab erakonnale ette valeandmete ja ebakohaste väärtushinnangute esitamist, ei saavutanud pooled Harju maakohtus kompromissi.
Hagis leitakse, et EKRE avaldas juhatuse liikmete kaudu Indrek Tarandi kohta valeandmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid – seda seoses 2018. aasta 26. novembril Toompeal EKRE korraldatud avalikul koosolekul toimunuga. Tarand soovib, et EKRE avaldaks oma veebiportaalis Uued Uudised teate. Samuti peaks erakond esitama Eesti meediakanalitele pressiteate, milles märgitaks, et nad avaldasid valeandmeid selle kohta, et Tarand oli 26.11.2018 avalikul koosolekul joobes, tungis korraldajatele kallale, laamendas, pani toime varguse ja takistas teise erakonna sõnavabadust, on kirjutanud ERR.
Läinud aasta algus pöördus Tarand EKRE ja tema juhatuse liikmete poole enne EKRE vastu hagi esitamist ning pakkus võimalust kohtuväliselt asi lahendada.
„Indrek Tarandi hagis EKRE vastu proovis kohus pooli kompromissile suunata, kuid kuna Tarand nõuab vabandamist, siis pole kompromiss võimalik “ teatas EKRE esindaja vandeadvokaat Raul Ainla. Kohtuistung on jaanuaris.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/989788/ekre-ja-indrek-tarand-ei-saavutanud-kohtus-kompromissi
Eipre ABKurikuulus endine Tallinna abilinnapea sipleb suurtes võlgades
Paljudele võlausaldajatele kokku vähemalt 100 000 eurot võlgu oleva kunagise Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ettepanekul kuulutas Harju maakohus tema pankrotiistungi kinniseks, kirjutas Äripäev.
Ajutise pankrotihalduri Terje Eipre arvamuse kohaselt on Mutlil kohustusi vähemalt 100 000 eurot paljude võlausaldajate ees. Samuti ei maksa Mutli Eipre sõnul elatist.
Lisaks on Mutli töötu ja vara tal sisuliselt puudub. “Vara tagasivõitmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus,” ütles Eipre.
Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6869580/kurikuulus-endine-tallinna-abilinnapea-sipleb-suurtes-volgades
Pikemalt Äripäevas: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/01/09/volgades-sipleva-ekspoliitiku-jaanus-mutli-pankrotiistung-kuulutati-kinniseks
Eipre AB„See on mulle elu õppetund. Elukaaslastena ühist maja ehitades kaitske oma tagalat!”
Kohtupraktika näitab, kui keeruline on pärast suhte lõppemist õiglaselt jagada elukaaslaste vara. Aastaid hiljem on inimestel enamasti raske tõendada, kes ja kui palju ühisesse ellu panustas.
„Sellele mehele on selgelt liiga tehtud,” ütleb vandeadvokaat Martin Kruus oma kliendi Toomase kohta.
„Ei, naine ei tee mehele liiga,” on omakorda kindel vandeadvokaat Martin Traat, kes esindab kohtus Toomase endist elukaaslast ja laste ema Annelit. „Mehe panus lihtsalt ei ole nii suur, kui ta väidab.”
Nende kohtuasi on jõudnud otsaga juba riigikohtusse, kuid äsja saatis kõrgeim kohus selle uuesti ringkonnakohtusse.
Artikli täistekst kättesaadav aadressilt https://epl.delfi.ee/uudised/see-on-mulle-elu-oppetund-elukaaslastena-uhist-maja-ehitades-kaitske-oma-tagalat?id=87709865
Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-12328/138