Autor: Eipre AB

Eipre AB

Üldkoosolekul saab edaspidi kasutada e-lahendusi

„Viimastel nädalatel oleme ilmselt kõik kogenud, et koosolekut on võimalik pidada kodust lahkumata ja füüsiliselt kokku tulemata,“ lausus justiitsminister Raivo Aeg. „Kõige olulisemaks muudatuseks täna vastu võetud seaduses ongi juriidilise isiku koosoleku mõiste ümbermõtestamine. Koosolekul elektrooniline osalemine võrdub edaspidi koosolekul füüsilise osalemisega,“ selgitas ta.

Elektrooniliste võimaluste kasutamine laieneb küll kõigile juriidilistele isikutele, kuid sõltub iga konkreetse ühingu enda soovidest ja võimekusest neid kasutada. Oluline on, et e-lahenduste kasutamisel kehtivad kõik senised üldkoosoleku pidamise reeglid ja osanikud, aktsionärid ning liikmed peavad saama ka virtuaalsel koosolekul kõiki oma õigusi teostada.

Osaühingutel ja aktsiaseltsidel muutub enne koosolekut hääletamine vormivabaks ehk ühing saab ise põhikirjaga paika panna, millisel viisil on võimalik enne koosolekut hääletada. Ainsaks tingimuseks on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mis peaks vajadusel tõendama, kes millisel viisil hääletas.

Aktsiaseltsidele ja sihtasutuste nõukogudele tekib lisavõimalusena õigus võtta otsuseid vastu kirjalikult koosolekut pidamata. Tulundusühistud saavad samuti õiguse teha otsuseid ilma koosolekuta seadusest tulenevalt ja ei pea seda võimalust enam eraldi põhikirjas ette nägema.

Mittetulundusühingutel on edaspidi võimalik otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta häälteenamusega. Varem oli vajalik kõigi liikmete nõusolek, mis sellisel viisil otsuste tegemise praktiliselt võimatuks muutis. Samuti kaotatakse mittetulundusühingute ja korteriühistute kohustus saata registripidajale koosolekul osalenute allkirjadega nimekiri paberil, mida varasemalt tuli teha ka juhul, kui kandeavaldus ise esitati elektrooniliselt.

Korteriühistutel täpsustatakse otsuse koosolekuta vastu võtmise tingimusi ja lisatakse minimaalne seitsmepäevane tähtaeg, mis tuleb korteriomanikele anda oma seisukoha esitamiseks. Samas ei ole enam vaja, et otsuse poolt oleks üle poole kõigist häältest, selle asemel lähtutakse seaduses või põhikirjas ette nähtud kvoorumist, mis on vajalik koosolekul otsuse tegemiseks. Samad tingimused hakkavad kehtima ka mittetulundusühingute jaoks.

Kuna eriolukorrast tingitud piirangud ei ole võimaldanud siiani koosolekuid pidada ja seadusega loodavate muudatuste kasutusele võtmine vajab aega, pikendatakse korteriühistute ja mittetulundusühingute juhatuse liikmete volituste tähtaegu ning kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruande esitamise tähtaega sellel aastal 31. oktoobrini.

Lisaks saavad need korteriühistud ja mittetulundusühingud, kellel on põhikirjas säte, mis nõuab otsuse vastu võtmiseks ilma koosolekuta kõigi liikmete nõusolekut, sellest ajutiselt kõrvale kalduda ja lähtuda 31. oktoobrini seaduses ette nähtud häälteenamuse nõudest.

Lihtsustamaks ja kiirendamaks keerulises majanduslikus olukorras kapitali kaasamist, jõustatakse osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse vormi nõude kaotamise sätted koos koosolekute pidamise muudatustega.

Eelnõu on tõhusa koostöö tulemus väga mitmete huvigruppide (Eesti Advokatuur, Nasdaq Tallinn AS, mittetulundusühing FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda MTÜ, Eesti Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Liit, Eesti Juristide Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kirikute Nõukogu), ühinguõiguse revisjoni töörühma ning Justiitsministeeriumi vahel.

Link: https://www.just.ee/et/uudised/uldkoosolekul-saab-edaspidi-kasutada-e-lahendusi

Eipre AB

Mida teha, kui ettevõtte tulevik tundub sünge ja  kimbutavad makseraskused?

Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraksustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha. Kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse?

Vabariigi Valitsus on välja töötanud mitmeid toetusmeetmeid raskustesse sattunud ettevõtete jaoks ning kindlasti on nendest paljudele abi ja kõik meetmed tuleks esmalt üle vaadata. Kui aga need ei aita?

Ettevõtte toimivana hoidmiseks on kindlasti oluline üle vaadata kulude ja tulud suhe, et oleks võimalik planeerida edasisi pikemaajalisi tegevusi. Kui raskused on juba väga suured ning pole ette näha, et olukord lähiajal muutuks, siis saab taotleda kohtu kaudu saneerimismenetluse algatamist.

Mis menetlus on saneerimine ning miks ta erineb pankrotimenetlusest?

Saneerimise eesmärgiks on leida lahedus ettevõtte majandusolukorra lahendamiseks. Saneerimises ajal saab ettevõtja kohtult ajutise kaitse võlausaldajate nõuete vastu. See periood ei ole mõeldud selleks, et vaadata kuidas läheb, vaid selleks, et ettevõtte juhtkond koostab saneerimiskava, mille peavad omakorda heaks kiitma võlausaldajad.  Kohus määrab ettevõttele saneerimisnõustaja, kes on objektiivne n.ö kõrvalseisja, kes aitab koostada saneerimiskava ja suhtleb võlausaldajatega nõuete ümberkujundamise küsimustes, koostab arvamuse saneerimiskava kohta, jms. Kohus võib kinnitada ka äriühingu poolt soovitava kogemustega saneerimisnõustaja.

Mis asi on saneerimiskava? Saneerimiskava on kirjeldus, kuidas ettevõtte kavatseb taastada ettevõtte kasumliku tegutsemise ja kuidas, sh millises ulatuses ja aja jooksul, tasutakse võlausaldajate nõuded. On oluline mõista, et mõnikord on saneerimisega võlausaldajatel võimalik saada tagasi rohkem raha, kui pankrotimenetlusega. Kui võlausaldajad saneerimiskava ei kinnita siis tavapäraselt kuulutatakse välja ettevõtte pankrot ning algab pankrotimenetlus.

Pankrotimenetluses ei pruugi olla veel ettevõtte lõpp, vaid ka pankrotimenetluses on võimalik ka läbi ettevõtte tervendamise ettevõte n.ö päästa, kuid seda on esinenud väga vähestel juhtudel. Pankrotimenetluses on võimalik pakkuda võlausaldajatele kompromissi, mis on rohkem levinud variant. Selleks tuleks võlgnikul koostada kompromissettepanek ja esitada kinnitamiseks võlausaldajatele.

Saneerimine ja pankrotimenetlus on mõlemad maksejõuetusmenetlused. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine (va. kompromissi puhul)  ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele, kuid saneerimismenetlus on rohkem suunatud ettevõtte säilitamisele ja ettevõtja huvide kaitsmisele.

Riigikohus on ühes saneerimist puudutanud lahendis andnud mõista, et saneerimismenetluses võib põhimõtteliselt maksta võlausaldajatele välja ka väiksema summa, kui võlausaldaja saaks võimalikus pankrotimenetluses. Üldine statistika puudub, et kui palju ühes või kui palju teises menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kuid hinnanguliselt võiks öelda, et saneerimises olevate ettevõtete puhul kaetakse 50-100% sissenõudjate nõudeid ning pankrotimenetluses hinnanguliselt kuni 40%.

Mis on juriidilise isiku pankrot?

Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud püsiv maksejõuetus.

Kehtib eeldus, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3), see tähendab seda, et äriühingu netovara ei ole 6 kuu jooksul vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Kui äriühingu netovara ei ole vastanud 6 kuud seaduses sätestatud nõuetele, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega (PankrS § 1 lg 3 mõttes) ja pankrotiavaldust esitama kohustatud isikul on võimalik see eeldus ümber lükata, kui ta kohtule esitab positiivse tulevikuprognoosi, et objektiivselt on võimalik hinnata, et järgmise 12 kuu jooksul võlgniku tulevikustsenaarium paraneb.

Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Pankrotiavalduse esitamise kohustuse lasumine juriidilise isiku igal liikmel eraldi tuleneb ka PankrS § 13 lg-st 4, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatus või seda asendava organi iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Kui juriidilise isiku üks juhatuse liikmetest on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitnud, laieneb nimetatud täitmine ka teistele juhatuste liikmetele, st. avaldust mitteesitanud juhatuse liikmed ei pea eraldi avaldust esitama.

Pankrotimenetluse algatamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus koos võlanimekirjaga (PankrS § 13) kohtusse. Avalduses tuleb esitada ka seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri, milles on ära toodud võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.

Siit nähtub, et võlgnik peab olema vähemalt ise veendunud, et ta ei tule enda kohustustega toime ning ei suuda oma majanduslikku olukorda ka mõistliku aja jooksul parandada ning teab täpselt, millised varad ja kohustused tal on.

Peale avalduse esitamist algatab kohus pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri.

Ajutine pankrotihaldur koostab kirjaliku aruande, milles ta selgitab välja vara, kohustused, kontrollib, kas pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud, teeb kindlaks täitemenetlused, maksejõuetuse põhjuse, jms. Juhul, kui ajutise halduri analüüsi käigus siiski selgib, et ettevõtte vahenditest ei piisa pankrotimenetluse läbi viimiseks, siis pankrot raugeb, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti kohtu määratud summat edaspidiste menetluskulude katteks.

Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?

• 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
• 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
• 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
• 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
• 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
• Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande koostamisega pankrotihalduri poolt.

Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.

Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.

Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks.

Kui tulevik tundub sünge, tuleks pöörduda meie poole, et koos leida Teie äriühingule sobivaim lahendus. Koos saab otsustada, kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse. Kui on seaduslikult käitutud ning pole eelistanud ühtesid sissenõutavaks muutunud nõudega võlausaldajaid põhjendamatult teistele, siis võib halval ajal esitada rahuliku südamega pankrotiavalduse ning parematel aegadel alustada uut tasuvamat äri.

Loe ka: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2020/03/31/mida-teha-kui-ettevotet-kimbutavad-makseraksused

Eipre AB

Kurikuulus endine Tallinna abilinnapea sipleb suurtes võlgades

Paljudele võlausaldajatele kokku vähemalt 100 000 eurot võlgu oleva kunagise Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ettepanekul kuulutas Harju maakohus tema pankrotiistungi kinniseks, kirjutas Äripäev.

Ajutise pankrotihalduri Terje Eipre arvamuse kohaselt on Mutlil kohustusi vähemalt 100 000 eurot paljude võlausaldajate ees. Samuti ei maksa Mutli Eipre sõnul elatist.

Lisaks on Mutli töötu ja vara tal sisuliselt puudub. “Vara tagasivõitmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus,” ütles Eipre.

Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6869580/kurikuulus-endine-tallinna-abilinnapea-sipleb-suurtes-volgades

Pikemalt Äripäevas: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/01/09/volgades-sipleva-ekspoliitiku-jaanus-mutli-pankrotiistung-kuulutati-kinniseks

Eipre AB

Pankrotihalduri avaldus: võlgade tasumine pensionirahaga ei ole halb mõte

Pensionisammastesse kogutud raha eest võlgade tasumine oleks paljudele inimestele suureks abiks, leiab oma repliigis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimees Terje Eipre.

Viimastel nädalatel on avaliku arutelu alla võetud valitsuserakondade plaan muuta pragune kohustuslik pensionisammas (II sammas) vabatahtlikuks. Mõistetavalt põrkub selles teemas mitu vaadet – riiklik, pensionifondi pidaja ja üksikisiku vaade.

Tõdedes, et kavandatava muudatusega võib kaasneda mitmeid majanduslikke, finantsilisi ja sotsiaalseid riske nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus, hämmastab mind mitmete investorite halvakspanu inimestele tekkivasse võimalusse kasutada pensionifondi kogunenud raha nõuete rahuldamiseks.

Puutun pankrotihaldurina igapäevaselt kokku laostunud kaaskodanikega, kelle vastu on algatatud pankrotimenetlus või läbitakse kohustustest vabastamise protsessi. Need on väga valulised protsessid, kus võlgnik on võtnud endale ülejõu käivaid kohustusi ning teinud valesid samme varaga ümberkäimisel. Sõltumata konkreetsetest asjaoludest on üldpildiks raha ja muu varata üksikisik, kes on sageli ka töövõimetu.

Võlgniku peamiseks ülesandeks kohustustest vabastamise menetluse ajal on tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Sageli seda ülesannet täita ei suudeta ega suudeta ka muul viisil vähendada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi.

Eelkirjeldatud juhul oleks füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule oma eluga edasiminekuks suureks abiks, kui tal oleks võimalik võtta välja kohustuslikku pensionisambasse kogunenud raha ja katta selle arvelt oma kohustusi.

Praegu selline võimalus puudub.

Kui aga võlgnik ei ilmuta rahaliselt väljenduvat tulemuslikkust kohustuste täitmisel, võib kohus jätta ta kohustustest vabastamata. Sageli tähendab see inimese panemist kuni surmani kestvasse kitsikusse.

Leian, et teatud juhtudel võiks kohustuslikku pensionisambasse kogunenud raha kohustuste täitmiseks kasutamise tingimusi leevendada küll.

Loe lähemalt: https://tehnika.postimees.ee/6784548/pankrotihalduri-avaldus-volgade-tasumine-pensionirahaga-ei-ole-halb-mote

Eipre AB

Kuidas panna püünis trikitavale kameeleonile?

Levinud suhtumine, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, peab muutuma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev leiab, et riigikohtu otsus, mis puudutas Tallinki võitlust riigikohtus võla kättesaamiseks pankrotistunud ja kesta vahetanud transpordiettevõttelt, puhastab ärikeskkonda, omades ennetavat mõju skeemitajate suhtes. Niisugused otsused annavad lootust, et võlausaldajate ees olevatest kohustustest hoidumine muutub ka ettevõtjate seas taunitavaks.

Äripäev kirjutas reedel mullu pankrotistunud firmast Applaford ES Transport & Logistics, mis jättis maha 16 467 138 euro ja 44 senti võlgu. Äritegevus ja veokite omandiõigus kanti üle Applaford Transpordile. Nüüd kannab kurikuulsa firmade likvideerija kontrolli alla läinud ettevõte nime Luberizi Rugombo OÜ. Käive tänavuse viie kuuga on 480 eurot, makse ei maksta. No comments! Tallink läks ometi oma võlga välja nõudma ja hoolimata madalamate astmete vastupidistest otsustest ja kostja kaitse juriidilistest kurvidest leidis riigikohus, et vastutuse eest ei saa põgeneda. Laevafirma esindanud advokaat taotles kohtusse pöördudes hagi tagamist, mille tulemusel ettevõtte varad arestiti.

Niisugust ettevõtet võiks piltlikustades võrrelda kameeleoniga, roomajaga, kes ronib lehestikust oksale ja vahetab vastavalt keskkonnale värvi eesmärgiga jääda ohtudele märkamatuks. Kohtuvaidluses tuvastati, et ka ettevõtluses jääb kameeleon jääb ikkagi selleks samaks kameeleoniks, sõltumata sellest, kas ta on roheline või pruun, ajades endist viisi oma kameeleoniasju – püüdes putukaid ehk siis ajades äri.

Põhiolemus, identiteet säilivad ning sõltumata juriidilistest mängudest saab selle tuvastada. Ning võlgnik peab võtma vastutuse enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Riigikohtu otsuse kohaselt piisab sellest, kui juhid, osanikud ja kontaktandmed kattuvad ning võlgnikult ostetud varaga jätkatakse tegevust sarnasel tulutooval viisil. Ehk siis – oluline oli sama majandustegevus.

Kohustused tuleb täita

Ettevõtlusvabadus on kahtlemata väga oluline. Paraku võtavad selle sageli kaitsekilbiks, kui teemaks on võimalikud sahkerdajate või kameeleonide äri- ja ettevõtluskeelud, just need, kes vastutuse eest pageda üritavad. Äripäev leiab, et seda õigust ei saa teostada teisi samas majanduskeskkonnas toimivate isikute õigusi rikkudes. Kohustused võlausaldajate ees tuleb täita.

Nii-öelda firmade matmisega seotud varjukülgedest on Äripäev viimasel ajal mitmel korral kirjutanud. Ettevõtja Teet Järvekülg soovitas leheveergudel pseudolikvideerimise puhul sisse seada piirangud: kui müüdava ja omandava ettevõtte aruandlus korras pole, siis tehingut teha ei saa. Pankrotihaldurite Koda on viidanud, et võlausaldajate õiguste paremaks kaitsmiseks vajaksid pankrotiseadus ning äriseadustik reformi. Koja kutsekogu esimees Terje Eipre on viidanud, et ettevõtjate suhtumine on praegu sageli selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.

Kuigi kõnealune riigikohtu lahend pole esimene pretsedent, vaid veel üks ettevõtte ülemineku kriteeriume täpsustava ja sisustava lahend, tuleb seda pidada siiski oluliseks. Just hoiakute ümberkujundamise mõttes, mis on Äripäeva meelest eriti tähtis. Veepiisad kulutavad lõpuks augu kivisse.

Allikas: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2019/09/02/kuidas-panna-puunis-trikitavale-kameeleonile

Eipre AB

Yacarambatamine ei tohi jääda karistuseta

Äripäevas ilmunud artikkel “Firmamatja tegi skandaalsest ehitusfirmast Zosimbly Yacaramba” näitab selgelt olukorda, mida ei saa kuidagi tolereerida ning selliste situatsioonide vältimiseks peab kasutusele võtma selged sammud, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kutsekogu esimees Terje Eipre.

Koda on korduvalt rõhutanud, et pankrotiseadus ning äriseadustik vajavad reformi, et ettevõtluses toimivad nn skeemitajad ei saaks karistamatult teha tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajaid. Eeltoodud valdkonnas tuleb luua selgeraamilised reeglid, et JOKK-skeemitamine poleks nii lihtne ja justkui äri osa.

Kojale teadaolevalt on kohe-kohe lõppemas ühinguõiguse ja maksejõuetuse revisjon, kus koda on andnud sisendi, kuid meil pole ülevaadet, kas ning milliseks kujuneb seaduseelnõu ning kas probleemid saavad seal selgema lahenduse.

Eipre AB

Kohus kuulutas välja kultuurkapitali raha raisanud Avo Viioli pankroti

Viru maakohus kuulutas esmaspäeval kultuurkapitali taotlusel välja oma kunagise juhi Avo Viioli eraisiku pankroti.

Viiol riisus aastatel 1999-2002 kultuurkapitalist ametiseisundit kuritarvitades 8 521 910 krooni ehk 544 649 eurot, millest ta on praeguseks tagastanud 5326 eurot. Viiol väitis, et mängis selle raha kasiinodes maha.

Võla tagasinõudmisega tegeleb kohtutäitur, kuid viimane makse Viiolilt laekus 2016. aastal.

Ajutise halduri aruande kohaselt on Viiol töötanud enda äriühingutes OÜ Viru Äriteenindus ja Julius Consult OÜ ning osutanud nende äriühingute kaudu teenust kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, sealhulgas Alutaguse vald, Jõhvi vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Kiviõli linn, kuid tänaseks on kogu raha kulutatud.

Kultuurkapitali nõuet neist summadest Viiol rahuldanud ei ole ning seetõttu on olnud tõenäoliselt tegemist võla tasumisest pahatahtliku hoidumisega.

Töötasu ega juhatuse liikme tasu võlgnik endale ei maksnud, mida oleks saanud kohtutäitur täita.

Seetõttu pöördus kultuurkapital kohtusse pankrotiavaldusega.

Võlgniku pankrotivaraks on ka pärandvara kahel erineval aadressil.

Kultuurkapitali esindaja vandeadvokaat Terje Eipre ütles, et tänaseks on kohtutäituril õnnestunud 545 791,29 euro suurusest nõudest rahuldada vaid 5326 eurot.

“Loodame, et pankrotihalduri töö tulemusel vara realiseerimisest ja võlgniku jooksvatest sissetulekutest laekub meile rohkem raha, kui siiani täitemenetluses,” märkis ta.

Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlausaldajad teatavad hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotihaldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu.

Esimene võlausaldajate koosolek toimub 17. juunil. Pankrotivara müüki võib alustada kohe pärast võlausaldaja esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole teisiti otsustanud.

Väljamaksete tegemisel pankrotivarast on aluseks jaotusettepanek. Jaotusettepanek on dokument, milles on märgitakse tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotise suurused. Jaotusettepanek sisaldab ka andmeid vara müügist saadud raha kohta, pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta ning võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta.

Eipre märkis, et pankrotimenetluse lõppemisel võib kohus otsustada algatada kohustustest vabastamise menetluste, mis kestab umbes 5-7 aastat. “Seda siis, kui võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ning ei ole rikkunud oma kohustusi, kahjustanud võlausaldajate huve ja pole süüdi pankrotikuriteos. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja mitte varjama saadud tulusid ja vara. Kahjuks siiani pole meie nõuet küll arvestatavas ulatuses võlgniku poolt rahuldatud,” ütles ta.

Allikas: https://www.err.ee/946245/kohus-kuulutas-valja-kultuurkapitali-raha-raisanud-avo-viioli-pankroti

Eipre AB

Avo Viioli pankrotiasjas kestavad nõuded kümme aastat

Kui varem tehtud kohtulahendist tulenev nõue oli kultuurkapitalilt miljoneid kroone riisunud Avo Viioli (pildil) asjas aegumas, siis pankrotimenetluspikendab nõude aegumist vähemalt kümneks aastaks.
Kultuurkapitali esindaja vandeadvokaat Terje Eipre sõnul esitas kultuurkapital märtsis Viru maakohtule avalduse Avo Viioli pankroti väljakuulutamiseks. Viiol riisus aastatel 1999 kuni 2002 tegevdirektorina kulutuurkapitalilt üle 8 500 000 krooni. Väidetavalt mängis ta selle raha maha kasiinos. Praeguseks on Viiol riisutud 545 791,29 eurost tagasi maksnud 5326 eurot.
Pankroti väljakuulutamisel esitavad võlausaldajad oma nõuded. Need märgitakse ära pankroti lõpetamise määruses. „Pankroti lõpetamise määrus on oma kõigi võlausaldajate nõuete täitmise osas täitedokumendiks, millest tulenevad nõuded aeguvad samuti kümne aastaga – kui kohus ei otsusta just võlgnikku kõigist kohustustest vabastada,“ selgitas advokaat Merit Tammik.
„Nõuete aegumine peatub pankroti väljakuulutamisel ja algab uuesti pankrotimenetluse lõppedes,“ selgitas advokaat.

Allikas: Õhtuleht

Eipre AB

Kultuurkapitali raha riisunud Avo Viiol: ma pole võimeline seda võlga tasuma

PANKROT: Võlgnik võidakse aastate pärast võlast vabastada

Jõhvis elav ja tegutsev kultuurkapitali endine tegevjuht Avo Viiol, kes aastaid tagasi kultuurkapitalilt 8,5 miljoni krooni riisumise eest süüdi mõisteti, ütles kolmapäeval Viru maakohtus, et pole võimeline tasuma seda summat, mis talt kohtuotsusega välja mõisteti.
“Ma ei ole võimeline sellist summat maksma,” rääkis Viiol kohtus. Tema sõnul on tal olnud elus raske periood, kus ta on pidanud oma lähedasi hooldama ning ei saanud seega kodust välja. “See, et ma seda maksta ei suuda, sai mulle selgeks umbes aastal 2008,” lausus ta, lisades, et ta ei oska öelda, kui palju ta suudaks võlasummast siiski ära maksta. Samuti süüdistas Viiol ajakirjandust endavastastes rünnakutes.

Makstud 5300 eurot
Eesti kultuurkapital esitas käesoleva aasta märtsis Viru maakohtule avalduse Avo Viioli pankroti väljakuulutamiseks. “Avo Viiol riisus aastatel 1999 kuni 2002 tegevdirektorina ametiseisundit kuritarvitades omastamise teel talle usaldatud ja tema korralduses olnud Eesti kultuurkapitali vara kokku 8 521 910 krooni ulatuses. Väidetavalt mängis ta selle raha maha kasiinos,” sõnas kultuurkapitali esindaja Terje Eipre.
Avo Viioli vastu algatati 2012. aastal täitemenetlus, mille aluseks oli kriminaalasjas tehtud kohtuotsus. Praeguseks on kohtutäituril õnnestunud võlausaldaja ligi 545 780 euro suurusest nõudest rahuldada vaid 5326 eurot.
Eipre ütles, et Viioli ainsaks väärtust omavaks varaks on kultuurkapitalile teadaolevalt osalused osaühingutes Viru Äriteenindus ja Julius Consult. Viiol on neis mõlemas juhatuse liige, kuid võlausaldajal ega täituril pole äriühingute turuväärtusele võimalik hinnangut anda, sest viimased majandusaasta aruanded on 2016. aasta kohta.
“Täitemenetluse jooksul pole täituril õnnestunud võlgnikule kuuluvaid osasid praeguseni realiseerida. Arvame, et võlgnik on maksejõuetu ning võib-olla ta ka varjab vara,” sõnas Eipre.
Ta lisas, et pankrotimenetlus on kultuurkapitalile ainus võimalus veel raha tagasi võita. Ta ei arvanud ka, et pankrotimenetlus võiks raugeda, sest sellisel juhul peaks võlausaldajal puuduma huvi protsessiga edasi minna ning pankrotimenetlusega seotud kulusid kanda. “Meie arvame, et pankrotimenetlus ei rauge, sest pankrotimenetluse kulud oleme me nõus katma,” märkis ta.
Eipre ütles, et kui kohus määrab ajutise pankrotihalduri, siis see peab tegema kindlaks võlgniku varalise seisundi ning selle, kas kultuurkapitalil on võimalik raha tagasi võita ning miks võlgnik üldse pankrotti läks.
“Avo Viiol riisus kultuurkapitali tegevjuhina ettevõtet ja selle tagajärjel on ettevõttest välja rännanud 8,5 miljonit krooni, mis väidetavalt on kasiinos maha mängitud. Minu hinnangul ei ole tegemist õiguspärase ja heauskse käitumisega, nagu Viiol siin rääkis, et tal on olnud raske elu jne,” sõnas Eipre.

Võidakse võlast vabastada
Ta tunnistas, et võib juhtuda, et Viiolilt võlga kätte ei saada ning sellele lisanduvad veel pankrotimenetluse kulud. “Aga võib juhtuda, et me saame siiski tagasi kas või osa raha, mis katab ära kulud, ning kultuurkapital jääb vähemalt osaliselt ka plussi. Kuid pole ka mõistlik abitult istuda ja mitte midagi teha. Seetõttu teemegi kõik, mis võimalik, et raha kätte saada,” rääkis kultuurkapitali esindaja.
Küsimusele, miks kultuurkapital otsustas nii palju aastaid hiljem taotleda Viioli pankrotti, vastas Eipre, et muid võimalusi pärast enam pole. “Kui täitemenetlus on ära olnud, siis ainus võimalus raha tagasi saada on pankrotimenetlus,” sõnas Eipre.
Ta märkis, et selles pankrotimenetluses pole teada, et oleks veel osapooli, kes võiksid nõuete puhul vaielda. Kui selliseid osapooli ei ilmne, võib see pankrotimenetlus läbi saada ka poole aastaga. “Siis on kohtul õigus otsustada, kas ta vabastab Viioli võlgadest − võlgadest vabastamise periood on iseenesest viis aastat. Kui Viiol selle perioodi jooksul kenasti käitub, ehk proovib ikka tööl käia ning maksab ka võlausaldajatele raha, siis on võimalik, et ta vabastatakse võlgadest. Aga see on kohtu hinnata,” ütles Eipre.
Kohus teeb lähiajal lahendi Viiolile ajutise halduri määramise kohta.

Allikas:Põhjarannik

Eipre AB

Sinu võlg on suurem kui mul: ärimees Aivo Pärn ei taha Vichmannile-Pruulile raha maksta, sest nõuab ise neilt hoopis suuremat summat

Sel nädalal teatas Marcel Vichmannile ja Tiit Pruulile kuuluv Go Group advokaadi vahendusel, et nõuavad kohtu kaudu ärimehe Aivo Pärna pankrotti. Mees olevat neile võlgu üle kahe miljoni euro, millest kohtuotsusega on välja mõistetud 400 000 eurot. Pärn aga seda maksta ei taha, sest väidab, et Go Group on hoopis talle ja palju suurema summa võlgu!

Uuel nädalal läheb edasi kohtuistung Aivo Pärna eraisiku pankroti väljakuulutamiseks ning millele Pärn ise vastu vaidleb, kinnitades, et ta ei ole maksejõuetu. Nimelt taotleb suur transpordiettevõte Go Group Pärna pankrotti, sest viimane ei ole suutnud Tiit Pruulile ja Marcel Vichmannile kuuluvale firmale võlgu tagastada.

Go Groupi esindaja, vandeadvokaat Terje Eipre informeeris sel nädalal pressiteate vahendusel avalikkust, et istungid Pärna üle jätkuvad ning selgitas pankroti taotlemise tagamaid. “Arvestades, et võlgnikul on osalused äriühingutes, mis on likvideerimisel või, mille suhtes on tehtud kustutamishoiatus või on need asutatud sissemakset tegemata, siis on osaluste realiseerimine võlgnevuse katteks väga ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on Aivo Pärn ilmselt maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,” kirjeldas Eipre.

“Vaidlen pankrotiavaldusele vastu kuna see on põhjendamatu – ma ei ole maksejõuetu,” ütleb Aivo Pärn. “Vastab tõele, et mul tuleb tasuda viidatud tsiviilasjas tehtud kohtuotsuste alusel AS-ile Go Group 407 090, 95 eurot, kuid ma ei ole seda teinud, sest mul on omakorda suurem vastunõue AS Go Group suhtes. Tõele ei vasta väide, mille kohaselt on mul täiendavalt kohustus Go Groupi ees summas ca 2 miljonit eurot.”

Pärn on varasemalt Eesti Ekspressile käimasolevat saagat põhjendanud sellega, et talle antud raha ei olnud laen, vaid õigusabikulude katmine heade äripartnerite Vichmanni ja Pruuli poolt, “laenudena vormistatud toetus”.

Värvika minevikuga Aivo Pärn on tegutsenud samuti transpordiäris, olnud Tarbusi omanik ning selle liitmisel teiste bussifirmadega olnud ka Vichmanniga koos GoBusi omanikeringis. Pärn on aga seotud ka rea ettevõtetega, mis pea kõik on kas likvideerimisel, pankrotis või on esitamata majandusaasta aruannetega. Samuti on mees olnud seotud pidevate süüdistustega korruptsioonis ning ta on altkäemaksu andmises ka varem süüdi mõistetud.

Allikas: Ärileht