Kultuurkapitali raha riisunud Avo Viiol: ma pole võimeline seda võlga tasuma
PANKROT: Võlgnik võidakse aastate pärast võlast vabastada
Jõhvis elav ja tegutsev kultuurkapitali endine tegevjuht Avo Viiol, kes aastaid tagasi kultuurkapitalilt 8,5 miljoni krooni riisumise eest süüdi mõisteti, ütles kolmapäeval Viru maakohtus, et pole võimeline tasuma seda summat, mis talt kohtuotsusega välja mõisteti.
“Ma ei ole võimeline sellist summat maksma,” rääkis Viiol kohtus. Tema sõnul on tal olnud elus raske periood, kus ta on pidanud oma lähedasi hooldama ning ei saanud seega kodust välja. “See, et ma seda maksta ei suuda, sai mulle selgeks umbes aastal 2008,” lausus ta, lisades, et ta ei oska öelda, kui palju ta suudaks võlasummast siiski ära maksta. Samuti süüdistas Viiol ajakirjandust endavastastes rünnakutes.
Makstud 5300 eurot
Eesti kultuurkapital esitas käesoleva aasta märtsis Viru maakohtule avalduse Avo Viioli pankroti väljakuulutamiseks. “Avo Viiol riisus aastatel 1999 kuni 2002 tegevdirektorina ametiseisundit kuritarvitades omastamise teel talle usaldatud ja tema korralduses olnud Eesti kultuurkapitali vara kokku 8 521 910 krooni ulatuses. Väidetavalt mängis ta selle raha maha kasiinos,” sõnas kultuurkapitali esindaja .
Avo Viioli vastu algatati 2012. aastal , mille aluseks oli kriminaalasjas tehtud kohtuotsus. Praeguseks on õnnestunud võlausaldaja ligi 545 780 euro suurusest nõudest rahuldada vaid 5326 eurot.
Eipre ütles, et Viioli ainsaks väärtust omavaks varaks on kultuurkapitalile teadaolevalt osalused osaühingutes Viru Äriteenindus ja Julius Consult. Viiol on neis mõlemas juhatuse liige, kuid võlausaldajal ega pole äriühingute turuväärtusele võimalik hinnangut anda, sest viimased majandusaasta aruanded on 2016. aasta kohta.
“ jooksul pole õnnestunud võlgnikule kuuluvaid osasid praeguseni realiseerida. Arvame, et võlgnik on ning võib-olla ta ka varjab vara,” sõnas Eipre.
Ta lisas, et on kultuurkapitalile ainus võimalus veel raha tagasi võita. Ta ei arvanud ka, et võiks raugeda, sest sellisel juhul peaks võlausaldajal puuduma huvi protsessiga edasi minna ning seotud kulusid kanda. “Meie arvame, et ei rauge, sest kulud oleme me nõus katma,” märkis ta.
Eipre ütles, et kui kohus määrab ajutise , siis see peab tegema kindlaks võlgniku varalise seisundi ning selle, kas kultuurkapitalil on võimalik raha tagasi võita ning miks võlgnik üldse pankrotti läks.
“Avo Viiol riisus kultuurkapitali tegevjuhina ettevõtet ja selle tagajärjel on ettevõttest välja rännanud 8,5 miljonit krooni, mis väidetavalt on kasiinos maha mängitud. Minu hinnangul ei ole tegemist õiguspärase ja heauskse käitumisega, nagu Viiol siin rääkis, et tal on olnud raske elu jne,” sõnas Eipre.
Võidakse võlast vabastada
Ta tunnistas, et võib juhtuda, et Viiolilt võlga kätte ei saada ning sellele lisanduvad veel kulud. “Aga võib juhtuda, et me saame siiski tagasi kas või osa raha, mis katab ära kulud, ning kultuurkapital jääb vähemalt osaliselt ka plussi. Kuid pole ka mõistlik abitult istuda ja mitte midagi teha. Seetõttu teemegi kõik, mis võimalik, et raha kätte saada,” rääkis kultuurkapitali esindaja.
Küsimusele, miks kultuurkapital otsustas nii palju aastaid hiljem taotleda Viioli pankrotti, vastas Eipre, et muid võimalusi pärast enam pole. “Kui on ära olnud, siis ainus võimalus raha tagasi saada on ,” sõnas Eipre.
Ta märkis, et selles pole teada, et oleks veel osapooli, kes võiksid nõuete puhul vaielda. Kui selliseid osapooli ei ilmne, võib see läbi saada ka poole aastaga. “Siis on kohtul õigus otsustada, kas ta vabastab Viioli võlgadest − võlgadest vabastamise periood on iseenesest viis aastat. Kui Viiol selle perioodi jooksul kenasti käitub, ehk proovib ikka tööl käia ning maksab ka võlausaldajatele raha, siis on võimalik, et ta vabastatakse võlgadest. Aga see on kohtu hinnata,” ütles Eipre.
Kohus teeb lähiajal lahendi Viiolile ajutise halduri määramise kohta.
Allikas:Põhjarannik