Kuidas panna püünis trikitavale kameeleonile?
Levinud suhtumine, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, peab muutuma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev leiab, et riigikohtu otsus, mis puudutas Tallinki võitlust riigikohtus võla kättesaamiseks pankrotistunud ja kesta vahetanud transpordiettevõttelt, puhastab ärikeskkonda, omades ennetavat mõju skeemitajate suhtes. Niisugused otsused annavad lootust, et võlausaldajate ees olevatest kohustustest hoidumine muutub ka ettevõtjate seas taunitavaks.
Äripäev kirjutas reedel mullu pankrotistunud firmast Applaford ES Transport & Logistics, mis jättis maha 16 467 138 euro ja 44 senti võlgu. Äritegevus ja veokite omandiõigus kanti üle Applaford Transpordile. Nüüd kannab kurikuulsa firmade likvideerija kontrolli alla läinud ettevõte nime Luberizi Rugombo OÜ. Käive tänavuse viie kuuga on 480 eurot, makse ei maksta. No comments! Tallink läks ometi oma võlga välja nõudma ja hoolimata madalamate astmete vastupidistest otsustest ja kostja kaitse juriidilistest kurvidest leidis riigikohus, et vastutuse eest ei saa põgeneda. Laevafirma esindanud advokaat taotles kohtusse pöördudes hagi tagamist, mille tulemusel ettevõtte varad arestiti.
Niisugust ettevõtet võiks piltlikustades võrrelda kameeleoniga, roomajaga, kes ronib lehestikust oksale ja vahetab vastavalt keskkonnale värvi eesmärgiga jääda ohtudele märkamatuks. Kohtuvaidluses tuvastati, et ka ettevõtluses jääb kameeleon jääb ikkagi selleks samaks kameeleoniks, sõltumata sellest, kas ta on roheline või pruun, ajades endist viisi oma kameeleoniasju – püüdes putukaid ehk siis ajades äri.
Põhiolemus, identiteet säilivad ning sõltumata juriidilistest mängudest saab selle tuvastada. Ning võlgnik peab võtma vastutuse enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Riigikohtu otsuse kohaselt piisab sellest, kui juhid, osanikud ja kontaktandmed kattuvad ning võlgnikult ostetud varaga jätkatakse tegevust sarnasel tulutooval viisil. Ehk siis – oluline oli sama majandustegevus.
Kohustused tuleb täita
Ettevõtlusvabadus on kahtlemata väga oluline. Paraku võtavad selle sageli kaitsekilbiks, kui teemaks on võimalikud sahkerdajate või kameeleonide äri- ja ettevõtluskeelud, just need, kes vastutuse eest pageda üritavad. Äripäev leiab, et seda õigust ei saa teostada teisi samas majanduskeskkonnas toimivate isikute õigusi rikkudes. Kohustused võlausaldajate ees tuleb täita.
Nii-öelda firmade matmisega seotud varjukülgedest on Äripäev viimasel ajal mitmel korral kirjutanud. Ettevõtja Teet Järvekülg soovitas leheveergudel pseudolikvideerimise puhul sisse seada piirangud: kui müüdava ja omandava ettevõtte aruandlus korras pole, siis tehingut teha ei saa. Pankrotihaldurite Koda on viidanud, et võlausaldajate õiguste paremaks kaitsmiseks vajaksid pankrotiseadus ning äriseadustik reformi. Koja kutsekogu esimees Terje Eipre on viidanud, et ettevõtjate suhtumine on praegu sageli selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.
Kuigi kõnealune riigikohtu lahend pole esimene pretsedent, vaid veel üks ettevõtte ülemineku kriteeriume täpsustava ja sisustava lahend, tuleb seda pidada siiski oluliseks. Just hoiakute ümberkujundamise mõttes, mis on Äripäeva meelest eriti tähtis. Veepiisad kulutavad lõpuks augu kivisse.
Allikas: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2019/09/02/kuidas-panna-puunis-trikitavale-kameeleonile