Võlgniku ühisvara võõrandamine pärandvara pankrotimenetluses

Riigikohus on teinud hiljuti lahendi seoses võlgniku ühisvara võõrandamisega pankrotimenetluses.

Mis on pärandvara pankrot? Tavapäraselt peab pärija täitma pärandaja kohustused. Olukorras, kus pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, peab pärija kohustused täitma oma vara arvelt. Kui aga pärandvarale on tehtud seadusega kooskõlas inventuur, on võimalik esitada pärandvara pankrotiavaldus. Pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist ei pea pärija täitma pärandaja kohustusi oma vara arvelt.

Pankrotihalduri menetluses on võlgniku pärandvara pankrot, kelle abikaasa kohta puuduvad andmed. Pankrotimenetluses tuvastati, et võlgnikule kuulub kinnisomand. Kandest nähtub, et kinnisomand on võlgniku lahusvara, mitte ühisvara. Andmete kontrollides kasutas pankrotihaldur kinnistusraamatut ning tugines asjaõigusseaduse § 56 lõikele 1 (kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse). Haldurile andis kinnitust kande õigsuse osas võlgniku kinnisomandile seatud hüpoteek 2007.aastal, mille käigus kinnitas võlgnik, et kinnisasi on võlgniku ainuomandis.

Pankrotimenetluses asus haldur kinnisomandit võõrandama eesmärgil rahuldada võlausaldajate nõuded. Kuna mitmed enampakkumised ebaõnnestusid, leidis võlausaldajate üldkoosolek, et võlgnikule kuuluva kinnisomandi võib haldur müüa pankrotiseaduse (PankrS) § 137 alusel ehk vara müük enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil. Vara võõrandamise käigus toimus notari juures müügilepingu tõestamine. Nagu kinnisomandi võõrandamise puhul ikka, edastas notar omaniku kande muutmise avalduse registriosakonnale. Kohtute registriosakond leidis, et kannet ei saa teha, kuna esineb eeldus, et võlgniku kinnisomand on abikaasade ühisvara.

Riigikohus asuski seisukohale, et juhul kui haldur võõrandab võlgnikule kuuluvat vara PankrS § 137 alusel, on tegemist võlaõigusliku müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga. Sellise tehingu puhul on haldur pankrotivõlgniku esindaja, kes käsutab pankrotivara PankrS § 36 lõike 1 alusel. Kuid võõrandades võlgnikule kuuluva vara pankrotimenetluses enampakkumise vahendusel, on tegemist avalik-õigusliku toiminguga ning ostja omandab kinnisomandi avalik-õigusliku toimingu alusel. Sellisel juhul ei ole takistuseks kinnisomandi võõrandamisel abikaasade varaühisus.

Eeltoodust tulenevalt on võlgniku surma korral, kelle abikaasa ja varalahususe kohta puuduvad andmed, kõige mõistlikum võõrandada võlgniku vara enampakkumise teel. Selliselt on võimalik tagada pankrotimenetluse eesmärk, milleks on võlgniku vara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Lahendiga on võimalik tutvuda siit.