Viibinud üürimaksed raskendavad korteriomanike ja korteriühistute majandustegevust. Tasumata maksete korral võib aga korteriomanik üürniku esemed pandiks võtta ja keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule.
Tallinlane Anton sai valusa õpetunni, kui üüris Tartus asuva korteri pealtnäha korralikule üksikemale. Üürileandja nendib, et ei sõlminud lepingut kirjalikult taasesitatavas vormis ning jäi seetõttu ilma ka pandiõiguse hüvedest ning pea kolme kuu üüritulust.
«Üürnik väitis, et oli kaotanud töökoha, aga pidudeks ressurssi jagus,» rääkis Anton, kes sai üürniku suhtes hoiatussignaale ka korteriühistult.
Üürimaksete hilinemise korral on mõistlik kõigepealt üürnikuga ühendust võtta ning selgitada välja maksete viibimise põhjused. Seejärel tuleks kirjalikult taasesitatavas vormis anda üürnikule teada täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kui üürnik pole ka pärast täiendavat tähtaega võlga tasunud, soovitab Advokaadibüroo Eipre & Partnerid vandeadvokaat Terje Eipre koostada kirjalikus vormis hoiatuse.
Üürimaksete hilinemise korral on mõistlik kõigepealt üürnikuga ühendust võtta ning selgitada välja maksete viibimise põhjused.
Kui üürnik on jätnud vähemalt kolmel järjestikusel maksetähtpäeval üürisumma või olulise osa sellest tasumata, on üürileandjal vastavalt võlaõigusseaduse paragrahv 316 lõike 1 punktile 1 õigus üürileping üles öelda. Sama õigus kehtib OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaadi Andrus Lillo sõnul ka üürniku poolt tasumata jäänud kõrvalkulude suhtes. Võlaõigusseaduse paragrahv 316 lõike 1 punkt 2 kohaselt on üürileandjal õigus üürileping üles öelda ka juhul, kui võlgnevus kokku ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva summa.
«Tuleb vaid silmas pidada, et üürileandjal ei ole lepingu ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Samuti on ülesütlemine tühine, kui üürnikul on õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamatult pärast ülesütlemisavalduse saamist,» selgitas Lillo.
Kui üürileandja toimingud, sõltumata üürniku lubadustest, soovitud tulemusi ei too, võib üürileandja õiguskaitsevahendina pandiõigust rakendada.
Üürileandja pandiõigus tekib automaatselt alates üürilepingu sõlmimisest. Pandiõiguse teostamise eelduseks ja aluseks on üürileandja nõue üürniku vastu. Üürileandjal kehtib sellega sisuliselt õigus pandiõigusega koormatud esemeid oma üürile antud eluruumide piires kinni hoida. Pandiõiguse kehtimiseks ei pea asjad sealjuures olema ei üürileandja ega ka üürniku omandis.
Advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaadi Anu Toomemägi sõnul tekib üürileandja pandiõigus seaduse jõul ning kehtib eelduslikult kõikide üüritud ruumis asuvate vallasasjade puhul. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
Üürileandja pandiõigus on asjaõigus, mis ei kehti mitte ainult üürniku, vaid igaühe suhtes. See tähendab, et kui üürnik teatab pärast lepingu lõpetamist, et eluruumis olev sülearvuti kuulub hoopis mõnele sõbrale, ei ole üürileandja kohustatud sellega arvestama.
«Riigikohus on 2011. aasta 20. detsembri lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11 leidnud, et tasumata üürimaksed, katkestatud elektrivarustus ja üles öeldud üürileping võivad anda üürileandjale aluse kahtlustada, et üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvad asjad ära viia,» tõi Eipre näite. Võlaõigusseaduse järgi võib pandiõiguse teostamiseks seega asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik üürileandja nõuete täitmiseks.
Peale pandiõiguse teostamise teate edastamist tuleb üles kirjutada kõik esemed, mida pant hõlmab. Pandiõigus hakkab kehtima hetkest, mil kogu sissenõutav vara ametlikult üles märgitakse. Võlaõigusseaduse sama paragrahvi teise lõike järgi on sealjuures keelatud pantida vara, millele ei ole seadusega lubatud sissenõuet teha. Toomemägi soovitab alati veenduda, et kirjapandud vara väärtus ei ületaks võlgnevuse summat.
«Juhul kui ka pärast pandiõiguse teostamist ilmneb, et üürnik siiski ei kavatse maksta võlga, on õigus hakata vara realiseerima,» ütles Toomemägi. See tähendab, et vallasvara müüakse avalikul enampakkumisel keskmise turuhinnaga ning müügist saadud rahaga kaetakse üürniku võlgnevused. Kui üürnikku või panditud asja omanikku pole enampakkumisest teavitatud, ei kandu enampakkumisel müüdud asja omandiõigus automaatselt ostjale üle. Enampakkumist ei saa kehtivaks lugeda, kui on rikutud enampakkumisest teavitamise nõudeid nii üürniku kui eeldusliku kolmanda isiku suhtes.
E-N 9.00 – 17.00; R eelneval kokkuleppel
E-N 9.00 – 17.00; R eelneval kokkuleppel