Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest.
Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on tihtipeale ettevõtjatel endil võimalik vähendada, teine kord isegi ennetada, kui õigeaegselt tegutseda.
Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla viie aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 protsenti Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Ettevõtluse kultuuris esineb lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabuteema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.
Valed meetmed
Teisisõnu: ettevõtjad otsivad pigem harva ekspertidelt makseraskustega toimetulekuks abi. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid üksikuid käepäraseid meetmeid nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda reeglina raskuste tekkepõhjust ega ole kuigi jätkusuutlik.
Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja n-ö kaotakse silmapiirilt, teinekord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.
Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise osas ausat informatsiooni. Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks pöörduda maksejõuetusspetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist.
Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid see on normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega, eriti veel kui abi otsida õigeaegselt.
Saneerimist ehk ettevõte tervendamist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.
Protsessi alustamine
Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita. Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega, saneerimine annab raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.
Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust, seega tasub avalduse kokku panemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, etmajandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmeid ja nende eeldatava tulemuslikkuse.
Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta tähtaja võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest.
Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja ka kontrollib võlausaldajate nõuete korrektsust. Olulisim ülesanne on ettevõtjat aidata ja nõustada saneerimiskava kokkupanekul ning täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab ka järelevalvet kogu menetluse vältel ja esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.
Äriplaani muutmine
Saneerimiskava kirjutatakse koostöös ettevõtja enda ja võlausaldajatega. Kavas peab olemas olema analüüs majanduslikust seisundist ja seda tekitanud põhjustest. Lisaks peab olema rakendavate meetmete kirjeldus ning analüüs, seal hulgas ka meetmete prognoositavad tulemused. Sisuliselt tähendab see uue äriplaani koostamist, mille abil kavatseb ettevõte majanduslikud raskused seljatada. Enamjaolt on selleks vajalik kaasata täiendavaid investeeringuid ning sellega tuleks alustada juba enne saneerimismenetluse algatamist.
Veel on väga oluline lisada võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon. Võlausaldajate nõuete ümberkirjutamine on üks tähtsamaid osi kogu menetlusest, tihti on see ka just kõige rohkem vaidlusi tekitav moment. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide balansseerimine, kuid äärmiselt oluline ja kogu menetlust määratlev.
Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus (eriti suuremate võlausaldajatega), usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt.
Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem määratud kava täitmise aeg on, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Ning viimaks, et ettevõtjal on ka kohustused oma töötajate ees, peab kava sisaldama analüüsi kavas paika pandud meetmete mõjust töötajatele. Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajate hääletusele.
Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, oluliselt on rikutud kava vastuvõtmise reegleid või saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
Kiire, võlausaldajaid kaasav ja läbipaistev tegutsemine on eduka saneerimise aluseks ning selle abil on võimalik ettevõte makseraskustest välja aidata.
Artikkel ilmus väljaandes Rup.ee SIIN