Terje Eipre: võlglasi aitavad usaldusisikud vajavad garantiid oma töötasu suhtes

Alates 01.07.2022 tahetakse jõustada füüsiliste isikute maksejõuetusmenetluse seadus. Usaldusisikud ja pankrotihaldurid vajavad garantiid, et saavad oma töötasu kätte! Vaid õhinapõhiselt inimesed ei tööta!)

On üldlevinud probleem, et pankrotihalduril või usaldusisikul jääb eraisiku pankroti protsessis tasu töö eest vähemasti suures osas saamata. Kahjuks ei anna ka uus seadus nendele selleks kindlust, kirjutab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Terje Eipre.

Eile (20.04) läbis riigikogus esimese lugemise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu. Kiirtempos menetletavas seaduses eeldatakse vaikimisi, et võlglast protsessis aitav usaldusisik teeb oma vastutusrikast tööd ilma garantiita, et ta selle eest üldse kunagi tasu kätte saab.

Uus seadus lihtsustab füüsilise isiku maksejõuetusmenetlust ja paneb paika võlgnikku kogu protsessi jooksul nõustava usaldusisikuga seonduva. Eelnõu koostaja on pööranud suurt tähelepanu asjaolule, et füüsiline isik läbiks menetluse võimalikult efektiivselt ning probleemid maksevõimes tuvastataks varajases staadiumis.

Kolme ametimehe asemel üks

Tüüpiline eraisikust võlgnik, keda maksejõuetusmenetlus võiks puudutada, on ennast lõhki laenanud, ta ei suuda võetud kohustustega toime tulla ja neid teenindada. Pahatihti on ta ka täiesti apaatne endale võetud kohustuste täitmise suhtes. Sellisesse olukorda on ta sattunud kas töö kaotuse, palga vähenemise või muude asjaolude tõttu.

Praegu peab sellisesse täbarasse olukorda sattunud isik olema juriidiliselt keskmisest teadlikum ja ise aru saama, kas tal on vaja võlaringist väljarabelemiseks alustada võlgade ümberkujundamist või pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamisega või ilma selleta. Eelnõu kohaselt esitab isik universaalse maksejõuetusavalduse, kohus määrab usaldusisiku ning ühiselt koos võlgniku ja usaldusisikuga määratakse, milline menetlus on selles olukorras parim. Võlgade ümberkujundamise menetluse võib algatada ka mõni isiku võlausaldajatest.

Seni on võlgadest vabaks saamise protsess keskmiselt võtnud aega viis aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist, kuid uue eelnõu järgi võiks see stressirohke protsess ümber saada kuni kolme aastaga. Seaduse eelnõus märgitakse, et liiga pikk kohustustest vabastamise periood ei motiveeri võlgnikku pingutama, kuna võlakoorem võib tekitada lootusetuse tunde.

Selles protsessis täidab väga tähtsat rolli usaldusisik. Ta aitab võlgnikul läbi teha kogu võlgade ümberkujundamise juriidilise menetluse. Tema töö on aidata võlgnikul välja selgitada oma täpne majanduslik olukord ja valida menetlusliik. Ta abistab ja nõustab võlgnikku menetluse läbiviimisel ehk teeb kõike seda, mida seni tegid eraldi ajutine haldur, usaldusisik ja nõustaja. Sisuliselt täidab ta kolme inimese rolli.

Uue seadusega tekib ka kohustus, et usaldusisik peab olema kantud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavasse usaldusisikute nimekirja ehk et usaldusisik ei saa olla lihtsalt meeldiv arvutusoskuse ja õigusteadmistega inimene, vaid professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja sooritanud eksami. Eeldatavalt hakkavad usaldusisikute nimekirja kuuluma praegused kutsekogu liikmed ja võlanõustajad.

Rahaküsimus

On tervitatav, et soovitakse lihtsustada keerukat maksejõuetusmenetlust. Kahjuks aga on tagaplaanile jäänud usaldusisikule tasu maksmise küsimus või täpsemalt asjaolu, et ta ettenähtud töötasu ka reaalselt kätte saaks.

Nimelt on üldlevinud probleem, et pankrotihalduril või usaldusisikul jääbki tasu või suur osa sellest saamata, sest pankrotiprotsessis lihtsalt ei ole piisavalt vara. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on juba varem teinud ettepanekuid, et seaduses antaks selgemad garantiid selle kohta, kuidas usaldusisik talle määratud tasu kätte saaks. Ei taha ju keegi meist töötada teadmisega, et võib-olla raha tehtud töö eest ei saagi.

Mõistlikumalt ja kulusäästlikumalt annaks korraldada ka usaldusisikute atesteerimist. Eelnõu seletuskirjas seisab, et usaldusisiku eksami ja esmase koolituse väljatöötamiseks ning korraldamiseks moodustatakse eraldiseisev metoodikakomisjon. Sellesse peaks kuuluma kolm usaldusisikut, üks kohtunik ja üks õigusteadlane.

Metoodikakomisjoni töökorralduse ja liikmete kulude hüvitamise alused, usaldusisiku eksami korraldus, erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise kord, aga samuti usaldusisiku nimekirjas olemise tasu suurus nähakse täpsemalt ette valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Teisisõnu: kavandatakse bürokraatiaaparaadi suurenemist, mis toob kindlasti kaasa täiendava kulu.

Seni on koda erineva sisuga kohtutäituri- ja pankrotihaldurieksameid alati korraldatud samal ajal. Sarnast praktikat võiks rakendada ka usaldusisikute eksamitega, kuna tihti teeb haldur ka usaldusisiku tööd. Raha ja inimeste aja kokkuhoid oleks märkimisväärne, kui loobutaks metoodikakomisjonist ja usaldusisiku eksameid korraldaks tulevikus samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

Juhul, kui metoodikakomisjoni ülalpidamiskulusid ei kanta riigieelarvest, eeldab riik, et pankrotihaldurid maksavad need kulud omast taskust kinni.

 

Loe pikemalt Äripäeva veebist