Eipre ABKorteriomanikel on õigus võlgniku isiklikud esemed pandiks võtta
Viibinud üürimaksed raskendavad korteriomanike ja korteriühistute majandustegevust. Tasumata maksete korral võib aga korteriomanik üürniku esemed pandiks võtta ja keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule.
Tallinlane Anton sai valusa õpetunni, kui üüris Tartus asuva korteri pealtnäha korralikule üksikemale. Üürileandja nendib, et ei sõlminud lepingut kirjalikult taasesitatavas vormis ning jäi seetõttu ilma ka pandiõiguse hüvedest ning pea kolme kuu üüritulust.
«Üürnik väitis, et oli kaotanud töökoha, aga pidudeks ressurssi jagus,» rääkis Anton, kes sai üürniku suhtes hoiatussignaale ka korteriühistult.
Üürimaksete hilinemise korral on mõistlik kõigepealt üürnikuga ühendust võtta ning selgitada välja maksete viibimise põhjused. Seejärel tuleks kirjalikult taasesitatavas vormis anda üürnikule teada täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kui üürnik pole ka pärast täiendavat tähtaega võlga tasunud, soovitab Advokaadibüroo Eipre & Partnerid vandeadvokaat Terje Eipre koostada kirjalikus vormis hoiatuse.
Üürimaksete hilinemise korral on mõistlik kõigepealt üürnikuga ühendust võtta ning selgitada välja maksete viibimise põhjused.
Kui üürnik on jätnud vähemalt kolmel järjestikusel maksetähtpäeval üürisumma või olulise osa sellest tasumata, on üürileandjal vastavalt võlaõigusseaduse paragrahv 316 lõike 1 punktile 1 õigus üürileping üles öelda. Sama õigus kehtib OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaadi Andrus Lillo sõnul ka üürniku poolt tasumata jäänud kõrvalkulude suhtes. Võlaõigusseaduse paragrahv 316 lõike 1 punkt 2 kohaselt on üürileandjal õigus üürileping üles öelda ka juhul, kui võlgnevus kokku ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva summa.
«Tuleb vaid silmas pidada, et üürileandjal ei ole lepingu ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Samuti on ülesütlemine tühine, kui üürnikul on õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamatult pärast ülesütlemisavalduse saamist,» selgitas Lillo.
Kui üürileandja toimingud, sõltumata üürniku lubadustest, soovitud tulemusi ei too, võib üürileandja õiguskaitsevahendina pandiõigust rakendada.
Üürileandja pandiõigus tekib automaatselt alates üürilepingu sõlmimisest. Pandiõiguse teostamise eelduseks ja aluseks on üürileandja nõue üürniku vastu. Üürileandjal kehtib sellega sisuliselt õigus pandiõigusega koormatud esemeid oma üürile antud eluruumide piires kinni hoida. Pandiõiguse kehtimiseks ei pea asjad sealjuures olema ei üürileandja ega ka üürniku omandis.
Advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaadi Anu Toomemägi sõnul tekib üürileandja pandiõigus seaduse jõul ning kehtib eelduslikult kõikide üüritud ruumis asuvate vallasasjade puhul. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
Üürileandja pandiõigus on asjaõigus, mis ei kehti mitte ainult üürniku, vaid igaühe suhtes. See tähendab, et kui üürnik teatab pärast lepingu lõpetamist, et eluruumis olev sülearvuti kuulub hoopis mõnele sõbrale, ei ole üürileandja kohustatud sellega arvestama.
«Riigikohus on 2011. aasta 20. detsembri lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11 leidnud, et tasumata üürimaksed, katkestatud elektrivarustus ja üles öeldud üürileping võivad anda üürileandjale aluse kahtlustada, et üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvad asjad ära viia,» tõi Eipre näite. Võlaõigusseaduse järgi võib pandiõiguse teostamiseks seega asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik üürileandja nõuete täitmiseks.
Peale pandiõiguse teostamise teate edastamist tuleb üles kirjutada kõik esemed, mida pant hõlmab. Pandiõigus hakkab kehtima hetkest, mil kogu sissenõutav vara ametlikult üles märgitakse. Võlaõigusseaduse sama paragrahvi teise lõike järgi on sealjuures keelatud pantida vara, millele ei ole seadusega lubatud sissenõuet teha. Toomemägi soovitab alati veenduda, et kirjapandud vara väärtus ei ületaks võlgnevuse summat.
«Juhul kui ka pärast pandiõiguse teostamist ilmneb, et üürnik siiski ei kavatse maksta võlga, on õigus hakata vara realiseerima,» ütles Toomemägi. See tähendab, et vallasvara müüakse avalikul enampakkumisel keskmise turuhinnaga ning müügist saadud rahaga kaetakse üürniku võlgnevused. Kui üürnikku või panditud asja omanikku pole enampakkumisest teavitatud, ei kandu enampakkumisel müüdud asja omandiõigus automaatselt ostjale üle. Enampakkumist ei saa kehtivaks lugeda, kui on rikutud enampakkumisest teavitamise nõudeid nii üürniku kui eeldusliku kolmanda isiku suhtes.
Eipre ABKuidas füüsiline isik saab pankrotti minna?
Kui võlgadest ei päästa inimest ka laenude ajatamine või maksepuhkus, saab püsivalt maksejõuetu isik esitada maakohtule pankrotiavalduse. Terje Eipre (vandeadvokaat ja pankrotihaldur)
Lootusetult sassis rahaasjade lahendamise finaal on eraisiku pankroti väljakuulutamine ning pankrotiprotsessi läbimine. Tegu on karmi aastatepikkuse katsumusega, mis lööb sassi inimese kogu senise elu. Samas kui inimesel pole midagi varjata, saab ta pankrotiprotsessi läbimisega alustada n-ö puhta lehena.
Kuulutatakse välja pankrot
Pankrotiavalduseni ei jõuta üleöö, vaid enne seda peab isik olema võlgadest välja rabelemiseks kasutanud ära kõik võimalused – laenude ajatamise, makse puhkuse, läbinud võlgade ümberkujundamise menetluse. Alles siis, kui isik on püsivalt maksejõuetu, saab ta kohtule esitada pankrotiavalduse. See esitatakse maakohtule, mille tööpiirkonnas isik elab ning selles tuleb ära tuua kõik asjaolud, mis maksejõuetust puudutavad. Kohus nimetab kümne päeva jooksul pärast avalduse saamist ajutise pankrotihalduri, kes kontrollib võlgniku finantsseisu ning ka seda, kas tal on vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Protsess võib selles punktis lõppeda, kui selgub, et vara kulude katmiseks ei jätku. Siis nimetatakse pankrotti raugenuks. Teine variant on, et pankrot kuulutatakse välja. Nüüd algab pikk ja närvesööv protsess, mille käigus tasutakse võlgniku arvel ka tekkivad menetluse kulud. Võlgnikul on võimalik esitada kohtule võlgadest vabastamise avaldus kuni esimese võlausaldajate üldkoosolekuni. Seda ei maksa siiski võtta kui päästerõngast, sest pankrotiprotsessi läbimine muudab nii või teisiti inimese elu olulisel määral. Võlgnik jääb ilma kogu oma varast, mis müüakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku varalist seisu kontrollitakse väga põhjalikult, et vältida olukorda, kus võlgnik on oma vara varjanud. Ta ei tohi ilma kohtu loata kuni pankrotimenetluse lõpuni tegutseda ettevõtjana ega juhatuse liikmena. Talle võidakse panna mitmeks aastaks ärikeeld. Tavaliselt tuleb elatusmiinimumist rohkem teenitud raha loovutada võlausaldajatele. Lühidalt öeldes – kogu võlgadest vabastamise perioodi peab võlglane elama äärmiselt tagasihoidlikult.
Kas tõesti võlgadest vabaks?
Jah, pankrotimenetluse käigus on võimalik vabaneda võlgadest, kuid see võtab aastaid ning ei ole sugugi nii lihtne, nagu alguses paista võib. Ka peab võlgnik leidma tulutoova tegevuse või seda otsima. Kohtul on õigus keelduda sellest, et võlgnik saaks kohustustest vabaks. Alles pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algusajast saab kohus võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Samas on kohtul ka õigus keelduda vabastamast võlgnikku tema kohustustest. Juhul kui kohus otsustab siiski vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Võlgniku jaoks ei ole aga lugu ikka veel lõppenud, sest kui selgub, et võlgnik on esitanud valeandmeid või oma vara varjanud, saab kohus aasta jooksul otsuse tühistada. Võlgniku valeütluste andmine ning oma vara ja tulu varjamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Tasub ka teada, et vabaneda pole võimalik kohustusest maksta lapsele elatist ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Pankrotimenetlus peatab viiviste ja intresside kasvamise ning lõpetab täitemenetlused. Juhul kui võlgnikul ei ole mitte midagi karta ega varjata, on see võimalus oma elu uuesti üles ehitamiseks. Kuna tegu on aga pika ja närvesööva ettevõtmisega, peaks see olema viimane võimalus elus uue lehekülje keeramiseks.
Allikas: Maaleht (http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/kuidas-fuusiline-isik-saab-pankrotti-minna?id=79916102)
Eipre ABPankrotihaldur selgitab: kuidas vältida vendade Sõnajalgade või Autorolloga seotud kohtuasju?
«Tuntud on vendade Sõnajalgade protsess, kus vaieldi kohtu lõppastmeni välja ning mis lõppes Sõnajalgade võiduga. Juba mitu aastat on kestnud Autorollo protsess, kus samuti vaidluse keskmes on just vastutuseküsimus,» kirjeldab Eipre.
http://majandus24.postimees.ee/4192161/pankrotihaldur-selgitab-kuidas-valtida-vendade-sonajalgade-voi-autorolloga-seotud-kohtuasju
Eipre ABJuhatuse liige vastutab naha ja karvadega
Ettevõtte juhtimine on vastutusrikas ülesanne ning juhatuse liige vastutab sisuliselt kõige selles toimuva eest, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
Juhatuse liikme vastutuse ulatus, selle olemuse ja määra küsimus on aga veel palju mitmetahulisem. Äriseadustik ütleb üsna üldsõnaliselt, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, ühest küljest vastutab juhatuse liige kõige eest, kuid kui tekib kahju, tõusetub küsimus, kas juhatuse liige tegutses hoolsalt. Kui äriühingul on probleem / kahju, mis ei ole tekkinud hoolsa ja tubli juhatuse liikme tõttu, siis ei pea viimane tekkinud kahju eest üldjuhul vastutama. Sellistel puhkudel hinnatakse, kas keskmiselt mõistlik inimene, kes oleks sarnase vastutusega ametikohal ja samasugustes tingimustes, oleks nii käitunud või mitte. Kahju võis tekkida ka seoses äririskiga, mis on aktiivse majandustegevusega kaasnev nähtus ning mille puhul puudub vastutus.
Tehke leping
Kes mille eest vastutab?
http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/07/27/juhatuse-liige-vastutab-naha-ja-karvadega
Eipre ABKohus otsustas Indrek Pertelsoni võlgadest vabastamata jätta
Harju maakohus arutas möödunud nädalal judo kahekordse olümpiapronksi ja Arigato spordiklubi endise juhi Indrek Pertelsoni pankroti lõpetamist, täna otsustas kohus, et meest võlgadest ei vabastata.
Pankroti lõpetamine tähendanuks, et Pertelson oleks vabastatud võlgadest, kuid Harju maakohus tegi täna määruse, millega lõpetas Indrek Pertelsoni kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus Pertelsoni tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Kohus selgitas, et võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Võlausaldaja Aktsiaselts Eesti Talleksi esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses tasumata jäänud võlgadest vabastamata.
Riigikohus märkis 2013. aastal tehtud määruses, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eipre sõnul Pertelson seda teinud pole.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nii on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
Samuti ei saa Eipre sõnul Pertelsoni võlgadest vabastada seetõttu, et mees on süüdi mõistetud pankrotikuritegudes. Täpsemalt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest, pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest ja kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohus-otsustas-indrek-pertelsoni-volgadest-vabastamata-jatta?id=78218756
Eipre ABPertelson ei pääsenud kohustustest AS-i Eesti Talleks ees
TALLINN, 15. mai, BNS – Harju maakohus ei lõpetanud esmaspäeval endise tippsportlase ja Arigato spordikeskuse eksjuhi Indrek Pertelsoni pankrotti, mis tähendab, et mees ei vabaneud ka kohustustest AS-i Eesti Talleks ees.
Kohus kuulutas Pertelsoni pankroti välja juba 2009. aasta oktoobris. Pertelsoni vastu esitatud kaitstud nõuete kogusumma oli 633 020 eurot. Nüüd soovis Pertelson oma pankrotiasja lõpetamist, kuid võlausaldajat Eesti Talleksit esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et Pertelson tuleb siiski jätta vabastamata täitmata jäänud kohustustest. Sellega nõustus ka kohus, jättes esmaspäeval Pertelsoni kohustustest vabastamata.
“Riigikohus on varasemalt märkinud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik seda teinud pole,” märkis Eipre.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, märkis Eipre.
“Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka pankrotiseadus, mille kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Käesolevas menetluses on mitu võlausaldajat esitanud kohtule Harju maakohtu 2013. aasta 21. mai otsuse kriminaalasjas, millest nähtub, et võlgnik on süüdi mõistetud,” lisas Eipre.
Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee
Baltic News Service
Eipre ABUrve Palo võit: riigikohus ei võtnud Vjatšeslav Leedo firma kaebust menetlusse
Riigikohus jättis täna menetlusse võtmata Vjatšeslav Leedo ettevõtte Väinamere Liinid OÜ hagi endise majandusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Seega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinid OÜ hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindav vandeadvokaat Terje Eipre.
Väinamere Liinid kaebas endise majandusministri Palo kohtusse mullu septembris. Hagiavaldus esitati seoses Palo meediale öelduga, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus parvlaevahankes oli Tallinna Sadama omast 60 miljoni euro võrra kallim. Leedo ettevõte leidis, et Palo andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mistõttu peab Palo andmed enda kulul ümber lükkama.
Harju maakohus jättis hagi 12. jaanuari otsusega rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinid OÜ-lt Urve Palo kasuks välja menetluskulud.
Kohus tuvastas, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, teatas Eipre. Ühtlasi nőustus kohus, et nii ministeeriumi kui ka Urve Palo avaldatud pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Eipre ABRiigikohus ei rahuldanud Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu
Riigikohus jättis esmaspäeval menetlusse võtmata Väinamere Liinide hagi ettevõtlusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Sellega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindaja, vandeadvokaat Terje Eipre.
Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust.
Harju maakohus jättis möödunud aasta 12. jaanuari otsusega Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinidelt Palo kasuks välja menetluskulud.
Harju maakohus avaldas otsuses, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust.
Kohus on teinud kindlaks, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele.
Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed.
Väinamere Liinid esitas 14.09.2015 maakohtule Urve Palo vastu hagi meedias avaldatud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim lepinguperioodi lõpus reisiparvlaevade väljaostmisel. Väinemere Liinid leidis, et Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29 810 130 eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Palo andmed võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4 alusel enda kulul ümber lükkama.
Väinamere Liinide omaniku Vjatšeslav Leedo sõnul oli endine majandus- ja taristuminister Urve Palo valetanud parvlaeva hanke puhul mitme asja kohta. Leedo arvamuse järgi korraldati esimene parvlaevakonkurss selleks, et saada nende pakkumine ja teine konkurss oli selleks, et Tallinna Sadam saaks nende pakkumise kopeerida.
Urve Palo on “Aktuaalsele kaamerale” öelnud, et parvlaeva hanke õiguspärasust on kinnitanud mitmetes erinevates vaidlustes kõik kohtuinstantsid, lisaks ka riiklik järelevalve ja riigihangete vaidluskomisjon ning hanke võitis parim pakkuja, kelleks oli TS Laevad ja hange toimus korrektselt.
Eipre ABUrve Palo võitis kohtus taas Väinamere Liine
Tallinna ringkonnakohus otsustas, et endine majandusminister Urve Palo ei ole Väinamere Liinide praamihanke pakkumuse kohta valeandmeid esitanud, kui ütles, et see oli Tallinna Sadama tütarfirma pakkumusest 60 miljonit eurot kallim.
Ringkonnakohus jättis mitte-menetluskulude osas maakohtu otsuse muutmata, kuna hageja apellatsioonkaebuse väited ei andnud alust selle tühistamiseks.
Tegemist ei ole veel jõustunud otsusega ja osalistel on 30 päeva aega see riigikohtusse edasi kaevata.
«Harju Maakohus avaldas otsuses üheselt ja selgelt, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus on teinud kindlaks, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele,» selgitas Urve Palo esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Postimehele.
«Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni,» lisas Eipre.
«Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed. Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust ja mul on väga hea meel kohtu niivõrd konkreetse otsuse üle.»
Väinamere Liinid OÜ esitas möödunud aasta 14. septembril maakohtule Urve Palo vastu alusetu hagi andmete ümberlükkamiseks. Harju maakohus jättis oma 12. jaanuari otsusega hagi rahuldamata.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim, ütles Urve Palot esindanud vandeadvokaat Terje Eipre jaanuaris BNS-ile.
«Väinemere Liinid OÜ leidis, et Urve Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Urve Palo andmed võlaõigusseaduse alusel enda kulul ümber lükkama. Kohus tuvastas, et Urve Palo ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus leidis, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele,» lisas Eipre.
Kohtu hinnangul oli väide, et Väinamere Liinide pakkumus oli Tallinna Sadama pakkumusest 60 miljonit eurot kallim, tõene, kui riik ei kasuta väljaostu optsiooni, mistõttu andiski õiguse Palole.
BNS-i arvutustel oleks raha nüüdisväärtust arvestamata väljaostu optsiooni kasutamata hinnavahe 64,3 miljonit eurot ehk MKM-i kasutatava 7,5-protsendilise diskontomääraga nüüdisväärtuses 43,3 miljonit eurot.
Väinamere Liinide esindaja ütles möödunud aasta septembris, et hagiavaldus esitati Urve Palo vastu seetõttu, et ettevõtte kohta avaldati ebaõigeid andmeid ja parvlaevahanke tulemusi puudutavad valeväiteid tuleb ümber lükata. Laevafirma omanik Vjatšeslav Leedo on korduvalt väitnud, et nende pakkumine oli soodsam kui võitja Tallinna Sadama oma.
Artikkel kättesaadav: http://majandus24.postimees.ee/3911495/urve-palo-voitis-kohtus-taas-vaeinamere-liine
Eipre ABPankrotihaldur pole superman
Pankrotiprotsessis osalejal tuleb enda eest aktiivselt seista, mitte niisama vahtida, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
Hiljaaegu laekus mulle kummaline kiri. Tundmatu meesterahvas küsis, miks ei ole tema arvele laekunud raha võlglaselt, kelle pankrotiga ma aastaid tagasi tegelesin. Praeguseks on menetlus ammu lõppenud, kuid sellega seotud asjaolud on mul hästi meeles. Nii informeerisin veidi hämmeldunult kirja saatjat, et ta ise paraku ei andnud mulle menetluse ajal enda nõudest teada. Samal ajal kujutasin ette pankrotihaldurit, kes sukeldub politseiuurija kombel võlglase mitmeaastasesse tegevusse, et iga kadunud detail ja võimalik võlausaldaja üles leida.
Pankrotihaldur pole kõiketeadja
Kõige suurem viga on võlausaldajate usk, et pankrotihaldur alati teab, kellele pankrotti läinud ettevõtte või eraisik võlgu on. Tegelikult ei pruugi pankrotti läinud füüsiline või juriidiline isik anda tõest ülevaadet pankrotihaldurile oma võlausaldajate kohta. Kui pankrot terendab silmapiiril, on tavaliselt ka ettevõtte raamatupidamine puudulik, kadunud või mõningatel juhtudel puudub täiesti. Pankrotihaldur ei saa teada kõikidest võlgadest, kui võlausaldajad sellest teda ise ei informeeri. Võlausaldaja enda aktiivsusega kaasneb suurem tõenäosus raha tagasi saada.
Pankrotimenetluses on võlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist. Ametlikes teadeannetes ilmub iga pankroti kohta teade, mis kutsub võlausaldajaid enda nõuetest teadma andma ja teavitab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumisaja ja -koha. Nõudeavalduste esitamiseks on aega kaks kuud pankroti väljakuulutamisest. Soovitatav on esitada oma nõue pankrotihaldurile mitte hiljem kui kolm tööpäeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Sellisel juhul on võlausaldajal võimalus võtta osa koosolekul strateegiliste otsuste vastuvõtmise protsessist, sh toimkonna liikmete, halduri valimisest.
Vältimaks olukorda, et pankrotimenetlus on ammu käimas või sisuliselt lõppenud enne, kui võlausaldaja enda nõudega välja ilmub, on mõistlik jälgida ametlikke teadaandeid. Parim indikatsioon ettevõtte majandusliku seisu kohta on võlad maksu- ja tolliametile. Riigile võlgu olemine on kallis ja enamasti proovitakse seda ikka vältida. Kui maksuvõlglasest ettevõte ei pöördu ise maksuametisse võlgade ajatamiseks, siis on see läheneva pankroti ja hoolimatuse märk.
Pankrotimenetluses saab ettevõtte puhul esitada võlanõude ainult äriregistris märgitud juhatuse liige või tema volitusega isik. Pankrotihaldurile tuleb esitada tõendatud nõude avaldus, kus on kirjas nõude sisu, alus ja suurus. Kindlasti tuleb märkida juurde, kui nõue on tagatud pandiga, samuti asjassepuutuvad lepingud ja arved.
Nõuete rahuldamine käib järjekorras
Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul valitakse pankrotitoimkond, kus on vähemalt kolm liiget. Toimkonna ülesanne on teha järelevalvet halduri tegevuse üle ja anda suuniseid menetluse pidamisel. Näiteks pankrotivara müügi puhul määrab vara alghinna toimkond ning ainult toimkonna loal saab teha ka jooksvaid tasaarveldusi. Pankrotihalduri ülesanne on tegutseda võimalikult otstarbekalt kõigi võlausaldajate huvides, samal ajal järgides mõistlikult ka võlgniku huvisid. Pankrotihalduriks ei saa olla võlausaldaja või võlgniku lähikondlane, mis tagab halduri erapooletuse ja võlgade tagasimaksmise ulatuses.
Pankrotihaldur ei otsusta seda, kes ja millises mahus enda võla tagasi saab. Pärast esimest võlausaldajate üldkoosolekut ja toimkonna valimist tuleb nõuete kaitsmise koosolek, kus nõuded pannakse pingeritta. Võlausaldajatel on õigus tutvuda teiste võlanõuetega ja esitada vastuväiteid viis päeva enne nõuete kaitsmise koosolekut. Esimeses järjekorras rahuldatakse nõuded, mis on tagatud pandiga, seejärel tähtaegselt esitatud nõuded ning pärast seda hilinenud nõuded. Reaalne võlgade tasumine toimub jaotusettepaneku alusel, mille koostab haldur ja kinnitab kohus.
Kui te olete võlausaldaja ega kuulu pankrotitoimkonda, siis saate menetluse käiguga ennast kursis hoida kohtu e-toimiku kaudu. Selleks tuleb teha avaldus pankrotimenetlusega tegelevale kohtule. E-toimikus on pankrotihalduri aruanded ja kõik olulised dokumendid, mis menetlust puudutavad.
Pankrot ei ole viisakas likvideerimisprotsess, kus kõigi nõuete tagamiseks on piisavalt varasid ja ülejäänud jaotakse omanike vahel. Pankrotimenetlus on olemasolevate varade edukas realiseerimine, et võimalikult suures osas võlausaldajate nõudeid rahuldada. Selles protsessis tuleb enda huvide eest ise seista ja mitte oodata kõrvaltvaatajana lihtsaid lahendusi.
Algallikas: http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/06/03/terje-eipre-pankrotihaldur-pole-superman