Eipre ABPankrotihaldur selgitab: kuidas vältida vendade Sõnajalgade või Autorolloga seotud kohtuasju?
«Tuntud on vendade Sõnajalgade protsess, kus vaieldi kohtu lõppastmeni välja ning mis lõppes Sõnajalgade võiduga. Juba mitu aastat on kestnud Autorollo protsess, kus samuti vaidluse keskmes on just vastutuseküsimus,» kirjeldab Eipre.
http://majandus24.postimees.ee/4192161/pankrotihaldur-selgitab-kuidas-valtida-vendade-sonajalgade-voi-autorolloga-seotud-kohtuasju
Eipre ABJuhatuse liige vastutab naha ja karvadega
Ettevõtte juhtimine on vastutusrikas ülesanne ning juhatuse liige vastutab sisuliselt kõige selles toimuva eest, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
Juhatuse liikme vastutuse ulatus, selle olemuse ja määra küsimus on aga veel palju mitmetahulisem. Äriseadustik ütleb üsna üldsõnaliselt, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, ühest küljest vastutab juhatuse liige kõige eest, kuid kui tekib kahju, tõusetub küsimus, kas juhatuse liige tegutses hoolsalt. Kui äriühingul on probleem / kahju, mis ei ole tekkinud hoolsa ja tubli juhatuse liikme tõttu, siis ei pea viimane tekkinud kahju eest üldjuhul vastutama. Sellistel puhkudel hinnatakse, kas keskmiselt mõistlik inimene, kes oleks sarnase vastutusega ametikohal ja samasugustes tingimustes, oleks nii käitunud või mitte. Kahju võis tekkida ka seoses äririskiga, mis on aktiivse majandustegevusega kaasnev nähtus ning mille puhul puudub vastutus.
Tehke leping
Kes mille eest vastutab?
http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/07/27/juhatuse-liige-vastutab-naha-ja-karvadega
Eipre ABKohus otsustas Indrek Pertelsoni võlgadest vabastamata jätta
Harju maakohus arutas möödunud nädalal judo kahekordse olümpiapronksi ja Arigato spordiklubi endise juhi Indrek Pertelsoni pankroti lõpetamist, täna otsustas kohus, et meest võlgadest ei vabastata.
Pankroti lõpetamine tähendanuks, et Pertelson oleks vabastatud võlgadest, kuid Harju maakohus tegi täna määruse, millega lõpetas Indrek Pertelsoni kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus Pertelsoni tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Kohus selgitas, et võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Võlausaldaja Aktsiaselts Eesti Talleksi esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses tasumata jäänud võlgadest vabastamata.
Riigikohus märkis 2013. aastal tehtud määruses, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eipre sõnul Pertelson seda teinud pole.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nii on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
Samuti ei saa Eipre sõnul Pertelsoni võlgadest vabastada seetõttu, et mees on süüdi mõistetud pankrotikuritegudes. Täpsemalt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest, pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest ja kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohus-otsustas-indrek-pertelsoni-volgadest-vabastamata-jatta?id=78218756
Eipre ABPertelson ei pääsenud kohustustest AS-i Eesti Talleks ees
TALLINN, 15. mai, BNS – Harju maakohus ei lõpetanud esmaspäeval endise tippsportlase ja Arigato spordikeskuse eksjuhi Indrek Pertelsoni pankrotti, mis tähendab, et mees ei vabaneud ka kohustustest AS-i Eesti Talleks ees.
Kohus kuulutas Pertelsoni pankroti välja juba 2009. aasta oktoobris. Pertelsoni vastu esitatud kaitstud nõuete kogusumma oli 633 020 eurot. Nüüd soovis Pertelson oma pankrotiasja lõpetamist, kuid võlausaldajat Eesti Talleksit esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et Pertelson tuleb siiski jätta vabastamata täitmata jäänud kohustustest. Sellega nõustus ka kohus, jättes esmaspäeval Pertelsoni kohustustest vabastamata.
“Riigikohus on varasemalt märkinud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik seda teinud pole,” märkis Eipre.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, märkis Eipre.
“Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka pankrotiseadus, mille kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Käesolevas menetluses on mitu võlausaldajat esitanud kohtule Harju maakohtu 2013. aasta 21. mai otsuse kriminaalasjas, millest nähtub, et võlgnik on süüdi mõistetud,” lisas Eipre.
Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee
Baltic News Service
Eipre ABUrve Palo võit: riigikohus ei võtnud Vjatšeslav Leedo firma kaebust menetlusse
Riigikohus jättis täna menetlusse võtmata Vjatšeslav Leedo ettevõtte Väinamere Liinid OÜ hagi endise majandusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Seega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinid OÜ hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindav vandeadvokaat Terje Eipre.
Väinamere Liinid kaebas endise majandusministri Palo kohtusse mullu septembris. Hagiavaldus esitati seoses Palo meediale öelduga, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus parvlaevahankes oli Tallinna Sadama omast 60 miljoni euro võrra kallim. Leedo ettevõte leidis, et Palo andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mistõttu peab Palo andmed enda kulul ümber lükkama.
Harju maakohus jättis hagi 12. jaanuari otsusega rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinid OÜ-lt Urve Palo kasuks välja menetluskulud.
Kohus tuvastas, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, teatas Eipre. Ühtlasi nőustus kohus, et nii ministeeriumi kui ka Urve Palo avaldatud pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Eipre ABRiigikohus ei rahuldanud Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu
Riigikohus jättis esmaspäeval menetlusse võtmata Väinamere Liinide hagi ettevõtlusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Sellega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindaja, vandeadvokaat Terje Eipre.
Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust.
Harju maakohus jättis möödunud aasta 12. jaanuari otsusega Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinidelt Palo kasuks välja menetluskulud.
Harju maakohus avaldas otsuses, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust.
Kohus on teinud kindlaks, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele.
Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed.
Väinamere Liinid esitas 14.09.2015 maakohtule Urve Palo vastu hagi meedias avaldatud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim lepinguperioodi lõpus reisiparvlaevade väljaostmisel. Väinemere Liinid leidis, et Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29 810 130 eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Palo andmed võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4 alusel enda kulul ümber lükkama.
Väinamere Liinide omaniku Vjatšeslav Leedo sõnul oli endine majandus- ja taristuminister Urve Palo valetanud parvlaeva hanke puhul mitme asja kohta. Leedo arvamuse järgi korraldati esimene parvlaevakonkurss selleks, et saada nende pakkumine ja teine konkurss oli selleks, et Tallinna Sadam saaks nende pakkumise kopeerida.
Urve Palo on “Aktuaalsele kaamerale” öelnud, et parvlaeva hanke õiguspärasust on kinnitanud mitmetes erinevates vaidlustes kõik kohtuinstantsid, lisaks ka riiklik järelevalve ja riigihangete vaidluskomisjon ning hanke võitis parim pakkuja, kelleks oli TS Laevad ja hange toimus korrektselt.
Eipre ABUrve Palo võitis kohtus taas Väinamere Liine
Tallinna ringkonnakohus otsustas, et endine majandusminister Urve Palo ei ole Väinamere Liinide praamihanke pakkumuse kohta valeandmeid esitanud, kui ütles, et see oli Tallinna Sadama tütarfirma pakkumusest 60 miljonit eurot kallim.
Ringkonnakohus jättis mitte-menetluskulude osas maakohtu otsuse muutmata, kuna hageja apellatsioonkaebuse väited ei andnud alust selle tühistamiseks.
Tegemist ei ole veel jõustunud otsusega ja osalistel on 30 päeva aega see riigikohtusse edasi kaevata.
«Harju Maakohus avaldas otsuses üheselt ja selgelt, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus on teinud kindlaks, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele,» selgitas Urve Palo esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Postimehele.
«Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni,» lisas Eipre.
«Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed. Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust ja mul on väga hea meel kohtu niivõrd konkreetse otsuse üle.»
Väinamere Liinid OÜ esitas möödunud aasta 14. septembril maakohtule Urve Palo vastu alusetu hagi andmete ümberlükkamiseks. Harju maakohus jättis oma 12. jaanuari otsusega hagi rahuldamata.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim, ütles Urve Palot esindanud vandeadvokaat Terje Eipre jaanuaris BNS-ile.
«Väinemere Liinid OÜ leidis, et Urve Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Urve Palo andmed võlaõigusseaduse alusel enda kulul ümber lükkama. Kohus tuvastas, et Urve Palo ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus leidis, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele,» lisas Eipre.
Kohtu hinnangul oli väide, et Väinamere Liinide pakkumus oli Tallinna Sadama pakkumusest 60 miljonit eurot kallim, tõene, kui riik ei kasuta väljaostu optsiooni, mistõttu andiski õiguse Palole.
BNS-i arvutustel oleks raha nüüdisväärtust arvestamata väljaostu optsiooni kasutamata hinnavahe 64,3 miljonit eurot ehk MKM-i kasutatava 7,5-protsendilise diskontomääraga nüüdisväärtuses 43,3 miljonit eurot.
Väinamere Liinide esindaja ütles möödunud aasta septembris, et hagiavaldus esitati Urve Palo vastu seetõttu, et ettevõtte kohta avaldati ebaõigeid andmeid ja parvlaevahanke tulemusi puudutavad valeväiteid tuleb ümber lükata. Laevafirma omanik Vjatšeslav Leedo on korduvalt väitnud, et nende pakkumine oli soodsam kui võitja Tallinna Sadama oma.
Artikkel kättesaadav: http://majandus24.postimees.ee/3911495/urve-palo-voitis-kohtus-taas-vaeinamere-liine
Eipre ABPankrotihaldur pole superman
Pankrotiprotsessis osalejal tuleb enda eest aktiivselt seista, mitte niisama vahtida, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
Hiljaaegu laekus mulle kummaline kiri. Tundmatu meesterahvas küsis, miks ei ole tema arvele laekunud raha võlglaselt, kelle pankrotiga ma aastaid tagasi tegelesin. Praeguseks on menetlus ammu lõppenud, kuid sellega seotud asjaolud on mul hästi meeles. Nii informeerisin veidi hämmeldunult kirja saatjat, et ta ise paraku ei andnud mulle menetluse ajal enda nõudest teada. Samal ajal kujutasin ette pankrotihaldurit, kes sukeldub politseiuurija kombel võlglase mitmeaastasesse tegevusse, et iga kadunud detail ja võimalik võlausaldaja üles leida.
Pankrotihaldur pole kõiketeadja
Kõige suurem viga on võlausaldajate usk, et pankrotihaldur alati teab, kellele pankrotti läinud ettevõtte või eraisik võlgu on. Tegelikult ei pruugi pankrotti läinud füüsiline või juriidiline isik anda tõest ülevaadet pankrotihaldurile oma võlausaldajate kohta. Kui pankrot terendab silmapiiril, on tavaliselt ka ettevõtte raamatupidamine puudulik, kadunud või mõningatel juhtudel puudub täiesti. Pankrotihaldur ei saa teada kõikidest võlgadest, kui võlausaldajad sellest teda ise ei informeeri. Võlausaldaja enda aktiivsusega kaasneb suurem tõenäosus raha tagasi saada.
Pankrotimenetluses on võlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist. Ametlikes teadeannetes ilmub iga pankroti kohta teade, mis kutsub võlausaldajaid enda nõuetest teadma andma ja teavitab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumisaja ja -koha. Nõudeavalduste esitamiseks on aega kaks kuud pankroti väljakuulutamisest. Soovitatav on esitada oma nõue pankrotihaldurile mitte hiljem kui kolm tööpäeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Sellisel juhul on võlausaldajal võimalus võtta osa koosolekul strateegiliste otsuste vastuvõtmise protsessist, sh toimkonna liikmete, halduri valimisest.
Vältimaks olukorda, et pankrotimenetlus on ammu käimas või sisuliselt lõppenud enne, kui võlausaldaja enda nõudega välja ilmub, on mõistlik jälgida ametlikke teadaandeid. Parim indikatsioon ettevõtte majandusliku seisu kohta on võlad maksu- ja tolliametile. Riigile võlgu olemine on kallis ja enamasti proovitakse seda ikka vältida. Kui maksuvõlglasest ettevõte ei pöördu ise maksuametisse võlgade ajatamiseks, siis on see läheneva pankroti ja hoolimatuse märk.
Pankrotimenetluses saab ettevõtte puhul esitada võlanõude ainult äriregistris märgitud juhatuse liige või tema volitusega isik. Pankrotihaldurile tuleb esitada tõendatud nõude avaldus, kus on kirjas nõude sisu, alus ja suurus. Kindlasti tuleb märkida juurde, kui nõue on tagatud pandiga, samuti asjassepuutuvad lepingud ja arved.
Nõuete rahuldamine käib järjekorras
Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul valitakse pankrotitoimkond, kus on vähemalt kolm liiget. Toimkonna ülesanne on teha järelevalvet halduri tegevuse üle ja anda suuniseid menetluse pidamisel. Näiteks pankrotivara müügi puhul määrab vara alghinna toimkond ning ainult toimkonna loal saab teha ka jooksvaid tasaarveldusi. Pankrotihalduri ülesanne on tegutseda võimalikult otstarbekalt kõigi võlausaldajate huvides, samal ajal järgides mõistlikult ka võlgniku huvisid. Pankrotihalduriks ei saa olla võlausaldaja või võlgniku lähikondlane, mis tagab halduri erapooletuse ja võlgade tagasimaksmise ulatuses.
Pankrotihaldur ei otsusta seda, kes ja millises mahus enda võla tagasi saab. Pärast esimest võlausaldajate üldkoosolekut ja toimkonna valimist tuleb nõuete kaitsmise koosolek, kus nõuded pannakse pingeritta. Võlausaldajatel on õigus tutvuda teiste võlanõuetega ja esitada vastuväiteid viis päeva enne nõuete kaitsmise koosolekut. Esimeses järjekorras rahuldatakse nõuded, mis on tagatud pandiga, seejärel tähtaegselt esitatud nõuded ning pärast seda hilinenud nõuded. Reaalne võlgade tasumine toimub jaotusettepaneku alusel, mille koostab haldur ja kinnitab kohus.
Kui te olete võlausaldaja ega kuulu pankrotitoimkonda, siis saate menetluse käiguga ennast kursis hoida kohtu e-toimiku kaudu. Selleks tuleb teha avaldus pankrotimenetlusega tegelevale kohtule. E-toimikus on pankrotihalduri aruanded ja kõik olulised dokumendid, mis menetlust puudutavad.
Pankrot ei ole viisakas likvideerimisprotsess, kus kõigi nõuete tagamiseks on piisavalt varasid ja ülejäänud jaotakse omanike vahel. Pankrotimenetlus on olemasolevate varade edukas realiseerimine, et võimalikult suures osas võlausaldajate nõudeid rahuldada. Selles protsessis tuleb enda huvide eest ise seista ja mitte oodata kõrvaltvaatajana lihtsaid lahendusi.
Algallikas: http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/06/03/terje-eipre-pankrotihaldur-pole-superman
Eipre ABLeedo laevafirma jätkab Paloga kohtuskäimist
Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid OÜ kaebas edasi Harju maakohtu otsuse, millega ettevõte hagi endise majandusministri Urve Palo vastu rahuldamata jäeti.
Laevafirma sammust teatas Palot esindav vandeadvokaat Terje Eipre.
Eipre sõnul avaldas Harju maakohus oma otsuses üheselt ja selgelt, et Palo ei ole avaldanud parvlaevahanke kohta valeandmeid. «Loomulikult saan aru, et vastaspoolele otsus meeldiv pole, kuid vahel peaks oskama ka soliidselt kaotada,» märkis vandeadvokaat.
Väinamere Liinid OÜ esitas mullu septembris maakohtusse hagi, väites, et Palo meedias esitatud andmed suursaarte parvlaevahanke kohta on ebaõiged. Ettevõtte hinnangul polnud hinnavahe Tallinna Sadama pakkumusega mitte 60 miljonit eurot nagu Palo ja majandusministeerium olid meediale teatanud, vaid hoopis 29,8 miljonit. Leedo ettevõte taotles, et Palo peab meediale esitatud valeväited omal kulul avalikult ümber lükkama.
Algallikas: http://majandus24.postimees.ee/3579873/leedo-laevafirma-jatkab-paloga-kohtuskaimist
Eipre ABAdvokaat: Reinsalu teeb Eestist Panama
Justiitsminister Urmas Reinsalu äriseadustiku muutmise ettepanekud, mis kooskõlastusringile jõudsid, lõdvendavad nõudeid e-residentidele, kuid paljude hinnangul peitub selles oht muuta Eesti offshore–riigiks.
“Juba praegune liberaalne regulatsioon põhjustab võlausaldajatele probleeme, kui osaühingu juhatuses on ainult eksootiliste riikide residendid, keda on peaaegu võimatu kätte saada,“ selgitas vandeadvokaat Sten Luiga. „Kui nüüd juhatuse asukoha nõue ka kaotatakse, siis kirjatuvist kontaktisik seda olukorda ei lahenda.“
Ministeerium teatas, et tahab muuta firmade juhtimise paindlikumaks ja tänapäevasemaks. Selleks lubatakse ka Eestis mitte elavatel välismaalastel siin ettevõtteid asutada ja nende juhtorganitesse kuuluda – vaid ettevõtte asukoht peab olema Eestis. Praegune seadus nõuab, et ka ettevõtte juhatuse asukoht oleks Eestis.
Ettevõtte asutamine sama lihtsaks kui Panamas?
„E-residentsuse teema oludes, kus riik ei suuda ka kohapeal toimetatud majanduskuritegusid uurida, on absurd, pankrotiprotsessid venivad, raugevad,“ rääkis Luiga. „Kas see, et tehakse ettevõtte asutamine sama lihtsaks kui Panamas, toob Eesti majandusele raha juurde? See toob Eestile ainult pahandust juurde ja Eesti osaühingud võivad muutuda paariateks arenenud riikides.“
Luiga sõnul võib eeldada, et sellised mugavusosaühingud peibutavad paljuski neid, kellel tegelikult ei ole raha, et oma regioonis firmat pidada, aga kes tahaks nautida piiratud vastutuse eeliseid.
Üsna naiivne on tema sõnul lootus, et uus programm toob meile massiliselt andekaid särasilmseid välisettevõtjaid. „Pigem tuleb olla ettevaatlik, et me ei muutuks rahvusvaheliste sullerite meelispaigaks, sest piisab vaid mõnest kõlavast kaasusest rahvusvahelisel areenil, kui Eesti ettevõtete maine on pikaks ajaks rikutud,“ märkis ta.
Luiga rõhutas, et Eesti registreeritud ettevõttel peab säilima arusaadav juhtimis- või majandustegevusfunktsioon Eesti riigis ning kokkupuutepunkt Eesti territooriumiga, mis ühtlasi on seotud ka Eesti jurisdiktsiooniga. „Et oleks reaalselt võimalik panna äriühingut ja tema juhte vastutama, kui äriühing on rikkunud seadust või põhjustanud kellelegi kahju,“ märkis ta. „Samuti peab olema võimalik pöörata nõue kas äriühingu vara vastu või teatud juhtudel ka selle juhtide või osanike vastu.“
Luiga arvates peaks äriõigustiku regulatsioone hoopis karmistama, et tagada võlausaldajate, väikeaktsionäride ja kahju kannatajate reaalset kaitset. „Peavad olema loodud adekvaatsed võimalused, et oleks võimalik viia läbi efektiivne menetlus, saada kahju hüvitust ja ka kohaldada ärikeelde,“ lausus ta. „Näiteks võiks vähemalt üks juhatuse liige olla korraliku ettevõtja standardile vastav n-ö professionaalne juhatuse liige ja siis poleks kontaktisiku alternatiivregulatsiooni üldse tarvis edasi arendada.“
Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et eelnõu eesmärk on ikkagi ausate välisettevõtete majandustegevuse lihtsustamine. „Samas ei saa öelda, et eelnõu annab välismaalastele eelise. Eelnõuga tehtav muudatus kehtib kõikidele isikutele, sh Eesti kodanikele,“ lausus Reinsalu.
Riik peab kohandama oma tegevust
Rääkides majanduskuritegudest, sõnas Reinsalu, et me oleme juba praegu olukorras, kus kuritegevus muutub ühe enam piiriüleseks – seega ei oleks välismaal asuva isiku toimepandud kuriteo menetlemises midagi erakordset. „Mõistagi seab see uued väljakutsed ka õiguskaitseasutustele, kuid seaduses on kõik võimalused rahvusvaheliseks koostööks kriminaalmenetluses – alates õigusabipalvetest kuni rahvusvaheliste uurimisgruppideni,“ sõnas ta.
Advokaadibüroo Fort juhtivpartneri Kuldar-Jaan Torokoffi sõnul tundub tõenäoline, et muudatus toob kaasa vajaduse, et Eesti ametiasutused, sh õiguskaitseorganid, muudaksid efektiivsemaks oma koostö teiste riikide ametiasutustega.
„Samas pelgalt hirmust selle ees, et ametnikud peaksid senisest rutiinist väljudes rohkem tööd tegema ja riigihaldus peaks toimima senisest efektiivsemalt, ei tohiks kindlasti ühtegi positiivset arengut pidurdada – pigem peaks see olema enesestmõistetav eeldus, et riik kohandab oma tegevuse vajalikul määral ümber kooskõlas muutuvate asjaoludega,“ leidis Torokoff. „See, et meie riigi võimekus uurida majanduskuritegusid on seni kahetsusväärselt madal, ei tohiks kuidagi toimida omaette ettekäändena peatada regulatsiooni arengut.“
Torokoff lisas, et meil tegelikult ei ole lühiajalist konstruktiivset alternatiivi sellele, et säilitame riigi toimimise suhtes kriitilise nõudlikkuse ja samas anname riigile ikka ja jälle võimaluse tõestada, et tema tegevus on läbimõeldud ja riigiaparaat suuteline iga päev oma ülesandeid paremini täitma.
Ebaselge olukorra likvideerimine
E-residentsuse meeskonna õigusnõuniku Katrin Sepa sõnul ei ole see, et ettevõtet on lihtsam asutada, kurjategijatele omaette väärtus. „Nende jaoks on tähtis, et ka muu infrastruktuur – pangad, maksuamet jne – toetaks nende pätitegevust. Offshore-riikide kasutamise eesmärk on ikkagi vara varjamine, maksude mittemaksmine jne,“ lausus Sepp.
Sepp rõhutas, et pikaajaliselt kasulikku äri ei saa üles ehitada pettusele ning seetõttu on ka e-residentsus algusest peale üles ehitatud mitte varjamisele, vaid avatusele. Inimene ise teeb tehinguid, mitte juristide või „direktorite“ kaudu, jättes endast igal sammul maha digitaalseid jälgi. „Samuti ei saa makse maksmata jätta. Eesti on liitunud kõikide rahvusvaheliste regulatsioonidega ja toimib automaatne maksuinfo vahetus. Lisaks on pangad kontode avamisel oluliselt ettevaatlikumad kui teistes Euroopa riikides, rääkimata offshore’ist. Riik teeb taustakontrolli, võtab sõrmejäljed,“ selgitas Sepp.
Sepa sõnul reegleid ei leevendata, vaid likvideeritakse ebaselge olukord: praegu on seadused mitmeti tõlgendatavad ja praktikas on Eestis ca 17 000 äriühingut, mida see seadus puudutab.
„E-residentsuse peaidee on selles, et inimene, kes ise füüsiliselt Eestis ei ela, saaks kasutada meie majandusruumi. Selleks peab tal olema võimalik distantsilt ettevõtet asutada ja seda ka juhtida,“ sõnas Sepp.
Sepa sõnul ei ole praegu registril võimalik kontrollida, kas ettevõtjal on õiguslik alus aadressi kasutamiseks, mille ta ettevõtte aadressina esitab, või mitte. „Seadusemuudatus parandab selle olukorra. Veelgi enam, välismaalt juhitavatel äriühingutel peab olema Eestis usaldusväärne kontaktpunkt (notar, advokaat või rahapesu andmebüroo loaga teenusepakkuja). Need nn kontaktpunktid teevad ka ise taustauuringuid ning hindavad välisettevõtjate usaldusväärsust,“ rääkis Sepp.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir näeb välismaalaste kaasamises Eesti ettevõtetele suurt võimalust. „Eesti ettevõtted saavad pikaajaliselt jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised olla vaid siis, kui on tagatud kohalolek erinevatel eksporditurgudel,“ selgitas Oviir. „Huvitav on aga see, et senini pole kuigi julgesti välja öeldud, et edu eksporditurgudel tagavad sealset turgu ja ärikultuuri tundvad spetsialistid ehk rahvusvahelistumine peab algama kodust ning see kehtib ka Eesti ettevõtete puhul.”
Kuidas saame loota olla kaugetel tärkavatel turgudel edukad, kui baasteadmised turu kohta ja kontaktid puuduvad, viskas Oviir küsimuse õhku. “Kuna eksport on Eesti edu alus, siis loomulikult soovime, et ettevõtted luuakse Eestis ja need jäävad Eestisse tegutsema ning me teeme kõik selleks, et ettevõtetel oleks soodne ja stabiilne keskkond arenemiseks ning nad näeksid oma arengupotentsiaali Eestis,“ lausus Oviir.
Kahtlemata on tema sõnul oluline, et lisaks välisspetsialistide toodavast potentsiaalsest kasust räägitakse ka teemaga seotud ohtudest. „Nende ohtude maandamisel on politsei- ja piirivalveametil ning maksu- ja tolliametil oluline roll,“ märkis ta.
Link: http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/25/ettevotte-asutamine-sama-lihtsaks-kui-panamas