Eipre ABPeeter Helme kaitsja Raul Ainla: süüdistusakt on puudulik ja eksitav
Lapse seksuaalses ahvatlemises süüdistatuna kohtu ees oleva kultuuritegelase ja Postimehe endise peatoimetaja Peeter Helme kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla palub kaitsealuse õigeks mõista, sest süüdistusakt on puudulik ja eksitav ning kuriteole provotseerimine on lubamatu.
Ainla sõnul on süüdistusaktis konkreetselt välja toomata, milles etteheide seisneb, ja eksitakse sellega, et Peeter Helme olevat suhelnud 12aastase tüdrukuga.
„Puudub subjektiivne teokoosseis, kuna Helmel puudus võimalus tõsikindlalt veenduda, et tegu on noorema kui 14aastase isikuga. Endale teadaolevalt suhtles ta täisealisega. Nagu hiljem selgus, oligi nii – vestluspartner oli politseinik,“ selgitas Ainla.
Ka puudub asjas objektiivne teokoosseis, kuna vestlus oli abstraktne selles mõttes, et Helme ei ahvatlenud vestluspartnerit endaga seksuaalsetele tegevustele ega kutsunud kokku saama.
„Samuti sisaldas vestlus täiesti ebareaalseid väljamõeldisi ning oli seksist kui tegevusest eemale peletav ja hirmutav. See kinnitab Helme väidet, et ta mängis vesteldes rollimängu ja eeldas seda ka vestluspartnerilt,“ sõnas kaitsja.
Tema kinnitusel oli Helme provotseerimine lubamatu, kuna enne kriminaalmenetluse alustamist puudus igasugune teave selle kohta, et ta oleks midagi ebaseaduslikku toime pannud. „Sellise tegevuse on lubamatuks tunnistanud nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui riigikohus.“
Ainla sõnul on Helmele inkrimineeritud teoalternatiivi (nn muu seksuaalne ahvatlemine) näol karistusseaduse mõttes tegu ebaselge ja määratlemata teoga. „Karistusnorm peab olema selge; kui ta seda ei ole, siis tuleb süüdistatav õigeks mõista,“ ütles Ainla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/1013272/peeter-helme-kaitsja-suudistusakt-on-puudulik-ja-eksitav
Eipre ABVähemusaktsionäri õigused äriühingusse investeerimisel
Hoolimata sellest, et äriseadustiku § 272 kohaselt tuleb aktsionäre kohelda võrdsetel asjaoludel võrdselt, ei ole vähemusaktsionäride õiguste kaitse võimalikkus tihtipeale realiseeritav. Arvestades, et investeerides ettevõttesse, on hüpoteetiline investor vähemusaktsonär, on viimasel oluline teada, millised on tema kui vähemusaktsionäri õigused ettevõtte tegevuses.
Vähemusaktsionäril on seadusjärgselt mitmeid õiguseid, mida on võimalik realiseerida. Järgnevaid õiguseid saab maksma panna juhul, kui neid nõuavad vähemusaktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist: erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine, täiendavate küsimuste korralise üldkoosoleku päevakorda võtmise nõudmine, nõukogu liikme tagasinõudmise nõudmine kohtu poolt, nõukogu koosoleku kokkukutsumise nõudmine, erikontrolli korraldamise otsustamine ja läbiviija määramine ning palju teisi.
Äriseadustik võib küll sisaldada mitmeid vähemusaktsionäri õiguseid, kuid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-89-14 näitas üheselt, et vaid õiguste olemasolust ei piisa selleks, et kontrollida äriühingu tegevust.
Nimetatud lahendis nõudsid vähemusaktsionärid püsivalt kasumis olevas ühingus kasumi jaotamist. Tekkis küsimus, kas enamusaktsionärid on kohustatud otsustama kasumi jaotamise poolt või mitte. Riigikohus jõudis järeldusele, et nimetatud otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, mis tähendab, et vähemusaktsionäridel puudub võimalus kallutada enamusaktsionäre teatud otsuse tegemisele. Samas tähendab see ka seda, et vähemusaktsionäril puudub reaalne võimalus äriühingu tegevuses kaasa lüüa ja ühingu tegevust kontrollida. Riigikohtu tsiviilkolleegiumile ei saa ette heita nimetatud lahendis vastavale järeldusele jõudmist, kuivõrd kehtiva seaduse alusel on nimetatud lahendusele jõudmine korrektne.
Lisaks nimetatud õigustele on enamusaktsionäridel äriseadustiku kohaselt õigus vähemusaktsionäride aktsiad üle võtta. Selle õiguse annab § 363¹, mille kohaselt selle aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu.
Sellise õiguse lisamine äriseadustikku annab enamusaktsionärile võimaluse hakata äriühingut iseseisvalt juhtima ning võtab ära võimaluse väikeaktsionärilt oma õiguseid kuritarvitada. Sellele enamusaktsionäri õigusele vastukaaluks olevat vähemusaktsionäri õigust aga äriseadustik ei sisalda.
Loe edasi: https://www.rup.ee/meistri-eri/vahemusaktsionari-igused-ariuhingusse-investeerimisel
Eipre ABKorteriühistu õigused parkimise korraldamisel
Igal korteriomanikul on õigus oma kaasomandi eset, tavaliselt parkimisala, kasutada selle otstarbe kohaselt. Maa ühisosa kasutuskorra võib määrata korteriühistu üldkoosolek, näiteks määrata igale korteriomandile kindel parkimiskoht.
Kuivõrd parkimisala puhul on tegemist korteriühistu liikmetele kuuluva mõttelise osaga, peaks selliseid otsuseid, mis on seotud parklasse pääsemise või konkreetsete parkimiskohtadega, vastu võtma korteriühistu liikmete 100% kohalolekul. Praktikas aga otsustatakse sellised asjad alatihti lihthäälte enamusega.
Viimastel aastatel on hakatud kasutama lisaks määratud parkimiskohtadele ka tõkkepuud, et takistada võõraste sõidukite pääsemist parkimisalale. Tõkkepuu puhul on sisenemiseks variante mitu – kas jagatakse igale korteriomandile puldid, mis tõkkepuud avavad, või on võimalus helistada telefoninumbrile, mis aktiveerib tõkkepuu avanemise. Samas ei ole sellisel juhul ligipääsu neil, kes igapäevaselt parkimiskohta ei vaja (kuid kes on siiski parkimisala kaasomanikud) ning ühtlasi tõkestatakse sellega ka operatiivsõidukite ligipääsu kinnistule. Samuti ei ole võimalik kinnistule ligi pääseda tehnilist hooldust või remonditeenust osutavate isikute autodel.
Kaasomandi osas on Riigikohus lahendis 3-2-1-151-10 leidnud, et parkimiskohtade kokkuleppimine peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse. Kuivõrd parkimise reguleerimise peab kinnitama korteriühistu üldkoosolek, ei pruugi kõik korteriühistu liikmed nõustuda ühise parkimiskorraga. Selle osas on Riigikohus samas lahendis öelnud, et kaasomanik võib nõuda sellisel juhul kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses. Sellisel juhul asendab kohtuotsus kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse.
Praktikas on ette tulnud ka olukordi, kus korteriomand on antud üürile ning kortermaja parkimisala on piiratud tõkkepuuga. Ühe juhtumi korral ei olnud korteriühistu nõus väljastama üürnikule tõkkepuud avavat telefoninumbrit. Korteriühistu soovis saada konkreetse sõiduki registreerimisnumbrit, mida üürnikul polnud võimalik anda, sest üürnikuks oli äriühing, mis kasutas mitmeid erinevaid sõidukeid. Pöördudes korteri omaniku poole ei olnud viimasel võimalik korteriühistule ettekirjutusi teha, kuivõrd parkimise korraldamise õigus on igal juhul korteriühistul. Seega olukorras, kus korteri omanikul oli õigus oma sõidukit parklasse parkida, piiras korteriühistu üürniku õigust vaid seetõttu, et tegemist ei olnud kaasomandi omanikuga.
Loe veel: https://www.rup.ee/meistri-eri/korteriuhistu-igused-parkimise-korraldamisel
Eipre ABIsikuandmete kogumisel kehtib minimaalsuse põhimõte
Küllap on kõik puutunud kokku juhtumitega, kus isikuandmetega käiakse tahtlikult või kogemata ringi hoolimatult. Näiteks küsib haigla registratuuri vastuvõtja patsiendilt kaebuste kohta nii valju häälega, et kuuleb kogu saal, või on perearsti kabinetis arvuti ekraanile lahti jäänud eelmise patsiendi ravikaart. Sage juhus on ka see, et kord kogutud isikuandmeid kasutab ettevõtja aina uute pakkumiste tegemiseks ning ignoreerib palveid mitte enam ühendust võtta.
Andmete töötlemine on ka nende vaatamine
Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmeteks on inimese nimi, isikukood, aadress, võrguidentifikaator või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Neid andmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise, töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest.
Isikuandmete töötlemisega tegelevad väga mitmesugused teenustepakkujad kõikvõimalikel elualadel, alates kaubandusest lõpetades meditsiiniga. Kogutavad andmed ja nende kasutus on erinevad. Isikuandmete töötlejaks peetakse tavamõistes nende kogujat, kuid samamoodi läheb töötlemise alla ka andmete korrastamine, dokumenteerimine, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine. Muide, andmete töötlemiseks loetakse isegi nende vaatamist, seega niisama huvi pärast klientide andmeid vaadata ei tohi.
Loe lähemalt: https://www.rup.ee/meistri-eri/isikuandmete-kogumisel-kehtib-minimaalsuse-p-him-te
Eipre ABPankrotiavalduse esitamise kohustus koroonaõiguse ajal
Riigikogu võttis koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmena 20. aprillil vastu seaduse, mille raames täiendati pankrotiseadust §-ga 193-2.
Riigikogus vastu võetud seaduse kohaselt pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja arvestamine eriolukorra ajal ja kaks kuud pärast selle lõppu küll peatub, kuid avalduse esitamist ei keelata. Samuti peatub pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud tagasivõitmise tähtaegade kulgemine. Seega ei arvestata seda aega tagasivõitmise hagide esitamise tähtaja kulgemise sisse.
Eelnõu valmistati ette ja menetleti riigikogus kiireloomulisena vähem kui kuuga ja tavapärast kooskõlastusmenetlust sellele ei eelnenud. Hea meel on tõdeda, et riigikogus jõuti eelnõusse süveneda ja pankrotiseaduse muutmise eelnõusse sissekirjutatud riskid maandada.
Valitsuse riigikogule esitatud eelnõu kohaselt oleks kohtutel keelatud võtta menetlusse võlausaldaja (v.a võlgniku töötaja) esitatavaid pankrotiavaldusi nii väljakuulutatud eriolukorra ajal kui ka kaks kuud pärast selle lõppemist. Samuti ei oleks olnud pankrotiavalduse esitamise kohustust pankrotivõlgnikul.
Eelnõu seletuskirjast aimdus eelnõu algataja soov lükata edasi kohtute töökoormuse oluline tõus pankrotiavalduste menetlemisel.
Koja kutsekogu juhatus juhtis tähelepanu, et kavandatud kujul võivad võlausaldajate huvid saada suuresti kahjustatud, ning tegi ettepaneku peatada ka mitmete pankrotimenetluslike, sh tagasivõitmise tähtaegade arvestamine. Mõnedki juristid võtsid ajakirjanduses sõna ning kritiseerisid pankrotivõlgnikele ajutise puutumatuse andmist.
Toetati ka Koja kutsekogu juhatuse seisukohta, et reeglina maksejõuetuse probleemid pigem süvenevad kui mööduvad, ja mida varem rakendatakse võlausaldajate kaitseks vajalikke meetmeid, seda parem ning seda suuremas osas saavad samuti eriolukorra tõttu rasketes majandusoludes olevate võlausaldajate nõuded rahuldatud.
Loe pikemalt: https://www.rup.ee/meistri-eri/tuleks-v-imaldada-lihtsustatud-saneerimine
Eipre ABRiigikohus tühistas riigikogulase trahvi
Riigikohus tühistas väärteokoosseisu puudumise tõttu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmele Paul Puustusmaale politsei määratud 400eurose trahvi korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest.
Politsei- ja piirivalveameti tänavu veebruaris tehtud otsusega karistati Paul Puustusmaad korruptsioonivastase seaduse järgi trahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot selle eest, et Puustusmaa oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige erakondade rahastamise järelevalve komisjonis (ERJK), olles samal ajal ka EKRE volikogu esimees. Ta osales 2019. aasta 14. märtsil ERJK koosolekul otsustamises, kas algatada menetlus EKRE võimaliku rikkumise kohta valimisreklaami tegemisel, ehkki pidanuks politsei arvates kõnealuse päevakorrapunkti arutelult taanduma.
„Esitasin Paul Puustusmaa kaitsjana maakohtu otsuse peale riigikohtule kaebuse, mille riigikohus otsusega rahuldas ja lõpetas Paul Puustusmaa väärteoasja menetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu,“ rääkis Puustusmaa kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla. Riigikohus leidis, et Puustusmaa ei ole seadust rikkunud, kuna erakonnaseadus lubab ERJK liikmel osaleda komisjoni töös ka siis, kui arutusel olev küsimus puudutab teda ametisse nimetanud erakonda, mille tegevuses ta aktiivselt osaleb.
Riigikohtu hinnangul ei eelda seadus ERJK liikmelt erapooletust ja sõltumatust teda ametisse nimetanud poliitilisest jõust. „ERJK aususe ja objektiivsuse tagab see, et kõik riigikogus esindatud parteid saadavad sinna võrdselt ühe liikme. Samuti määravad komisjoni oma esindaja õiguskantsler, riigikontrolör ja vabariigi valimiskomisjon, tasakaalustades nõnda komisjoni poliitilisi liikmeid,“ selgitas Ainla. Selline kord aitab ühtlasi vältida ohtu, et ERJK satub mõne erakonna ainukontrolli alla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/1014292/riigikohus-tuhistas-riigikogulase-trahvi
Eipre ABEndise Tallinna abilinnapea pankrotimenetlus lõppes raugemisega
Harju maakohus lõpetas endise Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli pankrotimenetluse raugemisega, kuna kokku ligi 150 000 euro eest rahuldamata nõuete täitmiseks vara polnud, kirjutab Äripäev.
Mutli pankrotihalduriks olnud Terje Eipre sõnul puudus võlgnik Mutlil pankrotivara ning, et Mutli oli kogu pankrotimenetluse aja töötu, polnud pankrotihalduril võimalik teha ka väljamakseid võlausaldajatele, tasuda pankrotimenetluse kulusid ning kohus lõpetas seetõttu menetluse raugemise tõttu.
Mutli võlausaldajatel on rahuldamata nõudeid summas 147 543 eurot.
Loe pikemalt Äripäevast.
Eipre ABKristi Loigo äriühingu etteheited kinnistu müünud endise omaniku vastu ei leidnud Harju Maakohtu otsuses kinnitust
Eelmise aasta kevadel tuli avalikuks, et “Kodutunde” produtsendina tuntud Kristi Loigo hakkas oma uue kodu endise omanikuga kohut käima. Nüüd on tulemus viimaks käes.
Loigo äriühing OÜ Õuetuba esitas hagi Ragnar Paati vastu lepingu tagasitäitmisest tuleneva võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõudes, kogusummas umbes 300 000 eurot. Harju Maakohtu 11.09.2020 otsusega leidis kohus, et tõendatud puuduste puhul ei ole tegemist selliste puudustega, mis annavad OÜ-le Õuetuba aluse lepingust taganemiseks.
Tehingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ning OÜ Õuetuba taganemisavaldus tagajärjetu. OÜ-l Õuetuba tekkinud kahju suuruseks hindas kohus vaid 5498,60 eurot.
Ragnar Paati esindaja vandeadvokaat Martin Traat’i sõnul on vastaspoolel õigus kohtuotsus apellatsiooni korras edasi kaevata 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Eipre ABMida teha, kui ettevõtte tulevik tundub sünge ja kimbutavad makseraskused?
Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraksustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha. Kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse?
Vabariigi Valitsus on välja töötanud mitmeid toetusmeetmeid raskustesse sattunud ettevõtete jaoks ning kindlasti on nendest paljudele abi ja kõik meetmed tuleks esmalt üle vaadata. Kui aga need ei aita?
Ettevõtte toimivana hoidmiseks on kindlasti oluline üle vaadata kulude ja tulud suhe, et oleks võimalik planeerida edasisi pikemaajalisi tegevusi. Kui raskused on juba väga suured ning pole ette näha, et olukord lähiajal muutuks, siis saab taotleda kohtu kaudu saneerimismenetluse algatamist.
Mis menetlus on saneerimine ning miks ta erineb pankrotimenetlusest?
Saneerimise eesmärgiks on leida lahedus ettevõtte majandusolukorra lahendamiseks. Saneerimises ajal saab ettevõtja kohtult ajutise kaitse võlausaldajate nõuete vastu. See periood ei ole mõeldud selleks, et vaadata kuidas läheb, vaid selleks, et ettevõtte juhtkond koostab saneerimiskava, mille peavad omakorda heaks kiitma võlausaldajad. Kohus määrab ettevõttele saneerimisnõustaja, kes on objektiivne n.ö kõrvalseisja, kes aitab koostada saneerimiskava ja suhtleb võlausaldajatega nõuete ümberkujundamise küsimustes, koostab arvamuse saneerimiskava kohta, jms. Kohus võib kinnitada ka äriühingu poolt soovitava kogemustega saneerimisnõustaja.
Mis asi on saneerimiskava? Saneerimiskava on kirjeldus, kuidas ettevõtte kavatseb taastada ettevõtte kasumliku tegutsemise ja kuidas, sh millises ulatuses ja aja jooksul, tasutakse võlausaldajate nõuded. On oluline mõista, et mõnikord on saneerimisega võlausaldajatel võimalik saada tagasi rohkem raha, kui pankrotimenetlusega. Kui võlausaldajad saneerimiskava ei kinnita siis tavapäraselt kuulutatakse välja ettevõtte pankrot ning algab pankrotimenetlus.
Pankrotimenetluses ei pruugi olla veel ettevõtte lõpp, vaid ka pankrotimenetluses on võimalik ka läbi ettevõtte tervendamise ettevõte n.ö päästa, kuid seda on esinenud väga vähestel juhtudel. Pankrotimenetluses on võimalik pakkuda võlausaldajatele kompromissi, mis on rohkem levinud variant. Selleks tuleks võlgnikul koostada kompromissettepanek ja esitada kinnitamiseks võlausaldajatele.
Saneerimine ja pankrotimenetlus on mõlemad maksejõuetusmenetlused. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine (va. kompromissi puhul) ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele, kuid saneerimismenetlus on rohkem suunatud ettevõtte säilitamisele ja ettevõtja huvide kaitsmisele.
Riigikohus on ühes saneerimist puudutanud lahendis andnud mõista, et saneerimismenetluses võib põhimõtteliselt maksta võlausaldajatele välja ka väiksema summa, kui võlausaldaja saaks võimalikus pankrotimenetluses. Üldine statistika puudub, et kui palju ühes või kui palju teises menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kuid hinnanguliselt võiks öelda, et saneerimises olevate ettevõtete puhul kaetakse 50-100% sissenõudjate nõudeid ning pankrotimenetluses hinnanguliselt kuni 40%.
Mis on juriidilise isiku pankrot?
Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud püsiv maksejõuetus.
Kehtib eeldus, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3), see tähendab seda, et äriühingu netovara ei ole 6 kuu jooksul vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Kui äriühingu netovara ei ole vastanud 6 kuud seaduses sätestatud nõuetele, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega (PankrS § 1 lg 3 mõttes) ja pankrotiavaldust esitama kohustatud isikul on võimalik see eeldus ümber lükata, kui ta kohtule esitab positiivse tulevikuprognoosi, et objektiivselt on võimalik hinnata, et järgmise 12 kuu jooksul võlgniku tulevikustsenaarium paraneb.
Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Pankrotiavalduse esitamise kohustuse lasumine juriidilise isiku igal liikmel eraldi tuleneb ka PankrS § 13 lg-st 4, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatus või seda asendava organi iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Kui juriidilise isiku üks juhatuse liikmetest on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitnud, laieneb nimetatud täitmine ka teistele juhatuste liikmetele, st. avaldust mitteesitanud juhatuse liikmed ei pea eraldi avaldust esitama.
Pankrotimenetluse algatamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus koos võlanimekirjaga (PankrS § 13) kohtusse. Avalduses tuleb esitada ka seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri, milles on ära toodud võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.
Siit nähtub, et võlgnik peab olema vähemalt ise veendunud, et ta ei tule enda kohustustega toime ning ei suuda oma majanduslikku olukorda ka mõistliku aja jooksul parandada ning teab täpselt, millised varad ja kohustused tal on.
Peale avalduse esitamist algatab kohus pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri.
Ajutine pankrotihaldur koostab kirjaliku aruande, milles ta selgitab välja vara, kohustused, kontrollib, kas pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud, teeb kindlaks täitemenetlused, maksejõuetuse põhjuse, jms. Juhul, kui ajutise halduri analüüsi käigus siiski selgib, et ettevõtte vahenditest ei piisa pankrotimenetluse läbi viimiseks, siis pankrot raugeb, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti kohtu määratud summat edaspidiste menetluskulude katteks.
Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?
- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande koostamisega pankrotihalduri poolt.
Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.
Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.
Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks.
Kui tulevik tundub sünge, tuleks pöörduda meie poole, et koos leida Teie äriühingule sobivaim lahendus. Koos saab otsustada, kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse. Kui on seaduslikult käitutud ning pole eelistanud ühtesid sissenõutavaks muutunud nõudega võlausaldajaid põhjendamatult teistele, siis võib halval ajal esitada rahuliku südamega pankrotiavalduse ning parematel aegadel alustada uut tasuvamat äri.
Loe ka: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2020/03/31/mida-teha-kui-ettevotet-kimbutavad-makseraksused
Eipre ABSkandaalne kunstnik kaebas Helle-Moonika Helme kohtusse
„Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!!“ Just see kolme hüüumärgiga sotsiaalmeedias postitatud lause viis riigikogulase Helle-Moonika Helme kohtu alla. Kui Reisalu käis ise kohtus petise-väite ümberlükkamist nõudmas, siis Helme kohale ei ilmunud ja teda esindas vandeadvokaat Raul Ainla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/994091/skandaalne-kunstnik-kaebas-helle-moonika-helme-kohtusse