Riigikohus jättis esmaspäeval menetlusse võtmata Väinamere Liinide hagi ettevõtlusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Sellega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindaja, vandeadvokaat Terje Eipre.
Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust.
Harju maakohus jättis möödunud aasta 12. jaanuari otsusega Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinidelt Palo kasuks välja menetluskulud.
Harju maakohus avaldas otsuses, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust.
Kohus on teinud kindlaks, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele.
Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed.
Väinamere Liinid esitas 14.09.2015 maakohtule Urve Palo vastu hagi meedias avaldatud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim lepinguperioodi lõpus reisiparvlaevade väljaostmisel. Väinemere Liinid leidis, et Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29 810 130 eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Palo andmed võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4 alusel enda kulul ümber lükkama.
Väinamere Liinide omaniku Vjatšeslav Leedo sõnul oli endine majandus- ja taristuminister Urve Palo valetanud parvlaeva hanke puhul mitme asja kohta. Leedo arvamuse järgi korraldati esimene parvlaevakonkurss selleks, et saada nende pakkumine ja teine konkurss oli selleks, et Tallinna Sadam saaks nende pakkumise kopeerida.
Urve Palo on “Aktuaalsele kaamerale” öelnud, et parvlaeva hanke õiguspärasust on kinnitanud mitmetes erinevates vaidlustes kõik kohtuinstantsid, lisaks ka riiklik järelevalve ja riigihangete vaidluskomisjon ning hanke võitis parim pakkuja, kelleks oli TS Laevad ja hange toimus korrektselt.