Eipre ABKristi Loigo äriühingu etteheited kinnistu müünud endise omaniku vastu ei leidnud Harju Maakohtu otsuses kinnitust
Eelmise aasta kevadel tuli avalikuks, et “Kodutunde” produtsendina tuntud Kristi Loigo hakkas oma uue kodu endise omanikuga kohut käima. Nüüd on tulemus viimaks käes.
Loigo äriühing OÜ Õuetuba esitas hagi Ragnar Paati vastu lepingu tagasitäitmisest tuleneva võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõudes, kogusummas umbes 300 000 eurot. Harju Maakohtu 11.09.2020 otsusega leidis kohus, et tõendatud puuduste puhul ei ole tegemist selliste puudustega, mis annavad OÜ-le Õuetuba aluse lepingust taganemiseks.
Tehingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ning OÜ Õuetuba taganemisavaldus tagajärjetu. OÜ-l Õuetuba tekkinud kahju suuruseks hindas kohus vaid 5498,60 eurot.
Ragnar Paati esindaja vandeadvokaat Martin Traat’i sõnul on vastaspoolel õigus kohtuotsus apellatsiooni korras edasi kaevata 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Eipre ABMida teha, kui ettevõtte tulevik tundub sünge ja kimbutavad makseraskused?
Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraksustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha. Kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse?
Vabariigi Valitsus on välja töötanud mitmeid toetusmeetmeid raskustesse sattunud ettevõtete jaoks ning kindlasti on nendest paljudele abi ja kõik meetmed tuleks esmalt üle vaadata. Kui aga need ei aita?
Ettevõtte toimivana hoidmiseks on kindlasti oluline üle vaadata kulude ja tulud suhe, et oleks võimalik planeerida edasisi pikemaajalisi tegevusi. Kui raskused on juba väga suured ning pole ette näha, et olukord lähiajal muutuks, siis saab taotleda kohtu kaudu saneerimismenetluse algatamist.
Mis menetlus on saneerimine ning miks ta erineb pankrotimenetlusest?
Saneerimise eesmärgiks on leida lahedus ettevõtte majandusolukorra lahendamiseks. Saneerimises ajal saab ettevõtja kohtult ajutise kaitse võlausaldajate nõuete vastu. See periood ei ole mõeldud selleks, et vaadata kuidas läheb, vaid selleks, et ettevõtte juhtkond koostab saneerimiskava, mille peavad omakorda heaks kiitma võlausaldajad. Kohus määrab ettevõttele saneerimisnõustaja, kes on objektiivne n.ö kõrvalseisja, kes aitab koostada saneerimiskava ja suhtleb võlausaldajatega nõuete ümberkujundamise küsimustes, koostab arvamuse saneerimiskava kohta, jms. Kohus võib kinnitada ka äriühingu poolt soovitava kogemustega saneerimisnõustaja.
Mis asi on saneerimiskava? Saneerimiskava on kirjeldus, kuidas ettevõtte kavatseb taastada ettevõtte kasumliku tegutsemise ja kuidas, sh millises ulatuses ja aja jooksul, tasutakse võlausaldajate nõuded. On oluline mõista, et mõnikord on saneerimisega võlausaldajatel võimalik saada tagasi rohkem raha, kui pankrotimenetlusega. Kui võlausaldajad saneerimiskava ei kinnita siis tavapäraselt kuulutatakse välja ettevõtte pankrot ning algab pankrotimenetlus.
Pankrotimenetluses ei pruugi olla veel ettevõtte lõpp, vaid ka pankrotimenetluses on võimalik ka läbi ettevõtte tervendamise ettevõte n.ö päästa, kuid seda on esinenud väga vähestel juhtudel. Pankrotimenetluses on võimalik pakkuda võlausaldajatele kompromissi, mis on rohkem levinud variant. Selleks tuleks võlgnikul koostada kompromissettepanek ja esitada kinnitamiseks võlausaldajatele.
Saneerimine ja pankrotimenetlus on mõlemad maksejõuetusmenetlused. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine (va. kompromissi puhul) ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele, kuid saneerimismenetlus on rohkem suunatud ettevõtte säilitamisele ja ettevõtja huvide kaitsmisele.
Riigikohus on ühes saneerimist puudutanud lahendis andnud mõista, et saneerimismenetluses võib põhimõtteliselt maksta võlausaldajatele välja ka väiksema summa, kui võlausaldaja saaks võimalikus pankrotimenetluses. Üldine statistika puudub, et kui palju ühes või kui palju teises menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kuid hinnanguliselt võiks öelda, et saneerimises olevate ettevõtete puhul kaetakse 50-100% sissenõudjate nõudeid ning pankrotimenetluses hinnanguliselt kuni 40%.
Mis on juriidilise isiku pankrot?
Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud püsiv maksejõuetus.
Kehtib eeldus, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3), see tähendab seda, et äriühingu netovara ei ole 6 kuu jooksul vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Kui äriühingu netovara ei ole vastanud 6 kuud seaduses sätestatud nõuetele, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega (PankrS § 1 lg 3 mõttes) ja pankrotiavaldust esitama kohustatud isikul on võimalik see eeldus ümber lükata, kui ta kohtule esitab positiivse tulevikuprognoosi, et objektiivselt on võimalik hinnata, et järgmise 12 kuu jooksul võlgniku tulevikustsenaarium paraneb.
Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Pankrotiavalduse esitamise kohustuse lasumine juriidilise isiku igal liikmel eraldi tuleneb ka PankrS § 13 lg-st 4, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatus või seda asendava organi iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Kui juriidilise isiku üks juhatuse liikmetest on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitnud, laieneb nimetatud täitmine ka teistele juhatuste liikmetele, st. avaldust mitteesitanud juhatuse liikmed ei pea eraldi avaldust esitama.
Pankrotimenetluse algatamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus koos võlanimekirjaga (PankrS § 13) kohtusse. Avalduses tuleb esitada ka seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri, milles on ära toodud võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.
Siit nähtub, et võlgnik peab olema vähemalt ise veendunud, et ta ei tule enda kohustustega toime ning ei suuda oma majanduslikku olukorda ka mõistliku aja jooksul parandada ning teab täpselt, millised varad ja kohustused tal on.
Peale avalduse esitamist algatab kohus pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri.
Ajutine pankrotihaldur koostab kirjaliku aruande, milles ta selgitab välja vara, kohustused, kontrollib, kas pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud, teeb kindlaks täitemenetlused, maksejõuetuse põhjuse, jms. Juhul, kui ajutise halduri analüüsi käigus siiski selgib, et ettevõtte vahenditest ei piisa pankrotimenetluse läbi viimiseks, siis pankrot raugeb, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti kohtu määratud summat edaspidiste menetluskulude katteks.
Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?
- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande koostamisega pankrotihalduri poolt.
Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.
Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.
Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks.
Kui tulevik tundub sünge, tuleks pöörduda meie poole, et koos leida Teie äriühingule sobivaim lahendus. Koos saab otsustada, kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse. Kui on seaduslikult käitutud ning pole eelistanud ühtesid sissenõutavaks muutunud nõudega võlausaldajaid põhjendamatult teistele, siis võib halval ajal esitada rahuliku südamega pankrotiavalduse ning parematel aegadel alustada uut tasuvamat äri.
Loe ka: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2020/03/31/mida-teha-kui-ettevotet-kimbutavad-makseraksused
Eipre ABKurikuulus endine Tallinna abilinnapea sipleb suurtes võlgades
Paljudele võlausaldajatele kokku vähemalt 100 000 eurot võlgu oleva kunagise Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ettepanekul kuulutas Harju maakohus tema pankrotiistungi kinniseks, kirjutas Äripäev.
Ajutise pankrotihalduri Terje Eipre arvamuse kohaselt on Mutlil kohustusi vähemalt 100 000 eurot paljude võlausaldajate ees. Samuti ei maksa Mutli Eipre sõnul elatist.
Lisaks on Mutli töötu ja vara tal sisuliselt puudub. “Vara tagasivõitmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus,” ütles Eipre.
Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6869580/kurikuulus-endine-tallinna-abilinnapea-sipleb-suurtes-volgades
Pikemalt Äripäevas: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/01/09/volgades-sipleva-ekspoliitiku-jaanus-mutli-pankrotiistung-kuulutati-kinniseks
Eipre AB„See on mulle elu õppetund. Elukaaslastena ühist maja ehitades kaitske oma tagalat!”
Kohtupraktika näitab, kui keeruline on pärast suhte lõppemist õiglaselt jagada elukaaslaste vara. Aastaid hiljem on inimestel enamasti raske tõendada, kes ja kui palju ühisesse ellu panustas.
„Sellele mehele on selgelt liiga tehtud,” ütleb vandeadvokaat Martin Kruus oma kliendi Toomase kohta.
„Ei, naine ei tee mehele liiga,” on omakorda kindel vandeadvokaat Martin Traat, kes esindab kohtus Toomase endist elukaaslast ja laste ema Annelit. „Mehe panus lihtsalt ei ole nii suur, kui ta väidab.”
Nende kohtuasi on jõudnud otsaga juba riigikohtusse, kuid äsja saatis kõrgeim kohus selle uuesti ringkonnakohtusse.
Artikli täistekst kättesaadav aadressilt https://epl.delfi.ee/uudised/see-on-mulle-elu-oppetund-elukaaslastena-uhist-maja-ehitades-kaitske-oma-tagalat?id=87709865
Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-12328/138
Eipre ABPankrotihalduri avaldus: võlgade tasumine pensionirahaga ei ole halb mõte
Pensionisammastesse kogutud raha eest võlgade tasumine oleks paljudele inimestele suureks abiks, leiab oma repliigis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimees Terje Eipre.
Viimastel nädalatel on avaliku arutelu alla võetud valitsuserakondade plaan muuta pragune kohustuslik pensionisammas (II sammas) vabatahtlikuks. Mõistetavalt põrkub selles teemas mitu vaadet – riiklik, pensionifondi pidaja ja üksikisiku vaade.
Tõdedes, et kavandatava muudatusega võib kaasneda mitmeid majanduslikke, finantsilisi ja sotsiaalseid riske nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus, hämmastab mind mitmete investorite halvakspanu inimestele tekkivasse võimalusse kasutada pensionifondi kogunenud raha nõuete rahuldamiseks.
Puutun pankrotihaldurina igapäevaselt kokku laostunud kaaskodanikega, kelle vastu on algatatud pankrotimenetlus või läbitakse kohustustest vabastamise protsessi. Need on väga valulised protsessid, kus võlgnik on võtnud endale ülejõu käivaid kohustusi ning teinud valesid samme varaga ümberkäimisel. Sõltumata konkreetsetest asjaoludest on üldpildiks raha ja muu varata üksikisik, kes on sageli ka töövõimetu.
Võlgniku peamiseks ülesandeks kohustustest vabastamise menetluse ajal on tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Sageli seda ülesannet täita ei suudeta ega suudeta ka muul viisil vähendada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi.
Eelkirjeldatud juhul oleks füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule oma eluga edasiminekuks suureks abiks, kui tal oleks võimalik võtta välja kohustuslikku pensionisambasse kogunenud raha ja katta selle arvelt oma kohustusi.
Praegu selline võimalus puudub.
Kui aga võlgnik ei ilmuta rahaliselt väljenduvat tulemuslikkust kohustuste täitmisel, võib kohus jätta ta kohustustest vabastamata. Sageli tähendab see inimese panemist kuni surmani kestvasse kitsikusse.
Leian, et teatud juhtudel võiks kohustuslikku pensionisambasse kogunenud raha kohustuste täitmiseks kasutamise tingimusi leevendada küll.
Loe lähemalt: https://tehnika.postimees.ee/6784548/pankrotihalduri-avaldus-volgade-tasumine-pensionirahaga-ei-ole-halb-mote
Eipre ABKuidas panna püünis trikitavale kameeleonile?
Levinud suhtumine, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, peab muutuma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev leiab, et riigikohtu otsus, mis puudutas Tallinki võitlust riigikohtus võla kättesaamiseks pankrotistunud ja kesta vahetanud transpordiettevõttelt, puhastab ärikeskkonda, omades ennetavat mõju skeemitajate suhtes. Niisugused otsused annavad lootust, et võlausaldajate ees olevatest kohustustest hoidumine muutub ka ettevõtjate seas taunitavaks.
Äripäev kirjutas reedel mullu pankrotistunud firmast Applaford ES Transport & Logistics, mis jättis maha 16 467 138 euro ja 44 senti võlgu. Äritegevus ja veokite omandiõigus kanti üle Applaford Transpordile. Nüüd kannab kurikuulsa firmade likvideerija kontrolli alla läinud ettevõte nime Luberizi Rugombo OÜ. Käive tänavuse viie kuuga on 480 eurot, makse ei maksta. No comments! Tallink läks ometi oma võlga välja nõudma ja hoolimata madalamate astmete vastupidistest otsustest ja kostja kaitse juriidilistest kurvidest leidis riigikohus, et vastutuse eest ei saa põgeneda. Laevafirma esindanud advokaat taotles kohtusse pöördudes hagi tagamist, mille tulemusel ettevõtte varad arestiti.
Niisugust ettevõtet võiks piltlikustades võrrelda kameeleoniga, roomajaga, kes ronib lehestikust oksale ja vahetab vastavalt keskkonnale värvi eesmärgiga jääda ohtudele märkamatuks. Kohtuvaidluses tuvastati, et ka ettevõtluses jääb kameeleon jääb ikkagi selleks samaks kameeleoniks, sõltumata sellest, kas ta on roheline või pruun, ajades endist viisi oma kameeleoniasju – püüdes putukaid ehk siis ajades äri.
Põhiolemus, identiteet säilivad ning sõltumata juriidilistest mängudest saab selle tuvastada. Ning võlgnik peab võtma vastutuse enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Riigikohtu otsuse kohaselt piisab sellest, kui juhid, osanikud ja kontaktandmed kattuvad ning võlgnikult ostetud varaga jätkatakse tegevust sarnasel tulutooval viisil. Ehk siis – oluline oli sama majandustegevus.
Kohustused tuleb täita
Ettevõtlusvabadus on kahtlemata väga oluline. Paraku võtavad selle sageli kaitsekilbiks, kui teemaks on võimalikud sahkerdajate või kameeleonide äri- ja ettevõtluskeelud, just need, kes vastutuse eest pageda üritavad. Äripäev leiab, et seda õigust ei saa teostada teisi samas majanduskeskkonnas toimivate isikute õigusi rikkudes. Kohustused võlausaldajate ees tuleb täita.
Nii-öelda firmade matmisega seotud varjukülgedest on Äripäev viimasel ajal mitmel korral kirjutanud. Ettevõtja Teet Järvekülg soovitas leheveergudel pseudolikvideerimise puhul sisse seada piirangud: kui müüdava ja omandava ettevõtte aruandlus korras pole, siis tehingut teha ei saa. Pankrotihaldurite Koda on viidanud, et võlausaldajate õiguste paremaks kaitsmiseks vajaksid pankrotiseadus ning äriseadustik reformi. Koja kutsekogu esimees Terje Eipre on viidanud, et ettevõtjate suhtumine on praegu sageli selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.
Kuigi kõnealune riigikohtu lahend pole esimene pretsedent, vaid veel üks ettevõtte ülemineku kriteeriume täpsustava ja sisustava lahend, tuleb seda pidada siiski oluliseks. Just hoiakute ümberkujundamise mõttes, mis on Äripäeva meelest eriti tähtis. Veepiisad kulutavad lõpuks augu kivisse.
Allikas: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2019/09/02/kuidas-panna-puunis-trikitavale-kameeleonile
Eipre ABMiljoni euro väljapressimises süüdistatavad Lao ja kaaslased soovivad prokuratuuriga kokkuleppele minna
Miljoni euro väljapressimises ja vabaduse võtmises süüdistatavad Meelis Lao, Siim Kossar, Mark Raul Laanele ja Viktor Tiuliukov teatasid täna Harju maakohtule, et on sõlminud riigiprokuratuuriga kokkuleppe.
Kohtu kinnitust ootava kokkuleppe kohaselt ootaks seadusliku aluseta vabaduse võtmisele kaasaaitamises süüdistatavat 53-aastast Meelis Laod kaheksa kuud vangistust, mis asendatakse 238 tunni ühiskondlikult kasuliku tööga.
Lao ütles kohtus, et suudab oma panuse anda, et ühiskonnale kasulik olla.
Ta lisas, et tegemist oli kahetsusväärse ja segase looga ning ta ei tunnista oma süüd, kuid nõustub siiski kokkuleppele minemisega.
“Kaasatud oli ebameeldiv seltskond. Et see asi loogilise lõpuni jõuaks, oli kokkuleppe sõlmimine õige lahendus. See on hea õppetund, kellest eemal hoida,” sõnas Lao (Meelis Lao kaitsja on vandeadvokaat Martin Traat).
Ebaseaduslikus vabaduse võtmises süüdistatavale 28-aastast Siim Kossarile mõistetaks vastavalt kokkuleppele kahe aasta pikkune vangistus, mis asendataks 800 tunni ühiskondlikult kasuliku tööga.
Ka 16-aastaselt väljapressimise eest süüdimõistetud Kossar kinnitas, et enam sellist asja ei juhtu.
44-aastast Mark Raul Laanelat ja 58-aastast Viktor Tiuliukovi süüdistatakse grupiviisilises väljapressimises suures ulatuses isikult vabaduse võtmisega.
Laanela pääseks kokkuleppe kohaselt viie aasta pikkuse tingimisi vangistusega, kui ta järgib viie aasta jooksul talle pandud kohustusi.
Tiuliukov saaks kokkuleppe kinnitamisel kuue aasta pikkuse vanglakaristuse, millest kuuluks kohesele täitmisele üks aasta. Ülejäänud viieks aastaks pääseks ta tingimisi viie aastase katseajaga vabadusse. Kuna mees on Venemaa kodanik, ootaks teda riigist väljasaatmine ja kümne aasta pikkune riiki sisenemise keeld.
Kui kohus peaks kokkuleppe kinnitama, kohustuvad kõik süüdistavad kaaskohtualuste ja teiste kriminaalkorras süüdi mõistetud inimestega mitte suhtlema.
Vabaduse võtmine ja peksmine
Laod ning Kossarit süüdistatakse vabaduse võtmises seadusliku aluseta. Laanelat ja Tiuliukovit süüdistatakse grupiviisilises väljapressimises suures ulatuses isikult vabaduse võtmisega
Süüdistuse järgi hoidsid süüdistatavad 2017. aasta novembris kinni 42-aastast meest, keda peksti korduvalt, ähvardati teda ja tema pereliikmeid kehalise väärkohtlemisega ja nõuti miljon euro tasumist, ütles prokuratuuri avalike suhete juht Olja Kivistik Delfile.
Lisaks süüdistatakse Tiuliukovit röövimises, mis leidis aset sissetungides, relva ähvardusel ning grupi poolt.
Kohus langetab otsuse kokkuleppe kinnitamise või mitte kinnitamise kohta järgmisel nädalal.
Eipre ABYacarambatamine ei tohi jääda karistuseta
Äripäevas ilmunud artikkel “Firmamatja tegi skandaalsest ehitusfirmast Zosimbly Yacaramba” näitab selgelt olukorda, mida ei saa kuidagi tolereerida ning selliste situatsioonide vältimiseks peab kasutusele võtma selged sammud, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kutsekogu esimees Terje Eipre.
Koda on korduvalt rõhutanud, et pankrotiseadus ning äriseadustik vajavad reformi, et ettevõtluses toimivad nn skeemitajad ei saaks karistamatult teha tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajaid. Eeltoodud valdkonnas tuleb luua selgeraamilised reeglid, et JOKK-skeemitamine poleks nii lihtne ja justkui äri osa.
Kojale teadaolevalt on kohe-kohe lõppemas ühinguõiguse ja maksejõuetuse revisjon, kus koda on andnud sisendi, kuid meil pole ülevaadet, kas ning milliseks kujuneb seaduseelnõu ning kas probleemid saavad seal selgema lahenduse.
Koda on selleks, et rääkida kaasa seadusloomes, sest meie liikmed on kõik tegutsevad pankrotihaldurid, kes oma igapäevatöös näevad, milliseid seadusi tuleb muuta, et „otsad liiva“-olukordi ei tekiks. Räägime seadusandja ja avalikkusega, oleme vahelüli, kes jälgib, et maksejõuetusmenetlus oleks korrektne nii seadusandja kui ka inimese poolt vaadatuna. Rõhutame, et kui on võlgnik, siis on alati ka võlausaldaja. Ehk siis keegi vajab seda raha, mis võlgu ollakse, ning me ei tolereeri käitumist, kus vara viiakse välja ning alles jäävad vaid võlad.
Pankrotihaldurid tunnustavad riike, kes on astunud pankrotihaldurite taotlusel jõulisemaid samme ja alustanud skeemitajate suhtes kriminaalasju. Pankrotihaldurid on oma menetlustes näinud tihti olukordi, kus pankrotistunud ettevõtja või füüsiline isik püüab teha meeleheitlikke tehinguid, et viia vara välja, kuid sellega kahjustab ta selgelt võlausaldajate huve.
Ettepanekud skeemitamise vältimiseks
Pankrotihaldurid on teinud hulgaliselt õigusloomelisi ettepanekuid ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Muu hulgas oli üheks ettepanekuks, et osakapitali sissemakseta asutatutud ettevõttete puhul oleks õigus pankrotihalduri kulud katta sissemaksmata osakapitali arvel. Kuna ilma osakapitali sissemakseta on Eestis loodud päris palju ettevõtteid, siis tagaks selline käsitlus, et taolise pankrotistunud osaühingu puhul oleks võimalik osamakse sissemaksu summat sisse nõuda vastutavalt isikult, kelleks kohus saab määrata kas juhatuse liikme või osaniku.
Oleme seisnud selle eest, et õigusloomes tuleks tähelepanu pöörata ka asjaolule, et pahatahtlikult äriühingu maksejõuetuse enam kui kolmel korral põhjustamisel tuleb ajutisel halduril esitada kohtule ettepanek ärikeelu rakendamiseks juhatuse liikme suhtes. Ajutine haldur märgib oma aruandes, kas maksejõuetuse põhjus on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu. Ärikeeldu kohaldatakse, kui on alust arvata, et isik on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega toime kuriteo, kuid teda ei ole selles veel süüdi tunnistatud (peab olema põhjendatud kuriteokahtlus) ja tema puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi kuritegusid.
Riigikohus on korduvalt leidnud, et ärikeelu määramine ei ole kohtu suvaotsus. Ärikeelu kohaldamise alused tuleb määruses ära märkida, samuti tuleb põhjendada ärikeelu kohaldamise vajadust ja isiku karistamine eeldab, et ta oleks toime pannud õigusvastase ja süülise teo. Olukorras, kus ühe isiku puhul on kohus vähemalt kolmel korral teinud märkuse maksejõuetuse pahatahtliku põhjustamise kohta, tuleks isiku suhtes rakendada ärikeeldu (PankrS § 91 lg 2).
Suurim probleem on pankrotimenetluste raugemine
Pankrotihaldureid ei ole Eestis palju ja ka pankrotimenetlusi ei ole meil palju – aastas umbes 400. Samas on pankrot ettevõtlusega paratamatult aeg-ajalt kaasas käiv nähtus ning pankrotihalduri amet on töö nagu iga teinegi. Raugevad pankrotimenetlused on juhtumid, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja, kuid see lõpeb raugemisega vara puudumise tõttu. Sellisel juhul jääb rahata nii võlausaldaja kui ka pankrotihaldur, kes jääb töötasuta. Praegu on sätestamata reeglid, kuidas selliste olukordade puhul pankrotihalduri töö tasustatakse. Leiame, et taolises olukorras tuleks panna vastutus äriühingu juhatuse liikmele.
Vale eeldus on, et pankrotihalduri ameti esindajad tegutseksid vaid õhinapõhiselt (halduri tasud on muutmata 2006. aastast – 397 eurot). Rääkimata sellest, et kui haldurite töö tasustamine oleks motiveerivam, paraneks ka ettevõtluskliima – meil oleks vähem allavoolu lastud ettevõtteid ja pika ninaga jäänud võlausaldajaid. Küllap pikapeale hakkaks paranema ka ettevõtjate suhtumine, mis praegu paraku on selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.
Olukorda saaks parandada teiste riikide eeskujul. Näiteks Soomes on loodud pankrotiombudsmani ehk maksejõuetuse institutsioon, kes võtab kahtlasemad pankrotiasjad süvendatud uurimisele riiklikul rahastamisel. Seeläbi tagatakse, et pankroti põhjuste uurimine toimub ka juhul, kui pankrotivõlgnikul üldse vara ei ole. Nii tagatakse võimalus, et pahatahtlikud pankrotimeistrid ei pääse vastutusest. Selles suunas on ka Eestis hakatud tegutsema.
Ombudsman ehk maksejõuetuse institutsioon
Tänane olukord, kus pankrotimenetluse raugemisega vabanetakse vastutusest, suurendab karistamatuse tunnet juhatuse liikmete seas ja raugemise põhjustamine on muutunud omaette eesmärgiks. Eesti maksejõuetusmenetluste peamised tunnusjooned on raugemiste suur hulk, menetluse ebamõistlikult pikk ajaline kestus, väike väljamaksete protsent II järgu võlausaldajatele, märkimisväärselt suur pandiga tagatud nõuete rahuldamise määr, menetluse majanduslike näitajate märkimisväärne erinevus suur- ja väikeettevõtjate puhul ning väikeettevõtjate suur osakaal pankrotistunud ettevõtete hulgas.
Võlausaldajatele oleks parim lahendus luua ka Eestisse pankrotiombudsmani institutsioon. Näiteks Soomes toimib see institutsioon juba aastaid ning on olnud äärmiselt tõhus. Ka Eestis on hakatud sellele mõtlema, et luua ka meil ombudsmani institutsioon. Koda on seisukohal, et pankrotiombudsmani institutsioon peaks paiknema koja juures, sest kotta kuuluvad kõik pankrotihaldurid ning kojal on suurim teadmiste kontsentratsioon selles valdkonnas.
Mis on pankrotiombudsman? Ombudsman kontrollib, kas on tehtud tehinguid vara varjamise või ettevõttest välja viimise eesmärgil. Juhul, kui ombudsman leiab, et pankrotivaraga on käitutud ebakorrektselt, võib ta oma seisukohast teavitada pankrotihaldurit ja võlausaldajaid ning kui vaja, siis ka vastavaid ametiasutusi. Tal on õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda, et pankrotihaldur oma kohustusi täidaks, või esitada taotlus vabastada haldur oma ülesannete täitmisest.
Ombudsmani institutsiooni eesmärk on eelkõige võtta üle raugenud pankrotiavalduste menetlus, vajadusel tagada riiklik rahastus ning lõpptulemusena võita vara pankrotivara hulka tagasi ja võtta vajadusel oma kohustusi rikkunud või kuriteo sooritanud juhtorgani liikmed vastutusele. Pankrotiombudsmani põhiülesanne on järelevalve varatute pankrotimenetluste üle ning raugemisega lõppevate pankrotimenetluste kontrollimine, tegelemine tagasivõitmistega ja vajadusel menetluste rahastamine, mis tagaks pankrotimenetluse suurema usaldusväärsuse.
Pankrotiombudsmanil oleks õigus ja võimalus rakendada tõhusamaid meetmeid pankrotistunud ettevõtte varade põhjalikumaks auditeerimiseks, et tuvastada võimalikult palju realiseeritavat vara ja suurendada seeläbi võlausaldajate nõuete tasumise võimalusi.
Allikas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/06/11/koda-ei-tolereeri-pankrotimenetlustes-skeemitamist
Eipre ABVandeadvokaat Martin Traat esindas edukalt väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaministrit Kert Kingot Riigikohtus
Riigikohus leiab, et maksu- ja tolliamet vabastas Kert Kingo ametist õigusevastaselt. Kingole tuleb maksta suur hüvitis
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kert Kingo õigusvastaselt.
Nii hindas riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kert Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.
Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi (95/46/EÜ) korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.
Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.
Riigikohtu otsus kohustas maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga.
Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda tänane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.
Kingo järjekordne võit
Varasemalt oli Kingo ja tema endise tööandja MTA kohtuvaidluse kohta teada, et värske ministri sõnul oli tegemist töökiusamisega. “Lähtusin oma tööd tehes aususe ja õiguse printsiibist ja ei olnud nõus sellega, mida taheti mulle peale suruda. See päädis tüüpilise töökiusamise tulemusega ehk siis leiti lahendus, kuidas mind töölt vabastada,” ütles Kingo Delfile, kui uudis tema kohtuteest välja tuli.
Kohtukaigast on Kingo aga oma endiste tööandjatega vedanud varemgi ja vaidlustes õiguse saanud.
Kingo töötas politsei- ja piirivalveametis (PPA) kuni 2011. aasta mai lõpuni Tartu kriminaaltalituse uurijana ning alustas kaks päeva hiljem tööd MTA-s juristina. Olles töötanud juba üle aasta MTA-s, koostas Tartu politseijaoksonna ülemkonstaabel 2012. aasta septembris Kert Kingole väärteoprotokolli, kuna Kingo jättis 2011. aasta mais pärast ametikohalt lahkumist esitamata nõuetekohase majanduslike huvide deklaratsiooni.
Pea kaks nädalat hiljem esitas Kingo vastulause, milles märkis, et asudes pärast ametist lahkumist tööle maksu- ja tolliametisse, oli just viimane deklaratsioonihoidjaks ja esitas seega huvide deklaratsiooni oma uuele tööandjale. Vastulause rahuldati osaliselt ning lõpetati, kuna Kingo süü ei olevat suur.
Selle aga vaidlustas Kingo taaskord, märkides, et juhtumil puuduvad väärteo tunnused ja tema tegutses igati õigesti, kui esitas deklaratsiooni MTA-le. Kaebust ei rahuldatud, mispeale esitas Kingo Lõuna prefektuurile uue kaebuse, mis jõudis Tartu Maakohtusse. Kingo märgib seal, et väärteomenetluse lõpetamise määrus on põhjendamata ning temal puudub igasugune süü talle inkrimineeritavas teos. Kohus luges kaebust põhjendatuks ja rahuldas selle.
Maksu- ja tolliametis töötades sai Kingo aga 2017. aasta jaanuaris jällegi distsiplinaarkaristuse, millega vähendati ta palka neljaks kuuks 20% võrra. Juristi haridusega Kingo kaebas otsuse edasi Tartu halduskohtule, nõudes käskkirja õigusvastaseks tunnistada ja tühistada. Kingo hinnangul oli käskkiri motiveerimata ja jäi selgusetuks, milles süütegu seisneb. Lisaks olevat karistus talle omistatud süü kohta liialt range. 21. märtsil 2017 otsustas MTA otstarbekuse kaalutlusel käskkiri tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Kohtu hinnangul oli käskkirjaga rikutud Kingo õiguseid.
Allikas: Delfi.ee
Eipre ABKohus kuulutas välja kultuurkapitali raha raisanud Avo Viioli pankroti
Viru maakohus kuulutas esmaspäeval kultuurkapitali taotlusel välja oma kunagise juhi Avo Viioli eraisiku pankroti.
Viiol riisus aastatel 1999-2002 kultuurkapitalist ametiseisundit kuritarvitades 8 521 910 krooni ehk 544 649 eurot, millest ta on praeguseks tagastanud 5326 eurot. Viiol väitis, et mängis selle raha kasiinodes maha.
Võla tagasinõudmisega tegeleb , kuid viimane makse Viiolilt laekus 2016. aastal.
Ajutise halduri aruande kohaselt on Viiol töötanud enda äriühingutes OÜ Viru Äriteenindus ja Julius Consult OÜ ning osutanud nende äriühingute kaudu teenust kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, sealhulgas Alutaguse vald, Jõhvi vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Kiviõli linn, kuid tänaseks on kogu raha kulutatud.
Kultuurkapitali nõuet neist summadest Viiol rahuldanud ei ole ning seetõttu on olnud tõenäoliselt tegemist võla tasumisest pahatahtliku hoidumisega.
Töötasu ega juhatuse liikme tasu võlgnik endale ei maksnud, mida oleks saanud täita.
Seetõttu pöördus kultuurkapital kohtusse pankrotiavaldusega.
Võlgniku pankrotivaraks on ka pärandvara kahel erineval aadressil.
Kultuurkapitali esindaja vandeadvokaat ütles, et tänaseks on õnnestunud 545 791,29 euro suurusest nõudest rahuldada vaid 5326 eurot.
“Loodame, et töö tulemusel vara realiseerimisest ja võlgniku jooksvatest sissetulekutest laekub meile rohkem raha, kui siiani ,” märkis ta.
Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab ajal. Võlausaldajad teatavad hiljemalt kahe kuu jooksul kõigist oma nõuetest võlgniku vastu.
Esimene võlausaldajate koosolek toimub 17. juunil. Pankrotivara müüki võib alustada kohe pärast võlausaldaja esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole teisiti otsustanud.
Väljamaksete tegemisel pankrotivarast on aluseks jaotusettepanek. Jaotusettepanek on dokument, milles on märgitakse tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotise suurused. Jaotusettepanek sisaldab ka andmeid vara müügist saadud raha kohta, pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta ning võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta.
Eipre märkis, et lõppemisel võib kohus otsustada algatada kohustustest vabastamise menetluste, mis kestab umbes 5-7 aastat. “Seda siis, kui võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ning ei ole rikkunud oma kohustusi, kahjustanud võlausaldajate huve ja pole süüdi pankrotikuriteos. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja mitte varjama saadud tulusid ja vara. Kahjuks siiani pole meie nõuet küll arvestatavas ulatuses võlgniku poolt rahuldatud,” ütles ta.
Allikas: https://www.err.ee/946245/kohus-kuulutas-valja-kultuurkapitali-raha-raisanud-avo-viioli-pankroti