Eipre ABVõlgniku ühisvara võõrandamine pärandvara pankrotimenetluses
Riigikohus on teinud hiljuti lahendi seoses võlgniku ühisvara võõrandamisega pankrotimenetluses.
Mis on pärandvara pankrot? Tavapäraselt peab pärija täitma pärandaja kohustused. Olukorras, kus pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, peab pärija kohustused täitma oma vara arvelt. Kui aga pärandvarale on tehtud seadusega kooskõlas inventuur, on võimalik esitada pärandvara pankrotiavaldus. Pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist ei pea pärija täitma pärandaja kohustusi oma vara arvelt.
Pankrotihalduri menetluses on võlgniku pärandvara pankrot, kelle abikaasa kohta puuduvad andmed. Pankrotimenetluses tuvastati, et võlgnikule kuulub kinnisomand. Kandest nähtub, et kinnisomand on võlgniku lahusvara, mitte ühisvara. Andmete kontrollides kasutas pankrotihaldur kinnistusraamatut ning tugines asjaõigusseaduse § 56 lõikele 1 (kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse). Haldurile andis kinnitust kande õigsuse osas võlgniku kinnisomandile seatud hüpoteek 2007.aastal, mille käigus kinnitas võlgnik, et kinnisasi on võlgniku ainuomandis.
Pankrotimenetluses asus haldur kinnisomandit võõrandama eesmärgil rahuldada võlausaldajate nõuded. Kuna mitmed enampakkumised ebaõnnestusid, leidis võlausaldajate üldkoosolek, et võlgnikule kuuluva kinnisomandi võib haldur müüa pankrotiseaduse (PankrS) § 137 alusel ehk vara müük enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil. Vara võõrandamise käigus toimus notari juures müügilepingu tõestamine. Nagu kinnisomandi võõrandamise puhul ikka, edastas notar omaniku kande muutmise avalduse registriosakonnale. Kohtute registriosakond leidis, et kannet ei saa teha, kuna esineb eeldus, et võlgniku kinnisomand on abikaasade ühisvara.
Riigikohus asuski seisukohale, et juhul kui haldur võõrandab võlgnikule kuuluvat vara PankrS § 137 alusel, on tegemist võlaõigusliku müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga. Sellise tehingu puhul on haldur pankrotivõlgniku esindaja, kes käsutab pankrotivara PankrS § 36 lõike 1 alusel. Kuid võõrandades võlgnikule kuuluva vara pankrotimenetluses enampakkumise vahendusel, on tegemist avalik-õigusliku toiminguga ning ostja omandab kinnisomandi avalik-õigusliku toimingu alusel. Sellisel juhul ei ole takistuseks kinnisomandi võõrandamisel abikaasade varaühisus.
Eeltoodust tulenevalt on võlgniku surma korral, kelle abikaasa ja varalahususe kohta puuduvad andmed, kõige mõistlikum võõrandada võlgniku vara enampakkumise teel. Selliselt on võimalik tagada pankrotimenetluse eesmärk, milleks on võlgniku vara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
Lahendiga on võimalik tutvuda siit.
Eipre ABTerje Eipre pankrotihaldurina 25 aastat
Advokaadibürool Eipre & Partnerid on põhjust tähistamiseks! Vandeadvokaadil Terje Eipre täitus möödunud kuul 25 aastat pankrotihaldurina tegutsemisest. Alates 2010.a on Terje Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse esimees, Koja aseesimees ja eestseisuse liige.
Eipre ABKuidas füüsiline isik saab pankrotti minna?
Kui võlgadest ei päästa inimest ka laenude ajatamine või maksepuhkus, saab püsivalt maksejõuetu isik esitada maakohtule pankrotiavalduse. Terje Eipre (vandeadvokaat ja pankrotihaldur)
Lootusetult sassis rahaasjade lahendamise finaal on eraisiku pankroti väljakuulutamine ning pankrotiprotsessi läbimine. Tegu on karmi aastatepikkuse katsumusega, mis lööb sassi inimese kogu senise elu. Samas kui inimesel pole midagi varjata, saab ta pankrotiprotsessi läbimisega alustada n-ö puhta lehena.
Kuulutatakse välja pankrot
Pankrotiavalduseni ei jõuta üleöö, vaid enne seda peab isik olema võlgadest välja rabelemiseks kasutanud ära kõik võimalused – laenude ajatamise, makse puhkuse, läbinud võlgade ümberkujundamise menetluse. Alles siis, kui isik on püsivalt maksejõuetu, saab ta kohtule esitada pankrotiavalduse. See esitatakse maakohtule, mille tööpiirkonnas isik elab ning selles tuleb ära tuua kõik asjaolud, mis maksejõuetust puudutavad. Kohus nimetab kümne päeva jooksul pärast avalduse saamist ajutise pankrotihalduri, kes kontrollib võlgniku finantsseisu ning ka seda, kas tal on vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Protsess võib selles punktis lõppeda, kui selgub, et vara kulude katmiseks ei jätku. Siis nimetatakse pankrotti raugenuks. Teine variant on, et pankrot kuulutatakse välja. Nüüd algab pikk ja närvesööv protsess, mille käigus tasutakse võlgniku arvel ka tekkivad menetluse kulud. Võlgnikul on võimalik esitada kohtule võlgadest vabastamise avaldus kuni esimese võlausaldajate üldkoosolekuni. Seda ei maksa siiski võtta kui päästerõngast, sest pankrotiprotsessi läbimine muudab nii või teisiti inimese elu olulisel määral. Võlgnik jääb ilma kogu oma varast, mis müüakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku varalist seisu kontrollitakse väga põhjalikult, et vältida olukorda, kus võlgnik on oma vara varjanud. Ta ei tohi ilma kohtu loata kuni pankrotimenetluse lõpuni tegutseda ettevõtjana ega juhatuse liikmena. Talle võidakse panna mitmeks aastaks ärikeeld. Tavaliselt tuleb elatusmiinimumist rohkem teenitud raha loovutada võlausaldajatele. Lühidalt öeldes – kogu võlgadest vabastamise perioodi peab võlglane elama äärmiselt tagasihoidlikult.
Kas tõesti võlgadest vabaks?
Jah, pankrotimenetluse käigus on võimalik vabaneda võlgadest, kuid see võtab aastaid ning ei ole sugugi nii lihtne, nagu alguses paista võib. Ka peab võlgnik leidma tulutoova tegevuse või seda otsima. Kohtul on õigus keelduda sellest, et võlgnik saaks kohustustest vabaks. Alles pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algusajast saab kohus võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Samas on kohtul ka õigus keelduda vabastamast võlgnikku tema kohustustest. Juhul kui kohus otsustab siiski vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Võlgniku jaoks ei ole aga lugu ikka veel lõppenud, sest kui selgub, et võlgnik on esitanud valeandmeid või oma vara varjanud, saab kohus aasta jooksul otsuse tühistada. Võlgniku valeütluste andmine ning oma vara ja tulu varjamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Tasub ka teada, et vabaneda pole võimalik kohustusest maksta lapsele elatist ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Pankrotimenetlus peatab viiviste ja intresside kasvamise ning lõpetab täitemenetlused. Juhul kui võlgnikul ei ole mitte midagi karta ega varjata, on see võimalus oma elu uuesti üles ehitamiseks. Kuna tegu on aga pika ja närvesööva ettevõtmisega, peaks see olema viimane võimalus elus uue lehekülje keeramiseks.
Allikas: Maaleht (http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/kuidas-fuusiline-isik-saab-pankrotti-minna?id=79916102)
Eipre ABPankrotihaldur selgitab: kuidas vältida vendade Sõnajalgade või Autorolloga seotud kohtuasju?
«Tuntud on vendade Sõnajalgade protsess, kus vaieldi kohtu lõppastmeni välja ning mis lõppes Sõnajalgade võiduga. Juba mitu aastat on kestnud Autorollo protsess, kus samuti vaidluse keskmes on just vastutuseküsimus,» kirjeldab Eipre.
http://majandus24.postimees.ee/4192161/pankrotihaldur-selgitab-kuidas-valtida-vendade-sonajalgade-voi-autorolloga-seotud-kohtuasju
Eipre ABJuhatuse liige vastutab naha ja karvadega
Ettevõtte juhtimine on vastutusrikas ülesanne ning juhatuse liige vastutab sisuliselt kõige selles toimuva eest, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
Juhatuse liikme vastutuse ulatus, selle olemuse ja määra küsimus on aga veel palju mitmetahulisem. Äriseadustik ütleb üsna üldsõnaliselt, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, ühest küljest vastutab juhatuse liige kõige eest, kuid kui tekib kahju, tõusetub küsimus, kas juhatuse liige tegutses hoolsalt. Kui äriühingul on probleem / kahju, mis ei ole tekkinud hoolsa ja tubli juhatuse liikme tõttu, siis ei pea viimane tekkinud kahju eest üldjuhul vastutama. Sellistel puhkudel hinnatakse, kas keskmiselt mõistlik inimene, kes oleks sarnase vastutusega ametikohal ja samasugustes tingimustes, oleks nii käitunud või mitte. Kahju võis tekkida ka seoses äririskiga, mis on aktiivse majandustegevusega kaasnev nähtus ning mille puhul puudub vastutus.
Tehke leping
Kes mille eest vastutab?
http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/07/27/juhatuse-liige-vastutab-naha-ja-karvadega
Eipre ABKohus otsustas Indrek Pertelsoni võlgadest vabastamata jätta
Harju maakohus arutas möödunud nädalal judo kahekordse olümpiapronksi ja Arigato spordiklubi endise juhi Indrek Pertelsoni pankroti lõpetamist, täna otsustas kohus, et meest võlgadest ei vabastata.
Pankroti lõpetamine tähendanuks, et Pertelson oleks vabastatud võlgadest, kuid Harju maakohus tegi täna määruse, millega lõpetas Indrek Pertelsoni kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus Pertelsoni tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Kohus selgitas, et võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Võlausaldaja Aktsiaselts Eesti Talleksi esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses tasumata jäänud võlgadest vabastamata.
Riigikohus märkis 2013. aastal tehtud määruses, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eipre sõnul Pertelson seda teinud pole.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nii on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
Samuti ei saa Eipre sõnul Pertelsoni võlgadest vabastada seetõttu, et mees on süüdi mõistetud pankrotikuritegudes. Täpsemalt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest, pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest ja kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohus-otsustas-indrek-pertelsoni-volgadest-vabastamata-jatta?id=78218756
Eipre ABPertelson ei pääsenud kohustustest AS-i Eesti Talleks ees
TALLINN, 15. mai, BNS – Harju maakohus ei lõpetanud esmaspäeval endise tippsportlase ja Arigato spordikeskuse eksjuhi Indrek Pertelsoni pankrotti, mis tähendab, et mees ei vabaneud ka kohustustest AS-i Eesti Talleks ees.
Kohus kuulutas Pertelsoni pankroti välja juba 2009. aasta oktoobris. Pertelsoni vastu esitatud kaitstud nõuete kogusumma oli 633 020 eurot. Nüüd soovis Pertelson oma pankrotiasja lõpetamist, kuid võlausaldajat Eesti Talleksit esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et Pertelson tuleb siiski jätta vabastamata täitmata jäänud kohustustest. Sellega nõustus ka kohus, jättes esmaspäeval Pertelsoni kohustustest vabastamata.
“Riigikohus on varasemalt märkinud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik seda teinud pole,” märkis Eipre.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, märkis Eipre.
“Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka pankrotiseadus, mille kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Käesolevas menetluses on mitu võlausaldajat esitanud kohtule Harju maakohtu 2013. aasta 21. mai otsuse kriminaalasjas, millest nähtub, et võlgnik on süüdi mõistetud,” lisas Eipre.
Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee
Baltic News Service
Eipre ABUrve Palo võit: riigikohus ei võtnud Vjatšeslav Leedo firma kaebust menetlusse
Riigikohus jättis täna menetlusse võtmata Vjatšeslav Leedo ettevõtte Väinamere Liinid OÜ hagi endise majandusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Seega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinid OÜ hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindav vandeadvokaat Terje Eipre.
Väinamere Liinid kaebas endise majandusministri Palo kohtusse mullu septembris. Hagiavaldus esitati seoses Palo meediale öelduga, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus parvlaevahankes oli Tallinna Sadama omast 60 miljoni euro võrra kallim. Leedo ettevõte leidis, et Palo andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mistõttu peab Palo andmed enda kulul ümber lükkama.
Harju maakohus jättis hagi 12. jaanuari otsusega rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinid OÜ-lt Urve Palo kasuks välja menetluskulud.
Kohus tuvastas, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, teatas Eipre. Ühtlasi nőustus kohus, et nii ministeeriumi kui ka Urve Palo avaldatud pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Eipre ABRiigikohus ei rahuldanud Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu
Riigikohus jättis esmaspäeval menetlusse võtmata Väinamere Liinide hagi ettevõtlusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Sellega on Harju maakohtu kohtulahend jõustunud ning Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu jäetud rahuldamata, teatas Palo esindaja, vandeadvokaat Terje Eipre.
Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust.
Harju maakohus jättis möödunud aasta 12. jaanuari otsusega Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu rahuldamata ja mõistis Väinamere Liinidelt Palo kasuks välja menetluskulud.
Harju maakohus avaldas otsuses, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust.
Kohus on teinud kindlaks, et Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele.
Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni.
Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed.
Väinamere Liinid esitas 14.09.2015 maakohtule Urve Palo vastu hagi meedias avaldatud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinide pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim lepinguperioodi lõpus reisiparvlaevade väljaostmisel. Väinemere Liinid leidis, et Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29 810 130 eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Palo andmed võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4 alusel enda kulul ümber lükkama.
Väinamere Liinide omaniku Vjatšeslav Leedo sõnul oli endine majandus- ja taristuminister Urve Palo valetanud parvlaeva hanke puhul mitme asja kohta. Leedo arvamuse järgi korraldati esimene parvlaevakonkurss selleks, et saada nende pakkumine ja teine konkurss oli selleks, et Tallinna Sadam saaks nende pakkumise kopeerida.
Urve Palo on “Aktuaalsele kaamerale” öelnud, et parvlaeva hanke õiguspärasust on kinnitanud mitmetes erinevates vaidlustes kõik kohtuinstantsid, lisaks ka riiklik järelevalve ja riigihangete vaidluskomisjon ning hanke võitis parim pakkuja, kelleks oli TS Laevad ja hange toimus korrektselt.
Eipre ABUrve Palo võitis kohtus taas Väinamere Liine
Tallinna ringkonnakohus otsustas, et endine majandusminister Urve Palo ei ole Väinamere Liinide praamihanke pakkumuse kohta valeandmeid esitanud, kui ütles, et see oli Tallinna Sadama tütarfirma pakkumusest 60 miljonit eurot kallim.
Ringkonnakohus jättis mitte-menetluskulude osas maakohtu otsuse muutmata, kuna hageja apellatsioonkaebuse väited ei andnud alust selle tühistamiseks.
Tegemist ei ole veel jõustunud otsusega ja osalistel on 30 päeva aega see riigikohtusse edasi kaevata.
«Harju Maakohus avaldas otsuses üheselt ja selgelt, et Urve Palo ei ole avaldanud praamihanke kohta valeandmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus on teinud kindlaks, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele,» selgitas Urve Palo esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Postimehele.
«Ühtlasi nõustus kohus, et nii MKM-i kui ka Urve Palo poolt avaldatud praamihankel osalejate pakkumuste hinnavahe 60 miljonit eurot kajastab osalejate pakkumuste võrdlust tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada laevade väljaostuoptsiooni,» lisas Eipre.
«Väinamere Liinid OÜ pole tõendanud, et Palo väited hinnavahe kohta on valed. Kohus kinnitas avaldatud andmete õigsust ja mul on väga hea meel kohtu niivõrd konkreetse otsuse üle.»
Väinamere Liinid OÜ esitas möödunud aasta 14. septembril maakohtule Urve Palo vastu alusetu hagi andmete ümberlükkamiseks. Harju maakohus jättis oma 12. jaanuari otsusega hagi rahuldamata.
Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim, ütles Urve Palot esindanud vandeadvokaat Terje Eipre jaanuaris BNS-ile.
«Väinemere Liinid OÜ leidis, et Urve Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Urve Palo andmed võlaõigusseaduse alusel enda kulul ümber lükkama. Kohus tuvastas, et Urve Palo ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus leidis, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele,» lisas Eipre.
Kohtu hinnangul oli väide, et Väinamere Liinide pakkumus oli Tallinna Sadama pakkumusest 60 miljonit eurot kallim, tõene, kui riik ei kasuta väljaostu optsiooni, mistõttu andiski õiguse Palole.
BNS-i arvutustel oleks raha nüüdisväärtust arvestamata väljaostu optsiooni kasutamata hinnavahe 64,3 miljonit eurot ehk MKM-i kasutatava 7,5-protsendilise diskontomääraga nüüdisväärtuses 43,3 miljonit eurot.
Väinamere Liinide esindaja ütles möödunud aasta septembris, et hagiavaldus esitati Urve Palo vastu seetõttu, et ettevõtte kohta avaldati ebaõigeid andmeid ja parvlaevahanke tulemusi puudutavad valeväiteid tuleb ümber lükata. Laevafirma omanik Vjatšeslav Leedo on korduvalt väitnud, et nende pakkumine oli soodsam kui võitja Tallinna Sadama oma.
Artikkel kättesaadav: http://majandus24.postimees.ee/3911495/urve-palo-voitis-kohtus-taas-vaeinamere-liine