Eipre teatas pressiteate vahendusel, et Meelis Lao on seisukohal, et Harju Maakohus on ebaõigesti kuulutanud välja tema pankroti ja palub kohtu määruse tühistada. Antud juhul on Lao vaidlustanud ka maksuameti vastutusotsuse.
Eipre ABKui on vaja advokaati
Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Mõnel juhul saab kohtusse pöörduda igaüks ise, kuid mõnikord on vaja abiks võtta advokaat. Advokaat osutab õigusteenust juhindudes seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, kutse-eetika nõuetest, samuti headest kommetest ja tavadest ning oma südametunnistusest. Õigusteenust osutades ei või advokaat alluda avaliku arvamuse, riigi- ja kohaliku võimu ega ametiasutuste ja -isikute survele, samuti mistahes muule otsesele või kaudsele mõjutamisele, mis kahjustab advokaadi sõltumatust kutsetegevusest. Advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid.
Laias laastus jagunevad vaidlused tsiviilvaidlusteks, haldus- ja kriminaalvaidlusteks. Tsiviilvaidlused on isikutevahelised vaidlused ehk pooled määravad ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Tsiviilkohtumenetluse menetlusosalisteks on:
1) hagimenetluses pooled ja kolmas isik;
2) hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.
Haldusvaidlused on isiku ja riigi (sh KOV, riigiasutus jne) vaheline vaidlus, mis on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtumenetluse menetlusosalisteks on:
- pooled (kaebaja ja vastustaja);
- kolmas isik;
- kaasatud haldusorgan.
Kriminaalvaidlused on vaidlused, milles lahendatakse küsimusi seoses toimepandud kuritegudega. Kriminaalkohtumenetluse poolteks on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.
Advokaadid on selleks, et aidata kliendil seista oma õiguste ja huvide eest ükskõik millises eelnimetatud vaidluses. Advokaadi ja kliendi vahel peab valitsema usalduslik suhe, mistõttu teave, mida advokaat on seoses õigusteenuse osutamisega saanud, on konfidentsiaalne. Konfidentsiaalseks teabeks loetakse igasugune teave, mida pooled ei ole kolmandatele isikutele õiguspäraselt konfidentsiaalsuskohustuseta kättesaadav.
Kui on vaja advokaati, võiks juhinduda järgnevast:
- advokaat saab kõige paremini aidata, kui klient advokaati usaldab;
- õigusnõustamisele tulles, tuleks sõnastada enda jaoks selgeks, millisele murele oodatakse advokaadilt nõu (nt soovitakse lepingu koostamist; kriminaalmenetluses esindamist vms);
- vastata advokaadi poolt esitatavatele küsimustele. Mida rohkem infot saab advokaat konkreetse murega seoses, seda asjakohasemat õigusnõu saab anda;
- võimalusel võtta konsultatsioonile kaasa dokumendid, mis on konkreetse murega seotud. Selliselt on advokaadil võimalik anda võimalikult täpne esmahinnang töö mahule, sh ajakulule;
- ole advokaadi jaoks kättesaadav. Teinekord on õigusteenuse osutamisel vaja jooksvalt täiendavat infot. Kui klient ei ole advokaadi jaoks kättesaadav, võib tekkida üksteise valesti mõistmine, mille tulemusel ei saa advokaat asjakohast nõu anda;
- kannatlikku meelt, sest kõige asjakohasemat õigusnõu saab advokaat anda, kui tal on olnud võimalus süveneda. Koheselt (esma)kohtumisel antav õigusnõu on erand kui reegel.
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid meeskond aitab leida lahendusi keerukatele õigusküsimustele ning annab nõu otsuste vastuvõtmisel valdkonnast sõltumata.
Võta meiega ühendust e-posti teel info@eipre.ee või telefonil +372 6270 551.
Eipre ABRakvere linn sai Targa Maja osas hagihoiatuse
Käesoleva aasta aprillis kuulutati välja EAS-ilt 3,3 miljonit eurot toetust saanud Rakvere Targa Maja ehk Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus pankrot. EAS-i ja kompetentsikeskuse pankrotihalduri esindava vandeadvokaadi Terje Eipre hinnangul oli pankrott ettekavatsetud ja täitis oma osa Rakvere linnavalitsuse skeemist endale toetusrahaga uus ja väga kallis hoone ehitada.
Vandeadvokaat Terje Eipre esitas Rakvere linnavalitusele hagihoiatuse, sest linnavalitsus sõlmis kompetentsikeskusega Eipre hinnangul viimasele majanduslikult äärmiselt kahjuliku tehingu. Tehing nägi ette, et kompetentsikeskus restaureerib EAS-ilt saadud 3,3 miljoni eurot eest Rakvere linnale kuuluva pangahoone ja ehitab pangahoonele juurde ka niinimetatud Targa Maja.
Kompetentsikeskus, mis sai EAS-ilt toetusi eesmärgiga viia ellu äriprojekt ja selleks tuli asuda hoonetes tegutsema, oma tegevusega kunagi sisuliselt ei alustanud ega hooneid ei kasuta. Praegu kasutab pangahoonet ja selle juurdeehitist ainuisikuliselt Rakvere linnavalitsus ning kompetentsikeskus on püsivalt maksejõuetu.
Rakvere linnaga sõlmitud tehingu tulemusena on võlgnik võimetu ka Tarka Maja võõrandama, et seeläbi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Probleem on selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning Rakvere linnale on seatud ka tasuta kasutusvaldus aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.
Hagihoiatuse eesmärk on leida ülalkirjeldatud konfliktile kõiki osapooli rahuldav kohtuväline lahendus. Selleks tegi kompetentsikeskuse pankrotihaldur Rakvere linnale ettepaneku asuda pankrotihalduri ja toimkonnaga läbirääkimistesse kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Kui läbirääkimised ei õnnestu, tuleb esitada hagi kohtusse.
Rakvere linnapea Marko Torm rääkis, et hagihoiatust on vara veel kommenteerida. “Dokument on pikk, tutvun sellega ja järgmise nädalal saab kommenteerida, millega tegemist,” ütles Torm.
Rakvere volikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et Targas majas käib viis hagi korraga. “Meil on sama suur nõue kohtu poolt tunnistatud, EAS on üritanud seda vaidlustada aga kaotas meile, nad kaebasid selle edasi. Meil on kaks positiivsest kohtuotsust,” sõnas Juhkami. Ta lisas, et keegi ei nõua meilt mingit raha, sest alust pole. “Nii kaua, kui see meile kulusi ei tekita, on kõik hästi,” lisas Juhkami.
Viru maakohus kuulutas möödunud aasta alguses välja Rakvere Tarka Maja haldava SA Virumaa Kompetentsikeskus pankroti. Pankrotihalduriks nimetas kohus Martin Krupi.
Pankrotiavalduse esitas SA Virumaa Kompetentsikeskus kohtule 16. veebruaril. Pankrotiistungil palus võlgniku esindaja juhatuse liige Rasmus Lindmaa sihtasutuse pankrot välja kuulutada, kuna olemasolevate võlgadega on sihtasutuse maksejõuetus juba välja kujunenud. Võlgu oli kompetentsikeskus nii linnale, riigile kui ka SEB Pangale.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on esitanud Rakvere Targa Maja arendaja Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskuse vastu 2,6 miljoni euro suuruse tagasinõude. EAS tegi tagasinõude viidates kestlikkuse nõuetele – kompetentsikeskus tegutses viie aasta asemel vaid ühe aasta. Kokku toetas EAS kompetentsikeskust 3,3 miljoni euroga, mille eest ehitati Rakverre büroohoone.
EAS teatas mullu septembris, et kahtlustab SA Virumaa Kompetentsikeskust enam kui 297 000 euro suuruse pettuse läbi viimises ja on alustanud selles osas toetuse tagasinõudmist, misjärel algatas prokuratuur asja uurimiseks ka kriminaalmenetluse.
EAS-i siseauditi üksus kontrollis Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi raames, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EAS-i rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3,4 miljonit eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot, teatas EAS toona.
Allikas: https://virumaateataja.postimees.ee/4511626/rakvere-linn-sai-targa-maja-asjus-hagihoiatuse
Eipre ABAndmekaitsespetsialisti teenused
Meie büroo osutab andmekaitsespetsialisti teenuseid. Andmekaitsespetsialisti ülesandeks on tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus, sealhulgas:
- selgitama organisatsioonile andmekaitsealaseid kohustusi ja vastutust;
- nõustama organisatsiooni IT arenduste tellimisel lähtuvalt isikuandmete kaitsest;
- koostama ja ellu viima organisatsiooni andmekaitsealast strateegiat;
- koostama organisatsiooni töökorralduseks vajalikke andmekaitsealaseid juhendeid;
- koostama andmekaitsealast mõjuhinnangut, sealjuures tegema kindlaks organisatsiooni andmekaitsealased riskid ja koostama tegevusplaanid riskide leevendamiseks;
- tuvastama ja dokumenteerima isikuandmete töötlemise toiminguid ja isikuandmetega seotud rikkumisi.
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid osutab andmekaitsespetsialisti teenust SA-le Tallinna Hambapolikliinik alates aprill 2018.
Täiendavate küsimuste korral info@eipre.ee.
Eipre ABKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures alustab tööd vahekohus
juures alustab kolmapäeval tööd vahekohus, kuhu saavad pöörduda kõik, kelle sooviks on lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt, vahekohtu menetlustähtaeg on kuni kolm kuud.
Siia alla liigituvad näiteks lepingu osapooled, kellel on tekkinud omavaheline vaidlus rahalise nõude üle, näiteks korteriühistud, andmesideoperaatorid, energiaettevõtted, majutusettevõtted, äripinna rentijad jms.
Koja vahekohus ei lahenda tasu nõudeid ega eluruumi üürilepingu, töölepingu või tarbijakrediidilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid.
Vahekohtu eesmärk ei ole mitte lepituslikult mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine, vaid otsuse langetamine kehtivale õigusele tuginevalt sarnaselt kohtuga.
Vaidluse lahendamiseks vahekohtus peavad olema nii hageja kui kostja nõus asja lahendamisega vahekohtus.
Vahekohtus alustavad tööd , , , Aive Kolsar, Aleksandr Logussov, Maarja Näkk ja Janek Pool.
Vahekohtu algatamiseks tuleb esitada hagi vahekohtule Koja kaudu paberkandjal või elektrooniliselt.
Vahekohtumenetluse algatamiseks tuleb tasuda registreerimismaks 250 eurot (lisandub käibemaks) pluss vahekohtu maks, mis sõltub hagi hinnast ning kohtunike arvust.
Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis tegutseb lepitusmenetluse põhimõttel võimaldamaks pooltel saavutada mõlemat poolt rahuldav tulemus erapooletu isiku ehk Koja vahekohtu kohtunike kaasabil.
9. jaanuaril jõustus seaduse muudatus, millega seadustati vaidluste kohtuvälise lahendamise organina vahekohus.
Allikas: err.ee
Eipre ABMeelis Lao vaidlustas oma pankroti
Ärimees Meelis Lao esindaja vandeadvokaat Terje Eipre vaidlustas Harju Maakohtu pankrotiotsuse.
Eipre väitel pole nõue selge ning võlgnik vaidleb pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu. “Lao on esitanud võlausaldajale uued asjaolud ja tõendid, mille varasem esitamine ei olnud võimalik. Seega saab seda vaidlust pidada pankrotimenetluse väliselt,” seisab pressiteates.
Harju maakohus kuulutas maksu- ja tolliameti avalduse alusel välja ärimees Meelis Lao pankroti aprilli alguses.
Lao esitas ka taotluse Euroopa Liidu Kohtult (ELK) eelotsuse küsimiseks seoses pankrotiavalduse aluseks oleva vastutusotsusega.
Maksu- ja tolliameti andmeil on Laol maksuvõlg kokku 563 919,90 eurot. Maksuvõlg on tal alates 2012. aasta 8. augustist.
Laole kuulus aastaid tagasi firma ML Investments Group OÜ, millega ta 2007. aastal jõudis isegi Äripäeva rikaste edetabelisse. Mõne aasta pärast muutus ettevõte nimi ja sellest sai OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo, mille juhatuses oli Lao 2010. aasta aprilli lõpuni. Sealt edasi omandas ettevõtte nüüdseks maksukuritegudes süüdi mõistetud Raivo Paala.
Ärimehe esindaja sõnul on võlgnevuse sissenõudmisest ainsana huvitatud maksu- ja tolliamet ja teised võlausaldajad ei ole nende võlgnevuste sissenõutavaks muutumisest haldurit teavitanud.
Eesti Ekspress kirjutas neli aastat tagasi, kuidas Meelis Lao naftaäri ja 3,8 miljoni euro suurune megatehing Venemaal osutus blufiks ja käibemaksupettuseks.
Kuritegelike sidemetega Laod peeti kunagi Peterburi allilma esindajaks Eestis, teda on varem kriminaalkorras karistatud. Samas on ta ka näiteks 2009. aastal ööklubis BonBon toimunud kakluses õigeks mõistetud. Lao on öelnud, et talle on püütud teha atentaati seitsmel korral.
Allikas: Postimees majandus 20.04.2018
Eipre ABRakvere linn tahab Targa Maja pankrotipesast kahte miljonit
Rakvere linnavalitsus tahab tagasi saada raha, mis sai nüüdseks pankrotis Targa Maja ehitamisse investeeritud. Linnal on siin nahk vägagi mängus, kuna linnavalitsus tegutseb siiani Targa Maja ruumides. raames on tegu aga alles kolmanda järgu tingimusliku nõudega, mida Targa Maja suurim võlausaldaja EAS peab alusetuks. Kohus teeb asjas otsuse aprilli lõpus.
Linnavalitsusel on mullu aprillis pankrotti läinud SA Virumaa Kompetentsikeskuse vastu kaks nõuet. Üks neist on üsna väike, vaid 5011 euro suurune kommunaalkulude võlg. Teine, augusti lõpus hilinemisega sisse antud nõue küündib aga ligi 2 miljoni euroni – see on summa, mida linnavalitsus kulutas Targa Maja ehituse kaasfinantseerimiseks.
Linn on end esindama palganud advokaat Küllike Nammi, kes varem kuulus ka Targa Maja pankrotitoimkonda, kuid on sealt nüüdseks lahkunud.
EASi esindav vandeadvokaat , kes on ühtlasti pankrotitoimkonna esimees ütles, et tema hinnangul pole sellist tingimust, mis peaks realiseeruma, et nõuet saaks rahuldada. “Meie meelest sellist nõuet ei saa esitada,” märkis ta.
Eipre leiab, et kohus peaks jätma hagi rahuldamata, kuna tingimusliku nõude tingimuse saabumine ei ole tõenäoline ja nõue on loodud osalemise jaoks. Rakvere linnale ei saa tema sõnul tekkida kahju ka siis, kui muutub tühiseks kinnistu hoonestusõigusega koormamise leping, kuna kinnistu omanik on Rakvere linn.
Hoone muutub kinnistu oluliseks osaks ehk läheb Rakvere linna omandisse. Rakvere linna ja SA Virumaa kompetentsikeskuse vahel on sõlmitud ka mitteeluruumide tasuta kasutamise leping, mis samuti ei too kaasa Rakvere linnale kohustusi. Kahjustatud on hoopis võlausaldajate huvid, kuna nemad on jäetud rahata ja seda on tehtud meelega.
Eipre sõnul pole ka korrektne öelda, et Martin Krupp oleks Rakvere linna nõude rahuldanud. “Haldur ei pidanud lihtsalt vajalikuks oma vastuväiteid esitada, aga see ei tähenda, et ta on nõuet tunnustanud,” sõnas Eipre.
Rakvere linnavalitsuselt ei õnnestunud sisulisi kommentaare saada – neid olevat oodata alles järgmisel nädalal.
kestnud aasta
Virumaa Kompetentsikeskuse pankrot kuulutati välja mullu aprillis. Esialgu tundus, et suuremad võlad on sihtasutusel ainult EASi ees, kes oli maja ehitamiseks ja sinna vajalike seadmete jms ostmiseks kokku 3,3 miljonit eurot andnud. EAS nõuab sellest tagasi 2,6 miljonit.
Kompetentsikeskuse sissetulek pidi hakkama tulema rendi- ja üüriteenuste pakkumisest, aga reaalset rahavoogu tekitada ei õnnestunudki.
Ainuke võimalus toetusraha tagasi saada oleks Tark Maja müüki panna. Probleem on aga selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning Rakvere linnale on seatud ka tasuta kasutusvaldus aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.
EASi siseauditi üksus tuvastas keskuse tulemusauditis 2016. aastal toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot.
Allikas: ärileht.ee
Eipre ABKohus kuulutas välja ärimees Meelis Lao pankroti
Ärimees Meelis Lao kavatseb vaidlustada Harju Maakohtu otsuse, milles Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel kuulutati täna välja eraisiku pankrot, jättes võlgniku vastuväited ja taotlused rahuldamata.
„Meelis Lao vaidlustab kindlasti pankrotiotsuse ja ees ootavad kohtulahingud,“ ütles Meelis Lao esindaja vandeadvokaat . „Lao vaidleb Maksu- ja Tolliameti nõudele põhjendatult vastu. Meelis Lao enda suhtes tehtud vastutusotsust õigeks ei pea ja sellepärast taotles talle tehtud vastutusotsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamist uute asjaolude ilmnemise tõttu. Maksuhaldur ei taganud kliendile õigust kaitsjale. Maksuametil tuleks menetluse käigus veel küsitleda isikuid ja anda Laole seaduslik võimalus esitada tõendeid ja teavet.“
Vandeadvokaadi sõnul esitas Lao ka taotluse Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks seoses pankrotiavalduse aluseks oleva vastutusotsusega.
„Võlgnik taotles kuni eelotsuse saamiseni siinse menetluse peatamist TsMS § 356 lg 3 alusel. Nimelt saaks peatada menetluse ajaks, kuni ELK lahend jõustub. Siseriiklik maksumenetlus võib oma vormilt olla küll haldusmenetlus, kuid oma sisult võib olla tegemist hoopis kriminaalõigusliku menetlusega,“ rääkis Eipre.
Pankrotiavalduse esitas Maksu- ja Tolliamet, kes on ühtlasi tasunud 3000 euro suuruse deposiidi finantseerimiseks. Meelis Lao väidetav maksuvõlgnevus on 571 532 eurot. Aruande kohaselt on võlgnevuse sissenõudmisest ainsana huvitatud Maksu- ja Tolliamet, teised võlausaldajad ei ole nende võlgnevuste sissenõutavaks muutumisest haldurit teavitanud.
Maksu- ja Tolliameti nõue põhineb vastutusotsusel, mis tehti põhjusel, et erinevates kontrollimenetlustes ei kogunud maksuhaldur tõendeid Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ tehtud tehingute kohta, sest maksuhaldur ei pidanud põhjendatuks Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ poolt esitatud maksudeklaratsioone. Maksu- ja Tolliameti meelest puudus Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Menetluse käigus tuleks nõuda teavet OÜ-lt Logos, et saada teada, kas OÜ Logos on omandanud sama tehnoloogia, mida OÜ Gillian.
„Maksu- ja Tolliameti nõue ei ole meie hinnangul piisavalt tõendatud. Maksukorralduse seadus (MKS § 102 lg 1 p2) annab võimaluse uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksuotsus muuta või kehtetuks tunnistada, kuid Maksu- ja Tolliamet seda teha ei soovinud. Meelis Laol on õigus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada vaie Maksu- ja Tolliametile või kaebus kohtule, st lahend vaidlustada,“ lausus Eipre.
Allikas: Õhtuleht 03.04.2018; https://www.ohtuleht.ee/868891/kohus-kuulutas-valja-arimees-meelis-lao-pankroti
Eipre ABMis muutub uue andmekaitsemäärusega?
Peatselt kehtima hakkav ELi uus andmekaitsemäärus seab isikuandmeid töötlevatele ettevõtetele mitmeid nõudeid ning korrastab viisi, kuidas andmeid koguda ja kasutada. Üks suuremaid muudatusi on kliendi soovi „olla unustatud” austamine.
Küllap on paljud kokku puutunud olukorraga, kus mõnele ettevõttele oma isikuandmeid andes tabab inimest peatselt pakkumiste laviin, mis ei näi lõppevat ka hoolimata palvetest, et ärge mulle rohkem pakkumisi tehke. Uus andmekaitsemäärus sätestab, et isikuandmete töötleja ehk pakkumise tegija peab austama kliendi soovi olla unustatud ja selle soovi avaldamisel kustutama oma andmebaasist tema andmed.
Teenusepakkuja peab suutma tõestada, et ta on inimeselt andmed saanud konkreetselt määratud tegevuseks ning ta ei tohi neid kasutada muudel juhtudel isegi siis, kui klient pole seda otseselt keelanud. See tähendab, et kui keegi on tellinud endale näiteks ajalehe ning ei ole andnud nõusolekut samale kontaktaadressile saata uudiskirju ja muid pakkumisi, siis ei tohi pakkuja seda ka
teha. Andmetöötleja peab käima isikuandmetega ringi diskreetselt ning nende töötlemine (andmete korrastamine, dokumenteerimine, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine) peab olema põhjendatud ning andmebaasist tagantjärele nähtav.
Muide, ka niisama andmete vaatamine on nende töötlemine ja lihtsalt huvi pärast, ilma põhjuseta, pole seda lubatud teha.
Igaühelt meilt on kogutud isikuandmeid ja sageli anname need üle mõtlemata, milleks küsijal neid üldse vaja on. Isikuandmeteks on igasugune teave füüsilise isiku kohta, näiteks nimi, isikukood,
aadress, e-posti aadress või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust.
Nii mõnegi kliendikaardi taotlusvorm on kui põhjalik ankeet, kus küsitakse kliendilt võimalikult palju andmeid alates tema sünnipäevast, kuni haridustasemeni välja. Kas seda kõike on vaja Tegelikult ju mitte, sest vaevalt et ehituspood hakkab sulle sünnipäevaks õnnitluskaarti saatma ja miks ta üldse peakski.
Edaspidi kehtib isikuandmete kogumisel minimaalsuse printsiip ehk et ei tohi küsida rohkem andmeid, kui teenuse osutamiseks on vaja. See tähendab, et lihtsalt niisama igaks juhuks rohkete andmete kogumine ei ole lubatud.
Selle alla kuulub ka kliendi aadressi küsimine, mis peab olema põhjendatud. Näiteks kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse laekumist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, ei tohi ta küsida isiku aadressi.
Kui seni olid isikuandmed kohati üsna kaitsmata ning andmete töötlejatele olid jäetud laiad võimalused nende kasutamiseks, siis uue määrusega muutub andmete kaitse palju rangemaks.
Andmesubjektil ehk inimesel, kelle kohta on kogutud andmed, on suurem sõnaõigus kaasa rääkida nende kasutamises.
Artikkel: Lääne Elu artikkel 24.03.2018
Eipre AB“Ärge mulle rohkem helistage!”
Ärge mulle enam helistage ehk mis muutub uue andmekaitsemäärusega?
Peatselt kehtima hakkav ELi uus andmekaitsemäärus seab isikuandmeid töötlevatele ettevõtetele mitmeid nõudeid ning korrastab viisi, kuidas andmeid koguda ja kasutada. Üks olulisemaid muudatusi on kliendi soovi „olla unustatud“ austamine.
Küllap on paljud kokku puutunud olukorraga, kus andes mõnele ettevõttele oma isikuandmed, tabab sind peatselt pakkumiste laviin, mis ei näi lõppevat ka hoolimata palvetest, et ärge minuga enam ühendust võtke ja ärge mulle rohkem pakkumisi tehke. Uus andmekaitsemäärus sätestab, et isikuandmete töötleja ehk siis pakkumise tegija peab austama kliendi soovi olla unustatud ja selle soovi avaldamisel kustutama oma andmebaasist tema andmed.
Tellisin ajalehe ja nüüd kutsutakse mind ka konverentsidele
Teenusepakkuja peab suutma tõestada, et ta on inimeselt andmed saanud konkreetselt määratud tegevuseks ning ta ei tohi neid kasutada muudel juhtudel isegi siis, kui klient seda otseselt keelanud pole. See tähendab, et kui keegi on tellinud endale näiteks ajalehe ning ei ole andnud nõusolekut samale kontaktaadressile saata uudiskirju ja muid pakkumisi, siis ei tohi pakkuja seda ka teha.
Andmetöötleja peab käima sinu andmetega ringi väga diskreetselt ning nende töötlemine (andmete korrastamine, dokumenteerime, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine) peab olema põhjendatud ning andmebaasist tagantjärele nähtav. Muide, ka niisama andmete vaatamine on nende töötlemine ja lihtsalt huvi pärast ilma põhjuseta pole seda lubatud teha.
Milleks on ehituspoel vaja teada mu sünnipäeva?
Igaühelt meilt on kogutud isikuandmeid ja sageli anname need üle mõtlemata, milleks küsijal neid üldse vaja on. Isikuandmeteks on igasugune teave füüsilise isiku kohta, näiteks nimi, isikukood, aadress, e-postiaadress või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Nii mõnegi kliendikaardi taotlusvorm on kui põhjalik ankeet, kus küsitakse kliendilt maksimaalselt palju andmeid alates tema sünnipäevast lõpetades haridustasemeni välja. Kas seda kõike on vaja? Tegelikult ju mitte, sest vaevalt, et hakkab ehituspood sulle sünnipäevaks õnnitluskaarti saatma ja miks ta üldse peakski.
Edaspidi kehtib isikuandmete kogumisel minimaalsuse printsiip ehk et ei tohi küsida rohkem andmeid, kui teenuse osutamiseks reaalselt vaja on. See tähendab, et lihtsalt niisama igaks juhuks rohkete andmete kogumine ei ole lubatud. Selle alla kuulub ka kliendi aadressi küsimine, mis peab olema põhjendatud. Näiteks kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse laekumist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, ei tohi ta küsida isiku aadressi.
Kui seni olid isikuandmed kohati üsna kaitsetud ning andmete töötlejatele oli jäetud laiad võimalused nende kasutamiseks, siis uue määruse valguse muutub andmete kaitse sisuliselt palju rangemaks. Tõenäoliselt ei kao päriselt olukorrad, kus andmetega käiakse lohakalt ümber teadmatusest, kuid andmesubjektil ehk et inimesel, kelle kohta on kogutud andmed, on suurem sõnaõigus kaasa rääkida nende kasutamises.
Allikas: https://parnu.postimees.ee/4445339/terje-eipre-arge-mulle-enam-helistage
Eipre ABMis muutub ettevõtja jaoks uue andmekaitsemäärusega?
Peatselt kehtima hakkav andmekaitsemäärus toob mitu põhimõttelist muudatust, mis keeravad senise olukorra, kus meie isikuandmed olid tegelikult üsna kaitsetud, pea peale.
Küllap on kõik puutunud kokku juhtumitega, kus isikuandmetega käiakse tahtlikult või kogemata ringi hoolimatult. Näiteks küsib haigla registratuuri vastuvõtja patsiendile kaebuste kohta nii valju häälega, et kuuleb kogu saal või on perearsti kabinetis arvuti ekraanile lahti jäänud eelmise patsiendi ravikaart. Sage juhus on ka see, et kord kogutud isikuandmeid kasutab ettevõtja aina uute pakkumiste tegemiseks ning ignoreerib palveid mitte enam ühendust võtta.
Mis on isikuandmed?
Selleks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmeteks on inimese nimi, isikukood, aadress, võrguidentifikaator või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Neid andmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise,
töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest. Isikuandmete töötlemisega tegelevad väga mitmesugused teenustepakkujad kõikvõimalikel elualadel alates kaubandusest
lõpetades meditsiiniga. Kogutavad andmed ja nende kasutus on erinevad. Isikuandmete töötlejaks peetakse tavamõistes nende kogujat, kuid samamoodi läheb töötlemise alla ka andmete korrastamine, dokumenteerime, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine. Muide, andmete töötlemiseks loetakse isegi nende vaatamist, seega niisama huvi pärast klientide andmeid vaadata ei tohi.
Mis andmeid milleks kogutakse?
Uus määrus sätestab, et see tuleb lahti kirjutada protsessipõhiselt ning iga isikuandmetega seotud toiming ja selle eesmärk peab olema tagantjärele programmis
näha. Teatud juhtudel tuleb määrata ettevõttesse andmekaitsespetsialist, kes tunneb vastavaid õigusakte ning kontrollib andmetöötlejat nende nõuete täitmisel. Seda spetsialisti ei pea ettevõttesse eraldi palkama, vaid tema teenuseid võib ka sisse osta või koolitada mõni oma töötaja vastavalt välja. Andmekaitsespetsialist tegutseb juhtkonna tasemel, peab tundma ettevõtte struktuuri ning seda, kes, kus ja milliseid andmeid töötleb.
Praegu on väga levinud praktika, kus näiteks kliendikaardi saamiseks tuleb täita põhjalik taotlusvorm. Mõni ettevõte küsib kliendi kohta kõikvõimalikke andmeid alates sünnipäevast lõpetades haridustaseme ja laste arvuni välja. Edaspidi kehtib isikuandmete kogumisel minimaalsuse printsiip ehk et ei tohi küsida rohkem andmeid, kui teenuse osutamiseks reaalselt vaja on. See tähendab, et lihtsalt niisama igaks juhuks kliendi aadressi küsida ei tohi. Näiteks kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse laekumist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, ei tohi
ta küsida isiku aadressi. Kõnekäänd ütleb, et ka vaikimine on nõusolek, kuid andmekaitsemääruse valguses on see täpselt vastupidi. Isikuandmete töötleja peab suutma tõestada, et ta on andmed saanud inimese nõusolekul määratud tegevusteks ning ta ei tohi kasutada neid muuks tegevuseks isegi mitte juhul, kui klient pole seda keelanud. See tähendab, et kui keegi on tellinud endale
ajalehe ning ei ole andnud nõusolekut samale kontaktaadressile saata uudiskirju, siis ei tohi pakkuja seda ka teha.
Unustatud kliendid
Üks olulisemaid muudatusi määruses on säte, mis ütleb, et kui klient tahab olla unustatud, siis teenusepakkuja peab seda austama. Paljudele on tuttavad olukorrad, kus andes mingil põhjusel oma kontaktid mõnele ettevõttele, tabab inimest sealt lõputu pakkumiste laviin, mida ei peata isegi pidev äraütlemine ja palumine, et ärge rohkem tülitage. Uue määruse järgi peab andmetöötleja kustutama subjekti andmed, kui isik on seda palunud.
Allikas: äripäev 19.03.2018