Eipre ABPankrotiavalduse esitamise kohustus koroonaõiguse ajal
Riigikogu võttis koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmena 20. aprillil vastu seaduse, mille raames täiendati pankrotiseadust §-ga 193-2.
Riigikogus vastu võetud seaduse kohaselt pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja arvestamine eriolukorra ajal ja kaks kuud pärast selle lõppu küll peatub, kuid avalduse esitamist ei keelata. Samuti peatub pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud tagasivõitmise tähtaegade kulgemine. Seega ei arvestata seda aega tagasivõitmise hagide esitamise tähtaja kulgemise sisse.
Eelnõu valmistati ette ja menetleti riigikogus kiireloomulisena vähem kui kuuga ja tavapärast kooskõlastusmenetlust sellele ei eelnenud. Hea meel on tõdeda, et riigikogus jõuti eelnõusse süveneda ja pankrotiseaduse muutmise eelnõusse sissekirjutatud riskid maandada.
Valitsuse riigikogule esitatud eelnõu kohaselt oleks kohtutel keelatud võtta menetlusse võlausaldaja (v.a võlgniku töötaja) esitatavaid pankrotiavaldusi nii väljakuulutatud eriolukorra ajal kui ka kaks kuud pärast selle lõppemist. Samuti ei oleks olnud pankrotiavalduse esitamise kohustust pankrotivõlgnikul.
Eelnõu seletuskirjast aimdus eelnõu algataja soov lükata edasi kohtute töökoormuse oluline tõus pankrotiavalduste menetlemisel.
Koja kutsekogu juhatus juhtis tähelepanu, et kavandatud kujul võivad võlausaldajate huvid saada suuresti kahjustatud, ning tegi ettepaneku peatada ka mitmete pankrotimenetluslike, sh tagasivõitmise tähtaegade arvestamine. Mõnedki juristid võtsid ajakirjanduses sõna ning kritiseerisid pankrotivõlgnikele ajutise puutumatuse andmist.
Toetati ka Koja kutsekogu juhatuse seisukohta, et reeglina maksejõuetuse probleemid pigem süvenevad kui mööduvad, ja mida varem rakendatakse võlausaldajate kaitseks vajalikke meetmeid, seda parem ning seda suuremas osas saavad samuti eriolukorra tõttu rasketes majandusoludes olevate võlausaldajate nõuded rahuldatud.
Loe pikemalt: https://www.rup.ee/meistri-eri/tuleks-v-imaldada-lihtsustatud-saneerimine
Eipre ABEndise Tallinna abilinnapea pankrotimenetlus lõppes raugemisega
Harju maakohus lõpetas endise Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli pankrotimenetluse raugemisega, kuna kokku ligi 150 000 euro eest rahuldamata nõuete täitmiseks vara polnud, kirjutab Äripäev.
Mutli pankrotihalduriks olnud Terje Eipre sõnul puudus võlgnik Mutlil pankrotivara ning, et Mutli oli kogu pankrotimenetluse aja töötu, polnud pankrotihalduril võimalik teha ka väljamakseid võlausaldajatele, tasuda pankrotimenetluse kulusid ning kohus lõpetas seetõttu menetluse raugemise tõttu.
Mutli võlausaldajatel on rahuldamata nõudeid summas 147 543 eurot.
Loe pikemalt Äripäevast.
Eipre ABVandeadvokaat Terje Eipre valiti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimeheks
Käesolevaga teavitame, et vandeadvokaat Terje Eipre valiti 10.07.2020 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralisel ameti- ja kutsekogul valimisel kutsekogu esimeheks.
12.08.20 toimunud koja eestseisuse koosolekul valiti koja esimeheks ametikogu esimees Arvi Pink ning aseesimeheks kutsekogu esimees Terje Eipre.
Eipre ABOsaühingutel on edaspidi võimalik osasid lihtsamalt võõrandada
1.augustil jõustus äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingutel edaspidi lihtsamalt osasid võõrandada.
Kui mai lõpust ei pidanud osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing olema enam notariaalselt tõestatud, siis alates 1. augustist on vähemalt 10 000 euro suuruse osakapitaliga osaühingutel võimalik loobuda ka osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest.
Muudatus annab osanikele suure paindlikkuse osade tsiviilkäibe lihtsamaks ja kiiremaks korraldamiseks ja loob sellega paremad võimalused Eesti ettevõtetesse investeerida. Osaühingu põhikirjas tuleb edaspidi selle tarbeks ette näha käsutustehingu notariaalse vormi nõudest loobumine ja vorm, milles tuleb tehing teha. Seaduses sätestatud minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.
Põhikirjas vastava muudatuse tegemiseks peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Olemasoleva osaühingu põhikirjas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek. Seega ei saa vastavat muudatust teha enamuse otsusega, vaid tegemist peab olema kõigi osanike valikuga.
Osaühingu registrikaardile kantakse märge, et osaühing on loobunud osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest. Märge aitab paremini tagada tehingupoolte huve, kuna see võib olla osa omandajale olulise tähendusega info enne tehingu tegemist ja mõjutada tema otsust.
Teisalt suureneb sellega ka osanike enda ja juhatuse vastutus. Juhatusele hakkab kehtima üldine kohustus teatada äriregistrile viivitamata muudatustest osanike andmetes. Kui osa võõrandamise tehingu notariaalsel tõestamisel jõuavad muudatused osanike andmetes äriregistrisse eelkõige notari kaudu, siis käsutustehingu vorminõudest loobunud osaühingutel on see kohustus juhatusel. Lisaks pannakse ka osanikele endale kohustus viivitamata teatada juhatusele osanike andmetes toimunud muudatustest.
Samuti jõustus osa väikseima nimiväärtuse muudatus. Osa väikseim nimiväärtus väheneb ühelt eurolt ühe sendini, et tagada suurem paindlikkus osade suuruse määramisel. Muudatus on vajalik eelkõige osaühingutele, kes soovivad oma töötajatele või juhtkonna liikmetele jagada osalusoptsioone või kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis. Osa väiksem nimiväärtus võimaldab osa omandajale väljastada täpse osa ning seda ei pea ümardama üles- või allapoole täisarvuni, nagu kehtiv seadus nõuab.
Loe veel: https://www.just.ee/et/uudised/osauhingutel-edaspidi-voimalik-osasid-lihtsamalt-voorandada
Eipre ABÜldkoosolekul saab edaspidi kasutada e-lahendusi
„Viimastel nädalatel oleme ilmselt kõik kogenud, et koosolekut on võimalik pidada kodust lahkumata ja füüsiliselt kokku tulemata,“ lausus justiitsminister Raivo Aeg. „Kõige olulisemaks muudatuseks täna vastu võetud seaduses ongi juriidilise isiku koosoleku mõiste ümbermõtestamine. Koosolekul elektrooniline osalemine võrdub edaspidi koosolekul füüsilise osalemisega,“ selgitas ta.
Elektrooniliste võimaluste kasutamine laieneb küll kõigile juriidilistele isikutele, kuid sõltub iga konkreetse ühingu enda soovidest ja võimekusest neid kasutada. Oluline on, et e-lahenduste kasutamisel kehtivad kõik senised üldkoosoleku pidamise reeglid ja osanikud, aktsionärid ning liikmed peavad saama ka virtuaalsel koosolekul kõiki oma õigusi teostada.
Osaühingutel ja aktsiaseltsidel muutub enne koosolekut hääletamine vormivabaks ehk ühing saab ise põhikirjaga paika panna, millisel viisil on võimalik enne koosolekut hääletada. Ainsaks tingimuseks on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mis peaks vajadusel tõendama, kes millisel viisil hääletas.
Aktsiaseltsidele ja sihtasutuste nõukogudele tekib lisavõimalusena õigus võtta otsuseid vastu kirjalikult koosolekut pidamata. Tulundusühistud saavad samuti õiguse teha otsuseid ilma koosolekuta seadusest tulenevalt ja ei pea seda võimalust enam eraldi põhikirjas ette nägema.
Mittetulundusühingutel on edaspidi võimalik otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta häälteenamusega. Varem oli vajalik kõigi liikmete nõusolek, mis sellisel viisil otsuste tegemise praktiliselt võimatuks muutis. Samuti kaotatakse mittetulundusühingute ja korteriühistute kohustus saata registripidajale koosolekul osalenute allkirjadega nimekiri paberil, mida varasemalt tuli teha ka juhul, kui kandeavaldus ise esitati elektrooniliselt.
Korteriühistutel täpsustatakse otsuse koosolekuta vastu võtmise tingimusi ja lisatakse minimaalne seitsmepäevane tähtaeg, mis tuleb korteriomanikele anda oma seisukoha esitamiseks. Samas ei ole enam vaja, et otsuse poolt oleks üle poole kõigist häältest, selle asemel lähtutakse seaduses või põhikirjas ette nähtud kvoorumist, mis on vajalik koosolekul otsuse tegemiseks. Samad tingimused hakkavad kehtima ka mittetulundusühingute jaoks.
Kuna eriolukorrast tingitud piirangud ei ole võimaldanud siiani koosolekuid pidada ja seadusega loodavate muudatuste kasutusele võtmine vajab aega, pikendatakse korteriühistute ja mittetulundusühingute juhatuse liikmete volituste tähtaegu ning kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruande esitamise tähtaega sellel aastal 31. oktoobrini.
Lisaks saavad need korteriühistud ja mittetulundusühingud, kellel on põhikirjas säte, mis nõuab otsuse vastu võtmiseks ilma koosolekuta kõigi liikmete nõusolekut, sellest ajutiselt kõrvale kalduda ja lähtuda 31. oktoobrini seaduses ette nähtud häälteenamuse nõudest.
Lihtsustamaks ja kiirendamaks keerulises majanduslikus olukorras kapitali kaasamist, jõustatakse osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse vormi nõude kaotamise sätted koos koosolekute pidamise muudatustega.
Eelnõu on tõhusa koostöö tulemus väga mitmete huvigruppide (Eesti Advokatuur, Nasdaq Tallinn AS, mittetulundusühing FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda MTÜ, Eesti Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Liit, Eesti Juristide Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kirikute Nõukogu), ühinguõiguse revisjoni töörühma ning Justiitsministeeriumi vahel.
Link: https://www.just.ee/et/uudised/uldkoosolekul-saab-edaspidi-kasutada-e-lahendusi
Eipre ABMida teha, kui ettevõtte tulevik tundub sünge ja kimbutavad makseraskused?
Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraksustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha. Kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse?
Vabariigi Valitsus on välja töötanud mitmeid toetusmeetmeid raskustesse sattunud ettevõtete jaoks ning kindlasti on nendest paljudele abi ja kõik meetmed tuleks esmalt üle vaadata. Kui aga need ei aita?
Ettevõtte toimivana hoidmiseks on kindlasti oluline üle vaadata kulude ja tulud suhe, et oleks võimalik planeerida edasisi pikemaajalisi tegevusi. Kui raskused on juba väga suured ning pole ette näha, et olukord lähiajal muutuks, siis saab taotleda kohtu kaudu saneerimismenetluse algatamist.
Mis menetlus on saneerimine ning miks ta erineb pankrotimenetlusest?
Saneerimise eesmärgiks on leida lahedus ettevõtte majandusolukorra lahendamiseks. Saneerimises ajal saab ettevõtja kohtult ajutise kaitse võlausaldajate nõuete vastu. See periood ei ole mõeldud selleks, et vaadata kuidas läheb, vaid selleks, et ettevõtte juhtkond koostab saneerimiskava, mille peavad omakorda heaks kiitma võlausaldajad. Kohus määrab ettevõttele saneerimisnõustaja, kes on objektiivne n.ö kõrvalseisja, kes aitab koostada saneerimiskava ja suhtleb võlausaldajatega nõuete ümberkujundamise küsimustes, koostab arvamuse saneerimiskava kohta, jms. Kohus võib kinnitada ka äriühingu poolt soovitava kogemustega saneerimisnõustaja.
Mis asi on saneerimiskava? Saneerimiskava on kirjeldus, kuidas ettevõtte kavatseb taastada ettevõtte kasumliku tegutsemise ja kuidas, sh millises ulatuses ja aja jooksul, tasutakse võlausaldajate nõuded. On oluline mõista, et mõnikord on saneerimisega võlausaldajatel võimalik saada tagasi rohkem raha, kui pankrotimenetlusega. Kui võlausaldajad saneerimiskava ei kinnita siis tavapäraselt kuulutatakse välja ettevõtte pankrot ning algab pankrotimenetlus.
Pankrotimenetluses ei pruugi olla veel ettevõtte lõpp, vaid ka pankrotimenetluses on võimalik ka läbi ettevõtte tervendamise ettevõte n.ö päästa, kuid seda on esinenud väga vähestel juhtudel. Pankrotimenetluses on võimalik pakkuda võlausaldajatele kompromissi, mis on rohkem levinud variant. Selleks tuleks võlgnikul koostada kompromissettepanek ja esitada kinnitamiseks võlausaldajatele.
Saneerimine ja pankrotimenetlus on mõlemad maksejõuetusmenetlused. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine (va. kompromissi puhul) ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele, kuid saneerimismenetlus on rohkem suunatud ettevõtte säilitamisele ja ettevõtja huvide kaitsmisele.
Riigikohus on ühes saneerimist puudutanud lahendis andnud mõista, et saneerimismenetluses võib põhimõtteliselt maksta võlausaldajatele välja ka väiksema summa, kui võlausaldaja saaks võimalikus pankrotimenetluses. Üldine statistika puudub, et kui palju ühes või kui palju teises menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kuid hinnanguliselt võiks öelda, et saneerimises olevate ettevõtete puhul kaetakse 50-100% sissenõudjate nõudeid ning pankrotimenetluses hinnanguliselt kuni 40%.
Mis on juriidilise isiku pankrot?
Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud püsiv maksejõuetus.
Kehtib eeldus, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3), see tähendab seda, et äriühingu netovara ei ole 6 kuu jooksul vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Kui äriühingu netovara ei ole vastanud 6 kuud seaduses sätestatud nõuetele, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega (PankrS § 1 lg 3 mõttes) ja pankrotiavaldust esitama kohustatud isikul on võimalik see eeldus ümber lükata, kui ta kohtule esitab positiivse tulevikuprognoosi, et objektiivselt on võimalik hinnata, et järgmise 12 kuu jooksul võlgniku tulevikustsenaarium paraneb.
Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Pankrotiavalduse esitamise kohustuse lasumine juriidilise isiku igal liikmel eraldi tuleneb ka PankrS § 13 lg-st 4, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatus või seda asendava organi iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Kui juriidilise isiku üks juhatuse liikmetest on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitnud, laieneb nimetatud täitmine ka teistele juhatuste liikmetele, st. avaldust mitteesitanud juhatuse liikmed ei pea eraldi avaldust esitama.
Pankrotimenetluse algatamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus koos võlanimekirjaga (PankrS § 13) kohtusse. Avalduses tuleb esitada ka seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri, milles on ära toodud võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.
Siit nähtub, et võlgnik peab olema vähemalt ise veendunud, et ta ei tule enda kohustustega toime ning ei suuda oma majanduslikku olukorda ka mõistliku aja jooksul parandada ning teab täpselt, millised varad ja kohustused tal on.
Peale avalduse esitamist algatab kohus pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri.
Ajutine pankrotihaldur koostab kirjaliku aruande, milles ta selgitab välja vara, kohustused, kontrollib, kas pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud, teeb kindlaks täitemenetlused, maksejõuetuse põhjuse, jms. Juhul, kui ajutise halduri analüüsi käigus siiski selgib, et ettevõtte vahenditest ei piisa pankrotimenetluse läbi viimiseks, siis pankrot raugeb, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti kohtu määratud summat edaspidiste menetluskulude katteks.
Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?
- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande koostamisega pankrotihalduri poolt.
Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.
Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.
Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks.
Kui tulevik tundub sünge, tuleks pöörduda meie poole, et koos leida Teie äriühingule sobivaim lahendus. Koos saab otsustada, kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse. Kui on seaduslikult käitutud ning pole eelistanud ühtesid sissenõutavaks muutunud nõudega võlausaldajaid põhjendamatult teistele, siis võib halval ajal esitada rahuliku südamega pankrotiavalduse ning parematel aegadel alustada uut tasuvamat äri.
Loe ka: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2020/03/31/mida-teha-kui-ettevotet-kimbutavad-makseraksused
Eipre ABKurikuulus endine Tallinna abilinnapea sipleb suurtes võlgades
Paljudele võlausaldajatele kokku vähemalt 100 000 eurot võlgu oleva kunagise Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ettepanekul kuulutas Harju maakohus tema pankrotiistungi kinniseks, kirjutas Äripäev.
Ajutise pankrotihalduri Terje Eipre arvamuse kohaselt on Mutlil kohustusi vähemalt 100 000 eurot paljude võlausaldajate ees. Samuti ei maksa Mutli Eipre sõnul elatist.
Lisaks on Mutli töötu ja vara tal sisuliselt puudub. “Vara tagasivõitmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus,” ütles Eipre.
Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6869580/kurikuulus-endine-tallinna-abilinnapea-sipleb-suurtes-volgades
Pikemalt Äripäevas: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/01/09/volgades-sipleva-ekspoliitiku-jaanus-mutli-pankrotiistung-kuulutati-kinniseks
Eipre ABPankrotihalduri avaldus: võlgade tasumine pensionirahaga ei ole halb mõte
Pensionisammastesse kogutud raha eest võlgade tasumine oleks paljudele inimestele suureks abiks, leiab oma repliigis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimees Terje Eipre.
Viimastel nädalatel on avaliku arutelu alla võetud valitsuserakondade plaan muuta pragune kohustuslik pensionisammas (II sammas) vabatahtlikuks. Mõistetavalt põrkub selles teemas mitu vaadet – riiklik, pensionifondi pidaja ja üksikisiku vaade.
Tõdedes, et kavandatava muudatusega võib kaasneda mitmeid majanduslikke, finantsilisi ja sotsiaalseid riske nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus, hämmastab mind mitmete investorite halvakspanu inimestele tekkivasse võimalusse kasutada pensionifondi kogunenud raha nõuete rahuldamiseks.
Puutun pankrotihaldurina igapäevaselt kokku laostunud kaaskodanikega, kelle vastu on algatatud pankrotimenetlus või läbitakse kohustustest vabastamise protsessi. Need on väga valulised protsessid, kus võlgnik on võtnud endale ülejõu käivaid kohustusi ning teinud valesid samme varaga ümberkäimisel. Sõltumata konkreetsetest asjaoludest on üldpildiks raha ja muu varata üksikisik, kes on sageli ka töövõimetu.
Võlgniku peamiseks ülesandeks kohustustest vabastamise menetluse ajal on tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Sageli seda ülesannet täita ei suudeta ega suudeta ka muul viisil vähendada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi.
Eelkirjeldatud juhul oleks füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule oma eluga edasiminekuks suureks abiks, kui tal oleks võimalik võtta välja kohustuslikku pensionisambasse kogunenud raha ja katta selle arvelt oma kohustusi.
Praegu selline võimalus puudub.
Kui aga võlgnik ei ilmuta rahaliselt väljenduvat tulemuslikkust kohustuste täitmisel, võib kohus jätta ta kohustustest vabastamata. Sageli tähendab see inimese panemist kuni surmani kestvasse kitsikusse.
Leian, et teatud juhtudel võiks kohustuslikku pensionisambasse kogunenud raha kohustuste täitmiseks kasutamise tingimusi leevendada küll.
Loe lähemalt: https://tehnika.postimees.ee/6784548/pankrotihalduri-avaldus-volgade-tasumine-pensionirahaga-ei-ole-halb-mote
Eipre ABKuidas panna püünis trikitavale kameeleonile?
Levinud suhtumine, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, peab muutuma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev leiab, et riigikohtu otsus, mis puudutas Tallinki võitlust riigikohtus võla kättesaamiseks pankrotistunud ja kesta vahetanud transpordiettevõttelt, puhastab ärikeskkonda, omades ennetavat mõju skeemitajate suhtes. Niisugused otsused annavad lootust, et võlausaldajate ees olevatest kohustustest hoidumine muutub ka ettevõtjate seas taunitavaks.
Äripäev kirjutas reedel mullu pankrotistunud firmast Applaford ES Transport & Logistics, mis jättis maha 16 467 138 euro ja 44 senti võlgu. Äritegevus ja veokite omandiõigus kanti üle Applaford Transpordile. Nüüd kannab kurikuulsa firmade likvideerija kontrolli alla läinud ettevõte nime Luberizi Rugombo OÜ. Käive tänavuse viie kuuga on 480 eurot, makse ei maksta. No comments! Tallink läks ometi oma võlga välja nõudma ja hoolimata madalamate astmete vastupidistest otsustest ja kostja kaitse juriidilistest kurvidest leidis riigikohus, et vastutuse eest ei saa põgeneda. Laevafirma esindanud advokaat taotles kohtusse pöördudes hagi tagamist, mille tulemusel ettevõtte varad arestiti.
Niisugust ettevõtet võiks piltlikustades võrrelda kameeleoniga, roomajaga, kes ronib lehestikust oksale ja vahetab vastavalt keskkonnale värvi eesmärgiga jääda ohtudele märkamatuks. Kohtuvaidluses tuvastati, et ka ettevõtluses jääb kameeleon jääb ikkagi selleks samaks kameeleoniks, sõltumata sellest, kas ta on roheline või pruun, ajades endist viisi oma kameeleoniasju – püüdes putukaid ehk siis ajades äri.
Põhiolemus, identiteet säilivad ning sõltumata juriidilistest mängudest saab selle tuvastada. Ning võlgnik peab võtma vastutuse enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Riigikohtu otsuse kohaselt piisab sellest, kui juhid, osanikud ja kontaktandmed kattuvad ning võlgnikult ostetud varaga jätkatakse tegevust sarnasel tulutooval viisil. Ehk siis – oluline oli sama majandustegevus.
Kohustused tuleb täita
Ettevõtlusvabadus on kahtlemata väga oluline. Paraku võtavad selle sageli kaitsekilbiks, kui teemaks on võimalikud sahkerdajate või kameeleonide äri- ja ettevõtluskeelud, just need, kes vastutuse eest pageda üritavad. Äripäev leiab, et seda õigust ei saa teostada teisi samas majanduskeskkonnas toimivate isikute õigusi rikkudes. Kohustused võlausaldajate ees tuleb täita.
Nii-öelda firmade matmisega seotud varjukülgedest on Äripäev viimasel ajal mitmel korral kirjutanud. Ettevõtja Teet Järvekülg soovitas leheveergudel pseudolikvideerimise puhul sisse seada piirangud: kui müüdava ja omandava ettevõtte aruandlus korras pole, siis tehingut teha ei saa. Pankrotihaldurite Koda on viidanud, et võlausaldajate õiguste paremaks kaitsmiseks vajaksid pankrotiseadus ning äriseadustik reformi. Koja kutsekogu esimees Terje Eipre on viidanud, et ettevõtjate suhtumine on praegu sageli selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.
Kuigi kõnealune riigikohtu lahend pole esimene pretsedent, vaid veel üks ettevõtte ülemineku kriteeriume täpsustava ja sisustava lahend, tuleb seda pidada siiski oluliseks. Just hoiakute ümberkujundamise mõttes, mis on Äripäeva meelest eriti tähtis. Veepiisad kulutavad lõpuks augu kivisse.
Allikas: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2019/09/02/kuidas-panna-puunis-trikitavale-kameeleonile
Eipre ABYacarambatamine ei tohi jääda karistuseta
Äripäevas ilmunud artikkel “Firmamatja tegi skandaalsest ehitusfirmast Zosimbly Yacaramba” näitab selgelt olukorda, mida ei saa kuidagi tolereerida ning selliste situatsioonide vältimiseks peab kasutusele võtma selged sammud, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kutsekogu esimees Terje Eipre.
Koda on korduvalt rõhutanud, et pankrotiseadus ning äriseadustik vajavad reformi, et ettevõtluses toimivad nn skeemitajad ei saaks karistamatult teha tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajaid. Eeltoodud valdkonnas tuleb luua selgeraamilised reeglid, et JOKK-skeemitamine poleks nii lihtne ja justkui äri osa.
Kojale teadaolevalt on kohe-kohe lõppemas ühinguõiguse ja maksejõuetuse revisjon, kus koda on andnud sisendi, kuid meil pole ülevaadet, kas ning milliseks kujuneb seaduseelnõu ning kas probleemid saavad seal selgema lahenduse.
Koda on selleks, et rääkida kaasa seadusloomes, sest meie liikmed on kõik tegutsevad pankrotihaldurid, kes oma igapäevatöös näevad, milliseid seadusi tuleb muuta, et „otsad liiva“-olukordi ei tekiks. Räägime seadusandja ja avalikkusega, oleme vahelüli, kes jälgib, et maksejõuetusmenetlus oleks korrektne nii seadusandja kui ka inimese poolt vaadatuna. Rõhutame, et kui on võlgnik, siis on alati ka võlausaldaja. Ehk siis keegi vajab seda raha, mis võlgu ollakse, ning me ei tolereeri käitumist, kus vara viiakse välja ning alles jäävad vaid võlad.
Pankrotihaldurid tunnustavad riike, kes on astunud pankrotihaldurite taotlusel jõulisemaid samme ja alustanud skeemitajate suhtes kriminaalasju. Pankrotihaldurid on oma menetlustes näinud tihti olukordi, kus pankrotistunud ettevõtja või füüsiline isik püüab teha meeleheitlikke tehinguid, et viia vara välja, kuid sellega kahjustab ta selgelt võlausaldajate huve.
Ettepanekud skeemitamise vältimiseks
Pankrotihaldurid on teinud hulgaliselt õigusloomelisi ettepanekuid ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Muu hulgas oli üheks ettepanekuks, et osakapitali sissemakseta asutatutud ettevõttete puhul oleks õigus pankrotihalduri kulud katta sissemaksmata osakapitali arvel. Kuna ilma osakapitali sissemakseta on Eestis loodud päris palju ettevõtteid, siis tagaks selline käsitlus, et taolise pankrotistunud osaühingu puhul oleks võimalik osamakse sissemaksu summat sisse nõuda vastutavalt isikult, kelleks kohus saab määrata kas juhatuse liikme või osaniku.
Oleme seisnud selle eest, et õigusloomes tuleks tähelepanu pöörata ka asjaolule, et pahatahtlikult äriühingu maksejõuetuse enam kui kolmel korral põhjustamisel tuleb ajutisel halduril esitada kohtule ettepanek ärikeelu rakendamiseks juhatuse liikme suhtes. Ajutine haldur märgib oma aruandes, kas maksejõuetuse põhjus on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu. Ärikeeldu kohaldatakse, kui on alust arvata, et isik on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega toime kuriteo, kuid teda ei ole selles veel süüdi tunnistatud (peab olema põhjendatud kuriteokahtlus) ja tema puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi kuritegusid.
Riigikohus on korduvalt leidnud, et ärikeelu määramine ei ole kohtu suvaotsus. Ärikeelu kohaldamise alused tuleb määruses ära märkida, samuti tuleb põhjendada ärikeelu kohaldamise vajadust ja isiku karistamine eeldab, et ta oleks toime pannud õigusvastase ja süülise teo. Olukorras, kus ühe isiku puhul on kohus vähemalt kolmel korral teinud märkuse maksejõuetuse pahatahtliku põhjustamise kohta, tuleks isiku suhtes rakendada ärikeeldu (PankrS § 91 lg 2).
Suurim probleem on pankrotimenetluste raugemine
Pankrotihaldureid ei ole Eestis palju ja ka pankrotimenetlusi ei ole meil palju – aastas umbes 400. Samas on pankrot ettevõtlusega paratamatult aeg-ajalt kaasas käiv nähtus ning pankrotihalduri amet on töö nagu iga teinegi. Raugevad pankrotimenetlused on juhtumid, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja, kuid see lõpeb raugemisega vara puudumise tõttu. Sellisel juhul jääb rahata nii võlausaldaja kui ka pankrotihaldur, kes jääb töötasuta. Praegu on sätestamata reeglid, kuidas selliste olukordade puhul pankrotihalduri töö tasustatakse. Leiame, et taolises olukorras tuleks panna vastutus äriühingu juhatuse liikmele.
Vale eeldus on, et pankrotihalduri ameti esindajad tegutseksid vaid õhinapõhiselt (halduri tasud on muutmata 2006. aastast – 397 eurot). Rääkimata sellest, et kui haldurite töö tasustamine oleks motiveerivam, paraneks ka ettevõtluskliima – meil oleks vähem allavoolu lastud ettevõtteid ja pika ninaga jäänud võlausaldajaid. Küllap pikapeale hakkaks paranema ka ettevõtjate suhtumine, mis praegu paraku on selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.
Olukorda saaks parandada teiste riikide eeskujul. Näiteks Soomes on loodud pankrotiombudsmani ehk maksejõuetuse institutsioon, kes võtab kahtlasemad pankrotiasjad süvendatud uurimisele riiklikul rahastamisel. Seeläbi tagatakse, et pankroti põhjuste uurimine toimub ka juhul, kui pankrotivõlgnikul üldse vara ei ole. Nii tagatakse võimalus, et pahatahtlikud pankrotimeistrid ei pääse vastutusest. Selles suunas on ka Eestis hakatud tegutsema.
Ombudsman ehk maksejõuetuse institutsioon
Tänane olukord, kus pankrotimenetluse raugemisega vabanetakse vastutusest, suurendab karistamatuse tunnet juhatuse liikmete seas ja raugemise põhjustamine on muutunud omaette eesmärgiks. Eesti maksejõuetusmenetluste peamised tunnusjooned on raugemiste suur hulk, menetluse ebamõistlikult pikk ajaline kestus, väike väljamaksete protsent II järgu võlausaldajatele, märkimisväärselt suur pandiga tagatud nõuete rahuldamise määr, menetluse majanduslike näitajate märkimisväärne erinevus suur- ja väikeettevõtjate puhul ning väikeettevõtjate suur osakaal pankrotistunud ettevõtete hulgas.
Võlausaldajatele oleks parim lahendus luua ka Eestisse pankrotiombudsmani institutsioon. Näiteks Soomes toimib see institutsioon juba aastaid ning on olnud äärmiselt tõhus. Ka Eestis on hakatud sellele mõtlema, et luua ka meil ombudsmani institutsioon. Koda on seisukohal, et pankrotiombudsmani institutsioon peaks paiknema koja juures, sest kotta kuuluvad kõik pankrotihaldurid ning kojal on suurim teadmiste kontsentratsioon selles valdkonnas.
Mis on pankrotiombudsman? Ombudsman kontrollib, kas on tehtud tehinguid vara varjamise või ettevõttest välja viimise eesmärgil. Juhul, kui ombudsman leiab, et pankrotivaraga on käitutud ebakorrektselt, võib ta oma seisukohast teavitada pankrotihaldurit ja võlausaldajaid ning kui vaja, siis ka vastavaid ametiasutusi. Tal on õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda, et pankrotihaldur oma kohustusi täidaks, või esitada taotlus vabastada haldur oma ülesannete täitmisest.
Ombudsmani institutsiooni eesmärk on eelkõige võtta üle raugenud pankrotiavalduste menetlus, vajadusel tagada riiklik rahastus ning lõpptulemusena võita vara pankrotivara hulka tagasi ja võtta vajadusel oma kohustusi rikkunud või kuriteo sooritanud juhtorgani liikmed vastutusele. Pankrotiombudsmani põhiülesanne on järelevalve varatute pankrotimenetluste üle ning raugemisega lõppevate pankrotimenetluste kontrollimine, tegelemine tagasivõitmistega ja vajadusel menetluste rahastamine, mis tagaks pankrotimenetluse suurema usaldusväärsuse.
Pankrotiombudsmanil oleks õigus ja võimalus rakendada tõhusamaid meetmeid pankrotistunud ettevõtte varade põhjalikumaks auditeerimiseks, et tuvastada võimalikult palju realiseeritavat vara ja suurendada seeläbi võlausaldajate nõuete tasumise võimalusi.
Allikas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/06/11/koda-ei-tolereeri-pankrotimenetlustes-skeemitamist