Eipre ABKas Indrek Särjele sai saatuslikuks knopka Mart Helme laubal?
Kaks aastat tagasi Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast välja visatud Indrek Särg, EKRE Tartu piirkonna endine juht, nõuab kohtus erakonnast väljaheitmise tühistamist.
Kohtuvaidlus on algusjärgus. Esimesel istungil Harju maakohtus arutati peamiselt vormitehnilisi küsimusi. Aga kuulda sai ka mõnd EKRE etteheidet Särjele.Kui Särg oli Tartu piirkonna juht, oli keegi kontori koridoris oleval infotahvlil Mart Helme plakatil Helme lauba sisse surunud knopka. Särg tõrjub süüdistust: kuna infotahvel oli läbikäidavas koridoris, võis knopka Helme laubale torgata ükskõik kes.
Samuti süüdistati Särge selles, et keegi oli partei Tartu kontori majaseinale kirjutanud „Fuck EKRE!“ ning Särg ei koristanud grafitit piisavalt kiiresti ära. Lisaks ei suutnud Särg küllalt kiiresti menetleda mõninagid parteisse sisseastumise avaldusi.Nende süüdistuste sisulise arutamiseni kohtuistungil ei jõutud. EKRE esindaja andis kohtus mõista, et erakonnal on Särjele veel lehekülgede kaupa etteheiteid, kuid neid veel ei avatud.
Eipre ABAsendustäitmine ja sunniraha
Sunniraha rakendamine on võimalik ligi 130 seaduse alusel. Selle kohaldamine eeldab asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) kohaselt eelnevat ettekirjutust, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Samuti peab sunnirahale eelnema hoiatus.
Hoiatust ei maksa jätta tähelepanuta
Kirjeldatud mitmeastmeline menetlus ei sobi vahetu ohu situatsioonides. Paljudel juhtudel nõuab konkreetne situatsioon korrakaitseorgani kohest tegelikku sekkumist, et kõrvaldada ohuolukord.
Ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Selle täitmist nõutakse juhul, kui adressaadi tegevuses esineb näiteks maksukorralduse seaduse, tuleohutuse seaduse või andmekaitseseaduse alusel rikkumine, mida on võimalik kõrvaldada.
Haldusorganil tuleb sunnivahendit rakendada, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sunniraha kohaldamist võivad rakendada asutused, kellel on haldusakti väljaandmise õigus, kuivõrd täitekorralduse võib välja anda vaid haldusorgan.
Sunnivahendi rakendamisele eelnevalt tuleb haldusorganil teha adressaadile kirjalik hoiatus, milles sisaldub viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; kuupäev, milleni on aega ettekirjutus täita; sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; koostamise kuupäev.
Ettekirjutuse tähtaegsel täitmata jätmisel on haldusorganil lubatud rakendada sunnivahendit, väljaarvatud ATSS-is toodud erandite puhul (näiteks kui ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks).
Kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama muu hulgas kinnitust, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama, ning rakendatava sunnivahendi.
Seadus paneb paika summa
Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Sunniraha ülemmäära sätestab konkreetne seadus, näiteks:
- tuleohutuse seaduse kohaselt on päästeameti, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti, transpordiameti, kaitseministeeriumi ja keskkonnaameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 3200 eurot;
- maksukorralduse seaduse kohaselt on maksu- ja tolliametil (MTA) töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest võimalik määrata sunniraha kokku summas 3 300 eurot;
- maksukorralduse seaduse kohaselt on MTA-ll deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata jätmise eest võimalik määrata sunniraha kokku summas 3 300 eurot;
- maksukorralduse seaduse kohaselt on maksu- ja tolliametil teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest võimalik määrata sunniraha kokku summas 2 640 eurot;
- keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on keskkonnaameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär ülemmääras 32 000 eurot;
- andmekaitse seaduse kohaselt on andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 20 000 000 eurot.
Sunnivahendit ei rakendata mitte järgneva karistusena selle eest, et hoiatuses ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ettekirjutust ei täidetud, vaid ennetava eesmärgiga sundida adressaati ettekirjutust viivitamata täitma, et puuduks vajadus adressaadi suhtes uuesti sama või mõnda muud sunnivahendit rakendada (Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2009 otsus nr 3-08-118, p 10.).
Vahetu oht ei lase viivitada
Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt. Seda nimetatakse asendustäitmiseks.
Kolmas isik võib täita adressaadi kohustuse ka eelneva teabe andmiseta. Asendustäitmist on lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata. Asendustäitmise kulud (haldusorgani kulud, kolmandatele isikutele makstav tasu ning hüvitis isikule, kellele on õiguspäraselt tekitatud kahju asendustäitmist rakendades) tuleb tasuda esialgsel adressaadil.
Lõpetuseks
Sunniraha rakendamise eesmärk on sundida adressaati täitmaks seaduse alusel pandud kohustust ning juhul, kui ilmneb vahetu oht, on haldusorganil õigus adressaadi eest kohustus täita. See annab haldusorganile kaalutlusotsuse, millisel juhul on tegemist vahetu ohu olukorraga ning millisel juhul piisab sunniraha määramisest.
Loe veel: https://www.rup.ee/meistri-eri/asendustaitmine-ja-sunniraha
Eipre ABKelle huvides muudeti pankrotiseadust?
Vabariigi President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mida justiitsministeerium on valmistatud ette juba 2015. aastast alates. Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud erinevad ja see jookseb läbi ka Riigikogus 16. detsembril heaks kiidetud pankrotiseaduse muudatustest.
Tähtsamad muudatused
Olulisemate muudatustena pankrotiseaduses toon esile füüsiliste koosolekute osakaalu vähenemise pankrotimenetluses, pankrotivõlgniku mittekonstruktiivse käitumise võimaluste ahenemise, pandipidaja positsiooni tugevnemise ning pankrotihalduri töökorralduses ja tasustamises toimuvad muudatused. Kõik see peaks kokkuvõttes parandama ettevõtluskeskkonda, muutma raskemaks seaduste rikkumise ning kiirendama pankrotimenetlust.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui pankrotihaldurite avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni põhisõnumiks on aastate vältel olnud, et pankrotimenetlused peavad alguse saama õigeaegselt ja varatute menetluste osakaal peab vähenema ning pankrotihalduril peab olema kindlustunne, et tagatud on piisav tasu, mis ka reaalselt välja makstakse.
Bürokraatlikus mõttes on menetluse efektiivsuse probleeme seadusemuudatustega lahendatud nii, et mitmed seni füüsiliselt toimunud koosolekud on kas üldse ära jäetud (nt kohtu eelistung) või asendatud kirjalike protseduuridega (nt nõuete kaitsmine). Samuti eeldatakse pankrotiavalduse kirjalikku läbiviimist, kui menetlusosaline ei soovi läbivaatamist kohtuistungil. Lubatavaks muutuvad ka tagaseljaotsused.
Menetluslikus plaanis on ette nähtud mitmed meetmed, mis peaksid hakkama soodustama kohtudeposiitide tasumist, et oleks võimalik pankrotimenetlusi läbi viia ja välistada pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse lõpetamine raugemisega. Võlausaldaja, kes on maksnud juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi vastavalt pankrotiseaduse § 30 lõikele 1, saab seda senise hagimenetluse asemel pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult tagasi nõuda hagita menetluses, milles kuulutatakse välja võlgniku pankrot.
Maksejõuetusteenistusele on suured lootused
Suured lootused on ka 2022. aastal tööd alustaval riiklikul maksejõuetusteenistusele. Nimelt olukorras, kus pankrotivõlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ka võlausaldajatest keegi ei soostu tasuma menetluskuludeks vajalikku summat kohtu deposiiti, tekib võimalus, et riik võtab pankrotimenetluse üle avaliku uurimisena. Sellisel juhul ei pääse pankrotivõlgnik ega tema lähikondsed järelevalvest enda tegevuse üle ega maksejõuetuse tekkimise põhjuste uurimisest, sh. olukorras, kus ettevõte on eelnevalt müüdud „likvideerijale“. Võlausaldajad peavad arvestama, et avaliku uurimise korral on nende roll pankrotimenetluses marginaalne. Loodetavasti leiab riik piisavalt vahendeid raugevate pankrotimenetluste uurimiseks ja pankrotivõlgniku võimaliku seadusvastase käitumise tuvastamiseks.
Veel uut
Uueks meetmeks on ka kohtule antav võimalus, et kohus võib ajutise halduri nimetamisel lubada jätkata kas täitemenetlust või konkreetset täitetoimingut. Selline samm peaks vähendama võlgniku võimalust laveerida täite- ja pankrotimenetluse vahel ilmse eesmärgiga hoida kõrvale tema vastu esitatud nõuete täitmisest enda vara arvel. Seega, kui kohtutäitur on alustanud võlgniku vara müüki, enampakkumisel on reaalsed võimalused lõppemiseks vara müügiga, siis võib kohtutäitur kohtu loal koostöös ajutise pankrotihalduriga viia enampakkumise lõpule. Tulemist arvatakse maha kohtutäituri tasu ja ülejäänud summa kantakse pankrotivarasse. Täitemenetluses sissenõudjaks olnud isiku nõuet ei rahuldata mitte täite-, vaid pankrotimenetluse raames pankrotiseaduses ettenähtud korras.
Võlausaldajate seas on oluliselt parandatud pandipidaja positsiooni. Kui hetkel on pandipidajatel kohustus tasuda pankrotimenetluse kulusid kuni 15 % ulatuses pandieseme maksumusest, siis muudatusejärgselt vaid 10 % ulatuses. See tähendab, et kui kogu või oluline osa pankrotivõlgniku varast on pandiga tagatud, siis pankrotimenetlus lõpeb pigem raugemisega ja pandiga tagamata nõuete võlausaldajate nõudeid pigem ei rahuldata.
Pankrotihalduri tasustamine
Pankrotihalduritel säilib kahjuks jätkuvalt ebakindlus tasustamise osas. Kuigi seadusandja tegi olulisi muudatusi pankrotihalduri tasustamises, on jätkuvalt lahendamata põhiküsimus – mille arvel tasu sisse nõuda, kui pankrotivara napib? Liiati ei suurendatud pankrotihalduri tasusid, tasude sisse arvestati vaid enamik lihtsamaid kulusid. Pankrotihalduri tasumäärad on püsinud muutumatuna alates 2004. aastast, kuid tarbijahinnaindeks on sellel perioodil kasvanud 65,6 %, pankrotimenetlused on aja jooksul muutunud oluliselt ajamahukamaks, keerulisemaks ja vaidlusterohkemaks.
Lõpetuseks
Loodame kõik, et üleminek uuele korrale on sujuv, pankrotimenetlustes nõuete rahuldamise suurus kasvab ning Eesti ettevõtluskliima lõpuks paraneb vaatamata COVID pandeemiale. Kes ise seaduse vastu igapäevaselt sügavat huvi ei tunne, see peaks jätkuvalt abi otsima vastava ala spetsialistilt.
Loe veel: https://www.rup.ee/meistri-eri/kelle-huvides-muudeti-pankrotiseadust
Eipre ABKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja uueks esimeheks valiti Terje Eipre
Koja eestseisus valis 2021 aasta 29. jaanuaril toimunud koosolekul Koja
esimeheks Terje Eipre ning Koja aseesimeheks Katrin Velleti.
Soovime advokaadibüroo poolt meie juhtivpartnerile Terje Eiprele õnne ja edu uutel väljakutsetel!
Eipre ABTerje Eipre: mis juhtus pankrotiseadusega?
Vabariigi President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mis jõustuvad 1. veebruaril. Erandiks on maksejõuetusteenistuse loomisega seotud seadusemuudatused, mis jõustuvad 2022. aasta 1. veebruaril, ning mõned kiiret reageerimist vajanud muudatused, mis seoses eriolukorraga juba kehtivad. Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, siis kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele redaktsiooni, mis kehtib kuni 2021. aasta 31. jaanuarini.
Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud väga erinevad. Seda on olnud pidevalt tunda ka maksejõuetusõiguse revisjonikomisjoni liikmena ning seaduse muudatustega tutvudes.
Esialgsest nimekirjast lõpliku nimekirjani
Alates 01.02.2021 hakkab kehtima uus pankrotiseadus, mille kohaselt muutub nõudeavalduste kaitsmise kord. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi peab nõudeid kaitsma nõuete kaitsmise koosolekul, kuid uuest aastast toimub nõuete ja nõudeid tagavate pandiõiguste kaitsmine kirjalikus menetluses. Jaotusettepanekut enam tunnustatud nõuete nimekirja alusel ei koostata. Jaotusettepaneku asendab kohtu poolt kinnitatud võlausaldajate nimekiri.
Pankrotihaldur koostab esialgse võlausaldajate nimekirja ühe kuu jooksul, pärast kahe kuu möödumist pankrotiteate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, esitatud nõudeavalduste alusel, mille esitab võlausaldajatele kirjalikus menetluses tutvumiseks. Haldur teatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määrab esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva.
Võlausaldaja võib esitada nõuetele kirjalikke põhistatud vastuväiteid, millele lisatakse tõendid vastuväites nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
Nõuete esitamise järgselt kontrollib haldur nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kui selleks on alust, esitab haldur nõudele või pandiõigusele kirjaliku põhistatud vastuväite.
Pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist edastab haldur nõudele või pandiõigusele esitatud vastuväited, sealhulgas halduri enda vastuväited võlausaldajatele tutvumiseks. Haldur määrab tähtaja, mille jooksul võlausaldaja võib vastuväite kohta esitada haldurile kirjalikke seisukohti ja taotlusi (näiteks kui võlgnik on esitanud vastuväite). Seisukohale lisatakse tõendid seisukohas nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Tähtaeg seisukohtade ja taotluste esitamiseks ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
Seejärel vormistab pankrotihaldur lõpliku võlausaldajate nimekirja ja esitab kohtule kinnitamiseks 30 päeva jooksul pärast seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kui ei esita ühtegi vastuväidet, esitab haldur lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule lahendamiseks ilma seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaega andmata.
Kuidas lahendatakse vastuväited?
Kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega.
Kohus jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ning kohus ei saa ise puudust kõrvaldada.
Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest oma avaldusega loobub. Varasemalt polnud vastuväitest avaldusega loobumine võimalik.
Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, loetakse see nõue tunnustatuks.
Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahte kuud pankrotiteate ilmumist väljaandes Ametlikud Teadaanded, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Selleks esitab võlausaldaja taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab dokumendid koos enda seisukohaga kohtule. Taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni.
Kirjaliku põhistatud vastuväite võlausaldaja nõudele võib esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude tunnustamist, kuid sel juhul ei ole võlausaldajate nimekirja kinnitamise määrus täitedokument nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Kui võlausaldaja soovib, et kohtumäärusel oleks ka täitedokumendi tähendus, peab ta seoses võlgniku vastuväitega esitama haldurile taotluse, et kohus vaataks läbi ka võlgniku vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluses.
Loodame, et ettevõtluskliima paraneb
Olulisemate muudatustena pankrotiseaduses toon esile veel füüsiliste koosolekute osakaalu vähenemise pankrotimenetluses, pankrotivõlgniku mittekonstruktiivse käitumise võimaluste ahenemise, pandipidaja positsiooni tugevnemise ning pankrotihalduri töökorralduses ja tasustamises toimuvad muudatused. Väga positiivse momendina tooksin siinkohal välja asjaolu, et alates 01.02.2021 on pankrotihalduri poolt esitatavad tagasivõitmise hagid riigilõivuvabad, mis vähendab pankrotimenetluse kulusid ning võimaldab võlausaldajatel saada suuremas summas oma nõuet rahuldada.
Kokkuvõtvalt loodame kõik, et üleminek uuele korrale on sujuv, pankrotimenetlustes nõuete rahuldamise suurus kasvab, menetlus kiireneb, raskemaks muutub seaduse rikkumine ning Eesti ettevõtluskliima paraneb vaatamata COVID pandeemiale. Kes ise seaduse vastu igapäevaselt sügavat huvi ei tunne, see peaks jätkuvalt abi otsima vastava ala spetsialistilt.
(Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/01/22/terje-eipre-mis-juhtus-pankrotiseadusega)
Eipre ABRiigiprokuratuur saatis Meelis Lao taas kohtu ette
Harju maakohus määras kolmapäeval toimunud eelistungil kohtuprotsessi alguse 9. märtsile, ütles kohtu pressiesindaja Viivika Siplane BNSile.
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt käitlesid Juri Maslov (54), Mark Raul Laanela (46) ja Ermo Kungla (20) ebaseaduslikult kolme automaati ja kaht püstolit, samuti laskemoona ning helisummutit ning Meelis Lao (54) koos nendega üht püstolit. Süüdistatavatest viibib vahi all Maslov.
Relvad leidis keskkriminaalpolitsei mullu kevadel ja suvel erinevatest peidikutest Tallinnas ja Raplamaal.
Lisaks tulirelvade ebaseaduslikule käitlemisele süüdistab riigiprokuratuur Maslovit 2018. aasta varakevadel Harjumaal Laanela ja Lao korraldusel Kesneri Mercedes Maybachi süütamises.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juhi Ago Leisi sõnul viitas sõiduauto süütamine juba menetluse alguses arveteklaarimisele.
«Motiive selgitavad süüdistatavad täpsemalt juba kohtus, kuid esimene info, mille pinnalt uurimist alustasime, viitas, et auto süüdati lahkhelide pinnalt. Probleemide lahendamine vägivalla ja kuritegude kaudu mõjutab terve kogukonna turvatunnet ning seetõttu reageerime sellistele sündmustele otsustavalt ja oluline on süüdistatavad ka kohtu ette saata,» ütles Leis.
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul seatakse tulirelvade, eriti tsiviilkäibes keelatud automaatide ebaseadusliku käitlemisega ohtu kümnete kui mitte sadade kõrvalseisjate elu ja tervis.
«Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad, nagu termin isegi viitab, on mõeldud üksnes spetsiaalse väljaõppe saanud julgeolekujõudude kasutada ega tohiks enesest lähtuva ohupotentsiaali tõttu tavakodanike kätte jõudagi. Eriti nendeni, kes on varem kriminaalkorras karistatud,» märkis ta.
Kriminaalasja uuris riigiprokuratuuri juhtimisel keskkriminaalpolitsei.
2019. aasta augustis mõistis Harju maakohus Meelis Lao süüdi ühelt Venemaa ärimehelt ebaseaduslikult vabaduse võtmisele kaasaaitamises. Vastavalt karistusleppele pidi Lao tegema 238 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.
Loe veel: https://www.postimees.ee/7134969/riigiprokuratuur-saatis-meelis-lao-taas-kohtu-ette
https://www.postimees.ee/7154495/meelis-lao-astub-kohtu-ette-martsis
Eipre ABVõlausaldaja õigustest pankrotiavalduse esitamisel ja aktiivsusevajadusest pankrotimenetluses
Pankrotiseaduse kohaselt on võlausaldajal võimalik võlgniku maksejõuetust pankrotiavalduses põhistada mitmel moel
Kõige sagedamini tuginevad võlausaldajad pankrotiavalduse esitamisel sellele, et on võlgnikku kirjalikult hoiatanud pankrotiavalduse esitamisest (nn pankrotihoiatus) ja võlgnik ei ole sellest hoolimata nõuet 10 päeva jooksul täitnud. Võlausaldaja võib tugineda ka asjaolule, et võlgnik on tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse, võlgnik on teatanudm et ei suuda oma kohustusi täita või on lahkunud Eestis eesmärgiga kohustuste täitmisest hoiduda.
Lisaks on võimalik võlausaldajal põhistada võlgniku maksejõuetust ka kohtutäituri vastava tõendiga. Võlausaldajad, kes on esitanud eelnevalt nõude kohtutäiturile täitmiseks, saavad kohtutäiturilt küsida tõendi, et viimase kolme kuu jooksul ei ole vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Sellise tõendi olemasolul ei saa kahelda maksejõuetuse olemasolus ning selline maksejõuetus ei ole ajutine. Sellist võimalust võiks praktikas tihedamini kasutada.
Võlausaldaja aktiivsus on oluline
See on tähtis nii pankrotiavalduse esitamisel kui ka edasise pankrotimenetluse jooksul. On oluline, et võlausaldaja ei viivitaks pankrotiavalduse esitamisega, kuivõrd vastasel juhul on tema nõude rahuldatud summa ilmselt väiksem või vara puudumisel ei saa see üldse rahuldatud. Mida rohkem teeb võlausaldaja koostööd pankrotihalduriga pankrotimenetluse jooksul (annab vajaliku teavet võlgniku varalise seisundi ning kohustuste kohta), seda rohkem andmeid on pankrotihalduril ja seda efektiivsem on kogu pankrotimenetlus.
Üürileandjatest võlausaldajad peaksid olema julgemad üürileandja pandiõiguse kasutamisel
Pandiõiguse kasutamisel on sellisel võlausaldajal teiste võlausaldajate ees eelis, kuivõrd pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus. Tulenevalt sellest, et nõudeid rahuldatakse järjekohtade kaupa (teise järjekoha juurde minnakse alles siis, kui esimese järjekoha nõuded on täies ulatuses rahuldatud), oleks üürileandja pandiõiguse kasutajal hüpoteetiliselt suurem võimalus saada raha tagasi. Mõistlik esimesel võimalusel tagada oma nõue pandiõigusega, kuna need nõuded rahuldatakse esimeses järgus. Pandiga tagamata nõuded aga teises järgus.
Vastavalt Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale tekib üürileandja pandiõigus VÕS § 305 lg 1 alusel seaduse jõul seoses üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumisesse toodud vallasasjadele. Seadusjärgne pandiõigus vallasasjale annab pandipidajale mh õiguse asja vallata ja seega ka õiguse keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule. Üürileandja pandiõigus laieneb ka üüripinnal asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu lõppemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule.
Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?
- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande kooostamisega pankrotihalduri poolt.
Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Pankrotihaldur saab pankrotimenetluses esitada tagasivõitmise hagi, et pankrotivara suurendada
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.
Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt.
Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise, ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt omamuid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist
pidada majanduslikult otstarbekaks.
Seoses käesoleva majanduskriisiga esineb tihti olukordi, kus äriühingutele ollakse pikka aega võlgu, kuid tuleb ka ise olla aktiivne võlgade sisse nõudmisel. Vastasel juhul ei pruugi võlg üldse laekuda ning makseraskused võivad hakata kimbutada juba võlausaldajat ennast. Mõistlik on õigeaegselt pöörduda advokaadi poole, et koos otsustada, milline on antud situatsioonis parim ja kiirem lahendus.
Eipre ABKelle huvides muudeti pankrotiseadust?
President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mida Justiitsministeerium on valmistatud ette juba 2015. aastast alates. Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud erinevad ja see jookseb läbi ka Riigikogus 16. detsembril heaks kiidetud pankrotiseaduse muudatustest.
Olulisemate muudatustena pankrotiseaduses toon esile füüsiliste koosolekute osakaalu vähenemise pankrotimenetluses, pankrotivõlgniku mittekonstruktiivse käitumise võimaluste ahenemise, pandipidaja positsiooni tugevnemise ning pankrotihalduri töökorralduses ja tasustamises toimuvad muudatused. Kõik see peaks kokkuvõttes parandama ettevõtluskeskkonda ning muutma raskemaks seaduste rikkumise ning kiirendama pankrotimenetlust.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui pankrotihaldurite avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni põhisõnumiks on aastate vältel olnud, et pankrotimenetlused peavad alguse saama õigeaegselt ja varatute menetluste osakaal peab vähenema ning pankrotihalduril peab olema kindlustunne, et tagatud on piisav tasu, mis ka reaalselt välja makstakse.
Bürokraatlikus mõttes on menetluse efektiivsuse probleeme seadusemuudatustega lahendatud nii et mitmed seni füüsiliselt toimunud koosolekud on kas üldse ära jäetud (nt kohtu eelistung) või asendatud kirjalike protseduuridega (nt nõuete kaitsmine). Samuti eeldatakse pankrotiavalduse kirjalikku läbiviimist, kui menetlusosaline ei soovi läbivaatamist kohtuistungil. Lubatavaks muutuvad ka tagaseljaotsused.
Menetluslikus plaanis on ette nähtud mitmed meetmed, mis peaksid hakkama soodustama kohtudeposiitide tasumist, et oleks võimalik pankrotimenetlusi läbi viia ja välistada pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse lõpetamine raugemisega. Võlausaldaja, kes on maksnud juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi vastavalt pankrotiseaduse § 30 lõikele 1, saab seda senise hagimenetluse asemel pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult tagasi nõuda hagita menetluses, milles kuulutatakse välja võlgniku pankrot.
Suured lootused on ka 2022. aastal tööd alustaval riiklikul maksejõuetusteenistusel. Nimelt olukorras, kus pankrotivõlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ka võlausaldajatest keegi ei soostu tasuma menetluskuludeks vajaliku summat kohtu deposiiti, tekib võimalus, et riik võtab pankrotimenetluse üle avaliku uurimisena. Sellisel juhul ei pääse pankrotivõlgnik ega tema lähikondsed järelevalvest enda tegevuse üle ega maksejõuetuse tekkimise põhjuste uurimisest, sh. olukorras, kus ettevõte on eelnevalt müüdud „likvideerijale“. Võlausaldaja peavad arvestama, et avaliku uurimise korral on nende roll pankrotimenetluses marginaalne. Loodetavasti leiab riik piisavalt vahendeid raugevate pankrotimenetluste uurimiseks ja pankrotivõlgniku võimaliku seadusvastase käitumise tuvastamiseks.
Uueks meetmeks on ka kohtule antav võimalus, et kohus võib ajutise halduri nimetamisel lubada jätkata kas täitemenetlust või konkreetset täitetoimingut. Selline samm peaks vähendama võlgniku võimalust laveerida täite- ja pankrotimenetluse vahel ilmse eesmärgiga hoida kõrvale tema vastu esitatud nõuete täitmisest enda vara arvel. Seega, kui kohtutäitur on alustanud võlgniku vara müüki, enampakkumisel on reaalsed võimalused lõppemiseks vara müügiga, siis võib kohtutäitur kohtu loal koostöös ajutise pankrotihalduriga viia enampakkumise lõpuni. Tulemist arvatakse maha kohtutäituri tasu ja ülejäänud summa kantakse pankrotivarasse. Täitemenetluses sissenõudjaks olnud isiku nõuet ei rahuldata mitte täite- vaid pankrotimenetluse raames pankrotiseaduses ettenähtud korras.
Võlausaldajate seas on oluliselt parandatud pandipidaja positsiooni. Kui hetkel on pandipidajatel kohustus tasuda pankrotimenetluse kulusid kuni 15 % ulatuses pandieseme maksumusest, siis muudatusejärgselt vaid 10 % ulatuses. See tähendab, et kui kogu või oluline osa pankrotivõlgniku varast on pandiga tagatud, siis pankrotimenetlus lõpeb pigem raugemisega ja pandiga tagamata nõuete võlausaldajate nõudeid pigem ei rahuldata.
Pankrotihalduritel säilib kahjuks jätkuvalt ebakindlus tasustamise osas. Kuigi seadusandja tegi olulisi muudatusi pankrotihalduri tasustamises, on jätkuvalt lahendamata põhiküsimus – mille arvel tasu sisse nõuda, kui pankrotivara napib? Liiati ei suurendatud pankrotihalduri tasusid, tasude sisse arvestati vaid enamik lihtsamaid kulusid. Pankrotihalduri tasumäärad on püsinud muutumatuna alates 2004. aastast, kuid tarbijahinnaindeks on sellel perioodil kasvanud 65,6 %, pankrotimenetlused on aja jooksul muutunud oluliselt ajamahukamaks, keerulisemaks ja vaidlusterohkemaks.
Kokkuvõtvalt loodame kõik, et üleminek uuele korrale on sujuv ning pankrotimenetlustes nõuete rahuldamise suurus kasvab ning Eesti ettevõtluskliima lõpuks paraneb vaatamata COVID pandeemiale. Kes ise seaduse vastu igapäevaselt sügavat huvi ei tunne, see peaks jätkuvalt abi otsima vastava ala spetsialistilt.
Terje Eipre
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
Kutsekogu juhatuse esimees
Eipre ABRöövidest räsitud kella- ja kullafirma läks pankrotti
29 aastat tegutsenud AS Airot, mis haldas GoldWatchi kella- ja kullapoodide ketti, läks detsembri alguses pankrotti.
Ettevõtte juht Roland Rosenberg oli pankrotiasjast rääkides väga lakooniline ega soovinud asja üldse kommenteerida. Küll ütles ta pankroti ühe põhjusena, et eelmine majanduskriis pole veel mööda saanud ning kaubandusse jõuavad muutused pika vinnaga. Harju Maakohus määras 03.12.2020 peetud kohtuistungil AS-i Airot pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Traadi.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/12/07/roovidest-rasitud-tuntud-kella-ja-kullafirma-laks-pankrotti
Eipre ABKärdla sadama rahapesu: kriminaalasja osalised jäid õigeks
Riigikohus tühistas Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti Kärdla sadama väidetava rahapesu asjas osalised süüdi soodustuskelmuses: kehtima jäi maakohtu otsus, millega nad mõisteti õigeks rahapesus, aga süüdi dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises.
Raigo Sahtelile, Urmas Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le oli süüks pandud rahapesu grupis ja suures ulatuses, Tanel Malka ja Faasion OÜd süüdistati grupis ja suures ulatuses toime pandud rahapesule kaasaaitamises. Pärnu maakohus mõistis kõik süüdistatavad nendes süüdistustes õigeks. Pärnu maakohus leidis, et rahapesu süüdistuse puhul peab kohus kõigepealt tuvastama eelkuriteo. Protsessis Tanel Malka ja OÜd Faasion kaitsnud vandeadvokaat Raul Ainla ütles toona, et prokurör esitas süüdistuse rahapesus, kuid kohus ei näinud süüdistatavate tegevuses kuriteo koossei
Jaanuaris asja arutanud Tallinna ringkonnakohus selgitas, et rahapesu süüdistuse puhul peab kohus kõigepealt tuvastama eelkuriteo, milleks süüdistuse järgi oli Hillar Kuke sooduskelmus – võltsitud andmetega dokumentide esitamisega sai Kukk ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS) Kärdla külalissadama ehituseks määratud toetusest pettuse teel 179 424 eurot, mis liikus Nordecon ASi kaudu alltöövõtja, s.o Hiiu Teed OÜ arvelduskontole. Protsessis Tanel Malka ja Faasion OÜd kaitsnud vandeadvokaadi Raul Ainla sõnul tühistas Tallinna ringkonnakohus jaanuaris maakohtu õigeksmõistva otsuse ja kvalifitseeris rahapesu kergemaks kuriteoks – soodustuskelmuseks. Malgale ja Faasion OÜ-le mõisteti rahalised karistused. „Ringkonnakohus tühistas ka maakohtu otsuse osas, mis puudutas dokumendi võltsimise asjus menetluse lõpetamise mõistliku menetlusaja tõttu,“ rääkis Ainla. „Kuna nägin kaitsealuste Tanel Malga ja Faasion OÜ osas menetlusnormide olulist rikkumist ning kuue aasta pikkust menetlusaega ei saa pidada antud juhul mõistlikuks, siis kaebasin riigikohtusse edasi,“ ütles ta.
Esaspäeval tühistas riigikohus Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega süüdistatavad mõisteti süüdi soodustuskelmuses ning jõustas Pärnu maakohtu otsuse, millega süüdistatavad mõisteti rahapesus õigeks.
Esmaspäeval tühistas Riigikohus osaliselt Tallinna ringkonnakohtu otsuse ja jõustas Pärnu maakohtu otsuse. Maakohus mõistis süüdistatavad õigeks rahapesus, kuid tunnistas osa neist süüdi dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Samas vabastati süüdistatavad karistusest mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Riigilt mõisteti süüdistatavate kasuks välja ka suurem osa nende tehtud menetluskuludest, selgitas Raul Ainla.
Loe lähemalt: https://www.ohtuleht.ee/1020064/kardla-sadama-rahapesu-kriminaalasja-osalised-jaid-oigeks