10. juulil avaldas Eesti Päevaleht artikli, kus advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre märkis, et loodetavasti sagenevad juhtumid, kus vastutavad need, kelle huvides on tegutsetud.
Kuna Autorollo kohtuasjas figureerivad tipp-poliitikud, on peamiselt räägitud kohtuprotsessiga seotud inimestest. Ent selle pankrotiasja menetlemisel on väga oluline mõju ka ärikeskkonnale.
Olukord, kus pankrotimenetlusse kaasatakse peale omanike või juhatuse liikmete ka isikud, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, ei ole Eestis veel tavapärane praktika. Eestis on ettevõtete pankrotistumiste puhul kahjuks tavapärane olukord, kus kogu ettevõtte turuväärtusega vara kantakse varem ettevõttest välja ja pankrotti kui sellist ei olegi võimalik välja kuulutada. Sellisel juhul räägitakse pankroti raugemisest. Enamik raugemisi juhtub olukorras, kus ettevõttes ei ole enam üldse vara, mistõttu pole võimalik pankrotimenetlust teha. Kohtu määratud ajutine pankrotihaldur esitab sellisel juhul kohtule aruande ja kohtulahendi alusel kustutatakse ettevõte registrist. Võlausaldajatel pole võimalik enda vara kasvõi osalt tagasi saada, kui nad ei maksa menetluse tarbeks suuri summasid kohtu deposiiti.
Peale vara kadumise võib esineda ka ettearvamatusi ettevõtte raamatupidamisega, mis kaob salapärastel asjaoludel. Raamatupidamisdokumendid või -arvutid süttivad põlema, saavad sobival hetkel veekahjustusi või varastatakse. See teeb pankrotimenetluse sisuliselt võimatuks.
Raha väljaviimise moodused
Ettevõttest raha väljaviimise levinuim moodus on valida viimaseks juhatuse esimeheks tankist, kes kaob koos kontolt võetud rahaga, olles samal ajal ainuvastutaja. Selline praktika rikub Eesti ärikliimat kõige rohkem.
Mõnevõrra kaunim viis on kanda äriregistrisse juhatuse liikmetena kaks eri rahvusest kodanikku, näiteks kreeklane ja venelane, tingimusega, et iga otsuse jaoks on vaja mõlema juhatuse liikme nõusolekut. Probleemide tekkimise korral on isikuid väga raske kätte saada ja vastutust kohaldada. Kui näiteks Kreekast pärit kodanikku õnnestub veel tabada, siis Venemaaga pole Eesti asjakohaseid lepinguid sõlminud.
Kuniks Eesti ärikultuur paraneb, soovitan enne suuremaid äritehinguid advokaadiga konsulteerida. Äritehingute tagamiseks on palju võimalusi. Soovitatav on sõlmida notariaalselt tõendatud kokkulepe, mille järgi on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Tagatisena sobib ka juhatuse liikme isiklik käendus.
Autorollo pankrotimenetlus on väga oluline kohtupraktika. Loodetavasti näeme tulevikus rohkem juhtumeid, kus vara ei kao püüdmatult, vaid vastutama pannakse isikud, kelle huvides on tegelikult tegutsetud.