Terje Eipre: pankrotihaldur – detektiiv, müügimees, finantsjuht ja õigusnõustaja
Pankrotihalduril kipub olema üheksa ametit ja nälg takkapihta, kirjutab ise seda ametit pidav Terje Eipre.
Hiljutine Tartu ringkonnakohtu lahend Iirimaale pakku pugenud pankrotis ärimees Oliver Kruuda asjus demonstreerib pankrotihalduri töö mitmekülgsust – haldurist võib mõnel juhul saada kui detektiiv, kelle töö on jälitada võlgnikku laias maailmas. Aja jooksul on halduritele tööülesandeid aina lisandunud, töötasu aga jäänud samaks.
Vaatame lähemalt, millega tegeleb pankrotihaldur. Etteruttavalt võib öelda, et põnevana näiv tagaajamismäng seisneb tegelikult suuresti paberitöös ja bürokraatias.
Kui võlgnik ei anna, siis haldur otsib
Pankrotimenetluse alguses, kui pankrot pole veel välja kuulutatud, tegeleb võlgniku menetlusega ajutine pankrotihaldur. Tema ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused, anda hinnang võlgniku maksejõulisusele ja väljavaadetele. Ajutise halduri ülesanne on tagada võlgniku vara säilimine ehk vältida seda, et makseraskustesse sattunud inimene või ettevõte varad pankrotipesast välja kandib.
Mitte kõik võlgadesse sattunud inimesed ei anna vabatahtlikult infot oma andmete kohta. Seega tuleb ajutisel halduril need välja otsida.
Kogutud materjali põhjal teeb ajutine haldur kindlaks, mis on võlgniku probleemide allikaks – kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu? Seejärel otsustab kohus, mis edasi saab.
Võlausaldajale kõige positiivsem lahend on pankroti väljakuulutamine, mil sama ajutine haldur jätkab pankrotihaldurina. Kohus võib aga määrata ka mõne teise pankrotihalduri või võib pankrot hoopiski raugeda. See tähendab, et võlgnikul ei ole raha ega vara ning haldur jääb hüvitusest ilma.
Müüa tuleb kõike – lehmakarjast Lenini teosteni
Kui kohus on pankroti välja kuulutanud, saab pankrotihaldurist pankrotimenetluse juht ja võlgniku esindaja. Tema ülesanne on pankrotivaraga seonduvate tehingute tegemine, võlausaldajate nõuete väljaselgitamine. Sisuliselt tähendab see, et üles tuleb leida kõik väärtuslik ja pankrotivaraks sobilik ning see rahaks teha. Müügist saadud raha jagatakse proportsionaalselt võlausaldajate vahel. Haldur peab olema väga osav müügimees, sest müüa tuleb sisuliselt kõike – kinnisvarast loomakarjadeni ja mõnikord ka kaua seisnud materjale, kemikaale, Lenini teoseid või koguni hirvesarvi.
Pankrotihaldur peab olema kui tipptasemel ja ülimalt mitmekülgne ettevõtte juht, kes oskab osavalt läbi rääkida, tuleb sujuvalt toime meeskonnatööga ning orienteerub vabalt raamatupidamise nüanssides ja mõistagi juriidikas. Ta on oma töös erapooletu ning annab oma tegevusest konkreetses pankrotis aru nii kohtule, võlausaldajatele, järelevalveorganitele kui ka võlgnikule. Kusjuures pole sugugi harvad juhtumid, kus haldur peab võlgnikule seadust selgitama ning teda juriidiliselt nõustama. Tasuta, mõistagi.
Laveerimine purunenud elude keskel
Lisaks kõigele sellele tuleb halduril mõnikord teha ka psühholoogitööd. Nimelt ei pruugi mitte kõik pankrotid olla põhjustatud kuriteost või kehvast juhtimisest. Mõnikord viib ettevõtte või eraisiku pankrotti hoopis äripartneri liigne usaldamine, läbimõtlemata käendus või tagatisvara. Need juhtumid on emotsionaalselt rasked kõigile osapooltele ning pankrotihalduril tuleb laveerida purunenud elude ja lootuste keskel.
Ükskord saab aga läbi iga pankrot. Piiriks on tavaliselt kaks aastat. Menetluse lõppedes esitab haldur kohtule mahuka aruande tervest menetluse käigust. Füüsilise isiku puhul alustatakse pärast pankrotimenetluse lõppu kohustuste vabastamise menetlus, kui seda on pankrotiavaldusega koos palutud. Äriühing kustutatakse pärast pankrotimenetluse lõppu registrist.
Aja jooksul on pankrotihaldurite töö maht ja vastutus pidevalt suurenenud. Sageli on pankrotimenetlus töö- ja ajamahukam, kui esmapilgul näida võib.
Viimatised pankrotiseaduse muudatused lisavad meie tööle veel vastutusrikkust, samuti on pankrotimenetlused muutunud järjest keerukamaks ja rahvusvahelisemaks. See aga eeldab ka rahvusvahelise õiguse paremat tundmist.
Kuna töö sisu on niivõrd muutunud ja laienenud, on viimane aeg üle vaadata pankrotihaldurite aastaid muutumatutena püsinud tasud, sest muidu kipub olema nii nagu Hunt Kriimsilmal, kel üheksa ametit, kuid kümnes neist ikka nälg.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/…/terje-eipre-pankrotihaldur…
Tags: