Töötajal on lubatud erakorraliselt öelda tööleping üles, kui tööandja ei maksa töötasu või viivitab „oluliselt“ oma kohustusega oma töötaja(te) ees, sätestab töölepingu seadus § 91 lg 2. Siiski, see on vaid pool võitu, kui palka endiselt välja ei maksta ja (elektri)arved ootavad maksmist.
Ettevõte on pankrotis
Ettevõte on pankrotis ehk maksejõuetu, kui selle vara ei kata tema kohustusi ja see olukord ei ole ajutine. Ehkki töötajal on üldjuhul ilma tööandja abita raske teada oma tööandja täpset majanduslikku seisu, on palkade maksmisega viivitamine märk sellest, et raha ei jätku igapäevaste kulude katteks. Enne põhjendatud ja tõendatud pankrotiavalduse esitamist tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel on mõistlik kontrollida lehelt Ametlikud Teadaanded, ega kohtud ole pankrotiavaldust menetlemiseks juba vastu võtnud.
Kui kohus on juba pankrotiavalduse menetlusse võtnud, on teadaandes märgitud ka ajutine pankrotihaldur, kelle ülesanne on sisuliselt välja uurida kõik ettevõtte rahalise olukorraga seotud asjaolud, kaasa arvatud võlad. Sellisel juhul jääb vaid töötajal üle teavitada haldurit võlast ja esitada tõendid selle olemasolust. Seejärel esitab haldur avalduse ise töötukassasse kõigi töötajate kohta.
Tegutseb palgata jäänud töötaja ise
Kui aga menetlust ei ole alustatud ja pole ka teavet, et ettevõte ise on esitamas pankrotiavaldust, saab palgata jäänud töötaja kui võlausaldaja seda ise teha. Pankrotiavalduses tuleb põhistada ettevõtte maksejõuetus ja tõendada oma nõude olemasolu. Enne pankrotiavaldust esitamist tuleb olla teadlik, et kohus võib kohustada avalduse esitanud võlausaldaja maksma deposiidi, et katta ajutise halduri tasu ja muid kulusid. Seda tehakse siis, kui on põhjust eeldada, et pankrotivarast ei ole võimalik halduri kulusid katta.
(Endise) töötaja jaoks on aga kõige tähtsam teada, et kui tööandja ei suuda töötasu maksta, on tal töötukassast õigus saada pankrotihüvitist. Hüvitis on ette nähtud selleks, et töötaja saaks töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised siiski kätte hoolimata tööandja käekäigust. Hüvitist saab taotleda nii pankroti välja kuulutamisel kui ka pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu. Raugemine tähendab, et menetluse kulusid ei suudeta katta ja pankroti välja ei kuulutata. Samuti saab töötukassa poole pöörduda hüvitise saamiseks juhul, kui kohus on leidnud, et avaldus on töötajal piisavalt põhistatud, kuid ei ole täidetud deposiidinõuet ja seega pole menetluse edasiseks läbi viimiseks raha.
Töötukassa leheküljel on soovitatav avalduse vorm siin: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis. Avaldusele on vaja märkida avaldaja ja maksejõuetu ettevõtte üldandmed ja lisada dokumendid, mis tõendavad maksejõuetust, töötajate nõuete olemasolu ning töötajate kinnitust nõude olemasolu kohta. Kui esitate avalduse ise ja olete teadlik ka teistest töötajates teiega samas olukorras, saate koos avaldusele lisada kõigi puudutatud töötajate andmed.
Töötukassa kord
Kui avaldus on esitatud, on töötukassal maksimaalselt 30 päeva avalduse läbi töötamiseks ja sellele vastamiseks. Saamata töötasu võib saada kuni kolme töötatud kuu eest töötaja enda brutotasu, kuid hüvitistasu ei saa rohkem kui maksejõuetusele eelnenud kvartali Eesti keskmise kolme kuu brutopalga ulatuses. Samuti võib puhkusetasu saada ühe kuu eest, kuid mitte rohkem kui Eesti keskmine brutopalk maksejõuetusele eelnenud kvartalis.
Kõigi muude lepingu ülesütlemisel saadavate hüvitiste korral hüvitab töötukassa kuni töötaja enda kahe kuu brutotöötasu summas, kuid taas mitte rohkem kui üks keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Lepingu ülesütlemisest tulenenud hüvitised võivad olla tekkinud nii enne kui pärast tööandja pankrotti minekut.
Lühidalt, tööleping on kahepoolne kohustus. Kui tööandja ei täida oma kohustusi töötaja ees, on töötajal võimalus siiski endale võlgnetavad tasud töötukassa kaudu kätte saada. Pankrotiavalduse esitamist töötajana ei tasu karta, see võib olla vajalik samm nii enda kui teiste osaliste õiguste kaitsmiseks.