Eipre ABKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja uueks esimeheks valiti Terje Eipre
Koja eestseisus valis 2021 aasta 29. jaanuaril toimunud koosolekul Koja
esimeheks Terje Eipre ning Koja aseesimeheks Katrin Velleti.
Soovime advokaadibüroo poolt meie juhtivpartnerile Terje Eiprele õnne ja edu uutel väljakutsetel!
Eipre ABTerje Eipre: mis juhtus pankrotiseadusega?
Vabariigi President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mis jõustuvad 1. veebruaril. Erandiks on maksejõuetusteenistuse loomisega seotud seadusemuudatused, mis jõustuvad 2022. aasta 1. veebruaril, ning mõned kiiret reageerimist vajanud muudatused, mis seoses eriolukorraga juba kehtivad. Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, siis kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele redaktsiooni, mis kehtib kuni 2021. aasta 31. jaanuarini.
Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud väga erinevad. Seda on olnud pidevalt tunda ka maksejõuetusõiguse revisjonikomisjoni liikmena ning seaduse muudatustega tutvudes.
Esialgsest nimekirjast lõpliku nimekirjani
Alates 01.02.2021 hakkab kehtima uus pankrotiseadus, mille kohaselt muutub nõudeavalduste kaitsmise kord. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi peab nõudeid kaitsma nõuete kaitsmise koosolekul, kuid uuest aastast toimub nõuete ja nõudeid tagavate pandiõiguste kaitsmine kirjalikus menetluses. Jaotusettepanekut enam tunnustatud nõuete nimekirja alusel ei koostata. Jaotusettepaneku asendab kohtu poolt kinnitatud võlausaldajate nimekiri.
Pankrotihaldur koostab esialgse võlausaldajate nimekirja ühe kuu jooksul, pärast kahe kuu möödumist pankrotiteate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, esitatud nõudeavalduste alusel, mille esitab võlausaldajatele kirjalikus menetluses tutvumiseks. Haldur teatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määrab esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva.
Võlausaldaja võib esitada nõuetele kirjalikke põhistatud vastuväiteid, millele lisatakse tõendid vastuväites nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
Nõuete esitamise järgselt kontrollib haldur nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kui selleks on alust, esitab haldur nõudele või pandiõigusele kirjaliku põhistatud vastuväite.
Pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist edastab haldur nõudele või pandiõigusele esitatud vastuväited, sealhulgas halduri enda vastuväited võlausaldajatele tutvumiseks. Haldur määrab tähtaja, mille jooksul võlausaldaja võib vastuväite kohta esitada haldurile kirjalikke seisukohti ja taotlusi (näiteks kui võlgnik on esitanud vastuväite). Seisukohale lisatakse tõendid seisukohas nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Tähtaeg seisukohtade ja taotluste esitamiseks ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
Seejärel vormistab pankrotihaldur lõpliku võlausaldajate nimekirja ja esitab kohtule kinnitamiseks 30 päeva jooksul pärast seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kui ei esita ühtegi vastuväidet, esitab haldur lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule lahendamiseks ilma seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaega andmata.
Kuidas lahendatakse vastuväited?
Kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega.
Kohus jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ning kohus ei saa ise puudust kõrvaldada.
Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest oma avaldusega loobub. Varasemalt polnud vastuväitest avaldusega loobumine võimalik.
Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, loetakse see nõue tunnustatuks.
Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahte kuud pankrotiteate ilmumist väljaandes Ametlikud Teadaanded, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Selleks esitab võlausaldaja taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab dokumendid koos enda seisukohaga kohtule. Taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni.
Kirjaliku põhistatud vastuväite võlausaldaja nõudele võib esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude tunnustamist, kuid sel juhul ei ole võlausaldajate nimekirja kinnitamise määrus täitedokument nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Kui võlausaldaja soovib, et kohtumäärusel oleks ka täitedokumendi tähendus, peab ta seoses võlgniku vastuväitega esitama haldurile taotluse, et kohus vaataks läbi ka võlgniku vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluses.
Loodame, et ettevõtluskliima paraneb
Olulisemate muudatustena pankrotiseaduses toon esile veel füüsiliste koosolekute osakaalu vähenemise pankrotimenetluses, pankrotivõlgniku mittekonstruktiivse käitumise võimaluste ahenemise, pandipidaja positsiooni tugevnemise ning pankrotihalduri töökorralduses ja tasustamises toimuvad muudatused. Väga positiivse momendina tooksin siinkohal välja asjaolu, et alates 01.02.2021 on pankrotihalduri poolt esitatavad tagasivõitmise hagid riigilõivuvabad, mis vähendab pankrotimenetluse kulusid ning võimaldab võlausaldajatel saada suuremas summas oma nõuet rahuldada.
Kokkuvõtvalt loodame kõik, et üleminek uuele korrale on sujuv, pankrotimenetlustes nõuete rahuldamise suurus kasvab, menetlus kiireneb, raskemaks muutub seaduse rikkumine ning Eesti ettevõtluskliima paraneb vaatamata COVID pandeemiale. Kes ise seaduse vastu igapäevaselt sügavat huvi ei tunne, see peaks jätkuvalt abi otsima vastava ala spetsialistilt.
(Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/01/22/terje-eipre-mis-juhtus-pankrotiseadusega)
Eipre ABVõlausaldaja õigustest pankrotiavalduse esitamisel ja aktiivsusevajadusest pankrotimenetluses
Pankrotiseaduse kohaselt on võlausaldajal võimalik võlgniku maksejõuetust pankrotiavalduses põhistada mitmel moel
Kõige sagedamini tuginevad võlausaldajad pankrotiavalduse esitamisel sellele, et on võlgnikku kirjalikult hoiatanud pankrotiavalduse esitamisest (nn pankrotihoiatus) ja võlgnik ei ole sellest hoolimata nõuet 10 päeva jooksul täitnud. Võlausaldaja võib tugineda ka asjaolule, et võlgnik on tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse, võlgnik on teatanudm et ei suuda oma kohustusi täita või on lahkunud Eestis eesmärgiga kohustuste täitmisest hoiduda.
Lisaks on võimalik võlausaldajal põhistada võlgniku maksejõuetust ka kohtutäituri vastava tõendiga. Võlausaldajad, kes on esitanud eelnevalt nõude kohtutäiturile täitmiseks, saavad kohtutäiturilt küsida tõendi, et viimase kolme kuu jooksul ei ole vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Sellise tõendi olemasolul ei saa kahelda maksejõuetuse olemasolus ning selline maksejõuetus ei ole ajutine. Sellist võimalust võiks praktikas tihedamini kasutada.
Võlausaldaja aktiivsus on oluline
See on tähtis nii pankrotiavalduse esitamisel kui ka edasise pankrotimenetluse jooksul. On oluline, et võlausaldaja ei viivitaks pankrotiavalduse esitamisega, kuivõrd vastasel juhul on tema nõude rahuldatud summa ilmselt väiksem või vara puudumisel ei saa see üldse rahuldatud. Mida rohkem teeb võlausaldaja koostööd pankrotihalduriga pankrotimenetluse jooksul (annab vajaliku teavet võlgniku varalise seisundi ning kohustuste kohta), seda rohkem andmeid on pankrotihalduril ja seda efektiivsem on kogu pankrotimenetlus.
Üürileandjatest võlausaldajad peaksid olema julgemad üürileandja pandiõiguse kasutamisel
Pandiõiguse kasutamisel on sellisel võlausaldajal teiste võlausaldajate ees eelis, kuivõrd pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus. Tulenevalt sellest, et nõudeid rahuldatakse järjekohtade kaupa (teise järjekoha juurde minnakse alles siis, kui esimese järjekoha nõuded on täies ulatuses rahuldatud), oleks üürileandja pandiõiguse kasutajal hüpoteetiliselt suurem võimalus saada raha tagasi. Mõistlik esimesel võimalusel tagada oma nõue pandiõigusega, kuna need nõuded rahuldatakse esimeses järgus. Pandiga tagamata nõuded aga teises järgus.
Vastavalt Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale tekib üürileandja pandiõigus VÕS § 305 lg 1 alusel seaduse jõul seoses üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumisesse toodud vallasasjadele. Seadusjärgne pandiõigus vallasasjale annab pandipidajale mh õiguse asja vallata ja seega ka õiguse keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule. Üürileandja pandiõigus laieneb ka üüripinnal asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu lõppemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule.
Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?
- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande kooostamisega pankrotihalduri poolt.
Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Pankrotihaldur saab pankrotimenetluses esitada tagasivõitmise hagi, et pankrotivara suurendada
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.
Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt.
Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise, ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt omamuid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist
pidada majanduslikult otstarbekaks.
Seoses käesoleva majanduskriisiga esineb tihti olukordi, kus äriühingutele ollakse pikka aega võlgu, kuid tuleb ka ise olla aktiivne võlgade sisse nõudmisel. Vastasel juhul ei pruugi võlg üldse laekuda ning makseraskused võivad hakata kimbutada juba võlausaldajat ennast. Mõistlik on õigeaegselt pöörduda advokaadi poole, et koos otsustada, milline on antud situatsioonis parim ja kiirem lahendus.
Eipre ABKelle huvides muudeti pankrotiseadust?
President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mida Justiitsministeerium on valmistatud ette juba 2015. aastast alates. Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud erinevad ja see jookseb läbi ka Riigikogus 16. detsembril heaks kiidetud pankrotiseaduse muudatustest.
Olulisemate muudatustena pankrotiseaduses toon esile füüsiliste koosolekute osakaalu vähenemise pankrotimenetluses, pankrotivõlgniku mittekonstruktiivse käitumise võimaluste ahenemise, pandipidaja positsiooni tugevnemise ning pankrotihalduri töökorralduses ja tasustamises toimuvad muudatused. Kõik see peaks kokkuvõttes parandama ettevõtluskeskkonda ning muutma raskemaks seaduste rikkumise ning kiirendama pankrotimenetlust.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui pankrotihaldurite avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni põhisõnumiks on aastate vältel olnud, et pankrotimenetlused peavad alguse saama õigeaegselt ja varatute menetluste osakaal peab vähenema ning pankrotihalduril peab olema kindlustunne, et tagatud on piisav tasu, mis ka reaalselt välja makstakse.
Bürokraatlikus mõttes on menetluse efektiivsuse probleeme seadusemuudatustega lahendatud nii et mitmed seni füüsiliselt toimunud koosolekud on kas üldse ära jäetud (nt kohtu eelistung) või asendatud kirjalike protseduuridega (nt nõuete kaitsmine). Samuti eeldatakse pankrotiavalduse kirjalikku läbiviimist, kui menetlusosaline ei soovi läbivaatamist kohtuistungil. Lubatavaks muutuvad ka tagaseljaotsused.
Menetluslikus plaanis on ette nähtud mitmed meetmed, mis peaksid hakkama soodustama kohtudeposiitide tasumist, et oleks võimalik pankrotimenetlusi läbi viia ja välistada pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse lõpetamine raugemisega. Võlausaldaja, kes on maksnud juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi vastavalt pankrotiseaduse § 30 lõikele 1, saab seda senise hagimenetluse asemel pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult tagasi nõuda hagita menetluses, milles kuulutatakse välja võlgniku pankrot.
Suured lootused on ka 2022. aastal tööd alustaval riiklikul maksejõuetusteenistusel. Nimelt olukorras, kus pankrotivõlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ka võlausaldajatest keegi ei soostu tasuma menetluskuludeks vajaliku summat kohtu deposiiti, tekib võimalus, et riik võtab pankrotimenetluse üle avaliku uurimisena. Sellisel juhul ei pääse pankrotivõlgnik ega tema lähikondsed järelevalvest enda tegevuse üle ega maksejõuetuse tekkimise põhjuste uurimisest, sh. olukorras, kus ettevõte on eelnevalt müüdud „likvideerijale“. Võlausaldaja peavad arvestama, et avaliku uurimise korral on nende roll pankrotimenetluses marginaalne. Loodetavasti leiab riik piisavalt vahendeid raugevate pankrotimenetluste uurimiseks ja pankrotivõlgniku võimaliku seadusvastase käitumise tuvastamiseks.
Uueks meetmeks on ka kohtule antav võimalus, et kohus võib ajutise halduri nimetamisel lubada jätkata kas täitemenetlust või konkreetset täitetoimingut. Selline samm peaks vähendama võlgniku võimalust laveerida täite- ja pankrotimenetluse vahel ilmse eesmärgiga hoida kõrvale tema vastu esitatud nõuete täitmisest enda vara arvel. Seega, kui kohtutäitur on alustanud võlgniku vara müüki, enampakkumisel on reaalsed võimalused lõppemiseks vara müügiga, siis võib kohtutäitur kohtu loal koostöös ajutise pankrotihalduriga viia enampakkumise lõpuni. Tulemist arvatakse maha kohtutäituri tasu ja ülejäänud summa kantakse pankrotivarasse. Täitemenetluses sissenõudjaks olnud isiku nõuet ei rahuldata mitte täite- vaid pankrotimenetluse raames pankrotiseaduses ettenähtud korras.
Võlausaldajate seas on oluliselt parandatud pandipidaja positsiooni. Kui hetkel on pandipidajatel kohustus tasuda pankrotimenetluse kulusid kuni 15 % ulatuses pandieseme maksumusest, siis muudatusejärgselt vaid 10 % ulatuses. See tähendab, et kui kogu või oluline osa pankrotivõlgniku varast on pandiga tagatud, siis pankrotimenetlus lõpeb pigem raugemisega ja pandiga tagamata nõuete võlausaldajate nõudeid pigem ei rahuldata.
Pankrotihalduritel säilib kahjuks jätkuvalt ebakindlus tasustamise osas. Kuigi seadusandja tegi olulisi muudatusi pankrotihalduri tasustamises, on jätkuvalt lahendamata põhiküsimus – mille arvel tasu sisse nõuda, kui pankrotivara napib? Liiati ei suurendatud pankrotihalduri tasusid, tasude sisse arvestati vaid enamik lihtsamaid kulusid. Pankrotihalduri tasumäärad on püsinud muutumatuna alates 2004. aastast, kuid tarbijahinnaindeks on sellel perioodil kasvanud 65,6 %, pankrotimenetlused on aja jooksul muutunud oluliselt ajamahukamaks, keerulisemaks ja vaidlusterohkemaks.
Kokkuvõtvalt loodame kõik, et üleminek uuele korrale on sujuv ning pankrotimenetlustes nõuete rahuldamise suurus kasvab ning Eesti ettevõtluskliima lõpuks paraneb vaatamata COVID pandeemiale. Kes ise seaduse vastu igapäevaselt sügavat huvi ei tunne, see peaks jätkuvalt abi otsima vastava ala spetsialistilt.
Terje Eipre
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
Kutsekogu juhatuse esimees
Eipre ABVähemusaktsionäri õigused äriühingusse investeerimisel
Hoolimata sellest, et äriseadustiku § 272 kohaselt tuleb aktsionäre kohelda võrdsetel asjaoludel võrdselt, ei ole vähemusaktsionäride õiguste kaitse võimalikkus tihtipeale realiseeritav. Arvestades, et investeerides ettevõttesse, on hüpoteetiline investor vähemusaktsonär, on viimasel oluline teada, millised on tema kui vähemusaktsionäri õigused ettevõtte tegevuses.
Vähemusaktsionäril on seadusjärgselt mitmeid õiguseid, mida on võimalik realiseerida. Järgnevaid õiguseid saab maksma panna juhul, kui neid nõuavad vähemusaktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist: erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine, täiendavate küsimuste korralise üldkoosoleku päevakorda võtmise nõudmine, nõukogu liikme tagasinõudmise nõudmine kohtu poolt, nõukogu koosoleku kokkukutsumise nõudmine, erikontrolli korraldamise otsustamine ja läbiviija määramine ning palju teisi.
Äriseadustik võib küll sisaldada mitmeid vähemusaktsionäri õiguseid, kuid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-89-14 näitas üheselt, et vaid õiguste olemasolust ei piisa selleks, et kontrollida äriühingu tegevust.
Nimetatud lahendis nõudsid vähemusaktsionärid püsivalt kasumis olevas ühingus kasumi jaotamist. Tekkis küsimus, kas enamusaktsionärid on kohustatud otsustama kasumi jaotamise poolt või mitte. Riigikohus jõudis järeldusele, et nimetatud otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, mis tähendab, et vähemusaktsionäridel puudub võimalus kallutada enamusaktsionäre teatud otsuse tegemisele. Samas tähendab see ka seda, et vähemusaktsionäril puudub reaalne võimalus äriühingu tegevuses kaasa lüüa ja ühingu tegevust kontrollida. Riigikohtu tsiviilkolleegiumile ei saa ette heita nimetatud lahendis vastavale järeldusele jõudmist, kuivõrd kehtiva seaduse alusel on nimetatud lahendusele jõudmine korrektne.
Lisaks nimetatud õigustele on enamusaktsionäridel äriseadustiku kohaselt õigus vähemusaktsionäride aktsiad üle võtta. Selle õiguse annab § 363¹, mille kohaselt selle aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu.
Sellise õiguse lisamine äriseadustikku annab enamusaktsionärile võimaluse hakata äriühingut iseseisvalt juhtima ning võtab ära võimaluse väikeaktsionärilt oma õiguseid kuritarvitada. Sellele enamusaktsionäri õigusele vastukaaluks olevat vähemusaktsionäri õigust aga äriseadustik ei sisalda.
Loe edasi: https://www.rup.ee/meistri-eri/vahemusaktsionari-igused-ariuhingusse-investeerimisel
Eipre ABKorteriühistu õigused parkimise korraldamisel
Igal korteriomanikul on õigus oma kaasomandi eset, tavaliselt parkimisala, kasutada selle otstarbe kohaselt. Maa ühisosa kasutuskorra võib määrata korteriühistu üldkoosolek, näiteks määrata igale korteriomandile kindel parkimiskoht.
Kuivõrd parkimisala puhul on tegemist korteriühistu liikmetele kuuluva mõttelise osaga, peaks selliseid otsuseid, mis on seotud parklasse pääsemise või konkreetsete parkimiskohtadega, vastu võtma korteriühistu liikmete 100% kohalolekul. Praktikas aga otsustatakse sellised asjad alatihti lihthäälte enamusega.
Viimastel aastatel on hakatud kasutama lisaks määratud parkimiskohtadele ka tõkkepuud, et takistada võõraste sõidukite pääsemist parkimisalale. Tõkkepuu puhul on sisenemiseks variante mitu – kas jagatakse igale korteriomandile puldid, mis tõkkepuud avavad, või on võimalus helistada telefoninumbrile, mis aktiveerib tõkkepuu avanemise. Samas ei ole sellisel juhul ligipääsu neil, kes igapäevaselt parkimiskohta ei vaja (kuid kes on siiski parkimisala kaasomanikud) ning ühtlasi tõkestatakse sellega ka operatiivsõidukite ligipääsu kinnistule. Samuti ei ole võimalik kinnistule ligi pääseda tehnilist hooldust või remonditeenust osutavate isikute autodel.
Kaasomandi osas on Riigikohus lahendis 3-2-1-151-10 leidnud, et parkimiskohtade kokkuleppimine peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse. Kuivõrd parkimise reguleerimise peab kinnitama korteriühistu üldkoosolek, ei pruugi kõik korteriühistu liikmed nõustuda ühise parkimiskorraga. Selle osas on Riigikohus samas lahendis öelnud, et kaasomanik võib nõuda sellisel juhul kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses. Sellisel juhul asendab kohtuotsus kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse.
Praktikas on ette tulnud ka olukordi, kus korteriomand on antud üürile ning kortermaja parkimisala on piiratud tõkkepuuga. Ühe juhtumi korral ei olnud korteriühistu nõus väljastama üürnikule tõkkepuud avavat telefoninumbrit. Korteriühistu soovis saada konkreetse sõiduki registreerimisnumbrit, mida üürnikul polnud võimalik anda, sest üürnikuks oli äriühing, mis kasutas mitmeid erinevaid sõidukeid. Pöördudes korteri omaniku poole ei olnud viimasel võimalik korteriühistule ettekirjutusi teha, kuivõrd parkimise korraldamise õigus on igal juhul korteriühistul. Seega olukorras, kus korteri omanikul oli õigus oma sõidukit parklasse parkida, piiras korteriühistu üürniku õigust vaid seetõttu, et tegemist ei olnud kaasomandi omanikuga.
Loe veel: https://www.rup.ee/meistri-eri/korteriuhistu-igused-parkimise-korraldamisel
Eipre ABIsikuandmete kogumisel kehtib minimaalsuse põhimõte
Küllap on kõik puutunud kokku juhtumitega, kus isikuandmetega käiakse tahtlikult või kogemata ringi hoolimatult. Näiteks küsib haigla registratuuri vastuvõtja patsiendilt kaebuste kohta nii valju häälega, et kuuleb kogu saal, või on perearsti kabinetis arvuti ekraanile lahti jäänud eelmise patsiendi ravikaart. Sage juhus on ka see, et kord kogutud isikuandmeid kasutab ettevõtja aina uute pakkumiste tegemiseks ning ignoreerib palveid mitte enam ühendust võtta.
Andmete töötlemine on ka nende vaatamine
Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmeteks on inimese nimi, isikukood, aadress, võrguidentifikaator või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Neid andmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise, töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest.
Isikuandmete töötlemisega tegelevad väga mitmesugused teenustepakkujad kõikvõimalikel elualadel, alates kaubandusest lõpetades meditsiiniga. Kogutavad andmed ja nende kasutus on erinevad. Isikuandmete töötlejaks peetakse tavamõistes nende kogujat, kuid samamoodi läheb töötlemise alla ka andmete korrastamine, dokumenteerimine, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine. Muide, andmete töötlemiseks loetakse isegi nende vaatamist, seega niisama huvi pärast klientide andmeid vaadata ei tohi.
Loe lähemalt: https://www.rup.ee/meistri-eri/isikuandmete-kogumisel-kehtib-minimaalsuse-p-him-te
Eipre ABEndise Tallinna abilinnapea pankrotimenetlus lõppes raugemisega
Harju maakohus lõpetas endise Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli pankrotimenetluse raugemisega, kuna kokku ligi 150 000 euro eest rahuldamata nõuete täitmiseks vara polnud, kirjutab Äripäev.
Mutli pankrotihalduriks olnud Terje Eipre sõnul puudus võlgnik Mutlil pankrotivara ning, et Mutli oli kogu pankrotimenetluse aja töötu, polnud pankrotihalduril võimalik teha ka väljamakseid võlausaldajatele, tasuda pankrotimenetluse kulusid ning kohus lõpetas seetõttu menetluse raugemise tõttu.
Mutli võlausaldajatel on rahuldamata nõudeid summas 147 543 eurot.
Loe pikemalt Äripäevast.
Eipre ABVandeadvokaat Terje Eipre valiti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimeheks
Käesolevaga teavitame, et vandeadvokaat Terje Eipre valiti 10.07.2020 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralisel ameti- ja kutsekogul valimisel kutsekogu esimeheks.
12.08.20 toimunud koja eestseisuse koosolekul valiti koja esimeheks ametikogu esimees Arvi Pink ning aseesimeheks kutsekogu esimees Terje Eipre.
Eipre ABMida teha, kui ettevõtte tulevik tundub sünge ja kimbutavad makseraskused?
Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraksustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha. Kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse?
Vabariigi Valitsus on välja töötanud mitmeid toetusmeetmeid raskustesse sattunud ettevõtete jaoks ning kindlasti on nendest paljudele abi ja kõik meetmed tuleks esmalt üle vaadata. Kui aga need ei aita?
Ettevõtte toimivana hoidmiseks on kindlasti oluline üle vaadata kulude ja tulud suhe, et oleks võimalik planeerida edasisi pikemaajalisi tegevusi. Kui raskused on juba väga suured ning pole ette näha, et olukord lähiajal muutuks, siis saab taotleda kohtu kaudu saneerimismenetluse algatamist.
Mis menetlus on saneerimine ning miks ta erineb pankrotimenetlusest?
Saneerimise eesmärgiks on leida lahedus ettevõtte majandusolukorra lahendamiseks. Saneerimises ajal saab ettevõtja kohtult ajutise kaitse võlausaldajate nõuete vastu. See periood ei ole mõeldud selleks, et vaadata kuidas läheb, vaid selleks, et ettevõtte juhtkond koostab saneerimiskava, mille peavad omakorda heaks kiitma võlausaldajad. Kohus määrab ettevõttele saneerimisnõustaja, kes on objektiivne n.ö kõrvalseisja, kes aitab koostada saneerimiskava ja suhtleb võlausaldajatega nõuete ümberkujundamise küsimustes, koostab arvamuse saneerimiskava kohta, jms. Kohus võib kinnitada ka äriühingu poolt soovitava kogemustega saneerimisnõustaja.
Mis asi on saneerimiskava? Saneerimiskava on kirjeldus, kuidas ettevõtte kavatseb taastada ettevõtte kasumliku tegutsemise ja kuidas, sh millises ulatuses ja aja jooksul, tasutakse võlausaldajate nõuded. On oluline mõista, et mõnikord on saneerimisega võlausaldajatel võimalik saada tagasi rohkem raha, kui pankrotimenetlusega. Kui võlausaldajad saneerimiskava ei kinnita siis tavapäraselt kuulutatakse välja ettevõtte pankrot ning algab pankrotimenetlus.
Pankrotimenetluses ei pruugi olla veel ettevõtte lõpp, vaid ka pankrotimenetluses on võimalik ka läbi ettevõtte tervendamise ettevõte n.ö päästa, kuid seda on esinenud väga vähestel juhtudel. Pankrotimenetluses on võimalik pakkuda võlausaldajatele kompromissi, mis on rohkem levinud variant. Selleks tuleks võlgnikul koostada kompromissettepanek ja esitada kinnitamiseks võlausaldajatele.
Saneerimine ja pankrotimenetlus on mõlemad maksejõuetusmenetlused. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine (va. kompromissi puhul) ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele, kuid saneerimismenetlus on rohkem suunatud ettevõtte säilitamisele ja ettevõtja huvide kaitsmisele.
Riigikohus on ühes saneerimist puudutanud lahendis andnud mõista, et saneerimismenetluses võib põhimõtteliselt maksta võlausaldajatele välja ka väiksema summa, kui võlausaldaja saaks võimalikus pankrotimenetluses. Üldine statistika puudub, et kui palju ühes või kui palju teises menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kuid hinnanguliselt võiks öelda, et saneerimises olevate ettevõtete puhul kaetakse 50-100% sissenõudjate nõudeid ning pankrotimenetluses hinnanguliselt kuni 40%.
Mis on juriidilise isiku pankrot?
Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud püsiv maksejõuetus.
Kehtib eeldus, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3), see tähendab seda, et äriühingu netovara ei ole 6 kuu jooksul vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Kui äriühingu netovara ei ole vastanud 6 kuud seaduses sätestatud nõuetele, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega (PankrS § 1 lg 3 mõttes) ja pankrotiavaldust esitama kohustatud isikul on võimalik see eeldus ümber lükata, kui ta kohtule esitab positiivse tulevikuprognoosi, et objektiivselt on võimalik hinnata, et järgmise 12 kuu jooksul võlgniku tulevikustsenaarium paraneb.
Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Pankrotiavalduse esitamise kohustuse lasumine juriidilise isiku igal liikmel eraldi tuleneb ka PankrS § 13 lg-st 4, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatus või seda asendava organi iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Kui juriidilise isiku üks juhatuse liikmetest on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitnud, laieneb nimetatud täitmine ka teistele juhatuste liikmetele, st. avaldust mitteesitanud juhatuse liikmed ei pea eraldi avaldust esitama.
Pankrotimenetluse algatamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus koos võlanimekirjaga (PankrS § 13) kohtusse. Avalduses tuleb esitada ka seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri, milles on ära toodud võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.
Siit nähtub, et võlgnik peab olema vähemalt ise veendunud, et ta ei tule enda kohustustega toime ning ei suuda oma majanduslikku olukorda ka mõistliku aja jooksul parandada ning teab täpselt, millised varad ja kohustused tal on.
Peale avalduse esitamist algatab kohus pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri.
Ajutine pankrotihaldur koostab kirjaliku aruande, milles ta selgitab välja vara, kohustused, kontrollib, kas pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud, teeb kindlaks täitemenetlused, maksejõuetuse põhjuse, jms. Juhul, kui ajutise halduri analüüsi käigus siiski selgib, et ettevõtte vahenditest ei piisa pankrotimenetluse läbi viimiseks, siis pankrot raugeb, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti kohtu määratud summat edaspidiste menetluskulude katteks.
Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?
- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande koostamisega pankrotihalduri poolt.
Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.
Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.
Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks.
Kui tulevik tundub sünge, tuleks pöörduda meie poole, et koos leida Teie äriühingule sobivaim lahendus. Koos saab otsustada, kas on abi riigi meetmetest, peaks algatama saneerimise või hoopis esitama pankrotiavalduse. Kui on seaduslikult käitutud ning pole eelistanud ühtesid sissenõutavaks muutunud nõudega võlausaldajaid põhjendamatult teistele, siis võib halval ajal esitada rahuliku südamega pankrotiavalduse ning parematel aegadel alustada uut tasuvamat äri.
Loe ka: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2020/03/31/mida-teha-kui-ettevotet-kimbutavad-makseraksused