Eipre ABKuidas saada kohtu kaudu oma võlgadest priiks?
Kohtu kaudu kohustustest vabastamine võib võlgnikule tunduda küll päästev tee, aga tegelikult on nõnda võlgadest lahti saamine pikk ja keeruline protsess.
Makseraskustes elamine on äärmiselt keeruline ja närvesööv. Sellesse olukorda satutakse erinevatel põhjustel – võib-olla tehti liiga uljaid plaane, võeti mõttetuid riske või nurjus ettevõtte äriplaan hoopis selle omanikust mitteolenevatel põhjustel. Üks võimalus alustada elu n-ö puhtalt lehelt on pankrotimenetluse läbimine ja selle protsessi käigus oma võlgadest vabanemine.
Kuidas alustada?
Algatuseks peaks koostama ausa ja ülevaatliku nimekirja kõikidest oma kohustustest ja varadest. Kui seda ise kodus teha ei oska, aitab võlanõustaja. Oluline on oma vara mitte üle- ega alahinnata.
Järgmise sammuna peaks kriitiliselt hindama oma sissetulekut ning seda, millises summas oleks võimalik mõnda aega pingutades seda suurendada. Kui neid kaht asjaolu analüüsides on selge, et maksejõuetus ei ole ajutine, on aeg esitada pankrotiavaldus. Koos pankrotiavaldusega või hiljemalt esimeseks võlausaldajate üldkoosoleku ajaks tuleks esitada ka kohustustest vabastamise avaldus. Kohustustest vabastamise menetlus algab pärast pankrotimenetluse lõppemist. Nüüd on kohtul õigus otsustada, kas konkreetse võlgniku puhul tuleks algatada kohustustest vabastamise menetlus või mitte.
Tegu on otsusega, mis võib kalduda nii ühele kui ka teisele poole. Nimelt ei kuulu eraisiku pankrotiotsuse juurde sugugi mitte nn automaatne võlgadest vabastamine, vaid seda rakendab kohus vaid siis, kui on veendunud, et võlglane ei varja oma tulusid ja vara ning ka tegelikult annab endast kõik, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.
Võlglase panus
Riigikohtu avaldatud värskest tänavust aastat käsitlevast analüüsist nähtub, et selle koostamise ajaks oli jõustunud 58 kohustusest vabastamise menetluse lõpplahendit. Nendest tervelt 42 kohtuasjas keelduti võlgnikku kohustustest vabastamast, vaid 14 juhul võlgnik vabastati võlgadest ning kahel juhul lõppes menetlus põhjusel, et võlgnik suutis enne kohustustest vabastamise menetluse lõppu võlad ära maksta.
Võlgadest vabastamine ei ole iga pankrotimenetlusse sattunud eraisiku õigus kohtuprotsessis, vaid kohus läheneb igale juhtumile just selle asjaoludest lähtuvalt.
Võlgniku vabastamine võlgadest on välistatud näiteks siis, kui ta on süüdi mõistetud pankrotikuriteos, pole teinud omalt poolt eriti midagi selleks, et enda nutust olukorda parandada (näiteks pole läinud tööle), on varjanud oma vara või palka ning ei ole andnud kohtule nõutavat infot.
Kokku on keeldumise aluseid kaheksa.
Kokkuvõtteks võib öelda, et võlgadest vabaks saamine sõltub suurel määral võlglase enda püüdlustest, aktiivsusest ja muidugi aususest.
Kui tema siiras eesmärk on alustada elu puhtalt lehelt ning ta ka aktiivselt selle nimel tegutseb, on suuremad šansid, et kohus otsustabki võlgadest vabastamise kasuks.
Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/kuidas-saada-kohtu-kaudu-oma-volgadest-priiks?id=84650811
Eipre ABKas keskastme juht vastutab äriühingu maksuvõla eest?
Äsja riigikogus vastu võetud maksukorralduse seaduse muudatused võivad panna töötajad kaasvastutavaks äriühingu võla eest, kirjutab advokaadibüroo Eipre & Partnerid vandeadvokaat Terje Eipre.
21. novembril kiitis riigikogu heaks maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis sätestab võimaluse nõuda maksuvõlga äriühingu tegelikelt juhtidelt.
Nagu eelnõus on selgitatud, tuleb maksuhalduri praktikas ette, et formaalsed äriregistrisse kantud juhatuse liikmed on varatud, neil ei ole ülevaadet juhitavast ühingust ja neil ei ole ka mingisugust huvi ning võimekust tegeleda juhatuse liikmel lasuva hoolsuskohustuse, sealhulgas maksukohustuse täitmisega, ning on ilmne, et nende roll on täita vaid seadusest tulenevat formaalsust.
Juriidilise isiku seaduslik esindaja peab tagama seadusest tulenevate kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Juhul, kui esindaja on oma tegevusega põhjustanud esindatava maksuvõla, mida esindatav ei ole võimeline tasuma, on seaduse järgi põhjendatud nõuda kohustuse täitmist isikult, kes oli vastutav selle kohustuste täitmise eest, isegi kui ta ei ole kantud juhatuse liikmena äriregistrisse.
Selleks, et maksuhaldur ei saaks liiga usinalt vastutusotsuseid väljastada, on seadusandja selgitanud, et ühingu tegeliku juhi vastutus piiritletakse tahtlikult tekitatud maksuvõlaga.
Üks tehing toob vastutuse
Varem ei olnud maksuhalduril võimalust nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim (tegelik juht) ja kes on ühingut täielikult või osaliselt kontrollides teinud ühingu nimel toiminguid või tehinguid, mis on põhjustanud ühingu maksuvõla.
Küsitav on eelnõu säte, mille kohaselt kvalifitseerub tegelikuks juhiks muuhulgas isik, kes kontrollib näiteks üksikut tehingut või konkreetset toimingut. Kuidas seda peaks mõistma ettevõttes olevad ostu-müügijuhid või osakonnajuhid, kelle pädevusse ongi antud üksikute tehingute ja/või konkreetsete toimingute juhtimine? Kas nüüd võib iga äriühingus töötav inimene olla kaasvastutaja maksuvõla eest?
Seaduse muudatustes täpsustatakse, et ühingu tegelik juht on füüsiline isik, kes ei ole samas selle ühingu seaduslik esindaja ehk registrikaardile märgitud juhatuse liige, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kellel on kontroll ühingu kohustuste täitmise üle ning kelle tahtlik tegevus põhjustab ühingu maksuvõla. Samuti nähakse ette, et kui tuvastamist on leidnud, et lisaks tegeliku juhi kõrval vastutab ühingu maksuvõla tekkimise eest muu isik, vastutab ka see muu isik tegeliku juhiga solidaarselt.
Tegeliku juhi vastutusele võtmisega soovib seadusandja pürgida ausama konkurentsi ning maksukeskkonna loomise poole. Sihiks on saavutada õiguskindlus ja -selgus, nähes seaduse tasandil ette haldusõigusliku vastutuse isikule, kes tegelikkuses on ühingu maksuvõla põhjustajaks. Eesmärgiks on efektiivsemalt tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist.
Kasu saamist ei pea tõendama
Eelnõus tuuakse esile, et mitmel juhul on osutunud ilmseks, kui tegelik juht tekitab tahtlikult kahju, näiteks suures summas sularaha väljavõtmine enda isiklikuks rikastamiseks, mille seost ettevõtlusega ei ole juhatuse liige osanud põhjendada.
Sellistel juhtumitel on maksuhaldur enamasti pidanud loobuma vastutusotsuse tegemisest, mistõttu on maksuvõlad jäänud sisse nõudmata. Selleks, et kirjeldatud olukordades saaks maksuhaldur tugeva õigusliku aluse vastutusotsuse tegemiseks, näeb kehtestav regulatsioon ette niinimetatud tegeliku võimu elemendi.
Eelnõu kohaselt võib isiklik kasu pettusest olla üks asjaolu, mis kinnitab tegeliku võimu olemasolu ning maksuseadustes ette nähtud kohustuste rikkumist tahtlikult.
Samas on seadusandja asunud seisukohale, et kasu saamise tõendamise kohustust maksuhaldurile ei saa panna. Väidetavalt tooks sellise termini määratlematus kaasa täiendavaid vaidlusi ning seejuures võib kasu kui motiivi tuvastamine maksumenetluses osutuda ülemäära keeruliseks või võimatuks.
Kui seatakse tingimus, et maksuhaldur peab tegeliku juhi vastutusele võtmisel tuvastama tahtluse, siis miks ei pea tahtluse juures maksuhaldur küllaltki olulisi nüansse tõendama? Miks ja kuidas peab süüstatud isik tõendama, et vastutusotsus on vale? Kui palju maksab vaidlus riik vs eraisik? Kas selline kohustuste jaotus on ikka proportsionaalne? Jääb mulje, et muudatused on vajalikud sellepärast, et maksuhaldur ei soovi vastutusotsuseid nõuetekohaselt põhjendada, sealhulgas asjakohaseid tõendeid koguda ning maksuamet peab igal juhul ettevõtja käest vastutusotsuse alusel raha saama.
Link: https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/11/26/kas-keskastme-juht-vastutab-ariuhingu-maksuvola-eest
Eipre ABKoolitusel esinemine
Terje Eipre esines koolitusel ettekandega “ Vôlgadest vabastamise praktilistest küsimustest ja lahendustest…”. Kui Teid huvitab, mida tähendab tuleb anda endas parim?! Kuna isik vabaneb vôlgadest ja kuna kindlasti mitte? Mis on môistlikult tulutoov tegevus? Mis on sagedaseim etteheide vôlgnikule? Kuidas vaatab probleemile Riigikohus? SIIS OLED ALATI OODATUD!
Eipre AB27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus
27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus, mis sätestab, et alates 27.11.2018 peavad ettevõtetel olema olemas klientide lõikes riskihindamise metoodika ja mudel ning sisekorrad, mis antud protsessi reguleerivad. Seadus rakendub muuhulgas raamatupidamisteenuse osutajatele, audiitoritele, kauplejatele, finantseerimisasutustele, krediidiasutustele jpt.
Eipre ABOmandireservatsioon
Mis on omandireservatsioon?
Omandireservatsioon on vallasasja (nt diivanikomplekt) müügilepingu juurde sõlmitav lisakokkulepe, millega tavapäraselt lükatakse omandi üleandmise kohustus edasi kuni ostja on tasunud täielikult ostuhinna. Praktikas rakendatakse seda siis, kui ostja kohustub ostuhinna tasuma pärast vallasasja enda kätte saamist. Näiteks transpordib müüja kauba kohale ja koos kaubaga antakse üle arve, mille kohaselt on kauba tasumise tähtaeg 7 päeva pärast.
Omandireservatsiooniga kokkulepe on tingimuslik tehing, mis kaitseb ühelt poolt nii ostjat kui ka müüjat. Sellist tehingut saab teha vaid vallasasja või õiguse müümisel. Kinnisomandi üleandmiseks tehtud tehingut ei saa teha tingimuslikult. Omandireservatsiooniga tehingut saab teha selliselt, et määratakse tagatis ostjale või müüjale. Kui lepingut lugedes ei ole aru saada, milliselt on tehing vormistatud, lähtutakse sellest, et vallasasja omand läheb ostjale üle siis, kui ostja on täielikult tasunud müüjale ostuhinna.
Üldjuhul märgib müüja arvele, et ostja saab kauba omandiõiguse siis, kui ta on müüjale tasunud kogu ostuhinna, sh võimalikud viivised. Juhul kui kaupa tellitakse läbi e-poe, tasuks igaks juhuks kontrollida ka e-poe veebilehel olevaid ostu-müügi tingimusi, kuna müüja võib teinekord vastava omandireservatsiooni klausi sinna kirjutada, mitte arvele.
Miks omandireservatsioon hea on?
Omandireservatsioon kaitseb eelkõige pooli olukorras, kus üks pooltest muutub maksejõuetuks. Maksejõuetuse puhul ei saa täitur ega haldur maksejõuetusmenetluse käigus eset võõrandada kolmandale isikule, sest sellisel juhul muutuvad võõrandamistehingud tühiseks.
Juhul kui müüja soovib ostjalt asja välja nõuda, tuleb tal kõigepealt ostjaga sõlmitud müügilepingust taganeda. Lepingust saab taganeda aga siis, kui ostja on lepingut oluliselt rikkunud. Ostja poolt on oluline lepingu rikkumine üldjuhul ostuhinna tasumata jätmine.
Juhul kui müüjal tekib kahtlus ostja ostuhinna tasumise võimekuses, on võimalik leppida kokku, et ostja loovutab kauba edasivõõrandamisest tulenevad nõuded tagatisena müüjale (nn pikendatud omandireservatsiooni kokkulepe). Kokkuleppest hoolimata ei ole välistatud, et ostja käitub müüja suhtes pahatahtlikult.
Eipre ABMida teha, et vältida võlgade pärimist?
Kes ei esita notarile pärandist loobumise avaldust õigeaegselt ehk kolme kuu jooksul, peab selle koos võlgadega vastu võtma.
Sageli juhtub, et lähedane inimene on maisest elust lahkunud ning jätnud endast maha vara, mida oleme õigustatud pärima. Eestis kehtib nn loobumispõhimõte – pärijaks saamiseks ei pea esitama avaldust. Juhul kui pärima õigustatud isik ei esita seaduses ette nähtud aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, loetakse ta pärandi automaatselt vastu võtnuks ehk pärijaks.
Tuleb aga ette, et lahkunust maha jäänud vara koosneb suures osas võlgadest, mille pärimine tähendaks pärijale suuri varalisi probleeme. Pärandi vastuvõtmisel vastutab pärija pärandvaral lasuvate kohustuste eest nii päritud vara väärtuse ulatuses kui ka isikliku varaga. Seega muutuvad päritud kohustused pärija isiklikeks kohustusteks.
Tasumise asemel inventuur
Kui puudub soov pärandvaral lasuvaid kohustusi täita, on pärima õigustatud isiku esimene võimalus loobuda pärandi vastuvõtmisest. Nii ei lähe pärandaja vara ja kohustused üle pärima õigustatud isikule. Kui kõik pärima õigustatud isikud pärandist loobuvad, loetakse pärijaks riik või kohalik omavalitsusüksus, viimati nimetatud ei saa seaduse kohaselt pärandi vastuvõtmisest loobuda.
Kui aga pärija võttis juba pärandi vastu või loobumine polnud seadusest tulenevalt võimalik, on samuti võimalik rahalist vastutust piirata.
Pärija ei pea täitma pärandaja kohustusi oma isikliku vara arvelt, kui pärija on pärimismenetluse käigus nõudnud pärandvara inventuuri tegemist ning pärast seda on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, välja on kuulutatud pärandvara pankrot või kui on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Seega pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Eeltoodu tähendab, et kui pärima õigustatud isikul tekib enne või pärast pärandi vastuvõtmist kahtlus, et pärandvaral lasuvad kohustused ületavad varade väärtuse, tuleb pärimismenetlust läbiviivale notarile viivitamatult väljendada oma soovi inventuuri tegemiseks.
Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud. Notar määrab inventuuri läbiviimiseks , kelle ülesanne on teha kindlaks pärandvara hulka kuuluvate varade koosseis ja väärtus ning tuvastada ka kõik olemasolevad või tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused ja nende ulatus. Inventuuri tulemusena võib selguda, et pärandvara koosseisu kuuluvad võlad ületavad varade väärtuse.
Pankrotiavaldus kohtusse
Kui võlad ületavad pärandi väärtuse, on pärijal õigus esitada kohtusse pankrotiavaldus pärandvara alustamiseks. Sellisel juhul määrab kohus pärandile , kes alustab olemasolevate varade müüki, et seejärel müügist saadud raha arvelt saaks tasuda pärandvara koosseisu kuulunud võlad võimalikult suures ulatuses.
Pärandvara alustamise eelisteks on, et on olemas piisavad teadmised võlausaldajate nõuete rahuldamisest ning kogemus vara võõrandamises selliselt, et see vastaks turuhinnale.
Iseseisvalt võlausaldajate nõuete rahuldamine ja vara müük võib lõppeda nii, et võlausaldajad tunnevad, et üht eelistatakse teisele, et vara müük pole olnud efektiivne vms.
Vaidluste vältimiseks ja oma aja kokku hoidmiseks on mõistlikum esitada kohtusse pärandvara pankrotiavaldus.
kannab kulud pärandvara arvelt, seega ei pea pankrotiavalduse esitamisel muretsema ka halduri tasustamise ja muude väljaminekute pärast.
Kui aga pärandvarast ei piisa kulude kandmiseks, lõpetatakse raugemisega ning võlausaldajad peavad lugema oma nõuded mitterahuldatuks.
PÄRIMISSEADUS
Allikas: pärimisseaduse § 119, “Loobumise tähtaeg”
Kuidas pärandist loobudaPärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.Vaidluse korral lahendab asja kohus.
Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/mida-teha-et-valtida-volgade-parimist?id=82874943
Eipre ABKui on vaja advokaati
Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Mõnel juhul saab kohtusse pöörduda igaüks ise, kuid mõnikord on vaja abiks võtta advokaat. Advokaat osutab õigusteenust juhindudes seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, kutse-eetika nõuetest, samuti headest kommetest ja tavadest ning oma südametunnistusest. Õigusteenust osutades ei või advokaat alluda avaliku arvamuse, riigi- ja kohaliku võimu ega ametiasutuste ja -isikute survele, samuti mistahes muule otsesele või kaudsele mõjutamisele, mis kahjustab advokaadi sõltumatust kutsetegevusest. Advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid.
Laias laastus jagunevad vaidlused tsiviilvaidlusteks, haldus- ja kriminaalvaidlusteks. Tsiviilvaidlused on isikutevahelised vaidlused ehk pooled määravad ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Tsiviilkohtumenetluse menetlusosalisteks on:
1) hagimenetluses pooled ja kolmas isik;
2) hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.
Haldusvaidlused on isiku ja riigi (sh KOV, riigiasutus jne) vaheline vaidlus, mis on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtumenetluse menetlusosalisteks on:
- pooled (kaebaja ja vastustaja);
- kolmas isik;
- kaasatud haldusorgan.
Kriminaalvaidlused on vaidlused, milles lahendatakse küsimusi seoses toimepandud kuritegudega. Kriminaalkohtumenetluse poolteks on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.
Advokaadid on selleks, et aidata kliendil seista oma õiguste ja huvide eest ükskõik millises eelnimetatud vaidluses. Advokaadi ja kliendi vahel peab valitsema usalduslik suhe, mistõttu teave, mida advokaat on seoses õigusteenuse osutamisega saanud, on konfidentsiaalne. Konfidentsiaalseks teabeks loetakse igasugune teave, mida pooled ei ole kolmandatele isikutele õiguspäraselt konfidentsiaalsuskohustuseta kättesaadav.
Kui on vaja advokaati, võiks juhinduda järgnevast:
- advokaat saab kõige paremini aidata, kui klient advokaati usaldab;
- õigusnõustamisele tulles, tuleks sõnastada enda jaoks selgeks, millisele murele oodatakse advokaadilt nõu (nt soovitakse lepingu koostamist; kriminaalmenetluses esindamist vms);
- vastata advokaadi poolt esitatavatele küsimustele. Mida rohkem infot saab advokaat konkreetse murega seoses, seda asjakohasemat õigusnõu saab anda;
- võimalusel võtta konsultatsioonile kaasa dokumendid, mis on konkreetse murega seotud. Selliselt on advokaadil võimalik anda võimalikult täpne esmahinnang töö mahule, sh ajakulule;
- ole advokaadi jaoks kättesaadav. Teinekord on õigusteenuse osutamisel vaja jooksvalt täiendavat infot. Kui klient ei ole advokaadi jaoks kättesaadav, võib tekkida üksteise valesti mõistmine, mille tulemusel ei saa advokaat asjakohast nõu anda;
- kannatlikku meelt, sest kõige asjakohasemat õigusnõu saab advokaat anda, kui tal on olnud võimalus süveneda. Koheselt (esma)kohtumisel antav õigusnõu on erand kui reegel.
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid meeskond aitab leida lahendusi keerukatele õigusküsimustele ning annab nõu otsuste vastuvõtmisel valdkonnast sõltumata.
Võta meiega ühendust e-posti teel info@eipre.ee või telefonil +372 6270 551.
Eipre ABRakvere linn sai Targa Maja osas hagihoiatuse
Käesoleva aasta aprillis kuulutati välja EAS-ilt 3,3 miljonit eurot toetust saanud Rakvere Targa Maja ehk Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus pankrot. EAS-i ja kompetentsikeskuse pankrotihalduri esindava vandeadvokaadi Terje Eipre hinnangul oli pankrott ettekavatsetud ja täitis oma osa Rakvere linnavalitsuse skeemist endale toetusrahaga uus ja väga kallis hoone ehitada.
Vandeadvokaat Terje Eipre esitas Rakvere linnavalitusele hagihoiatuse, sest linnavalitsus sõlmis kompetentsikeskusega Eipre hinnangul viimasele majanduslikult äärmiselt kahjuliku tehingu. Tehing nägi ette, et kompetentsikeskus restaureerib EAS-ilt saadud 3,3 miljoni eurot eest Rakvere linnale kuuluva pangahoone ja ehitab pangahoonele juurde ka niinimetatud Targa Maja.
Kompetentsikeskus, mis sai EAS-ilt toetusi eesmärgiga viia ellu äriprojekt ja selleks tuli asuda hoonetes tegutsema, oma tegevusega kunagi sisuliselt ei alustanud ega hooneid ei kasuta. Praegu kasutab pangahoonet ja selle juurdeehitist ainuisikuliselt Rakvere linnavalitsus ning kompetentsikeskus on püsivalt maksejõuetu.
Rakvere linnaga sõlmitud tehingu tulemusena on võlgnik võimetu ka Tarka Maja võõrandama, et seeläbi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Probleem on selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning Rakvere linnale on seatud ka tasuta kasutusvaldus aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.
Hagihoiatuse eesmärk on leida ülalkirjeldatud konfliktile kõiki osapooli rahuldav kohtuväline lahendus. Selleks tegi kompetentsikeskuse pankrotihaldur Rakvere linnale ettepaneku asuda pankrotihalduri ja toimkonnaga läbirääkimistesse kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Kui läbirääkimised ei õnnestu, tuleb esitada hagi kohtusse.
Rakvere linnapea Marko Torm rääkis, et hagihoiatust on vara veel kommenteerida. “Dokument on pikk, tutvun sellega ja järgmise nädalal saab kommenteerida, millega tegemist,” ütles Torm.
Rakvere volikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et Targas majas käib viis hagi korraga. “Meil on sama suur nõue kohtu poolt tunnistatud, EAS on üritanud seda vaidlustada aga kaotas meile, nad kaebasid selle edasi. Meil on kaks positiivsest kohtuotsust,” sõnas Juhkami. Ta lisas, et keegi ei nõua meilt mingit raha, sest alust pole. “Nii kaua, kui see meile kulusi ei tekita, on kõik hästi,” lisas Juhkami.
Viru maakohus kuulutas möödunud aasta alguses välja Rakvere Tarka Maja haldava SA Virumaa Kompetentsikeskus pankroti. Pankrotihalduriks nimetas kohus Martin Krupi.
Pankrotiavalduse esitas SA Virumaa Kompetentsikeskus kohtule 16. veebruaril. Pankrotiistungil palus võlgniku esindaja juhatuse liige Rasmus Lindmaa sihtasutuse pankrot välja kuulutada, kuna olemasolevate võlgadega on sihtasutuse maksejõuetus juba välja kujunenud. Võlgu oli kompetentsikeskus nii linnale, riigile kui ka SEB Pangale.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on esitanud Rakvere Targa Maja arendaja Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskuse vastu 2,6 miljoni euro suuruse tagasinõude. EAS tegi tagasinõude viidates kestlikkuse nõuetele – kompetentsikeskus tegutses viie aasta asemel vaid ühe aasta. Kokku toetas EAS kompetentsikeskust 3,3 miljoni euroga, mille eest ehitati Rakverre büroohoone.
EAS teatas mullu septembris, et kahtlustab SA Virumaa Kompetentsikeskust enam kui 297 000 euro suuruse pettuse läbi viimises ja on alustanud selles osas toetuse tagasinõudmist, misjärel algatas prokuratuur asja uurimiseks ka kriminaalmenetluse.
EAS-i siseauditi üksus kontrollis Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi raames, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EAS-i rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3,4 miljonit eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot, teatas EAS toona.
Allikas: https://virumaateataja.postimees.ee/4511626/rakvere-linn-sai-targa-maja-asjus-hagihoiatuse
Eipre ABAndmekaitsespetsialisti teenused
Meie büroo osutab andmekaitsespetsialisti teenuseid. Andmekaitsespetsialisti ülesandeks on tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus, sealhulgas:
- selgitama organisatsioonile andmekaitsealaseid kohustusi ja vastutust;
- nõustama organisatsiooni IT arenduste tellimisel lähtuvalt isikuandmete kaitsest;
- koostama ja ellu viima organisatsiooni andmekaitsealast strateegiat;
- koostama organisatsiooni töökorralduseks vajalikke andmekaitsealaseid juhendeid;
- koostama andmekaitsealast mõjuhinnangut, sealjuures tegema kindlaks organisatsiooni andmekaitsealased riskid ja koostama tegevusplaanid riskide leevendamiseks;
- tuvastama ja dokumenteerima isikuandmete töötlemise toiminguid ja isikuandmetega seotud rikkumisi.
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid osutab andmekaitsespetsialisti teenust SA-le Tallinna Hambapolikliinik alates aprill 2018.
Täiendavate küsimuste korral info@eipre.ee.
Eipre ABKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures alustab tööd vahekohus
juures alustab kolmapäeval tööd vahekohus, kuhu saavad pöörduda kõik, kelle sooviks on lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt, vahekohtu menetlustähtaeg on kuni kolm kuud.
Siia alla liigituvad näiteks lepingu osapooled, kellel on tekkinud omavaheline vaidlus rahalise nõude üle, näiteks korteriühistud, andmesideoperaatorid, energiaettevõtted, majutusettevõtted, äripinna rentijad jms.
Koja vahekohus ei lahenda tasu nõudeid ega eluruumi üürilepingu, töölepingu või tarbijakrediidilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid.
Vahekohtu eesmärk ei ole mitte lepituslikult mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine, vaid otsuse langetamine kehtivale õigusele tuginevalt sarnaselt kohtuga.
Vaidluse lahendamiseks vahekohtus peavad olema nii hageja kui kostja nõus asja lahendamisega vahekohtus.
Vahekohtus alustavad tööd , , , Aive Kolsar, Aleksandr Logussov, Maarja Näkk ja Janek Pool.
Vahekohtu algatamiseks tuleb esitada hagi vahekohtule Koja kaudu paberkandjal või elektrooniliselt.
Vahekohtumenetluse algatamiseks tuleb tasuda registreerimismaks 250 eurot (lisandub käibemaks) pluss vahekohtu maks, mis sõltub hagi hinnast ning kohtunike arvust.
Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis tegutseb lepitusmenetluse põhimõttel võimaldamaks pooltel saavutada mõlemat poolt rahuldav tulemus erapooletu isiku ehk Koja vahekohtu kohtunike kaasabil.
9. jaanuaril jõustus seaduse muudatus, millega seadustati vaidluste kohtuvälise lahendamise organina vahekohus.
Allikas: err.ee