Eipre ABKohus: Juhan Aare peab EKRE-le raha tagasi maksma
Kohus rahuldas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hagi erakonna eelkäija Eestimaa Rahvaliidu kunagise juhi Juhan Aarega seotud Eesti Kultuurfilmi vastu, kuhu Aare kandis erakonna arvelt tuhandeid eurosid.
Harju maakohus arutas EKRE hagi Juhan Aare ja osaühingu Eesti Kultuurfilm vastu raha tasumise nõudes. Aare tegutses Rahvaliidu esimehena 2010. aastal juulist novembrini. Just siis andis erakonna kontode kasutamisõigust omanud Aare talle allunud büroojuhatajale korralduse kuuel korral kanda kümneid tuhandeid kroone OÜ-le Eesti Kultuurfilm – firmale, mille juhatuse liige ja ainuosanik Aare oli. 15. maist 2012 kannab Eestimaa Rahvaliit uut nime – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Varem on Aare teatanud, et kuna kõik EKRE viidatud rahaülekanded on tehtud OÜ-le Eesti Kultuurfilm, mitte Juhan Aarele, siis on nõue esitatud valel aadressil.
Harju maakohtu istungil selgus, et Aare on veendunud, et käitus oma firmalt videoklippe tellides erakonna esimehele igati kohaselt. Paremat teenust kui Kultuurfilm polevat kostjate sõnul neil kaugetel aastatel osutanud keegi, on varasemalt Õhtuleht kirjutanud.
Harju maakohus rahuldas EKRE hagi osaühingu Eesti Kultuurfilm vastu ja mõistis välja 11 811,91 eurot, samuti viivise. Samas jättis kohus rahuldamata EKRE hagiavalduse Aare vastu põhivõla 9586,74 eurot tasumise ning viivise 2225,17 eurot tasumise nõuetes. Asja arutas ka Tallinna ringkonnakohus, kes jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud EKRE edasikaebust menetlusse. Kaebus puudutas Aare võlga.
EKRE esindaja, vandeadvokaat Raul Ainla sõnul leidis maakohus, et Juhan Aarele kuuluv OÜ Kultuurfilm ei ole erakonnaga videomaterali tootmiseks lepingut sõlminud, mistõttu asus seisukohale, et Kultuurfilmil tuleb see raha koos viivisega tagasi maksta. Kultuurfilm ega Aare apellatsiooniga seda maakohtu järeldust ei vaidlustanud, lisas ta.
Eipre ABPankrotihalduri avaldus: võlgade tasumine pensionirahaga ei ole halb mõte
Pensionisammastesse kogutud raha eest võlgade tasumine oleks paljudele inimestele suureks abiks, leiab oma repliigis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimees Terje Eipre.
Viimastel nädalatel on avaliku arutelu alla võetud valitsuserakondade plaan muuta pragune kohustuslik pensionisammas (II sammas) vabatahtlikuks. Mõistetavalt põrkub selles teemas mitu vaadet – riiklik, pensionifondi pidaja ja üksikisiku vaade.
Tõdedes, et kavandatava muudatusega võib kaasneda mitmeid majanduslikke, finantsilisi ja sotsiaalseid riske nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus, hämmastab mind mitmete investorite halvakspanu inimestele tekkivasse võimalusse kasutada pensionifondi kogunenud raha nõuete rahuldamiseks.
Puutun pankrotihaldurina igapäevaselt kokku laostunud kaaskodanikega, kelle vastu on algatatud pankrotimenetlus või läbitakse kohustustest vabastamise protsessi. Need on väga valulised protsessid, kus võlgnik on võtnud endale ülejõu käivaid kohustusi ning teinud valesid samme varaga ümberkäimisel. Sõltumata konkreetsetest asjaoludest on üldpildiks raha ja muu varata üksikisik, kes on sageli ka töövõimetu.
Võlgniku peamiseks ülesandeks kohustustest vabastamise menetluse ajal on tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Sageli seda ülesannet täita ei suudeta ega suudeta ka muul viisil vähendada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi.
Eelkirjeldatud juhul oleks füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule oma eluga edasiminekuks suureks abiks, kui tal oleks võimalik võtta välja kohustuslikku pensionisambasse kogunenud raha ja katta selle arvelt oma kohustusi.
Praegu selline võimalus puudub.
Kui aga võlgnik ei ilmuta rahaliselt väljenduvat tulemuslikkust kohustuste täitmisel, võib kohus jätta ta kohustustest vabastamata. Sageli tähendab see inimese panemist kuni surmani kestvasse kitsikusse.
Leian, et teatud juhtudel võiks kohustuslikku pensionisambasse kogunenud raha kohustuste täitmiseks kasutamise tingimusi leevendada küll.
Loe lähemalt: https://tehnika.postimees.ee/6784548/pankrotihalduri-avaldus-volgade-tasumine-pensionirahaga-ei-ole-halb-mote
Eipre ABNARKOST PALGAMÕRVADENI: Kas suudame piirata kuritegevuse musta auku enne, kui see meid neelab?
Narko ostmine internetist on sama lihtne kui poes leiva järel käimine: tolliametnikud võtavad narkokahtlusega posti- või kullersaadetisi rajalt maha umbes kaks korda päevas. See on vaid üks näide, kuidas globaalne interneti pimeturg on Eestiski kanda kinnitanud.
Küsimusele, kui suur osa Eesti kuritegevusest on seotud pimeturu ehk interneti “paha vennaga”, osatakse meie digiriigis siiski anda vaid kobavaid vastuseid. Teada on aga, et kui laps tahab narkot, on talle vaja raha ja arvutit.
Meile posti teel saabuvad narkosaadetised kaaluvad maksu- ja tolliameti andmetel ühest grammist mitmesaja grammini ning saabuvad pakkidena Eestisse euroliidu maadest nagu Saksamaa, Holland, Hispaania, Suurbritannia. Tavaliselt ostetakse interneti tumeturult amfetamiini või metamfetamiini, marihuaanat ning LSD-d ehk hallutsinogeene. Samas üritatakse riiki smugeldada ka kokaiini ning ravimeid, mis sisaldavad narkootilisi või psüh-hotroopseid aineid. Üldiselt tellivad narkot noored või algajad, alles väljakujunevad narkomaanid, või siis nn pühapäevasõltlased.
“Anonüümsuse säilitamiseks kasutatakse nn tumeveebis paiknevaid müügivõrgustikke, makstakse bitcoinides ning ostja ja müüja suhtlevad omavahel krüpteeritult,” kirjeldab maksu- ja tolliameti narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa interneti musta poolt.
Lõputute peade arvuga lohe
Muidugi ei ole narko kaugeltki ainus interneti pimeturul müüdav kraam. “Enamasti tegeletakse veel küberkuritegevuse ja pettustega, põhiliseks maksevahendiks eri krüptovaluutad,” räägib arvutiturbe asjatundja Glen Simson. “Põhikaubaks on ka mitmed küberkuritegevuse teenused. Näiteks kui tekib soov mõne ettevõtte internetilehekülg “maha võtta”, saab seda sealt teenusena tellida. Samuti kaubeldakse varastatud kontode ja viirusega nakatunud arvutitega, mille kaudu saavad teised kurjamid omakorda teha, mis nad parajasti välja mõelnud on. Liiguvad ka niinimetatud palgamõrvaleheküljed, kuid seni on need osutunud kõigest raha väljapetmise kohtadeks, reaalseid palgamõrvasid sealse keskkonna kaudu teadaolevalt sooritatud ei ole.”
Eesti ametkondadelt on üsna keeruline isegi umbkaudu teada saada, kui suur osa meie organiseeritud kuritegevusest on üleilmastunud ning kasutab oma hämarateks tarneteks või tegudeks globaalseid tumeturge. Tõenäoliselt on üleilmne ja internetti kolinud kuritegevus meie jaoks ikkagi tänase päevani liiga uus nähtus, millega on ka põhjendatav ametnike sõnaahtrus. “Rahvusvahelise iseloomu tõttu on ka väga keeruline hinnata, milline osa on Eesti kuritegevus ja milline mitte,” nendib küberspets Glen Simson kuritegevuse üleilmastumise kohta.
Huvitav on küsimus, kui suur osa Eesti organiseeritud kuritegevusest võib üldse kasutada krüpteeritud sidepidamist, mida ühtlasi kasutatakse tumeturul tegutsemiseks. Ja kui suur osa Eesti narkoturu käibest võib näiteks moodustada interneti pimeturult hangitud kraam. Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Hannes Kelti kommentaarist võib selle kohta välja lugeda mida iganes: “Kuritegelikud ühendused ja inimesed, kes tegutsevad üksi ja panevad toime kuritegusid, on alati püüdnud igal võimalikul moel enda tegutsemist varjata, kindlasti kasutatakse selleks ka krüpteeritud kanaleid.”
Euroopa Liidu allikatest on andmeid pimeturu kohta leida mõnevõrra lihtsam. Kuigi nendeski raportites jäädakse pigem üldsõnaliseks, teatab üks üle-euroopaline uimastiseire raport, et kuigi koguste poolest on üldiselt jätkuvalt valdavad traditsioonilised uimastiturud, paistab veebipõhiste turgude tähtsus üha kasvavat. Ja see tekitab uusi probleeme uimastikontrolli seisukohast.
Nii Euroopa Liidu uimastiseires kui ka Europoli hiljutises uuringus tuvastati üle saja pimevõrgus tegutseva üleilmse turu, kus tehtavatest ostudest omakorda ligikaudu kaks kolmandikku olid seotud uimastitega. Üha tähtsamad tunduvad olevat ka pinnaveeb ehk siis internet, mida me ise igapäevaselt kasutame, aga ka sotsiaalmeedia. Seda eriti seoses uute psühhoaktiivsete ainete pakkumisega ja ravimitega, mida kasutatakse uimaainetena. Ühest teisest uuringust võib veel leida, et Euroopas turustati juba mitu aastat tagasi umbes pool narkost pimeturu kaudu. Näiteks pimeturg nimega AlphaBay turustas perioodil 2015-17 koguni 28% Euroopa Liidu narkost.
Politsei aeg-ajalt tehtavad haarangud tumeturu vastu meenutavad võitlust mitmepäise lohega. Maharaiutud pea asemel kasvab kohe uus. Nii pandi juulis 2017 AlphaBay, nagu ka teine suur sait Hansa krüptoturg rahvusvahelise politseiopiga kinni. Sellest hoolimata näitab nii uimastiseire kui ka Europoli analüüs, et uimastimüügi tulud ja kaubandusmahud kogu krüptoturul naasid endisele tasemele aasta pärast. AlphaBay asendas mõne aja pärast Empire Market.
Ühendriikide FBI levitatud hoiatav video AlphaBay asutaja Alexandre Cazese arreteerimisest ei mõjunud seega kaua. Cazes oli vaid 26, kui ta üheksa päeva pärast arreteerimist, väidetavalt enesetapu sooritanuna, Tais vangikongist surnuna leiti.
Paljud inimesed arvavad, et internetiplatvormid, kus kaubeldakse narko, pahavara, relvade, inimeste ja nende kehaosade, lapsporno ja kuuldavasti isegi palgamõrvadega, on leitavad umbes sama lihtsalt nagu pornosaidid. Nii lihtne see siiski pole.
Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juhataja Rain Ottis ütleb, et tumeveebile ligipääsemiseks on tarvis spetsiaalset tarkvara. Siiski on see lihtsalt leitav.
“Kõige tuntum tarkvara tumeveebi kasutamiseks on TOR (The Onion Router – toim) brauser, mis loodi algselt USA mereväe poolt anonüümseks sidepidamiseks,” ütleb Ottis. “Sarnaselt internetile ja GPS tehnoloogiale, mis esialgu arendati sõjalistel eesmärkidel, on ka TOR tänaseks kõigile kättesaadav tehnoloogia.”
TOR, kõikide küberkurjategijate õnn ja rõõm, sai alguse 2000. a Cambridge´is käivitatud projektist. See oli mõeldud USA agentide ja relvajõudude kaitsmiseks pealtkuulamise eest. Miks see tehnoloogia üldsusele vabaks anti – ühe versiooni järgi põhjusel, et võimaldada sõnavabadust ja eneseavaldamist totalitaarsetes, internetikeeldudega maades.
Ühtlasi päästeti pudelist džinn, mis nüüd selle loojat ennast lämmatab. Ilmselt on TOR-ist kui globaalse kuritegevuse platvormist saanud ohuallikas kogu inimkonnale – samas kui mõnede karmi korraga riikide internetikeelud puudutavad vaid nende maade endi elanikke. Ja TOR-i nimeline tarkvara sirutab nüüd karvase käe ka lääneriikide julgeoleku kõri kallale minekuks. Kui meie enda hoovist lihtne näide tuua, siis Eestiski kahtlustati 2015. a ühte infoturbeametnikku toonase siseministri Hando Pevkuri jt siseministeeriumi kõrgete ametnike küberründamises. Kuid kohtuprotsess lagunes koost: kasutatud oli ju anonüümsust võimaldavat TOR-i ja tõendeid ei leitud.
Kuigi võib tunduda, et tumeveebi ja TOR-i abil kaudu ajab oma asju suurem osa maailma suurematest kurjategijatest, tõmbab see ligi ka lihtsalt privaatsust nõudvaid inimesi. TOR-i veebilehitsejaid kasutavad lisaks kõik infolekitajad üle kogu maailma. Küberkurjamite kasutatav TOR teenib ühtlasi paljude maailma suurte ajalehtede nagu The Guardiani, New York Timesi jt huve, sest võimaldab lekitajatele anonüümsust – dokumente saab laadida ilma IP-aadressi avaldamata.
Märkimisväärne, et Eesti meedia pole sellest võimalusest kunagi kinni haaranud ning alarmeerijatele võimalusi pakkunud.
Politsei rasked valikud
“Ehkki kuritegeliku tegevuse osakaal tumeveebis on ebaproportsionaalselt kõrge, ei ole tumeveebi kasutamises iseenesest midagi halba,” toonitab küberkriminalist Rain Ottis. “Ei tasu unustada, et kurjategijad kasutavad lisaks tumeveebile ka tavalist veebi, nutitelefoni ning supilusikat. Sama teevad seaduskuulekad inimesed.”
Esimesed meie kohalikud pimeturu narkoärikad, neli ecstasyt müünud noorukit anti Eestis kohtu alla ja mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi 2018. a. Ecstasy müügis pole mõistagi midagi ebatavalist – aastas võtab politsei seda ära umbes kuus kilo. Märkimisväärne, et varastes 20ndates noormehed soovisid saada “uue laine kriminaalideks”, sest tumevõrgus avati pood, kus sai tasuda traditsiooniliselt bitcoinides. Aineid ei antud käest kätte, vaid teatati klientidele peidikute asukohad. Ilmselt hõlbustas nende vahelejäämist asjaolu, et mõni eputas kalli autoga ja nad ei kasutanud vahelülidena teisi riike.
“Aeg-ajalt võib lugeda, kuidas politsei sellest keskkonnast kurjameid kinni püüab, ehk siis ei ole tegemist sellise absoluutse seadusetu pätistaniga,” arvab tumevõrgu kohta küberturbespets Glen Simson. “Pigem on küsimus finantseerimises ning fookuses, kas tegeleda sellega, kui on kedagi röövitud ja mõrvatud päriselus, või blokeerida kellegi kodulehekülgi.”
Muidugi on valikud nappide ressurssidega politsei jaoks keerulised. Siiski – ühe tumeveebi lehekülje kaudu võivad aine kätte saada tuhanded sõltlased, kellest mõni võib uueks doosiks kaaskodanikku röövida või tappa. Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt nendib, et Eestis eelistatakse siiski kasutada rahvusvahelisi võrguplatvorme, nii et eelkirjeldatud skeem, kus kohapealses pimevõrgus uimasteid müüakse, on seega pigem erandlik.
“Samas on teada, et tumeveebis kuritegelikke teenuseid reklaamivate isikute hulgas on väga suur hulk ka petiseid,” hoiatab Kelt. “Eeldatakse, et nagunii keegi ei lähe politseile kaebama, kui ei saanud kätte internetist tellitud ebaseaduslikku kaupa.”
Juba aastaid tagasi narkole selja pööranud endine sõltlane Immanuel Volkonski meenutab, et posti teel narko tellimine oli levinud juba aastaid enne, kui Eestis pimeturu vaimustus umbes 2015. a hoo sisse sai.
“Nüüd on asi muidugi lihtsamaks läinud, sest internetis on tekkinud justkui turuplats,” nendib Volkonski, kes varem oli tellinud posti teel retseptiravimeid, mis uimastina toimisid, näiteks Indiast. Ravimeid oli temalt ka kogu aeg konfiskeeritud, sest Eestis ei tohtinud neid tarbida arsti ettekirjutuseta. “Eks juhuse peale tellisin – isegi kui pakk läbi ei tulnud, siis ei karistatud,” räägib Volkonski. “Nüüd aga väänatakse rahustite tellimise eest samamoodi kui uimastite eest.” Pikalt ja värvikalt kirjeldab ta ka Viagra tablettide müügiks tellimist, mis jälgede segamiseks Indiast Soome suunati. Pimeturgu on Volkonski arvates väga keeruline kontrollida: “Kirja sisse mahub pulbrit ikka hulk.”
Maksu- ja tolliamet on pea ainus riigiasutus, mille abil on võimalik leida Eesti pimeturgu kaudseltki iseloomustavaid andmeid. Keskmiselt võib öelda, et narkokahtlusega posti- või kullersaadetisi võetakse “rajalt maha” umbes kaks korda päevas. Nii avastati neid 2016. a 611, 2017. a 689 ning 2018. a 738 juhul. 2019. a esimese kaheksa kuuga on avastatud 399 narkokahtlusega kirja või pakki. Võrdluseks, et terve 2015. a jooksul võeti ära vaid 153 sellist saadetist.
Kui palju narkot liigub postipakkides?
Maksu- ja tolliameti narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa ütleb mõistagi optimistlikult, et vahelejäämise riski hinnatakse ekslikult madalaks. Sisuliselt algatatakse mõne juhtumi kohta kriminaalasi koostöös prokuratuuriga pea iga päev.
Mingitki arvamust, kui palju võib siiski postipakkides või kirjades narkot kontrollijatest mööda liikuda, ei õnnestunud siinkirjutajal ametnikelt saada. Kui pisut spekuleerida, et umbes 30% narkost kulgevat Euroopas tumeveebi kaudu, ja Eestis võiks see suhtarv olla sarnane – samas kui narkoturu käive võib meil küündida vähemalt sadade miljoniteni –, võib igaüks ise edasi mõelda. Ülesande gigantsusest annab aimu asjaolu, et iga eestlase kohta tuleb aastas umbes 12 postipakki, neist üle poole välismaalt. Seega siis tuleks aastas kontrollida umbes 5-6 mln saadetist.
Maksu- ja tolliamet mõistetavalt omi töömeetodeid ei avalda. Pakikeskustes, kus toll narkokoeri kasutab, nad külalisi ei võõrusta. Igal juhul on teada, et loomulikult kasutatakse narkopaki tellimiseks valenime ja suvalist aadressi ning olulisema saadetisele pakiautomaati järele minekuks tarvitatakse mõne kodutu teeneid. Väärib märkimist, et Eestiski valmistatud süntnarkoga tavatsetakse kaubelda rahvusvaheliste võrgulehtede kaudu. Üldse kujutab tumeveeb endast ühte põhilist sellise süntnarko nagu fentanüüli tarnepaika.
Kus ikkagi sooritatakse selliste rahvusvaheliste tumeveebi skeemide kaudu kuritegu – olgu müügiesemeks siis palgamõrv, inimese kehaosa või alaealine prostituut? Ja milline riik peaks seda ikkagi uurima? Tuleb möönda, et sogast vett leidub rohkem kui küllaga. Asjatundjad korrutavad tüütust küsijast vabanemiseks võlusõna “rahvusvaheline koostöö”. Eesti-suguse väikeste ressurssidega riigi taandab see aga passiivse, suurriikide eriteenistuste või politsei sabaslohiseja rolli.
“Pimeturul kaubeldes ei esita keegi kunagi küsimust, kas pseudonüümi SuperDeathFlame777 taga, kes müüb varastatud andmebaasi koos kasutajakontode ja paroolidega, on Eesti või Austraalia elanik,” mõtiskleb küberkaitsespetsialist Glen Simson. “Samas kui lähemalt vaatame, siis reaalselt sooritati kuritegu ehk narkootiliste ainete vahendamine Eesti pinnal – Eesti elanike poolt.”
Kuigi mitmed eksperdid soovitavad pimeturu kasutamise populaarsuse kohta küsida Riigi Informatsiooni Ametilt (RIA), saabub sealtki lakooniline vastus, et nemad jäävad kommentaarid võlgu. 2017. a teavitas üks meie parterriikidest RIA-t tumeveebist leitud andmebaasist, mis sisaldas üle ilma 1,4 miljardi kasutaja infot ja parooli avateksti kujul ehk hõlpsasti loetavana. Eestisse puutus see nõnda, et selles leidus enam kui 190 000 .ee domeeniga meiliaadressi ja parooli. Eestiga seotud meiliaadresside seas on mitmete asutuste ja organisatsioonide ning teenusepakkujate (näiteks mail.ee) meiliaadresse. Seega ootuses, et keegi meid aitab, vahel ka veab.
Tumeveebist ründamise süüdistus varises kokku
Kuigi siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) endist IT-spetsialisti Mart Piritat süüdistati 14 kõrge ministeeriumiametniku, sh siseminister Hanno Pevkuri ja politsei peadirektori Elmar Vaheri küberründamises, jäi mees õigeks. Ründes oli kasutatud TOR-i brauserit.
Süüdistus oli üles ehitatud mingit laadi isikliku kättemaksu motiivile – töölt lahtilaskmise eest – ning on selle poolest märkimisväärne, et prokuratuur üritas TOR-i kasutamist kriminaalsena näidata. See aga ei õnnestunud ja süüdistus lagunes.
Mart Pirita oli süüdistuse järgi 2014. aasta augustis – vahetult enne USA presidendi Eesti-visiiti – blokeerinud siseministeeriumi arvutivõrgus 14 eri kasutaja ligipääsu sinna. Kannatanuteks osutusid teiste seas nii siseminister kui ka politsei peadirektor. Pirita eitas süüd. Teda kaitsnud vandeadvokaat Raul Ainla arvas, et ehk üritas prokuratuur läbi suruda pretsedenti, kus TOR-i kasutamine iseenesest oleks kriminaalse maiguga ettevõtmine. Kuigi esimene kohtuaste jättis kohtualuse süüdi, mõistis ringkonnakohus ta õigeks.
“Kohus ei või inimese süüdi mõistmisel lähtuda ainult kahtlusest või elulisest usutavusest,” väitis Ainla Pealinnale. “Pirita juhtumi puhul oligi tegemist pelgalt kahtlusega, et ta võis kuriteo toime panna. Samas kasutasid kuriteo toimepanemise ajal TOR-i tuhanded inimesed. Pole ka välistatud, et kuriteo pani toime mõni Pirita kolleeg. Õigusriigis kahtlusest ilmselgelt ei piisa, sest vastupidine praktika avaks võimaluse inimesi väga lihtsalt süüdi lavastada.”
Pimevõrgud kasutavad kodeerimistehnoloogiaid, mille abil ei looda kahe kasutaja vahelist ühendust juhuslikult, vaid käsitsi ja sihipäraselt. Üks kasutaja võtab teisega oma arvutikaudu otse kontakti, ühendades seega käsitsi kaks IP-aadressi. Tekib privaatne võrk, mis ei ole ühendatud nn klassikalise internetiga, ja sinna saab omakorda veel kasutajaid lisada. Seega leidub internetis lugematu hulk nn pimevõrke.
Allikas: http://www.pealinn.ee/arhiiv/narkost-palgamorvadeni-kas-suudame-piirata-kuritegevuse-musta-auku-n245646
Eipre ABRahapesu ei leidnud kinnitust: kohus mõistis Kärdla sadama asjas süüalused õigeks
Pärnu maakohus kuulutas Kärdla sadama protsessi viimaste süüaluste suhtes välja kohtuotsuse ja mõistis kõik süüdistatavad rahapesus õigeks.
Raigo Sahtelile, Urmas Varrisele ja OÜ-le Seller Hulgi oli süüks pandud rahapesu grupis ja suures ulatuses, Tanel Malka ja OÜd Faasion süüdistati grupis ja suures ulatuses toime pandud rahapesule kaasaaitamises. Kohus mõistis läinud reedel kõik süüdistatavad nendes süüdistustes õigeks.
Kohus selgitab, et rahapesu süüdistuse puhul peab kohus kõigepealt tuvastama eelkuriteo, milleks süüdistuse järgi oli Hillar Kuke sooduskelmus – võltsitud andmetega dokumentide esitamisega sai Kukk EASist Kärdla külalissadama ehituseks määratud toetusest pettuse teel 179 424 eurot, mis liikus ASi Nordecon kaudu alltöövõtja, s.o OÜ Hiiu Teed arvelduskontole.
Süüdistuses on leitud, et 2013. aasta teises pooles kaasas Kukk oma plaanide teostamiseks süüdistatavad, sest soovis saada EASist sadama ehituse käigus välja petetud 179 424 eurot, mis oli laekunud OÜ Hiiu Teed arvelduskontole. Kohus tuvastas, et 2013. aasta oktoobri alguseks, kui süüdistuse järgi hakkas OÜ Hiiu Teed kontolt rahapesuga seoses välja petetud raha liikuma, oli Kukk valeandmete esitamisega EASilt välja petnud toetust summas 24 019 eurot, millest OÜ Hiiu Teed kontole oli jõudnud maksimaalselt 6103 eurot. Süüdistuses leiti, et 15 000 eurost suurema väärtusega tehingutes on reaalne oht rahandus- ja majandussüsteemi normaalsele toimimisele ja seega oli tegemist rahapesuga. Kohus märgib, et ei saa süüdistuse piirest väljuda ja uurida, kas OÜ Hiiu Teed arvele jõudnud 6103 euro näilike tehingute abil liigutamine võis reaalselt ohustada majandussüsteemi normaalset toimimist.
Protsessis Tanel Malka ja OÜd Faasion kaitsnud vandeadvokaadi Raul Ainla sõnul esitas prokurör süüdistuse rahapesus, kuid kohus ei näinud süüdistatavate tegevuses kuriteo koosseisu.
„Koosseisu puudumine pidi prokurörile olema ettenähtav, aga prokuratuur lähebki üsna sageli kohtusse nii-öelda katsetama, et oma eesmärke saavutada. Kriminaalmenetlus on võistlev ning sageli õnnestub ka küsitava väärtusega süüdistuse korral süüdistatavad kokkuleppele sundida või saavutada nende süüdimõistmine,“ ütles Ainla Õhtulehele. Tema sõnul kestis kohtueelne menetlus lubamatult kaua, mis tõi kaasa menetluse lõpetamise osas süüdistuse paragrahvides. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud, prokuröril on 15 päeva aega see ringkonnakohtus vaidlustada.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/975804/rahapesu-ei-leidnud-kinnitust-kohus-moistis-kardla-sadama-asjas-suualused-oigeks
Eipre ABKuidas panna püünis trikitavale kameeleonile?
Levinud suhtumine, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, peab muutuma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev leiab, et riigikohtu otsus, mis puudutas Tallinki võitlust riigikohtus võla kättesaamiseks pankrotistunud ja kesta vahetanud transpordiettevõttelt, puhastab ärikeskkonda, omades ennetavat mõju skeemitajate suhtes. Niisugused otsused annavad lootust, et võlausaldajate ees olevatest kohustustest hoidumine muutub ka ettevõtjate seas taunitavaks.
Äripäev kirjutas reedel mullu pankrotistunud firmast Applaford ES Transport & Logistics, mis jättis maha 16 467 138 euro ja 44 senti võlgu. Äritegevus ja veokite omandiõigus kanti üle Applaford Transpordile. Nüüd kannab kurikuulsa firmade likvideerija kontrolli alla läinud ettevõte nime Luberizi Rugombo OÜ. Käive tänavuse viie kuuga on 480 eurot, makse ei maksta. No comments! Tallink läks ometi oma võlga välja nõudma ja hoolimata madalamate astmete vastupidistest otsustest ja kostja kaitse juriidilistest kurvidest leidis riigikohus, et vastutuse eest ei saa põgeneda. Laevafirma esindanud advokaat taotles kohtusse pöördudes hagi tagamist, mille tulemusel ettevõtte varad arestiti.
Niisugust ettevõtet võiks piltlikustades võrrelda kameeleoniga, roomajaga, kes ronib lehestikust oksale ja vahetab vastavalt keskkonnale värvi eesmärgiga jääda ohtudele märkamatuks. Kohtuvaidluses tuvastati, et ka ettevõtluses jääb kameeleon jääb ikkagi selleks samaks kameeleoniks, sõltumata sellest, kas ta on roheline või pruun, ajades endist viisi oma kameeleoniasju – püüdes putukaid ehk siis ajades äri.
Põhiolemus, identiteet säilivad ning sõltumata juriidilistest mängudest saab selle tuvastada. Ning võlgnik peab võtma vastutuse enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Riigikohtu otsuse kohaselt piisab sellest, kui juhid, osanikud ja kontaktandmed kattuvad ning võlgnikult ostetud varaga jätkatakse tegevust sarnasel tulutooval viisil. Ehk siis – oluline oli sama majandustegevus.
Kohustused tuleb täita
Ettevõtlusvabadus on kahtlemata väga oluline. Paraku võtavad selle sageli kaitsekilbiks, kui teemaks on võimalikud sahkerdajate või kameeleonide äri- ja ettevõtluskeelud, just need, kes vastutuse eest pageda üritavad. Äripäev leiab, et seda õigust ei saa teostada teisi samas majanduskeskkonnas toimivate isikute õigusi rikkudes. Kohustused võlausaldajate ees tuleb täita.
Nii-öelda firmade matmisega seotud varjukülgedest on Äripäev viimasel ajal mitmel korral kirjutanud. Ettevõtja Teet Järvekülg soovitas leheveergudel pseudolikvideerimise puhul sisse seada piirangud: kui müüdava ja omandava ettevõtte aruandlus korras pole, siis tehingut teha ei saa. Pankrotihaldurite Koda on viidanud, et võlausaldajate õiguste paremaks kaitsmiseks vajaksid pankrotiseadus ning äriseadustik reformi. Koja kutsekogu esimees Terje Eipre on viidanud, et ettevõtjate suhtumine on praegu sageli selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.
Kuigi kõnealune riigikohtu lahend pole esimene pretsedent, vaid veel üks ettevõtte ülemineku kriteeriume täpsustava ja sisustava lahend, tuleb seda pidada siiski oluliseks. Just hoiakute ümberkujundamise mõttes, mis on Äripäeva meelest eriti tähtis. Veepiisad kulutavad lõpuks augu kivisse.
Allikas: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2019/09/02/kuidas-panna-puunis-trikitavale-kameeleonile
Eipre ABMiljoni euro väljapressimises süüdistatavad Lao ja kaaslased soovivad prokuratuuriga kokkuleppele minna
Miljoni euro väljapressimises ja vabaduse võtmises süüdistatavad Meelis Lao, Siim Kossar, Mark Raul Laanele ja Viktor Tiuliukov teatasid täna Harju maakohtule, et on sõlminud riigiprokuratuuriga kokkuleppe.
Kohtu kinnitust ootava kokkuleppe kohaselt ootaks seadusliku aluseta vabaduse võtmisele kaasaaitamises süüdistatavat 53-aastast Meelis Laod kaheksa kuud vangistust, mis asendatakse 238 tunni ühiskondlikult kasuliku tööga.
Lao ütles kohtus, et suudab oma panuse anda, et ühiskonnale kasulik olla.
Ta lisas, et tegemist oli kahetsusväärse ja segase looga ning ta ei tunnista oma süüd, kuid nõustub siiski kokkuleppele minemisega.
“Kaasatud oli ebameeldiv seltskond. Et see asi loogilise lõpuni jõuaks, oli kokkuleppe sõlmimine õige lahendus. See on hea õppetund, kellest eemal hoida,” sõnas Lao (Meelis Lao kaitsja on vandeadvokaat Martin Traat).
Ebaseaduslikus vabaduse võtmises süüdistatavale 28-aastast Siim Kossarile mõistetaks vastavalt kokkuleppele kahe aasta pikkune vangistus, mis asendataks 800 tunni ühiskondlikult kasuliku tööga.
Ka 16-aastaselt väljapressimise eest süüdimõistetud Kossar kinnitas, et enam sellist asja ei juhtu.
44-aastast Mark Raul Laanelat ja 58-aastast Viktor Tiuliukovi süüdistatakse grupiviisilises väljapressimises suures ulatuses isikult vabaduse võtmisega.
Laanela pääseks kokkuleppe kohaselt viie aasta pikkuse tingimisi vangistusega, kui ta järgib viie aasta jooksul talle pandud kohustusi.
Tiuliukov saaks kokkuleppe kinnitamisel kuue aasta pikkuse vanglakaristuse, millest kuuluks kohesele täitmisele üks aasta. Ülejäänud viieks aastaks pääseks ta tingimisi viie aastase katseajaga vabadusse. Kuna mees on Venemaa kodanik, ootaks teda riigist väljasaatmine ja kümne aasta pikkune riiki sisenemise keeld.
Kui kohus peaks kokkuleppe kinnitama, kohustuvad kõik süüdistavad kaaskohtualuste ja teiste kriminaalkorras süüdi mõistetud inimestega mitte suhtlema.
Vabaduse võtmine ja peksmine
Laod ning Kossarit süüdistatakse vabaduse võtmises seadusliku aluseta. Laanelat ja Tiuliukovit süüdistatakse grupiviisilises väljapressimises suures ulatuses isikult vabaduse võtmisega
Süüdistuse järgi hoidsid süüdistatavad 2017. aasta novembris kinni 42-aastast meest, keda peksti korduvalt, ähvardati teda ja tema pereliikmeid kehalise väärkohtlemisega ja nõuti miljon euro tasumist, ütles prokuratuuri avalike suhete juht Olja Kivistik Delfile.
Lisaks süüdistatakse Tiuliukovit röövimises, mis leidis aset sissetungides, relva ähvardusel ning grupi poolt.
Kohus langetab otsuse kokkuleppe kinnitamise või mitte kinnitamise kohta järgmisel nädalal.
Eipre ABYacarambatamine ei tohi jääda karistuseta
Äripäevas ilmunud artikkel “Firmamatja tegi skandaalsest ehitusfirmast Zosimbly Yacaramba” näitab selgelt olukorda, mida ei saa kuidagi tolereerida ning selliste situatsioonide vältimiseks peab kasutusele võtma selged sammud, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kutsekogu esimees Terje Eipre.
Koda on korduvalt rõhutanud, et pankrotiseadus ning äriseadustik vajavad reformi, et ettevõtluses toimivad nn skeemitajad ei saaks karistamatult teha tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajaid. Eeltoodud valdkonnas tuleb luua selgeraamilised reeglid, et JOKK-skeemitamine poleks nii lihtne ja justkui äri osa.
Kojale teadaolevalt on kohe-kohe lõppemas ühinguõiguse ja maksejõuetuse revisjon, kus koda on andnud sisendi, kuid meil pole ülevaadet, kas ning milliseks kujuneb seaduseelnõu ning kas probleemid saavad seal selgema lahenduse.
Koda on selleks, et rääkida kaasa seadusloomes, sest meie liikmed on kõik tegutsevad pankrotihaldurid, kes oma igapäevatöös näevad, milliseid seadusi tuleb muuta, et „otsad liiva“-olukordi ei tekiks. Räägime seadusandja ja avalikkusega, oleme vahelüli, kes jälgib, et maksejõuetusmenetlus oleks korrektne nii seadusandja kui ka inimese poolt vaadatuna. Rõhutame, et kui on võlgnik, siis on alati ka võlausaldaja. Ehk siis keegi vajab seda raha, mis võlgu ollakse, ning me ei tolereeri käitumist, kus vara viiakse välja ning alles jäävad vaid võlad.
Pankrotihaldurid tunnustavad riike, kes on astunud pankrotihaldurite taotlusel jõulisemaid samme ja alustanud skeemitajate suhtes kriminaalasju. Pankrotihaldurid on oma menetlustes näinud tihti olukordi, kus pankrotistunud ettevõtja või füüsiline isik püüab teha meeleheitlikke tehinguid, et viia vara välja, kuid sellega kahjustab ta selgelt võlausaldajate huve.
Ettepanekud skeemitamise vältimiseks
Pankrotihaldurid on teinud hulgaliselt õigusloomelisi ettepanekuid ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Muu hulgas oli üheks ettepanekuks, et osakapitali sissemakseta asutatutud ettevõttete puhul oleks õigus pankrotihalduri kulud katta sissemaksmata osakapitali arvel. Kuna ilma osakapitali sissemakseta on Eestis loodud päris palju ettevõtteid, siis tagaks selline käsitlus, et taolise pankrotistunud osaühingu puhul oleks võimalik osamakse sissemaksu summat sisse nõuda vastutavalt isikult, kelleks kohus saab määrata kas juhatuse liikme või osaniku.
Oleme seisnud selle eest, et õigusloomes tuleks tähelepanu pöörata ka asjaolule, et pahatahtlikult äriühingu maksejõuetuse enam kui kolmel korral põhjustamisel tuleb ajutisel halduril esitada kohtule ettepanek ärikeelu rakendamiseks juhatuse liikme suhtes. Ajutine haldur märgib oma aruandes, kas maksejõuetuse põhjus on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu. Ärikeeldu kohaldatakse, kui on alust arvata, et isik on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega toime kuriteo, kuid teda ei ole selles veel süüdi tunnistatud (peab olema põhjendatud kuriteokahtlus) ja tema puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi kuritegusid.
Riigikohus on korduvalt leidnud, et ärikeelu määramine ei ole kohtu suvaotsus. Ärikeelu kohaldamise alused tuleb määruses ära märkida, samuti tuleb põhjendada ärikeelu kohaldamise vajadust ja isiku karistamine eeldab, et ta oleks toime pannud õigusvastase ja süülise teo. Olukorras, kus ühe isiku puhul on kohus vähemalt kolmel korral teinud märkuse maksejõuetuse pahatahtliku põhjustamise kohta, tuleks isiku suhtes rakendada ärikeeldu (PankrS § 91 lg 2).
Suurim probleem on pankrotimenetluste raugemine
Pankrotihaldureid ei ole Eestis palju ja ka pankrotimenetlusi ei ole meil palju – aastas umbes 400. Samas on pankrot ettevõtlusega paratamatult aeg-ajalt kaasas käiv nähtus ning pankrotihalduri amet on töö nagu iga teinegi. Raugevad pankrotimenetlused on juhtumid, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja, kuid see lõpeb raugemisega vara puudumise tõttu. Sellisel juhul jääb rahata nii võlausaldaja kui ka pankrotihaldur, kes jääb töötasuta. Praegu on sätestamata reeglid, kuidas selliste olukordade puhul pankrotihalduri töö tasustatakse. Leiame, et taolises olukorras tuleks panna vastutus äriühingu juhatuse liikmele.
Vale eeldus on, et pankrotihalduri ameti esindajad tegutseksid vaid õhinapõhiselt (halduri tasud on muutmata 2006. aastast – 397 eurot). Rääkimata sellest, et kui haldurite töö tasustamine oleks motiveerivam, paraneks ka ettevõtluskliima – meil oleks vähem allavoolu lastud ettevõtteid ja pika ninaga jäänud võlausaldajaid. Küllap pikapeale hakkaks paranema ka ettevõtjate suhtumine, mis praegu paraku on selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.
Olukorda saaks parandada teiste riikide eeskujul. Näiteks Soomes on loodud pankrotiombudsmani ehk maksejõuetuse institutsioon, kes võtab kahtlasemad pankrotiasjad süvendatud uurimisele riiklikul rahastamisel. Seeläbi tagatakse, et pankroti põhjuste uurimine toimub ka juhul, kui pankrotivõlgnikul üldse vara ei ole. Nii tagatakse võimalus, et pahatahtlikud pankrotimeistrid ei pääse vastutusest. Selles suunas on ka Eestis hakatud tegutsema.
Ombudsman ehk maksejõuetuse institutsioon
Tänane olukord, kus pankrotimenetluse raugemisega vabanetakse vastutusest, suurendab karistamatuse tunnet juhatuse liikmete seas ja raugemise põhjustamine on muutunud omaette eesmärgiks. Eesti maksejõuetusmenetluste peamised tunnusjooned on raugemiste suur hulk, menetluse ebamõistlikult pikk ajaline kestus, väike väljamaksete protsent II järgu võlausaldajatele, märkimisväärselt suur pandiga tagatud nõuete rahuldamise määr, menetluse majanduslike näitajate märkimisväärne erinevus suur- ja väikeettevõtjate puhul ning väikeettevõtjate suur osakaal pankrotistunud ettevõtete hulgas.
Võlausaldajatele oleks parim lahendus luua ka Eestisse pankrotiombudsmani institutsioon. Näiteks Soomes toimib see institutsioon juba aastaid ning on olnud äärmiselt tõhus. Ka Eestis on hakatud sellele mõtlema, et luua ka meil ombudsmani institutsioon. Koda on seisukohal, et pankrotiombudsmani institutsioon peaks paiknema koja juures, sest kotta kuuluvad kõik pankrotihaldurid ning kojal on suurim teadmiste kontsentratsioon selles valdkonnas.
Mis on pankrotiombudsman? Ombudsman kontrollib, kas on tehtud tehinguid vara varjamise või ettevõttest välja viimise eesmärgil. Juhul, kui ombudsman leiab, et pankrotivaraga on käitutud ebakorrektselt, võib ta oma seisukohast teavitada pankrotihaldurit ja võlausaldajaid ning kui vaja, siis ka vastavaid ametiasutusi. Tal on õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda, et pankrotihaldur oma kohustusi täidaks, või esitada taotlus vabastada haldur oma ülesannete täitmisest.
Ombudsmani institutsiooni eesmärk on eelkõige võtta üle raugenud pankrotiavalduste menetlus, vajadusel tagada riiklik rahastus ning lõpptulemusena võita vara pankrotivara hulka tagasi ja võtta vajadusel oma kohustusi rikkunud või kuriteo sooritanud juhtorgani liikmed vastutusele. Pankrotiombudsmani põhiülesanne on järelevalve varatute pankrotimenetluste üle ning raugemisega lõppevate pankrotimenetluste kontrollimine, tegelemine tagasivõitmistega ja vajadusel menetluste rahastamine, mis tagaks pankrotimenetluse suurema usaldusväärsuse.
Pankrotiombudsmanil oleks õigus ja võimalus rakendada tõhusamaid meetmeid pankrotistunud ettevõtte varade põhjalikumaks auditeerimiseks, et tuvastada võimalikult palju realiseeritavat vara ja suurendada seeläbi võlausaldajate nõuete tasumise võimalusi.
Allikas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/06/11/koda-ei-tolereeri-pankrotimenetlustes-skeemitamist
Eipre ABVandeadvokaat Martin Traat esindas edukalt väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaministrit Kert Kingot Riigikohtus
Riigikohus leiab, et maksu- ja tolliamet vabastas Kert Kingo ametist õigusevastaselt. Kingole tuleb maksta suur hüvitis
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kert Kingo õigusvastaselt.
Nii hindas riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kert Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.
Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi (95/46/EÜ) korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.
Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.
Riigikohtu otsus kohustas maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga.
Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda tänane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.
Kingo järjekordne võit
Varasemalt oli Kingo ja tema endise tööandja MTA kohtuvaidluse kohta teada, et värske ministri sõnul oli tegemist töökiusamisega. “Lähtusin oma tööd tehes aususe ja õiguse printsiibist ja ei olnud nõus sellega, mida taheti mulle peale suruda. See päädis tüüpilise töökiusamise tulemusega ehk siis leiti lahendus, kuidas mind töölt vabastada,” ütles Kingo Delfile, kui uudis tema kohtuteest välja tuli.
Kohtukaigast on Kingo aga oma endiste tööandjatega vedanud varemgi ja vaidlustes õiguse saanud.
Kingo töötas politsei- ja piirivalveametis (PPA) kuni 2011. aasta mai lõpuni Tartu kriminaaltalituse uurijana ning alustas kaks päeva hiljem tööd MTA-s juristina. Olles töötanud juba üle aasta MTA-s, koostas Tartu politseijaoksonna ülemkonstaabel 2012. aasta septembris Kert Kingole väärteoprotokolli, kuna Kingo jättis 2011. aasta mais pärast ametikohalt lahkumist esitamata nõuetekohase majanduslike huvide deklaratsiooni.
Pea kaks nädalat hiljem esitas Kingo vastulause, milles märkis, et asudes pärast ametist lahkumist tööle maksu- ja tolliametisse, oli just viimane deklaratsioonihoidjaks ja esitas seega huvide deklaratsiooni oma uuele tööandjale. Vastulause rahuldati osaliselt ning lõpetati, kuna Kingo süü ei olevat suur.
Selle aga vaidlustas Kingo taaskord, märkides, et juhtumil puuduvad väärteo tunnused ja tema tegutses igati õigesti, kui esitas deklaratsiooni MTA-le. Kaebust ei rahuldatud, mispeale esitas Kingo Lõuna prefektuurile uue kaebuse, mis jõudis Tartu Maakohtusse. Kingo märgib seal, et väärteomenetluse lõpetamise määrus on põhjendamata ning temal puudub igasugune süü talle inkrimineeritavas teos. Kohus luges kaebust põhjendatuks ja rahuldas selle.
Maksu- ja tolliametis töötades sai Kingo aga 2017. aasta jaanuaris jällegi distsiplinaarkaristuse, millega vähendati ta palka neljaks kuuks 20% võrra. Juristi haridusega Kingo kaebas otsuse edasi Tartu halduskohtule, nõudes käskkirja õigusvastaseks tunnistada ja tühistada. Kingo hinnangul oli käskkiri motiveerimata ja jäi selgusetuks, milles süütegu seisneb. Lisaks olevat karistus talle omistatud süü kohta liialt range. 21. märtsil 2017 otsustas MTA otstarbekuse kaalutlusel käskkiri tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Kohtu hinnangul oli käskkirjaga rikutud Kingo õiguseid.
Allikas: Delfi.ee
Eipre ABKohus kuulutas välja kultuurkapitali raha raisanud Avo Viioli pankroti
Viru maakohus kuulutas esmaspäeval kultuurkapitali taotlusel välja oma kunagise juhi Avo Viioli eraisiku pankroti.
Viiol riisus aastatel 1999-2002 kultuurkapitalist ametiseisundit kuritarvitades 8 521 910 krooni ehk 544 649 eurot, millest ta on praeguseks tagastanud 5326 eurot. Viiol väitis, et mängis selle raha kasiinodes maha.
Võla tagasinõudmisega tegeleb , kuid viimane makse Viiolilt laekus 2016. aastal.
Ajutise halduri aruande kohaselt on Viiol töötanud enda äriühingutes OÜ Viru Äriteenindus ja Julius Consult OÜ ning osutanud nende äriühingute kaudu teenust kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, sealhulgas Alutaguse vald, Jõhvi vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Kiviõli linn, kuid tänaseks on kogu raha kulutatud.
Kultuurkapitali nõuet neist summadest Viiol rahuldanud ei ole ning seetõttu on olnud tõenäoliselt tegemist võla tasumisest pahatahtliku hoidumisega.
Töötasu ega juhatuse liikme tasu võlgnik endale ei maksnud, mida oleks saanud täita.
Seetõttu pöördus kultuurkapital kohtusse pankrotiavaldusega.
Võlgniku pankrotivaraks on ka pärandvara kahel erineval aadressil.
Kultuurkapitali esindaja vandeadvokaat ütles, et tänaseks on õnnestunud 545 791,29 euro suurusest nõudest rahuldada vaid 5326 eurot.
“Loodame, et töö tulemusel vara realiseerimisest ja võlgniku jooksvatest sissetulekutest laekub meile rohkem raha, kui siiani ,” märkis ta.
Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab ajal. Võlausaldajad teatavad hiljemalt kahe kuu jooksul kõigist oma nõuetest võlgniku vastu.
Esimene võlausaldajate koosolek toimub 17. juunil. Pankrotivara müüki võib alustada kohe pärast võlausaldaja esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole teisiti otsustanud.
Väljamaksete tegemisel pankrotivarast on aluseks jaotusettepanek. Jaotusettepanek on dokument, milles on märgitakse tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotise suurused. Jaotusettepanek sisaldab ka andmeid vara müügist saadud raha kohta, pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta ning võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta.
Eipre märkis, et lõppemisel võib kohus otsustada algatada kohustustest vabastamise menetluste, mis kestab umbes 5-7 aastat. “Seda siis, kui võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ning ei ole rikkunud oma kohustusi, kahjustanud võlausaldajate huve ja pole süüdi pankrotikuriteos. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja mitte varjama saadud tulusid ja vara. Kahjuks siiani pole meie nõuet küll arvestatavas ulatuses võlgniku poolt rahuldatud,” ütles ta.
Allikas: https://www.err.ee/946245/kohus-kuulutas-valja-kultuurkapitali-raha-raisanud-avo-viioli-pankroti
Eipre ABAvo Viioli pankrotiasjas kestavad nõuded kümme aastat
Kui varem tehtud kohtulahendist tulenev nõue oli kultuurkapitalilt miljoneid kroone riisunud Avo Viioli (pildil) asjas aegumas, siis pikendab nõude aegumist vähemalt kümneks aastaks.
Kultuurkapitali esindaja vandeadvokaat sõnul esitas kultuurkapital märtsis Viru maakohtule avalduse Avo Viioli pankroti väljakuulutamiseks. Viiol riisus aastatel 1999 kuni 2002 tegevdirektorina kulutuurkapitalilt üle 8 500 000 krooni. Väidetavalt mängis ta selle raha maha kasiinos. Praeguseks on Viiol riisutud 545 791,29 eurost tagasi maksnud 5326 eurot.
Pankroti väljakuulutamisel esitavad võlausaldajad oma nõuded. Need märgitakse ära pankroti lõpetamise määruses. „Pankroti lõpetamise määrus on oma kõigi võlausaldajate nõuete täitmise osas täitedokumendiks, millest tulenevad nõuded aeguvad samuti kümne aastaga – kui kohus ei otsusta just võlgnikku kõigist kohustustest vabastada,“ selgitas advokaat Merit Tammik.
„Nõuete aegumine peatub pankroti väljakuulutamisel ja algab uuesti lõppedes,“ selgitas advokaat.
Allikas: Õhtuleht