Eipre ABPandipidaja eelisõigus pankrotimenetluses
Pankroti ehk võlgniku püsiva maksejõuetuse korral on pandipidajal mitmeid õigusi ja kohustusi, mida reguleerib peamiselt pankrotiseadus.
Maksejõuetus tähendab, et võlgnik ei suuda püsivalt täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Pandipidajal, kelle kasuks on seatud pant võlgniku varale, on tagatisõigus, mis annab talle eelise oma nõuete rahuldamisel.
Olulised põhimõtted
Mõistlik on oma nõue kohe tagada, et kindlustada selle laekumine. Pandipidajal on pankrotimenetluses eristaatus, kuna tema nõue on tagatud pankrotivarast. See annab talle õiguse saada oma nõue täidetud enne teisi võlausaldajaid.
- Eesõigusnõue: pandipidajal on õigus saadapantvara realiseerimisest saadud tulu esmalt oma nõuete katteks.
- Proportsionaalne kulude jagamine: pandipidaja peab katma pankrotimenetluse kulusid proportsionaalselt temale laekuva summaga.
Menetluskulude jaotus
Riigikohtu 4. novembri 2015 lahend nr 3-2-1-34-15 selgitab, et pandieseme müügist saadud rahasummast, millele pandipidajal on õigus, tuleb maha arvata menetluskulude osa, mis vastab pandieseme müügitulemi ja kogu pankrotivara müügist saadud summa proportsioonile.
Näide 1
Kui pankrotimenetluses laekus pandieseme (nt kinnistu) müügist 100 000 eurot ja muu vara (nt masinad, laojääk, kontorisisustus jms) müügist veel 50 000 eurot, tuleb pandipidajal katta pankrotimenetluse kulud 66,67% ulatuses pandieseme müügist saadud summast.
Muude tähtajaks esitatud nõuetega võlausaldajad peavad katma 33,33% pankrotimenetluse kuludest, mis arvestatakse maha muu vara müügist saadud summast. Juhul kui pankrotimenetluse kogukulud olid 13 500 eurot, tuleb pandipidajal tasuda 9000,45 eurot ning ülejäänud võlausaldajatel kokku 4499,55 eurot.
Riigikohus selgitas veel, et kui pandieseme müügist saadav summa on väiksem pandiga tagatud nõudest, arvutatakse menetluskulude osakaal müügitulemi põhjal. Kui aga pandieseme müügist saadud summa ületab tagatud nõude suuruse, lähtutakse kulude proportsioonide arvutamisel vaid nõude suurusest.
Pandieseme realiseerimine
Pankrotimenetluse käigus müüakse võlgniku vara, sealhulgas pantvara. Pandipidaja nõuded kaetakse eelisjärjekorras pantvara müügist saadud tulust. Kui pantvara müügist saadud summa ületab pandipidaja nõude, lisatakse ülejääk muu pankrotivara hulka ning jaotatakse ülejäänud võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõuete suurusega. Seega ei ole pandipidajal õigust kogu pantvara müügitulemile, kui see ületab tema nõude summat.
Juhul kui pandiga tagatud nõue jäi osaliselt katmata pandieseme müügist saadud summa arvel (sh pärast pankrotimenetlusega seotud kulude mahaarvamist), käsitletakse katmata osa teise järgu nõudena ning see rahuldatakse koos teiste tähtajaks esitatud tunnustatud nõuetega. See ei kehti juhul, kui pankrotivõlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks.
Näide 2
Pandipidaja nõue on kokku 65 000 eurot, kuid pandieseme müügist laekus 50 000 eurot. Esmalt kaetakse pankrotimenetluse kulud, mis antud juhul on 10 000 eurot. See tähendab, et pandieseme müügist saadud summast jääb 40 000 eurot, mis kantakse eelisjärjekorras pandipidajale.
Ülejäänud 25 000 eurot pandipidaja nõudest, mida pandieseme müügist saadud rahaga ei suudetud katta, liigub teise rahuldamisjärku. See tähendab, et see summa rahuldatakse koos teiste tähtajaks esitatud nõuete omanikega proportsionaalselt nende nõuete suurusega.
Teise järgu nõuete rahuldamine sõltub sellest, kas pankrotipesas on lisaks pandiesemele ka muud pankrotivara. Näiteks kui pankrotipesas on veel võlgnikule kuuluv soojak väärtusega 12 000 eurot, siis selle müügist saadud rahaga on halduril võimalik teha täiendavaid väljamakseid teise järgu võlausaldajatele.
Enne, kui pankrotivarast tehakse väljamakseid pandipidajale ja teistele võlausaldajatele, tasub pankrotihaldur sellest esmalt kõik vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud. Pankrotihaldur vastutab pantvara müügiprotsessi õiguspärasuse ja läbipaistvuse eest.
Pandipidaja õiguste piirangud
Ehkki pandipidajal on eelisõigus oma nõude rahuldamisel, võivadmaksejõuetusmenetluses teatud juhtudel tema õigused olla piiratud. Kui pantvara on vajalik võlgniku äritegevuse jätkamiseks, võib kohus piirata pandipidaja õigust seda realiseerida.
Saneerimismenetluse käigus võidakse pandipidaja nõudeid restruktureerida, mis tähendab, et teatud juhtudel muudetakse pandiga tagatud võlausaldaja nõude tingimusi, et aidata võlgnikul makseraskustest väljuda ning tegevust jätkata.
Nõuete restruktureerimine hõlmab näiteks:
- tagasimaksegraafiku muutmist – maksete edasilükkamist või ajatamist pikema perioodi peale;
- intressimäära vähendamist – vähendamaks ettevõtte finantskoormust;
- võla osalist vähendamist – kuigi seda esineb pandiga tagatud nõuete puhul harvem;
- nõude kapitaliseerimist – osa võlast võib muunduda ettevõtte osaluseks.
Saneerimismenetluses on pandipidaja eristaatuses, sest tema nõue on tagatud varaga. Seetõttu saab tema nõuet restruktureerida ainult teatud piirangutega ja enamasti tuleb selleks saada tema nõusolek.
Pandid jagunevad erinevateks liikideks selle põhjal, millist vara kasutatakse tagatisena ja kuidas pant seatakse. Peamised erinevused seisnevad pandi objektis, selle realiseerimisviisis ja võlausaldaja õigustes. Pandiliigist olenevalt võivad ka pandipidajate õigused pankrotimenetluses erineda: ühe liigi pandipidajal võib olla suurem eelisõigus võrreldes teise liigi pandipidajaga.
Pandipidaja peab osalema pankrotimenetluse kulude kandmises proportsionaalselt teiste võlausaldajatega, sealhulgas teiste pandipidajast võlausaldajatega. Konkreetse pandieseme säilitamiseks või hüvanguks tehtud kulud arvestatakse pandieseme müügist saadud tulemist maha täies ulatuses, mis tähendab, et neid kulusid ei jaotata pandipidaja ja teiste võlausaldajate vahel proportsionaalselt.
Kui pandiesemeks on üüripinnal asuvad kallid tootmismasinad, peab haldur nende väärtuse säilitamiseks üldjuhul jätkama üürilepingu täitmist. See hõlmab elektri- ja gaasiarvete tasumist, turvateenuse korraldamist ning vajaduse korral masinate hooldamist kuni nende müügini või kuni leitakse muu viis nende väärtuse säilitamiseks. Kõik need kulud arvatakse kokkuvõttes maha tootmismasinate müügist saadud tulust, mille tulemusel väheneb pandipidajale tehtav väljamakse.
Näide 3
Pandipidaja nõue on 200 000 eurot, kuid tootmismasinate müügist laekus pankrotipessa kokku 95 000 eurot, sellest arvestatakse enne pandipidajale väljamakset maha vara säilitamisega seotud kulud, mis antud juhul on 25 000 eurot. Lisaks lasub pandipidajal kohustus katta ka muud pankrotimenetluse kulud, nagu raamatupidamine, dokumentide arhiveerimine, halduri tasu, maksud ja riigilõivud. Kui pankrotipessa kuulub lisaks pandiesemele ka muud vara, jaotatakse need kulud proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega.
Oletame, et muud pankrotimenetlusega seotud kulud on kokku 15 000 eurot ning pandiga koormamata vara müügist laekus pankrotipessa 63 334 eurot. Sellisel juhul on pandipidaja osa nendest kuludest 9000 eurot, samas kui ülejäänud 6000 eurot jääb teiste võlausaldajate kanda.
Kokkuvõetult saab pandipidaja pandieseme müügist laekunud summast väljamakse:
95 000 eurot – 25 000 eurot – 9000 eurot = 61 000 eurot.
Ülejäänud 139 000 euro suurune nõue liigub teise järku ning rahuldatakse koos teiste võlausaldajate nõuetega pandiga koormamata vara müügist laekunud summast (63 334 eurot), millest on enne maha arvatud pankrotimenetluse kulud 6000 eurot.
Seega esmalt tehakse pandipidajale väljamakse eelisjärjekorras pandieseme müügist saadud summast, millest on maha arvatud kõik eseme säilitamisega seotud kulud ning proportsionaalne osa pankrotimenetluse kuludest. Seejärel jagatakse ülejäänud pankrotivara müügist saadud raha pandipidaja ja teiste võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõuete suurusega, olles enne arvestanud maha menetluskulud.
Pandipidaja nõude rahuldamise ulatus oleneb eelkõige pankrotimenetluse kulude suurusest, sealhulgas pandieseme säilitamiseks tehtud kulutustest, ning teiste võlausaldajate nõuete mahust. Pankrotiseaduses sätestatud tingimustel võib pankrotihaldur nõuda pandi ehk tagatise andmise tehingu kehtetuks tunnistamist, kui selle seadmisel kahjustati teiste võlausaldajate huve.
Võimaluse korral on alati mõistlik oma nõuded tagada. Pandipidajal on võlgniku maksejõuetuse korral tähtis roll, kuna tema nõuded kaetakse eelisjärjekorras pantvara müügist saadud tulust. Samas peab ta arvestama pankrotimenetluse kulude ja teiste võlausaldajate huvidega. Seetõttu on pandipidajal oluline pankrotimenetluse käiku hoolikalt jälgida ning oma õigusi aktiivselt kaitsta.
Artikkel avaldati esmakordselt RUP ajakirjas.
Eipre ABEraisiku pankrot võib olla vajalik
Eraisiku pankrot on tõsine ja keeruline samm, mis võib tunduda hirmutav ja stressirohke.
Samas mõnikord võib see olla ainus lahendus, et vabaneda talumatust võlakoormast ja alustada uut elu rahalise kindlustunde suunas.
Eestis on eraisiku maksejõuetuse seadusandlik raamistik loodud selleks, et pakkuda abi inimestele, kes on sattunud lootusetult raskesse majanduslikku olukorda. Füüsilise isiku maksejõuetusavalduses saab taotleda pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamist ja alternatiivselt ka võlgade ümberkujundamist. Võlgnik võib jätta menetluse liigi ka kohtu otsustada.
Märgid pankroti taotlemise vajalikkusest
Maksejõuetusavalduse esitamine ei ole mingil juhul lihtne otsus ja seda tuleks kaaluda alles siis, kui kõik muud lahendused on ammendatud. Millised on aga märgid, et pankroti taotlemine võib olla vajalik?
- Püsiv maksejõuetus: kui isik ei suuda pikka aega täita oma rahalisi kohustusi, nagu laenumaksed, kommunaalkulud või muud arved, võib see viidata maksejõuetusele. Kui sissetulekud on püsivalt väiksemad kui kohustused, on pankroti taotlemine üks võimalus.
- Kohtutäiturite surve: kui võlad on kasvanud nii suureks, et kohtutäiturid on juba alustanud vara ja sissetulekute arestimist, võib pankroti väljakuulutamine olla üks võimalus, et peatada edasised sundtoimingud ja saavutada võlgadest vabanemine.
- Laenudega seotud probleemid: kui võlad on nii suured, et uusi laene võetakse vanade laenude katteks ja sellest hoolimata ei suudeta makseid teha, võib see olla märk, et pankrot on vajalik. See viitab tavaliselt sellele, et inimene on sattunud võlakeerisesse, millest on raske väljapääsu leida ilma drastiliste meetmeteta.
- Kokkulepete mittetoimimine: kui võlausaldajatega pole võimalik jõuda kokkuleppele maksegraafikute muutmiseks või võlgade restruktureerimiseks ning võlausaldajad nõuavad täies mahus võlgade tasumist, võib pankrot olla vajalik samm.
Taotlemise protsess
Eraisiku pankroti taotlemine Eestis algab kohtule maksejõuetusavalduse esitamisest. Selleks tuleb esitada avaldus elukohajärgsele maakohtule koos maksejõuetuse põhistamise ja tõenditega, mis näitavad, et isik on maksejõuetu.
Avalduse võib esitada võlgnik, võlgnikust abikaasad ühiselt või võlausaldaja.
Kohus analüüsib olukorda ja otsustab, kas määrata avaldajale usaldusisik, kes koos vara ja võlanimekirjaga annab kohtu ja võlgniku jaoks hinnangu võlgniku varalise olukorra, makseraskuste põhjuste jm kohta, sh selle kohta, millise menetluse kaudu saab võlgniku olukorra parimal viisil lahendada. Pankroti väljakuulutamise korral määratakse pankrotihaldur, kes aitab korraldada võlgade tasumist ja võimalusel vara müümist.
Tagajärjed
Pankroti väljakuulutamine toob kaasa mitmeid tagajärgi, mida tuleb enne otsuse langetamist hoolikalt kaaluda.
- Vara müük: pankrotihaldur võib müüa pankrotivara, et katta võlad. See tähendab, et isik võib kaotada oma vara, sealhulgas kinnisvara ja muud väärtuslikud esemed.
- Krediidireitingu langus: pankroti väljakuulutamine mõjutab isiku krediidireitingut negatiivselt, muutes tulevikus laenude saamise keerulisemaks.
- Maksuvabastus: pankrotivara müügist saadud tulu võib osaliselt või täielikult vabastada maksukohustusest, kuid see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja kokkulepetest.
- Võlgade kustutamine: pärast pankrotimenetluse lõppu võivad võlad olla osaliselt või täielikult rahuldatud. Kui peale pankrotimenetluse lõppu jäi üles veel kohustusi võlausaldajate ees, siis kohtuniku otsusel jätkub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, mis kestab üldreeglina 3 aastat, arvates pankroti väljakuulutamisest. Seda tähtaega saab kohus ka olenevalt asjaoludest pikendada. Kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses, võidakse isik vabastada kõigist enne pankrotimenetlust tekkinud kohustustest. See annab isikule võimaluse alustada uut rahalist elu ilma eelneva võlakoormata. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata.
Alternatiivid
Enne pankroti taotlemist tasub kaaluda ka alternatiivseid lahendusi.
- Võlanõustamine: professionaalne võlanõustamine võib aidata leida võimalusi võlgade restruktureerimiseks või maksegraafikute muutmiseks, mis võib aidata vältida pankroti väljakuulutamist.
- Laenude konsolideerimine: mitme laenu ühendamine üheks laenuks madalama intressimääraga võib aidata vähendada igakuiste maksete suurust ja muuta võlgade tasumise lihtsamaks.
- Maksegraafikute muutmine: kokkulepped võlausaldajatega maksegraafikute muutmiseks või ajutiseks maksepuhkuseks võivad aidata leevendada ajutist rahalist kitsikust.
Kokkuvõtteks
Eraisiku pankroti taotlemine on oluline ja keeruline otsus, mis tuleb langetada hoolikalt kaaludes. See võib pakkuda leevendust lootusetult raskes rahalises olukorras, kuid samas kaasnevad sellega olulised tagajärjed, mida tuleb enne otsuse tegemist põhjalikult mõista.
Enne pankroti taotlemist tasub konsulteerida spetsialistidega ja kaaluda kõiki võimalikke alternatiive.
Autorid: vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Jüri Sulin
Avaldatud SIIN.
Eipre ABSeadusega võimaldatud jälitamisest
Riigil on menetluses kinnistusraamatu muutmise seaduse eelnõu.
Eestis praegu kehtiva korra kohaselt on kinnisasja omanikuks see isik, kes on märgitud kinnistusraamatusse omanikuna.
Teisisõnu, omandi ja kõik muu olulise, näiteks hüpoteegid ja kolmandatele isikutele kuuluvad õigused (servituudid jms) kehtivad juhul, kui need on kinnistusraamatus selgelt kirjas. Seda süsteemi nimetatakse kinnistusraamatu süsteemiks.
Õiguskindlus
Meil kasutusel olev kinnistusraamatu süsteem on mõeldud tagama õiguskindlust kinnisasjade käibes, mis tähendab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsus on eeldatav ja sellele saab tugineda. Samuti maandatakse sellega suurem osa kinnisvaratehingute riskidest.
Näiteks on võimalik kinnistusraamatust näha, kas kinnistu, mida ostetakse, võib olla koormatud kellegi õigustega, mis võiksid ka uuele omanikule kaasa tuua kohustusi.
Kinnistusraamat on andmete kogum, mille pidamise korda sätestab kinnistusraamatuseadus. Kinnistusraamat on nimetatud seaduse kohaselt andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. Selliselt peetavat andmekogu võib pidada tugevaks kinnistusraamatu süsteemiks.
Avalikkuse põhimõte
Tugeva kinnistusraamatu üheks põhimõtteks on ka avalikkuse põhimõte. Asjaõigusseaduse kohaselt on igaühel õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. See tähendab, et igaüks saab teha päringuid ükskõik, kelle kohta ja otsida temale kuuluvaid kinnistuid.
Enamasti on isikule kuuluval kinnistul tema kodu, mis tähendab, et andmekogu võib käsitada ka andmebaasina kellegi aadressi leidmiseks. Teatavasti on sagenenud pöördumised isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust andmete otsingu õiguspärasuse kohta. Kaebustega on pöördutud nii andmekaitse inspektsiooni, justiitsministeeriumi, registrite ja infosüsteemide keskuse kui ka õiguskantsleri kantselei poole. Mõistetav on eelkõige füüsiliste isikute mure nende privaatsuse ja turvalisuse pärast.
Mõnda aega tagasi ilmus ka meedias artikkel selle kohta, kuidas üks isik oli teinud sadade füüsiliste isikute kinnistute kohta päringuid. Seejuures jäi arusaamatuks sellise käitumise eesmärk. Ehkki kirjeldatud tegevus on eetiliselt etteheidetav ja ei saa välistada halbu kavatsusi, ei pruugi olla selles midagi kriminaalselt, sest seadus justkui õigustaks selliseid päringuid.
Kõrgendatud ohtu võib kujutada koduse aadressi avalikustamine kohtunikele, politseinikele, poliitikutele ja teistele isikutele, kelle töö sisuks on teha otsuseid, mis ei pruugi olla kõigile meeldivad. Isikukoodi või nime järgi võib leida lisaks kinnistu aadressile ka andmed hüpoteekide kohta, mis võib viidata isiku poolt võetud laenude vms kohustuste rahalisele suurusele ja teatud juhul võib selline teave hõlbustada väljapressimist või vähemasti isikuga manipuleerimist.
Seadus tagab turvalisuse ja privaatsuse
Eelnevast nähtub, et tugeva andmekogu loomisel on kahetsusväärselt jäetud tähelepanuta andmete omanike turvalisus ja õigus privaatsusele. Kaebuste hulgast võib järeldada, et antud küsimus on muutunud väga tõsiseks. Seetõttu on justiitsministeerium ette valmistanud seaduseelnõu, mille kohaselt ei saa enam igaüks teha kõigi isikute kohta päringuid pelgalt nende nime või isikukoodi sisestades.
Eelnõu kohaselt võivad avalik-õiguslikud isikud ja teised isikud, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste või isikukandmete kaitse seaduse eesmärgi täitmiseks, pärida ka edaspidi kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel. Seaduse jõustumine on planeeritud 2025. aasta algusesse.
Eelnõuga kavatsetav seadusemuudatus peaks seega nimetatud probleemi mõneti lahendama, kuid ka selline lahendus ei pruugi olla täielik, sest teades mistahes muid andmeid kinnistu kohta (registrikood, katastrinumber või aadress) on endiselt igaühel võimalik omaniku andmeteni, sealhulgas saada teatud informatsiooni tema võetud kohustuste kohta. Seega riik võib sõnades olla privaatsust tagada sooviv, aga tegelikus elus seda ilmselt ei tee.
On üllatav, et Euroopa õiguses on suund privaatsusõiguse suurendamisele, mida selgesti väljendab isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), kuid seaduse jõul privaatsete andmete avaldamine kannaks justkui vastupidist eesmärki.
Autorid: vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Jüri Sulin
Avaldatud SIIN.
Eipre ABTuntud puitmajatootja järjekordne keha läks pankrotti
Tartu maakohus kuulutas 24. mail välja puitmajatootja Ritsu Loghomes pankroti, mis on jätk pikka aega kestnud Ritsu kaubamärgiga skeemitamisele.
Kui toksida otsingumootorisse sõna „Ritsu“, jõuab huviline esimese vastena pika ajalooga puitmajatootja kodulehele. Seal on ülevaade nii Ritsu tehtud töödest, kontaktidest kui ka isegi meediakajastustest. Küll aga pole kodulehelt võimalik üles leida, millise juriidilise keha alt Ritsu hetkel toimetab.
Tõenäoliselt pole tegu hooletusega, vaid elementaarse info puudumist aitab selgitada tõsiasi, et Ritsu nime taga on viimaste aastate jooksul toimetanud mitu tänaseks kustutatud või pankrotti läinud keha. Tootmine aina uute kehade alt jätkub aga tänaseni. Sotsiaalmeediasse ilmus veel mai lõpuski postitus Saksamaal valminud „Ritsu majast“.
Uus keha, samad töötajad
Valgamaa tuntud puitmajade ehitajat puudutav saaga sai alguse 2018. aastal, kui Ants Randmaa müüs majandusraskustesse ja saneerimismenetlusse sattunud Ritsu ASi koos oma tootmisvarade ja kohustustega maha Rait Allikule.
Allik aga ei jätkanud majandustegevust mitte Ritsu ASi alt, vaid nimetas enda varem metsa kokkuostuga tegelenud ettevõtte TR Rent OÜ ümber Ritsu Loghomesiks. Peagi oli Ritsu AS töötajatest tühi ning suur osa varasematest töötajatest võeti uue ettevõtte palgale. Ka tegutsemispaik Tõrva vallas asuvas tootmishoones jäi endiseks.
Saneerimismenetluses olnud Ritsu ASi majandustegevus seevastu rauges. Võlausaldajatele jäeti finantsaruanded esitamata, mispeale otsustas kohus ettevõtte saneerimise lõpetada. Sadu tuhandeid võlgu olnud Ritsu aga ühines teise äriühinguga ja kustutati äriregistrist peagi.
Mõistagi polnud „vana Ritsu“ võlausaldajad säärase asjade käiguga rahul. Ritsule juba 2017. aastal materjali müünud ning rahata jäänud OÜ B4B esitas seepeale võlanõude Ritsu Loghomesi vastu. B4B põhjendas Tartu maakohtule, et kuna Ritsu majandustegevus ja identiteet viidi üle uude kehasse, kandusid sellega üle ka eelmisest ettevõttest üles jäänud võlad. Kuigi Allik püüdis omakorda väita, et „vana Ritsu“ kohustused jäid kustutatud ettevõttesse maha, ei olnud kohus selle argumentatsiooniga päri.
Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et täpselt samal ajal ja samas piirkonnas tegutsevatest ettevõtetest juhuslikult üks lõpetab töötajaga töösuhte poolte kokkuleppel ning teine võtab töötaja kohe tööle, kui mõlemal ettevõttel on sama juhtkond ja sarnane tegevusvaldkond.
Tuttavad kombed jätkuvad
Maakohus jõudis järeldusele, et Ritsu tuum on uude juriidilisse kehasse üle viidud ning mõistis Ritsu Loghomesilt B4B kasuks välja ligi 10 000 euro suuruse võla. Allik kaebas otsuse edasi ka ringkonnakohtusse, kuid ei saanud õigust ka sealtki.
Kuna kohtulahend tegi Ritsu Loghomesi „vana Ritsu“ võlgade kohuslaseks, tekkis seeläbi ka teistel võlausaldajatel võimalus oma nõuded ettevõtte vastu välja käia. Nii esitasid Äripäeva andmetel Ritsu Loghmesi vastu 200 000 euro suuruse nõude ka kunagise omaniku Ants Randmaa esindajad, väitega, et Randmaa oli andnud oma toonasele ettevõttele laenu.
Allik aga ei jäänud ootama, millal kunagised võlausaldajad hagidega välja ilmuvad. Kui Tartu maakohtu otsuse ajal, 2021. aasta oktoobris oli Ritsu Loghomesi palgal 22 töötajat ning kvartalikäive lähenes miljoni euroni, siis vaid mõned kuud hiljem oli ettevõttes alles vaid 2 töötajat. Pärast seda, kui ringkonnakohtust Loghomesi jaoks meelepärast otsust ei tulnud, lakkas ettevõtte majandustegevus täielikult.
Ärilehe andmetel koliti Ritsu majandustegevus Ritsu Loghomesist omakorda edasi ettevõttesse Ritsu Liimpuit ning teistesse Ritsust tuletatud nimedega firmadesse. Tänaseks pole enam alles ka Ritsu Liimpuitu – ettevõtte kustutati tänavuse aasta märtsis.
Tartu maakohus aga menetleb endiselt veel Ritsu Loghomesi kaasust. Kuigi võlausaldajad oodatakse 10. juunil toimuval koosolekule, on tegelikult selge, et selle pankrotimenetluse käigus neil oma võlga kätte saada ei õnnestu. Ritsu Loghomes on ammu igasugustest varadest tühjaks tehtud.
Artikli leiad SIIT.
Eipre ABRiigikohus: iga negatiivse kommentaari eest ei tule määrata kahjuhüvitist
Vandeadvokaat Martin Traat esindas klienti edukalt Viive Aasmaa poolt esitatud kahju mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.Riigikohtu tänase otsusega on loodud Eesti õigusruumis pretsedent, et igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.
Otsuse aluseks olnud kohtuasjas oli vaidlusküsimus see, milliste väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et väide, et üks isik töötab teisele isikule vastu, on keeleliselt niivõrd üldine, et seda ei saa käsitada faktiväitena, selle tõesust ei saa tõestada, vaid saab anda üksnes hinnangu, kas see on ebakohane või mitte.
Kolleegium lisas, et sõltumata sellest, kas kõnealune väide on käsitatav ebaõige faktiväite või väärtushinnanguna, ei andnud selle avaldamine alust kahjuhüvitist välja mõista.
Riigikohus selgitas, et iga väärtushinnangu avaldamist ei pea lugema õigusvastaseks ja igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.
Kohus sedastas, et sotsiaalmeedias avaldatud väide on õigusvastane eelkõige siis, kui sellel on alandav, häbistav või naeruvääristav iseloom. Sotsiaalmeedias avaldatud väide, et ametnik töötab ministrile vastu, ei riiva ametniku au sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks rohkem kui tühisel määral.
Lisaks selgitas tsiviilkolleegium, et andmete avaldamine tähendab andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Kolleegium rõhutas, et sotsiaalmeedias teise isiku kommentaarile pelgalt heakskiidu väljendamist ei saa tõlgendada väidete avaldamisena.
Kohtuasjasnõudis Viive Aasma oma hagis Rein Jõe vastu mittevaralise kahju hüvitamist.
Loe lähemalt ERRist.
Eipre ABKohus kuulutas välja kõmulise toitlustusfirma pankroti
Tartu maakohus kuulutas välja Carmen Cateringi kaubamärgi all tegutsenud toitlustusettevõtte pankroti.
Maakohus nimetas Argmar Grupp OÜ pankrotihalduriks Terje Eipre, võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. jaanuaril. Ettevõtte pankrotti taotles ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ehk endine KredEx.
Äripäev kirjutas, et toitlustusfirma oli võtnud 700 000 eurot koroonalaenu, mille tagasimakse lõpptähtaeg olnuks 2026. aastal, aga kuna ettevõte jättis laenumakseid tükk aega tasumata, lõpetas sihtasutus lepingu veebruaris ära ja nõudis kogu summa tagastamist. Argmar Grupp eiras aga nii pankrotihoiatusi kui ka laenu tagasimakse nõudeid.
Carmen Cateringi kaubamärki kasutav Argmar jättis riigile tasumata vähemalt 653 972 eurot, seisis jõustumata kohtumääruses. Maksuvõlga on kokku pea 230 000 eurot.
Määruses oli kirjas, et võlausaldajatele teadaolevalt puudub võlgnikul tegelik majandustegevus ning võime genereerida rahavoogu, mistõttu oli selge, et võlgnik on maksejõuetu.
Praeguseks on Carmen Cateringi omanikuks MTÜ Raudne Rusikas, mille juhatuse liige Jürgen Kirsis. Aastakümneid vedas ettevõtet aga Argo Koppa.
Konkurentide sõnul tekkis suurte võlgadega põhja kõrbenud Carmen Cateringile lihtsalt samades ruumides tegutsev teisik nimega Nordic Catering, kirjutas Äripäev.
Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas.
Eipre ABTerje Eipre valiti Eesti Advokatuuri maksejõuetusõiguse komisjoni liikmeks
28.11.2023 valiti Eesti Advokatuuri juhatuse istungil maksejõuetusõiguse komisjoni liikmeteks Terje Eipre, Tarmo Peterson, Madis Saar, Jüri Sirel, Kadri Lember ja Andrias Palmits volitustega kuni 28.11.2026.
Palju õnne kõigile valitutele!
Eipre ABTartu maakohus läheb skandaalse ärimehe pankrotiga uuele ringile
Vandeadvokaat Terje Eipre esitas taas Tartu maakohtule maksejõuetusavalduse Aivo Pärna pankroti väljakuulutamiseks.
AS-i Go Group esindaja vandeadvokaat Terje Eipre sõnul on Aivo Pärn „paljas kui püksinööp“, kuid püüab jätta endast muljet kui jõukast ja mõjukast isikust. „Ta on võlgnik, kes soovib alati kõiki kohtusse kaevata ja lahendeid vaidlustada, kuigi tavapäraselt edutult,“ lisas ta.
Pärn muutus maksejõuetuks võlausaldaja AS Go Group kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumisega 7. novembril 2018. Kuigi ta ise ennast maksejõuetuks ei pea, on kohtule esitatud asjaolud ja tõendid vastupidise sisuga. Taoline olukord on kestnud aastaid, kuna täitemenetluses ei ole õnnestunud võlausaldajate nõudeid täita mitme aasta jooksul.
Aivo Pärna kohustused
- Eluasemelaen kogusummas 89 431,69 eurot
- AS Go Groupi Tartu maakohtu 10. novembri 2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2‑14-55273 tulenev nõue summas 381 920,29 eurot
- Kohtutäitur Rita Lohu kohtutäituri tasu nõue summas 54 eurot
- Maamaksu nõue summas 78,25 eurot
- Tulevikus tasumisele kuuluv riigilõiv 490 eurot
- UP Varud OÜ (pankrotis) nõue summas 1 762 272,48 eurot
- Osaühing MRP Linna Liinid (pankrotis) nõue summas 162 400 eurot
Eipre sõnul ei ole Aivo Pärna sissetulekust võlausaldaja nõude rahuldamine võimalik, kuna tema sissetulek ei ületa seadusjärgset mittearestitavat miinimumi. Pärna realiseeritavast varast on ainsa positiivse väärtusega VMPA Kinnisvara OÜ osa. Usaldusisik hindas osaluse väärtuseks 5845 eurot.
Arvestades võlgniku varalist seisu on maksejõuetus püsiva iseloomuga. Pankrotihalduriks on nimetatud Tiia Kalaus.
Järjekordne kaotus kohtus
Möödunud reedel kaotas Aivo Pärn järjekordse kohtuvaidluse, kui Tartu ringkonnakohus kinnitas Tartu maakohtu 18.11.2022 tehtud otsuse jätta rahuldamata Aivo Pärna hagi, millega ta soovis 3,26 miljoni euro hüvitamist. Lisaks jättis ringkonnakohus läbi vaatamata Aivo Pärna hagi AS-i Go Group vastu, millega Pärn palus kohtus tuvastada, et 05.02.2019 tehtud tasaarvestus summas 500 000 eurot on kehtiv. Läbi vaatamata jäi ka nõue, milles Pärn palus kohtul alternatiivselt tuvastada, kas tal on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma kohustust summas 500 000 eurot.
Ringkonnakohus muutis ka tsiviilasja hinda ning mõistis nii Aivo Pärnalt kui ka APW Varahaldus OÜ-lt kummaltki välja täiendava riigilõivu summas 1700 eurot koos kohustusega maksta sellelt seadusjärgset viivist.
Pistis ja omastamine
Aivo Pärn sai laiemalt tuntuks 2009. aastal, kui Pärna karistati Villu Reiljanile pistise lubamise eest 143 440 krooni suuruse trahviga. Keskkonnaminister Reiljani 2006. märtsi otsusega müüdi Rävala pst 8 asuv keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev kinnisasi Pärnale. Reiljan nõudis Pärnalt miljon krooni pistist, kuid hiljem kasvas summa juba 1,5 miljonini ning Pärn oli sellega ka nõus. Reiljan mõisteti veidi rohkem kui kaheks aastaks tingimisi vangi.
2010. aasta lõpus jättis Tartu ringkonnakohus jõusse maakohtu otsuse, millega Pärna süüdistati korduvas pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ning karistas teda kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Nimelt anti 2006. aastal pistist Valga endisele maavanemale Georg Trašanovile. Kalle Muru sai altkäemaksuks makstud raha GoBusi juhatuse esimehe Aivo Pärna korraldusel GoBusi juhatuse liikmelt Valter Keisilt.
2012. aastal nõudis tanklakett Olerex Pärna esindatud Wipestrex Grupilt 47 709,54 eurot. Mindi kokkuleppele, kus Wipestrex kohustus tasuma koos viivise ja poolega menetluskuludest 59 252,45 eurot.
2015. aastal sai Pärn kahtlustuse omastamises. OÜ Tarbus Kinnisvara juhatuse liige Andrei Ostov tegi politseile avalduse, milles väitis, et Pärn omastas 2012. aastal sõlmitud laenulepingute alusel Eesti Bussijaamad OÜ arveldusarvelt kokku 49 800 eurot.
Kaebas Tiit Pruuli ja Marcel Vichmanni kohtusse
2017. aasta suvel kirjutas Äripäev, et Oliver Kruuda ajal Terele piima vahendanud ja pankrotistunud UP Varud OÜ võlausaldajad on esitanud 1,7 miljoni euro suuruse hagi Tere ja Kruuda ning hagi järgi viimase huvides tegutsenud Aivo Pärna, Jaan Uibo ja nendega seotud ettevõtete vastu. Võlausaldajate väitel oli Pärn üks osaline skeemis, millega raha väidetavalt UP Varudest välja kanditi ja ringiga Teresse tagasi toodi, selle asemele, et võlgu tasuda. Pärn eitas süüdistusi.
2018. aasta juunis jõustus kohtuotsus, mille järgi pidi Pärn Go Groupile täitma laenulepingutest tulenevaid kohustusi 400 105 euro ulatuses. Pooled sõlmisid 2008. aastal laenulepingu, mille järgi sai Pärn kaks miljonit krooni laenu. Selle jättis ta aga tähtpäevaks tagastamata. 2009. aastal sõlmiti uus kokkulepe, kuid Pärn ei täitnud ei seda ega ka järgmist kokkulepet. Pärn ei jäänud kohtu otsusega rahule ja kaebas omakorda Go Groupi esindajad Tiit Pruuli ja Marcel Vichmanni kohtusse.
Viimati kirjutas Äripäev Pärnast 2021. aasta sügisel, kui MRP Linna Liinid OÜ pankrotiasjas jättis ettevõtte esindaja Pärn kohtusse võlgniku vande andmisele tulemata ja tema suhtes kasutati sundtoomist.
Artikkel ilmus esmakordselt Delfi Äripäevas.
Eipre ABMakseraskused ei ole tabuteema
Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest.
Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on tihtipeale ettevõtjatel endil võimalik vähendada, teine kord isegi ennetada, kui õigeaegselt tegutseda.
Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla viie aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 protsenti Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Ettevõtluse kultuuris esineb lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabuteema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.
Valed meetmed
Teisisõnu: ettevõtjad otsivad pigem harva ekspertidelt makseraskustega toimetulekuks abi. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid üksikuid käepäraseid meetmeid nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda reeglina raskuste tekkepõhjust ega ole kuigi jätkusuutlik.
Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja n-ö kaotakse silmapiirilt, teinekord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.
Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise osas ausat informatsiooni. Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks pöörduda maksejõuetusspetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist.
Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid see on normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega, eriti veel kui abi otsida õigeaegselt.
Saneerimist ehk ettevõte tervendamist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.
Protsessi alustamine
Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita. Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega, saneerimine annab raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.
Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust, seega tasub avalduse kokku panemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, etmajandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmeid ja nende eeldatava tulemuslikkuse.
Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta tähtaja võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest.
Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja ka kontrollib võlausaldajate nõuete korrektsust. Olulisim ülesanne on ettevõtjat aidata ja nõustada saneerimiskava kokkupanekul ning täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab ka järelevalvet kogu menetluse vältel ja esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.
Äriplaani muutmine
Saneerimiskava kirjutatakse koostöös ettevõtja enda ja võlausaldajatega. Kavas peab olemas olema analüüs majanduslikust seisundist ja seda tekitanud põhjustest. Lisaks peab olema rakendavate meetmete kirjeldus ning analüüs, seal hulgas ka meetmete prognoositavad tulemused. Sisuliselt tähendab see uue äriplaani koostamist, mille abil kavatseb ettevõte majanduslikud raskused seljatada. Enamjaolt on selleks vajalik kaasata täiendavaid investeeringuid ning sellega tuleks alustada juba enne saneerimismenetluse algatamist.
Veel on väga oluline lisada võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon. Võlausaldajate nõuete ümberkirjutamine on üks tähtsamaid osi kogu menetlusest, tihti on see ka just kõige rohkem vaidlusi tekitav moment. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide balansseerimine, kuid äärmiselt oluline ja kogu menetlust määratlev.
Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus (eriti suuremate võlausaldajatega), usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt.
Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem määratud kava täitmise aeg on, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Ning viimaks, et ettevõtjal on ka kohustused oma töötajate ees, peab kava sisaldama analüüsi kavas paika pandud meetmete mõjust töötajatele. Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajate hääletusele.
Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, oluliselt on rikutud kava vastuvõtmise reegleid või saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
Kiire, võlausaldajaid kaasav ja läbipaistev tegutsemine on eduka saneerimise aluseks ning selle abil on võimalik ettevõte makseraskustest välja aidata.
Artikkel ilmus väljaandes Rup.ee SIIN
Eipre ABEttevõtjate käitumisest makseprobleemide tekkimisel
Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest. Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on tihtipeale ettevõtjatel endil võimalik vähendada, teine kord isegi ennetada, kui õigeaegselt tegutseda.
Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla 5 aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 % Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Ehk ettevõtluse kultuuris esineb lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabu teema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.
Teisisõnu ettevõtjad otsivad pigem harva ekspertidelt abi makseraskustega toimetulekuks. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid ükskuid käepäraseid meetmeid nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda reeglina raskuste tekkepõhjust ega ole ka kuigi jätkusuutlik. Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja nö kaotakse silmapiirilt, teine kord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.
Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise osas ausat informatsiooni. Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks pöörduda maksejõuetusalase spetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist. Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid see on normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega vms, eriti veel kui abi otsida õigeaegselt.
Saneerimist ehk ettevõte tervendamist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.
Kuidas taastada ettevõtte maksevõime
Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita. Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega, saneerimine annab raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.
Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust, seega tasub avalduse kokku panemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, et majandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmeid ja nende eeldatavat tulemuslikkuse.
Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta tähtaja võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest. Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja ka kontrollib võlausaldajate nõuete korrektsust. Olulisim ülesanne on ettevõtjat aidata ja nõustada saneerimiskava kokkupanekul ning täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab ka järelevalvet kogu menetluse vältel ja esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.
Ettevõtte äriplaani muutmine
Saneerimiskava kirjutatakse koostöös ettevõtja enda ja võlausaldajatega. Kavas peab olemas olema analüüs majanduslikust seisundist ja seda tekitanud põhjustest. Lisaks peab olema rakendavate meetmete kirjeldus ning analüüs, seal hulgas ka meetmete prognoositavad tulemused. Sisuliselt tähendab see uue äriplaani koostamist, mille abil kavatseb ettevõte majanduslikud raskused seljatada. Enamjaolt on selleks vajalik kaasata täiendavaid investeeringuid ning sellega tuleks alustada juba enne saneerimismenetluse algatamist. Veel on väga oluline lisada võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon. Võlausaldajate nõuete ümberkirjutamine on üks tähtsamaid osi kogu menetlusest, tihti on see ka just kõige rohkem vaidlusi tekitav moment. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide balansseerimine, kuid äärmiselt oluline ja kogu menetlust määratlev.
Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus (eriti suuremate võlausaldajatega), usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt. Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem määratud kava täitmise aeg on, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Lõpetuseks, et ettevõtjal on ka kohustused oma töötajate ees, peab kava sisaldama analüüsi kavas paika pandud meetmete mõjust töötajatele. Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajate hääletusele.
Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, oluliselt on rikutud kava vastuvõtmise reegleid või saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
Kokkuvõttes on kiire, võlausaldajaid kaasav ja läbipaistev tegutsemine eduka saneerimise aluseks ning selle abil on võimalik ettevõte makseraskustest välja aidata.
Loe saneerimisest veel SIIN.