Eipre ABEraisiku pankrot võib olla vajalik
Eraisiku pankrot on tõsine ja keeruline samm, mis võib tunduda hirmutav ja stressirohke.
Samas mõnikord võib see olla ainus lahendus, et vabaneda talumatust võlakoormast ja alustada uut elu rahalise kindlustunde suunas.
Eestis on eraisiku maksejõuetuse seadusandlik raamistik loodud selleks, et pakkuda abi inimestele, kes on sattunud lootusetult raskesse majanduslikku olukorda. Füüsilise isiku maksejõuetusavalduses saab taotleda pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamist ja alternatiivselt ka võlgade ümberkujundamist. Võlgnik võib jätta menetluse liigi ka kohtu otsustada.
Märgid pankroti taotlemise vajalikkusest
Maksejõuetusavalduse esitamine ei ole mingil juhul lihtne otsus ja seda tuleks kaaluda alles siis, kui kõik muud lahendused on ammendatud. Millised on aga märgid, et pankroti taotlemine võib olla vajalik?
- Püsiv maksejõuetus: kui isik ei suuda pikka aega täita oma rahalisi kohustusi, nagu laenumaksed, kommunaalkulud või muud arved, võib see viidata maksejõuetusele. Kui sissetulekud on püsivalt väiksemad kui kohustused, on pankroti taotlemine üks võimalus.
- Kohtutäiturite surve: kui võlad on kasvanud nii suureks, et kohtutäiturid on juba alustanud vara ja sissetulekute arestimist, võib pankroti väljakuulutamine olla üks võimalus, et peatada edasised sundtoimingud ja saavutada võlgadest vabanemine.
- Laenudega seotud probleemid: kui võlad on nii suured, et uusi laene võetakse vanade laenude katteks ja sellest hoolimata ei suudeta makseid teha, võib see olla märk, et pankrot on vajalik. See viitab tavaliselt sellele, et inimene on sattunud võlakeerisesse, millest on raske väljapääsu leida ilma drastiliste meetmeteta.
- Kokkulepete mittetoimimine: kui võlausaldajatega pole võimalik jõuda kokkuleppele maksegraafikute muutmiseks või võlgade restruktureerimiseks ning võlausaldajad nõuavad täies mahus võlgade tasumist, võib pankrot olla vajalik samm.
Taotlemise protsess
Eraisiku pankroti taotlemine Eestis algab kohtule maksejõuetusavalduse esitamisest. Selleks tuleb esitada avaldus elukohajärgsele maakohtule koos maksejõuetuse põhistamise ja tõenditega, mis näitavad, et isik on maksejõuetu.
Avalduse võib esitada võlgnik, võlgnikust abikaasad ühiselt või võlausaldaja.
Kohus analüüsib olukorda ja otsustab, kas määrata avaldajale usaldusisik, kes koos vara ja võlanimekirjaga annab kohtu ja võlgniku jaoks hinnangu võlgniku varalise olukorra, makseraskuste põhjuste jm kohta, sh selle kohta, millise menetluse kaudu saab võlgniku olukorra parimal viisil lahendada. Pankroti väljakuulutamise korral määratakse pankrotihaldur, kes aitab korraldada võlgade tasumist ja võimalusel vara müümist.
Tagajärjed
Pankroti väljakuulutamine toob kaasa mitmeid tagajärgi, mida tuleb enne otsuse langetamist hoolikalt kaaluda.
- Vara müük: pankrotihaldur võib müüa pankrotivara, et katta võlad. See tähendab, et isik võib kaotada oma vara, sealhulgas kinnisvara ja muud väärtuslikud esemed.
- Krediidireitingu langus: pankroti väljakuulutamine mõjutab isiku krediidireitingut negatiivselt, muutes tulevikus laenude saamise keerulisemaks.
- Maksuvabastus: pankrotivara müügist saadud tulu võib osaliselt või täielikult vabastada maksukohustusest, kuid see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja kokkulepetest.
- Võlgade kustutamine: pärast pankrotimenetluse lõppu võivad võlad olla osaliselt või täielikult rahuldatud. Kui peale pankrotimenetluse lõppu jäi üles veel kohustusi võlausaldajate ees, siis kohtuniku otsusel jätkub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, mis kestab üldreeglina 3 aastat, arvates pankroti väljakuulutamisest. Seda tähtaega saab kohus ka olenevalt asjaoludest pikendada. Kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses, võidakse isik vabastada kõigist enne pankrotimenetlust tekkinud kohustustest. See annab isikule võimaluse alustada uut rahalist elu ilma eelneva võlakoormata. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata.
Alternatiivid
Enne pankroti taotlemist tasub kaaluda ka alternatiivseid lahendusi.
- Võlanõustamine: professionaalne võlanõustamine võib aidata leida võimalusi võlgade restruktureerimiseks või maksegraafikute muutmiseks, mis võib aidata vältida pankroti väljakuulutamist.
- Laenude konsolideerimine: mitme laenu ühendamine üheks laenuks madalama intressimääraga võib aidata vähendada igakuiste maksete suurust ja muuta võlgade tasumise lihtsamaks.
- Maksegraafikute muutmine: kokkulepped võlausaldajatega maksegraafikute muutmiseks või ajutiseks maksepuhkuseks võivad aidata leevendada ajutist rahalist kitsikust.
Kokkuvõtteks
Eraisiku pankroti taotlemine on oluline ja keeruline otsus, mis tuleb langetada hoolikalt kaaludes. See võib pakkuda leevendust lootusetult raskes rahalises olukorras, kuid samas kaasnevad sellega olulised tagajärjed, mida tuleb enne otsuse tegemist põhjalikult mõista.
Enne pankroti taotlemist tasub konsulteerida spetsialistidega ja kaaluda kõiki võimalikke alternatiive.
Autorid: vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Jüri Sulin
Avaldatud SIIN.
Eipre ABSeadusega võimaldatud jälitamisest
Riigil on menetluses kinnistusraamatu muutmise seaduse eelnõu.
Eestis praegu kehtiva korra kohaselt on kinnisasja omanikuks see isik, kes on märgitud kinnistusraamatusse omanikuna.
Teisisõnu, omandi ja kõik muu olulise, näiteks hüpoteegid ja kolmandatele isikutele kuuluvad õigused (servituudid jms) kehtivad juhul, kui need on kinnistusraamatus selgelt kirjas. Seda süsteemi nimetatakse kinnistusraamatu süsteemiks.
Õiguskindlus
Meil kasutusel olev kinnistusraamatu süsteem on mõeldud tagama õiguskindlust kinnisasjade käibes, mis tähendab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsus on eeldatav ja sellele saab tugineda. Samuti maandatakse sellega suurem osa kinnisvaratehingute riskidest.
Näiteks on võimalik kinnistusraamatust näha, kas kinnistu, mida ostetakse, võib olla koormatud kellegi õigustega, mis võiksid ka uuele omanikule kaasa tuua kohustusi.
Kinnistusraamat on andmete kogum, mille pidamise korda sätestab kinnistusraamatuseadus. Kinnistusraamat on nimetatud seaduse kohaselt andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. Selliselt peetavat andmekogu võib pidada tugevaks kinnistusraamatu süsteemiks.
Avalikkuse põhimõte
Tugeva kinnistusraamatu üheks põhimõtteks on ka avalikkuse põhimõte. Asjaõigusseaduse kohaselt on igaühel õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. See tähendab, et igaüks saab teha päringuid ükskõik, kelle kohta ja otsida temale kuuluvaid kinnistuid.
Enamasti on isikule kuuluval kinnistul tema kodu, mis tähendab, et andmekogu võib käsitada ka andmebaasina kellegi aadressi leidmiseks. Teatavasti on sagenenud pöördumised isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust andmete otsingu õiguspärasuse kohta. Kaebustega on pöördutud nii andmekaitse inspektsiooni, justiitsministeeriumi, registrite ja infosüsteemide keskuse kui ka õiguskantsleri kantselei poole. Mõistetav on eelkõige füüsiliste isikute mure nende privaatsuse ja turvalisuse pärast.
Mõnda aega tagasi ilmus ka meedias artikkel selle kohta, kuidas üks isik oli teinud sadade füüsiliste isikute kinnistute kohta päringuid. Seejuures jäi arusaamatuks sellise käitumise eesmärk. Ehkki kirjeldatud tegevus on eetiliselt etteheidetav ja ei saa välistada halbu kavatsusi, ei pruugi olla selles midagi kriminaalselt, sest seadus justkui õigustaks selliseid päringuid.
Kõrgendatud ohtu võib kujutada koduse aadressi avalikustamine kohtunikele, politseinikele, poliitikutele ja teistele isikutele, kelle töö sisuks on teha otsuseid, mis ei pruugi olla kõigile meeldivad. Isikukoodi või nime järgi võib leida lisaks kinnistu aadressile ka andmed hüpoteekide kohta, mis võib viidata isiku poolt võetud laenude vms kohustuste rahalisele suurusele ja teatud juhul võib selline teave hõlbustada väljapressimist või vähemasti isikuga manipuleerimist.
Seadus tagab turvalisuse ja privaatsuse
Eelnevast nähtub, et tugeva andmekogu loomisel on kahetsusväärselt jäetud tähelepanuta andmete omanike turvalisus ja õigus privaatsusele. Kaebuste hulgast võib järeldada, et antud küsimus on muutunud väga tõsiseks. Seetõttu on justiitsministeerium ette valmistanud seaduseelnõu, mille kohaselt ei saa enam igaüks teha kõigi isikute kohta päringuid pelgalt nende nime või isikukoodi sisestades.
Eelnõu kohaselt võivad avalik-õiguslikud isikud ja teised isikud, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste või isikukandmete kaitse seaduse eesmärgi täitmiseks, pärida ka edaspidi kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel. Seaduse jõustumine on planeeritud 2025. aasta algusesse.
Eelnõuga kavatsetav seadusemuudatus peaks seega nimetatud probleemi mõneti lahendama, kuid ka selline lahendus ei pruugi olla täielik, sest teades mistahes muid andmeid kinnistu kohta (registrikood, katastrinumber või aadress) on endiselt igaühel võimalik omaniku andmeteni, sealhulgas saada teatud informatsiooni tema võetud kohustuste kohta. Seega riik võib sõnades olla privaatsust tagada sooviv, aga tegelikus elus seda ilmselt ei tee.
On üllatav, et Euroopa õiguses on suund privaatsusõiguse suurendamisele, mida selgesti väljendab isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), kuid seaduse jõul privaatsete andmete avaldamine kannaks justkui vastupidist eesmärki.
Autorid: vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Jüri Sulin
Avaldatud SIIN.
Eipre ABTuntud puitmajatootja järjekordne keha läks pankrotti
Tartu maakohus kuulutas 24. mail välja puitmajatootja Ritsu Loghomes pankroti, mis on jätk pikka aega kestnud Ritsu kaubamärgiga skeemitamisele.
Kui toksida otsingumootorisse sõna „Ritsu“, jõuab huviline esimese vastena pika ajalooga puitmajatootja kodulehele. Seal on ülevaade nii Ritsu tehtud töödest, kontaktidest kui ka isegi meediakajastustest. Küll aga pole kodulehelt võimalik üles leida, millise juriidilise keha alt Ritsu hetkel toimetab.
Tõenäoliselt pole tegu hooletusega, vaid elementaarse info puudumist aitab selgitada tõsiasi, et Ritsu nime taga on viimaste aastate jooksul toimetanud mitu tänaseks kustutatud või pankrotti läinud keha. Tootmine aina uute kehade alt jätkub aga tänaseni. Sotsiaalmeediasse ilmus veel mai lõpuski postitus Saksamaal valminud „Ritsu majast“.
Uus keha, samad töötajad
Valgamaa tuntud puitmajade ehitajat puudutav saaga sai alguse 2018. aastal, kui Ants Randmaa müüs majandusraskustesse ja saneerimismenetlusse sattunud Ritsu ASi koos oma tootmisvarade ja kohustustega maha Rait Allikule.
Allik aga ei jätkanud majandustegevust mitte Ritsu ASi alt, vaid nimetas enda varem metsa kokkuostuga tegelenud ettevõtte TR Rent OÜ ümber Ritsu Loghomesiks. Peagi oli Ritsu AS töötajatest tühi ning suur osa varasematest töötajatest võeti uue ettevõtte palgale. Ka tegutsemispaik Tõrva vallas asuvas tootmishoones jäi endiseks.
Saneerimismenetluses olnud Ritsu ASi majandustegevus seevastu rauges. Võlausaldajatele jäeti finantsaruanded esitamata, mispeale otsustas kohus ettevõtte saneerimise lõpetada. Sadu tuhandeid võlgu olnud Ritsu aga ühines teise äriühinguga ja kustutati äriregistrist peagi.
Mõistagi polnud „vana Ritsu“ võlausaldajad säärase asjade käiguga rahul. Ritsule juba 2017. aastal materjali müünud ning rahata jäänud OÜ B4B esitas seepeale võlanõude Ritsu Loghomesi vastu. B4B põhjendas Tartu maakohtule, et kuna Ritsu majandustegevus ja identiteet viidi üle uude kehasse, kandusid sellega üle ka eelmisest ettevõttest üles jäänud võlad. Kuigi Allik püüdis omakorda väita, et „vana Ritsu“ kohustused jäid kustutatud ettevõttesse maha, ei olnud kohus selle argumentatsiooniga päri.
Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et täpselt samal ajal ja samas piirkonnas tegutsevatest ettevõtetest juhuslikult üks lõpetab töötajaga töösuhte poolte kokkuleppel ning teine võtab töötaja kohe tööle, kui mõlemal ettevõttel on sama juhtkond ja sarnane tegevusvaldkond.
Tuttavad kombed jätkuvad
Maakohus jõudis järeldusele, et Ritsu tuum on uude juriidilisse kehasse üle viidud ning mõistis Ritsu Loghomesilt B4B kasuks välja ligi 10 000 euro suuruse võla. Allik kaebas otsuse edasi ka ringkonnakohtusse, kuid ei saanud õigust ka sealtki.
Kuna kohtulahend tegi Ritsu Loghomesi „vana Ritsu“ võlgade kohuslaseks, tekkis seeläbi ka teistel võlausaldajatel võimalus oma nõuded ettevõtte vastu välja käia. Nii esitasid Äripäeva andmetel Ritsu Loghmesi vastu 200 000 euro suuruse nõude ka kunagise omaniku Ants Randmaa esindajad, väitega, et Randmaa oli andnud oma toonasele ettevõttele laenu.
Allik aga ei jäänud ootama, millal kunagised võlausaldajad hagidega välja ilmuvad. Kui Tartu maakohtu otsuse ajal, 2021. aasta oktoobris oli Ritsu Loghomesi palgal 22 töötajat ning kvartalikäive lähenes miljoni euroni, siis vaid mõned kuud hiljem oli ettevõttes alles vaid 2 töötajat. Pärast seda, kui ringkonnakohtust Loghomesi jaoks meelepärast otsust ei tulnud, lakkas ettevõtte majandustegevus täielikult.
Ärilehe andmetel koliti Ritsu majandustegevus Ritsu Loghomesist omakorda edasi ettevõttesse Ritsu Liimpuit ning teistesse Ritsust tuletatud nimedega firmadesse. Tänaseks pole enam alles ka Ritsu Liimpuitu – ettevõtte kustutati tänavuse aasta märtsis.
Tartu maakohus aga menetleb endiselt veel Ritsu Loghomesi kaasust. Kuigi võlausaldajad oodatakse 10. juunil toimuval koosolekule, on tegelikult selge, et selle pankrotimenetluse käigus neil oma võlga kätte saada ei õnnestu. Ritsu Loghomes on ammu igasugustest varadest tühjaks tehtud.
Artikli leiad SIIT.
Eipre ABRiigikohus: iga negatiivse kommentaari eest ei tule määrata kahjuhüvitist
Vandeadvokaat Martin Traat esindas klienti edukalt Viive Aasmaa poolt esitatud kahju mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.Riigikohtu tänase otsusega on loodud Eesti õigusruumis pretsedent, et igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.
Otsuse aluseks olnud kohtuasjas oli vaidlusküsimus see, milliste väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et väide, et üks isik töötab teisele isikule vastu, on keeleliselt niivõrd üldine, et seda ei saa käsitada faktiväitena, selle tõesust ei saa tõestada, vaid saab anda üksnes hinnangu, kas see on ebakohane või mitte.
Kolleegium lisas, et sõltumata sellest, kas kõnealune väide on käsitatav ebaõige faktiväite või väärtushinnanguna, ei andnud selle avaldamine alust kahjuhüvitist välja mõista.
Riigikohus selgitas, et iga väärtushinnangu avaldamist ei pea lugema õigusvastaseks ja igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.
Kohus sedastas, et sotsiaalmeedias avaldatud väide on õigusvastane eelkõige siis, kui sellel on alandav, häbistav või naeruvääristav iseloom. Sotsiaalmeedias avaldatud väide, et ametnik töötab ministrile vastu, ei riiva ametniku au sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks rohkem kui tühisel määral.
Lisaks selgitas tsiviilkolleegium, et andmete avaldamine tähendab andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Kolleegium rõhutas, et sotsiaalmeedias teise isiku kommentaarile pelgalt heakskiidu väljendamist ei saa tõlgendada väidete avaldamisena.
Kohtuasjasnõudis Viive Aasma oma hagis Rein Jõe vastu mittevaralise kahju hüvitamist.
Loe lähemalt ERRist.
Eipre ABKohus kuulutas välja kõmulise toitlustusfirma pankroti
Tartu maakohus kuulutas välja Carmen Cateringi kaubamärgi all tegutsenud toitlustusettevõtte pankroti.
Maakohus nimetas Argmar Grupp OÜ pankrotihalduriks Terje Eipre, võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. jaanuaril. Ettevõtte pankrotti taotles ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ehk endine KredEx.
Äripäev kirjutas, et toitlustusfirma oli võtnud 700 000 eurot koroonalaenu, mille tagasimakse lõpptähtaeg olnuks 2026. aastal, aga kuna ettevõte jättis laenumakseid tükk aega tasumata, lõpetas sihtasutus lepingu veebruaris ära ja nõudis kogu summa tagastamist. Argmar Grupp eiras aga nii pankrotihoiatusi kui ka laenu tagasimakse nõudeid.
Carmen Cateringi kaubamärki kasutav Argmar jättis riigile tasumata vähemalt 653 972 eurot, seisis jõustumata kohtumääruses. Maksuvõlga on kokku pea 230 000 eurot.
Määruses oli kirjas, et võlausaldajatele teadaolevalt puudub võlgnikul tegelik majandustegevus ning võime genereerida rahavoogu, mistõttu oli selge, et võlgnik on maksejõuetu.
Praeguseks on Carmen Cateringi omanikuks MTÜ Raudne Rusikas, mille juhatuse liige Jürgen Kirsis. Aastakümneid vedas ettevõtet aga Argo Koppa.
Konkurentide sõnul tekkis suurte võlgadega põhja kõrbenud Carmen Cateringile lihtsalt samades ruumides tegutsev teisik nimega Nordic Catering, kirjutas Äripäev.
Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas.
Eipre ABTerje Eipre valiti Eesti Advokatuuri maksejõuetusõiguse komisjoni liikmeks
28.11.2023 valiti Eesti Advokatuuri juhatuse istungil maksejõuetusõiguse komisjoni liikmeteks Terje Eipre, Tarmo Peterson, Madis Saar, Jüri Sirel, Kadri Lember ja Andrias Palmits volitustega kuni 28.11.2026.
Palju õnne kõigile valitutele!
Eipre ABTartu maakohus läheb skandaalse ärimehe pankrotiga uuele ringile
Vandeadvokaat Terje Eipre esitas taas Tartu maakohtule maksejõuetusavalduse Aivo Pärna pankroti väljakuulutamiseks.
AS-i Go Group esindaja vandeadvokaat Terje Eipre sõnul on Aivo Pärn „paljas kui püksinööp“, kuid püüab jätta endast muljet kui jõukast ja mõjukast isikust. „Ta on võlgnik, kes soovib alati kõiki kohtusse kaevata ja lahendeid vaidlustada, kuigi tavapäraselt edutult,“ lisas ta.
Pärn muutus maksejõuetuks võlausaldaja AS Go Group kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumisega 7. novembril 2018. Kuigi ta ise ennast maksejõuetuks ei pea, on kohtule esitatud asjaolud ja tõendid vastupidise sisuga. Taoline olukord on kestnud aastaid, kuna täitemenetluses ei ole õnnestunud võlausaldajate nõudeid täita mitme aasta jooksul.
Aivo Pärna kohustused
- Eluasemelaen kogusummas 89 431,69 eurot
- AS Go Groupi Tartu maakohtu 10. novembri 2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2‑14-55273 tulenev nõue summas 381 920,29 eurot
- Kohtutäitur Rita Lohu kohtutäituri tasu nõue summas 54 eurot
- Maamaksu nõue summas 78,25 eurot
- Tulevikus tasumisele kuuluv riigilõiv 490 eurot
- UP Varud OÜ (pankrotis) nõue summas 1 762 272,48 eurot
- Osaühing MRP Linna Liinid (pankrotis) nõue summas 162 400 eurot
Eipre sõnul ei ole Aivo Pärna sissetulekust võlausaldaja nõude rahuldamine võimalik, kuna tema sissetulek ei ületa seadusjärgset mittearestitavat miinimumi. Pärna realiseeritavast varast on ainsa positiivse väärtusega VMPA Kinnisvara OÜ osa. Usaldusisik hindas osaluse väärtuseks 5845 eurot.
Arvestades võlgniku varalist seisu on maksejõuetus püsiva iseloomuga. Pankrotihalduriks on nimetatud Tiia Kalaus.
Järjekordne kaotus kohtus
Möödunud reedel kaotas Aivo Pärn järjekordse kohtuvaidluse, kui Tartu ringkonnakohus kinnitas Tartu maakohtu 18.11.2022 tehtud otsuse jätta rahuldamata Aivo Pärna hagi, millega ta soovis 3,26 miljoni euro hüvitamist. Lisaks jättis ringkonnakohus läbi vaatamata Aivo Pärna hagi AS-i Go Group vastu, millega Pärn palus kohtus tuvastada, et 05.02.2019 tehtud tasaarvestus summas 500 000 eurot on kehtiv. Läbi vaatamata jäi ka nõue, milles Pärn palus kohtul alternatiivselt tuvastada, kas tal on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma kohustust summas 500 000 eurot.
Ringkonnakohus muutis ka tsiviilasja hinda ning mõistis nii Aivo Pärnalt kui ka APW Varahaldus OÜ-lt kummaltki välja täiendava riigilõivu summas 1700 eurot koos kohustusega maksta sellelt seadusjärgset viivist.
Pistis ja omastamine
Aivo Pärn sai laiemalt tuntuks 2009. aastal, kui Pärna karistati Villu Reiljanile pistise lubamise eest 143 440 krooni suuruse trahviga. Keskkonnaminister Reiljani 2006. märtsi otsusega müüdi Rävala pst 8 asuv keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev kinnisasi Pärnale. Reiljan nõudis Pärnalt miljon krooni pistist, kuid hiljem kasvas summa juba 1,5 miljonini ning Pärn oli sellega ka nõus. Reiljan mõisteti veidi rohkem kui kaheks aastaks tingimisi vangi.
2010. aasta lõpus jättis Tartu ringkonnakohus jõusse maakohtu otsuse, millega Pärna süüdistati korduvas pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ning karistas teda kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Nimelt anti 2006. aastal pistist Valga endisele maavanemale Georg Trašanovile. Kalle Muru sai altkäemaksuks makstud raha GoBusi juhatuse esimehe Aivo Pärna korraldusel GoBusi juhatuse liikmelt Valter Keisilt.
2012. aastal nõudis tanklakett Olerex Pärna esindatud Wipestrex Grupilt 47 709,54 eurot. Mindi kokkuleppele, kus Wipestrex kohustus tasuma koos viivise ja poolega menetluskuludest 59 252,45 eurot.
2015. aastal sai Pärn kahtlustuse omastamises. OÜ Tarbus Kinnisvara juhatuse liige Andrei Ostov tegi politseile avalduse, milles väitis, et Pärn omastas 2012. aastal sõlmitud laenulepingute alusel Eesti Bussijaamad OÜ arveldusarvelt kokku 49 800 eurot.
Kaebas Tiit Pruuli ja Marcel Vichmanni kohtusse
2017. aasta suvel kirjutas Äripäev, et Oliver Kruuda ajal Terele piima vahendanud ja pankrotistunud UP Varud OÜ võlausaldajad on esitanud 1,7 miljoni euro suuruse hagi Tere ja Kruuda ning hagi järgi viimase huvides tegutsenud Aivo Pärna, Jaan Uibo ja nendega seotud ettevõtete vastu. Võlausaldajate väitel oli Pärn üks osaline skeemis, millega raha väidetavalt UP Varudest välja kanditi ja ringiga Teresse tagasi toodi, selle asemele, et võlgu tasuda. Pärn eitas süüdistusi.
2018. aasta juunis jõustus kohtuotsus, mille järgi pidi Pärn Go Groupile täitma laenulepingutest tulenevaid kohustusi 400 105 euro ulatuses. Pooled sõlmisid 2008. aastal laenulepingu, mille järgi sai Pärn kaks miljonit krooni laenu. Selle jättis ta aga tähtpäevaks tagastamata. 2009. aastal sõlmiti uus kokkulepe, kuid Pärn ei täitnud ei seda ega ka järgmist kokkulepet. Pärn ei jäänud kohtu otsusega rahule ja kaebas omakorda Go Groupi esindajad Tiit Pruuli ja Marcel Vichmanni kohtusse.
Viimati kirjutas Äripäev Pärnast 2021. aasta sügisel, kui MRP Linna Liinid OÜ pankrotiasjas jättis ettevõtte esindaja Pärn kohtusse võlgniku vande andmisele tulemata ja tema suhtes kasutati sundtoomist.
Artikkel ilmus esmakordselt Delfi Äripäevas.
Eipre ABMakseraskused ei ole tabuteema
Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest.
Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on tihtipeale ettevõtjatel endil võimalik vähendada, teine kord isegi ennetada, kui õigeaegselt tegutseda.
Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla viie aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 protsenti Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Ettevõtluse kultuuris esineb lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabuteema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.
Valed meetmed
Teisisõnu: ettevõtjad otsivad pigem harva ekspertidelt makseraskustega toimetulekuks abi. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid üksikuid käepäraseid meetmeid nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda reeglina raskuste tekkepõhjust ega ole kuigi jätkusuutlik.
Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja n-ö kaotakse silmapiirilt, teinekord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.
Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise osas ausat informatsiooni. Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks pöörduda maksejõuetusspetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist.
Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid see on normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega, eriti veel kui abi otsida õigeaegselt.
Saneerimist ehk ettevõte tervendamist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.
Protsessi alustamine
Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita. Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega, saneerimine annab raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.
Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust, seega tasub avalduse kokku panemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, etmajandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmeid ja nende eeldatava tulemuslikkuse.
Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta tähtaja võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest.
Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja ka kontrollib võlausaldajate nõuete korrektsust. Olulisim ülesanne on ettevõtjat aidata ja nõustada saneerimiskava kokkupanekul ning täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab ka järelevalvet kogu menetluse vältel ja esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.
Äriplaani muutmine
Saneerimiskava kirjutatakse koostöös ettevõtja enda ja võlausaldajatega. Kavas peab olemas olema analüüs majanduslikust seisundist ja seda tekitanud põhjustest. Lisaks peab olema rakendavate meetmete kirjeldus ning analüüs, seal hulgas ka meetmete prognoositavad tulemused. Sisuliselt tähendab see uue äriplaani koostamist, mille abil kavatseb ettevõte majanduslikud raskused seljatada. Enamjaolt on selleks vajalik kaasata täiendavaid investeeringuid ning sellega tuleks alustada juba enne saneerimismenetluse algatamist.
Veel on väga oluline lisada võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon. Võlausaldajate nõuete ümberkirjutamine on üks tähtsamaid osi kogu menetlusest, tihti on see ka just kõige rohkem vaidlusi tekitav moment. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide balansseerimine, kuid äärmiselt oluline ja kogu menetlust määratlev.
Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus (eriti suuremate võlausaldajatega), usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt.
Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem määratud kava täitmise aeg on, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Ning viimaks, et ettevõtjal on ka kohustused oma töötajate ees, peab kava sisaldama analüüsi kavas paika pandud meetmete mõjust töötajatele. Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajate hääletusele.
Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, oluliselt on rikutud kava vastuvõtmise reegleid või saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
Kiire, võlausaldajaid kaasav ja läbipaistev tegutsemine on eduka saneerimise aluseks ning selle abil on võimalik ettevõte makseraskustest välja aidata.
Artikkel ilmus väljaandes Rup.ee SIIN
Eipre ABEttevõtjate käitumisest makseprobleemide tekkimisel
Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest. Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on tihtipeale ettevõtjatel endil võimalik vähendada, teine kord isegi ennetada, kui õigeaegselt tegutseda.
Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla 5 aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 % Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Ehk ettevõtluse kultuuris esineb lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabu teema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.
Teisisõnu ettevõtjad otsivad pigem harva ekspertidelt abi makseraskustega toimetulekuks. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid ükskuid käepäraseid meetmeid nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda reeglina raskuste tekkepõhjust ega ole ka kuigi jätkusuutlik. Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja nö kaotakse silmapiirilt, teine kord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.
Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise osas ausat informatsiooni. Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks pöörduda maksejõuetusalase spetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist. Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid see on normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega vms, eriti veel kui abi otsida õigeaegselt.
Saneerimist ehk ettevõte tervendamist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.
Kuidas taastada ettevõtte maksevõime
Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita. Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega, saneerimine annab raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.
Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust, seega tasub avalduse kokku panemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, et majandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmeid ja nende eeldatavat tulemuslikkuse.
Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta tähtaja võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest. Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja ka kontrollib võlausaldajate nõuete korrektsust. Olulisim ülesanne on ettevõtjat aidata ja nõustada saneerimiskava kokkupanekul ning täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab ka järelevalvet kogu menetluse vältel ja esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.
Ettevõtte äriplaani muutmine
Saneerimiskava kirjutatakse koostöös ettevõtja enda ja võlausaldajatega. Kavas peab olemas olema analüüs majanduslikust seisundist ja seda tekitanud põhjustest. Lisaks peab olema rakendavate meetmete kirjeldus ning analüüs, seal hulgas ka meetmete prognoositavad tulemused. Sisuliselt tähendab see uue äriplaani koostamist, mille abil kavatseb ettevõte majanduslikud raskused seljatada. Enamjaolt on selleks vajalik kaasata täiendavaid investeeringuid ning sellega tuleks alustada juba enne saneerimismenetluse algatamist. Veel on väga oluline lisada võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon. Võlausaldajate nõuete ümberkirjutamine on üks tähtsamaid osi kogu menetlusest, tihti on see ka just kõige rohkem vaidlusi tekitav moment. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide balansseerimine, kuid äärmiselt oluline ja kogu menetlust määratlev.
Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus (eriti suuremate võlausaldajatega), usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt. Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem määratud kava täitmise aeg on, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Lõpetuseks, et ettevõtjal on ka kohustused oma töötajate ees, peab kava sisaldama analüüsi kavas paika pandud meetmete mõjust töötajatele. Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajate hääletusele.
Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, oluliselt on rikutud kava vastuvõtmise reegleid või saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
Kokkuvõttes on kiire, võlausaldajaid kaasav ja läbipaistev tegutsemine eduka saneerimise aluseks ning selle abil on võimalik ettevõte makseraskustest välja aidata.
Loe saneerimisest veel SIIN.
Eipre ABPankrotimenetluse vallas on küsimusi rohkem kui vastuseid
Pankrotimenetluse vallas on küsimusi rohkem kui vastuseid
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal on hea meel tervitada, et maksejõuetuse teenistus on moodustatud ning alates käesolevast aastast on sinna ka võimekas juht leitud.
Maksejõuetuse teenistuse üheks ülesandeks on muu hulgas uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel.
Teenistuse loomine aitab kaasa üldisele ettevõtluskultuuri paranemisele Eestis.
Üheks suurimaks probleemiks Eestis on pankrotimenetluste raugemise suur osakaal. See tähendab, et pankrotistunud ettevõttel kas puuduvad üldse või ei ole piisavalt vahendeid isegi pankroti läbiviimiseks. Varasemalt tähendas see ka seda, et enamasti ei uurinud keegi maksejõuetuse põhjuseid ja võlgniku tehinguid. Läbi ettevõtluskultuuri tõusu võidavad aga võlausaldajad.
Aastaid on pankrotimenetluses olnud probleemiks pankrotihalduri kohustus esitada kuriteo tunnuste ilmnemisel kuritöö teade või kaebus prokuratuurile või politseile ning juhul, kui seda ei rahuldata, kaebeõiguse teostamine. Aga kõigest järjekorras.
Maksejõuetus ja pankrot
Maksejõuetus on isiku või ettevõte suutmatus täita oma rahalisi kohustusi ning pankrot on võlgniku püsiv maksejõuetus. Lühidalt toimub protsess järgnevalt.
Pärast pankrotiavalduse esitamist algatab kohus pankroti väljakuulutamise menetluse, määrab ajutise pankrotihalduri ning vajadusel väljastab käsutuskeelu teatavakstegemise teate, mille kohaselt, ei tohi võlgnik ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta oma vara käsutada. Ühtlasi tuleb peatada ka kõik sundtäitmised võlgniku vara suhtes.
Ajutine pankrotihaldur koostab esmase ülevaate võlgniku hetkelisest majanduslikust olukorrast, kogub kokku kõik esmased teadaolevad võlanõuded võlgniku vastu. Ajutine pankrotihaldur peab kohtule koostama aruande, kus nähtub ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku maksejõulisusest. Ajutisel halduril tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on tekkinud süüliselt või mitte. Lisaks peab ajutise pankrotihalduri aruanne sisaldama teadaolevat vara nimekirja, mille alusel saab kohus hinnata, kas vara on tegelikult piisav võlgniku kohustuste täitmiseks või mitte. Peale ajutise pankrotihalduri aruannet teeb kohus määruse, kus otsustatakse, kas kuulutatakse välja võlgniku pankrot või mitte.
Kui kohus otsustab pankroti välja kuulutada, siis määrab ta sama määrusega ka pankrotihalduri, kes antud menetlusega edasi tegelema hakkab. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Pankrotihaldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest, sätestab pankrotiseaduse § 35.
Sama seaduse § 28 lg 1 ja 2 järgi juhul, kui selgub et võlgnik on maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, tuleb halduril või kohtul teavitada sellest prokuröri või politseid. Seega on pankrotimenetluses pankrotihalduril kohustus esitada muu hulgas ka kuriteoteade või kuritöökaebus juhul, kui ta tuvastab kuriteotunnustega teo.
Riigikohtu kaasused
Riigikohtu viimase aja lahenditele tuginedes ei ole võimalik üheselt aru saada, kes ikkagi on sellisel juhul kannatanu ning kellel on õigus halduri poolt esitatud teabe alusel kriminaalmenetluse mittealustamist vaidlustada.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 järgi on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras.
Näide
Lahendis nr 1-19-9575 p- 46 leidis Riigikohus, et karistusseadustiku § 384 lg 1 järgi süüdistatava võlgniku pankrotihaldurit pole võimalik käsitada kannatanu esindajana. Pankrotihaldur leiab, et menetletavas asjas on kannatanu võlgniku pankrotivara, mille kasuks tegutseb pankrotihaldur. Kolleegium sellega ei nõustu.
Kriminaalseadustiku § 37 lg 1 esimese lause kohaselt saab kriminaalmenetluses kannatanuks olla üksnes füüsiline või juriidiline isik. Pankrotivara ei ole isik. Seetõttu ei saa seda käsitada ka kannatanuna ega pankrotihaldurit kannatanu esindajana. Pankrotihaldurit ei saa käsitada ka süüdistatava võlausaldaja(te) esindajana. Seadus haldurile sellist pädevust ei anna.
Pankrotiseaduse § 55 lg 1 kohaselt peab pankrotihaldur kaitsma kõigi võlausaldajate kõrval ka võlgniku õigusi ja huve. Seega puudub pankrotihalduril kaebeõigus, kuna ta pole kannatanu. Kaebeõigus on kannatanul ehk füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajal, kuid see teeb edasikaebamise olukorra veelgi keerulisemaks.
Riigikohtu viidatud määrusest ei selgu, kes peab sellisel juhul ( halduri kuriteoteate puhul) tuvastama kannatanu, kas kannatanut informeeritakse kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ning selgitatakse talle kaebeõigust. Ja kas haldurit sellisel juhul üldse teavitatakse (kas peab teavitama?) kriminaalmenetluse alustamata jätmisest? Kui haldur ei ole kannatanu esindaja, ei ole tal ka ülevaadet kriminaalasjast, mis omakorda takistab edasiste otsuste tegemist pankrotimenetluses.
Kokkuvõtteks
Eeltoodust tulenevalt on hetkel lahendamata küsimusi rohkem kui vastuseid. Kuidas siis ikkagi pankrotihalduri kuriteoteate esitamise kohustust realiseerida koosmõjus kaebeõiguse rakendamisega? Võib öelda, et sellises situatsioonis on kaotajaks pooleks eelkõige ikkagi võlausaldajad, olgu selleks juriidiline või füüsiline isik ja nende huvid. Ja ettevõtluskultuur sellega ei kasva, vaid väheneb.
Loodame, et Riigikohus lahendab tulevikus ka ülal tõstatatud küsimused ning ka vastloodud maksejõuetuse teenistus saab pankrotihaldureid asjakohase nõuga aidata ning võlgniku ja tema lähikondsete seadusevastase käitumise tuvastamisel maksejõuetuse tekitamisel omapoolsed seisukohad anda.
Artikkel on avaldatud raamatupidamis- ja õigusuudisteveebis RUP.