Korteriühistu õigused parkimise korraldamisel
Igal korteriomanikul on õigus oma kaasomandi eset, tavaliselt parkimisala, kasutada selle otstarbe kohaselt. Maa ühisosa kasutuskorra võib määrata korteriühistu üldkoosolek, näiteks määrata igale korteriomandile kindel parkimiskoht.
Kuivõrd parkimisala puhul on tegemist korteriühistu liikmetele kuuluva mõttelise osaga, peaks selliseid otsuseid, mis on seotud parklasse pääsemise või konkreetsete parkimiskohtadega, vastu võtma korteriühistu liikmete 100% kohalolekul. Praktikas aga otsustatakse sellised asjad alatihti lihthäälte enamusega.
Viimastel aastatel on hakatud kasutama lisaks määratud parkimiskohtadele ka tõkkepuud, et takistada võõraste sõidukite pääsemist parkimisalale. Tõkkepuu puhul on sisenemiseks variante mitu – kas jagatakse igale korteriomandile puldid, mis tõkkepuud avavad, või on võimalus helistada telefoninumbrile, mis aktiveerib tõkkepuu avanemise. Samas ei ole sellisel juhul ligipääsu neil, kes igapäevaselt parkimiskohta ei vaja (kuid kes on siiski parkimisala kaasomanikud) ning ühtlasi tõkestatakse sellega ka operatiivsõidukite ligipääsu kinnistule. Samuti ei ole võimalik kinnistule ligi pääseda tehnilist hooldust või remonditeenust osutavate isikute autodel.
Kaasomandi osas on Riigikohus lahendis 3-2-1-151-10 leidnud, et parkimiskohtade kokkuleppimine peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse. Kuivõrd parkimise reguleerimise peab kinnitama korteriühistu üldkoosolek, ei pruugi kõik korteriühistu liikmed nõustuda ühise parkimiskorraga. Selle osas on Riigikohus samas lahendis öelnud, et kaasomanik võib nõuda sellisel juhul kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses. Sellisel juhul asendab kohtuotsus kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse.
Praktikas on ette tulnud ka olukordi, kus korteriomand on antud üürile ning kortermaja parkimisala on piiratud tõkkepuuga. Ühe juhtumi korral ei olnud korteriühistu nõus väljastama üürnikule tõkkepuud avavat telefoninumbrit. Korteriühistu soovis saada konkreetse sõiduki registreerimisnumbrit, mida üürnikul polnud võimalik anda, sest üürnikuks oli äriühing, mis kasutas mitmeid erinevaid sõidukeid. Pöördudes korteri omaniku poole ei olnud viimasel võimalik korteriühistule ettekirjutusi teha, kuivõrd parkimise korraldamise õigus on igal juhul korteriühistul. Seega olukorras, kus korteri omanikul oli õigus oma sõidukit parklasse parkida, piiras korteriühistu üürniku õigust vaid seetõttu, et tegemist ei olnud kaasomandi omanikuga.
Loe veel: https://www.rup.ee/meistri-eri/korteriuhistu-igused-parkimise-korraldamisel