Tehisintellekt ei ole jurist, see on masin. „AI-õigusabiga võid saada kalli õppetunni“

Õigusküsimustes tuleks tehisaru käsitleda nagu kalkulaatorit – see on masin, mis arvutab, aga ei mõtle sinu eest, selgitab advokaat Jüri Sulin artiklis Äripäevale.

Viimastel aastatel on tehisintellekti (AI) kasutamine plahvatuslikult kasvanud. Paljud inimesed pöörduvad AI poole, et saada kiiret ja tasuta vastust ka keerukates õigusküsimustes – olgu selleks vaidlus naabriga, töölepingu tõlgendamine või isegi kohtukaebuse koostamine. Kuid selline lähenemine võib tuua rohkem kahju kui kasu. Õigussüsteem on täpne ja keeruline, ning ilma põhjalike teadmisteta on tehisintellekti soovitustele lootmine risk, mis realiseerumisel võib osutuda väga kalliks.

Hiljuti ilmus ka uudis, et riigi poolt makstud õigusabi majanduslikult vähem kindlustatud inimestele asendatakse juturobotiga. Antud otsusel võivad olla väga negatiivsed ja kallid tagajärjed.

1. Inimene mõtleb, AI arvutab

Advokaat või muu õigusala professionaal ei tõlgenda seadust mehaaniliselt, vaid hindab iga olukorda konteksti kaudu: millised on asjaolud, tõendid, tähtajad, osapoolte õigused ja kohustused. Tehisintellekt teeb järeldusi statistika ja tekstimustrite põhjal, kuid ei mõista inimkäitumise ega õiguse nüansse. Näiteks võib advokaat märgata, et mõni näiliselt ebaoluline fakt muudab kogu juhtumi olemust – midagi, mida AI lihtsalt ei „näe“, sest tal puudub inimlik õiguslik mõtlemine. AI annab vastuse ka vastavalt küsija soovile. See tähendab, et vähegi õigema vastuse saamiseks on vajalik omada häid õigusalaseid eelteadmisi, et küsimus sõnastada võimalikult täpselt. Ent ka sellise eelduse täitumisel ei ole tulemused iga kord õiged. AI ei suuda õiguse toimimist hoomata süsteemselt.

2. Inimene vastutab oma töö eest, AI mitte

Advokaat ja muu õigusala professionaal tegutseb seaduse ja eetikareeglite alusel. Ta peab andma nõu heas usus ja võib eksimuse korral vastutada oma kliendi ees – seetõttu on advokaatidel ka kutsekindlustus. Tehisintellekt seevastu ei kanna mingit vastutust. Kui AI annab vale soovituse, mille tõttu inimene kaotab kohtuasja või saab trahvi, ei ole kelleltki kahju hüvitamist nõuda. Vastutus jääb alati kasutajale.

3. Õiguspraktika muutub pidevalt

Seadused, kohtupraktika ja menetlusreeglid uuenevad tihti. Advokaat on kursis viimaste muudatuste, Riigikohtu seisukohtade ja muu õiguspraktikaga. Tehisintellekti teadmised on sageli vananenud või üldistatud – ta ei pruugi teada, et konkreetne seaduse säte on juba muudetud või tühistatud. AI võtab tihti aluseks mõne üksiku seaduse, mis kontekstist välja võetuna ehk oleks ka õige vastavat küsimust lahendama, kuid ei arvesta tausta reguleerivate õigustega. Sellisel juhul muutub tulemus valeks. Harvad ei ole ka olukorrad, kus AI leiutab sellise õiguse, mida ei ole olemas. Teisisõnu, kui piisavalt intensiivselt AI analüüsi suunata, võib AI tulemuseks pakkuda mõne sellise õigusnormi, mida ei ole olemas, kuid mille tekst imiteerib üsna usutavalt seaduse teksti. Praktikas tuleb arvestada ka üldreegliga, millise kohaselt kohalduvad sündmustele nende esinemise ajal kehtinud õigusnormid, kuid vaidluse korral vaidluseaegsed menetlusreeglid. Seega tuleb tunda ka minevikus valitsenud õigust.

4. Õigus ei ole ainult seaduse tekst – see on ka strateegia

Õiguses ei piisa vaid seaduse tsiteerimisest. Professionaal mõtleb strateegiliselt: millal midagi esitada, kuidas tõendeid koguda, millist taktikat kasutada. Advokaat arvestab inimese psühholoogiat, kohtupraktikat ja vastaspoole käitumist. AI ei oska hinnata inimlikke tegureid – näiteks kohtuniku sisemist veendumust, vastaspoole motiive või seda, kuidas teatud toon või sõnastus võib mõjutada menetluse kulgu. Otsustuste tegemisel lähtub kohus tõendite ja asjaolude ning mõningal juhul kahju suuruse hindamisel siseveendumusest. See tähendab, et menetlusosaline peaks suutma kohut piisavalt usutavalt veenda mõne asjaolu või tõendi asjakohasuses ja õigsuses. AI inimliku faktori puudumise tõttu seda teha ei oska ega tõenäoliselt hakka ka oskama. Nõndasamuti on mõistlik menetlustaktika igas kaasuses erinev ja ühtseid mustreid selles olla ei saa. Advokaadil on seadusest tulenev kohustus lähtuda üksnes kliendi huvidest. Sama võiks öelda ka muu õigusala professionaali kohta, kuivõrd teenuse osutamisel (käsundus) tuleb lähtuda kliendi (käsundiandja) huvidest. Õigusvaldkonna töös tuleb ette ka olukordi, kus esmalt tuleb kaardistada kliendi huvi. Vahel klient küll omab ettekujutust sellest, milline peaks olema saavutatav tulemus, kuid protsessuaalselt selleni jõudmine ei pruugi olla võimalik või tema nägemus loodetava olukorra saavutamisest ei pruugi olla kooskõlas lõppeesmärgiga.

5. Advokaat on kliendi esindaja, AI on lihtsalt tööriist

Advokaat seisab oma kliendi huvide eest, vajadusel kohtus või ametiasutustes. Ta võib suhelda ametnikega, pidada läbirääkimisi ja esitada argumente sinu nimel. Tehisintellekt ei saa esindada ega kaitsta. AI võib küll kirjutada ilusa teksti, kuid ta ei tunne konkreetse olukorra emotsionaalset, sotsiaalset ega õiguslikku tausta – ta ei ole kliendi kõrval, kui on vaja reaalselt tegutseda. Sel põhjusel ka riigi otsus asendada vähem kindlustatud inimestele õigusabi osutamine AI-ga ei pruugi anda soovitud tulemust ja jätta nende huvid üldse kaitseta. Äärmisel juhul suudab juturobot genereerida mõne menetlusdokumendi, mille abil kohus menetlus ka alustab, kuid edasi jätab AI isiku paratamatult üksi. Õigust mittetundev inimene ei pruugi ka sellest aru saada, et AI loodud dokument ei kanna üldse sellist eesmärki, mida isikul tegelikult vaja läheks. Sel põhjusel ei ole ka välistatud olukord, kus AI abil loodud dokumendi esitamise järel on kohus alustanud menetluse, vastaspool on oma seisukohad esitanud, kohus on teinud tööd, kuid keset menetlust selgub, et esitatud dokument ei vasta üldse sellele huvile, mis isikul tegelikult on või tekib õiguslikult ebaselge olukord, kus kohus palub kohtusse pöördujal kõrvaldada konkreetseks tähtajaks puudused, aga isik sellega enam toime ei tule. Siis tekib olukord, kus kohus on seadnud kohustuse, mille etteantud tähtajaks täitmata jätmisel võib kohus menetluse üldse lõpetada ja senised vastaspoole õigusabikulud nõuda ka kohtusse pöördujalt välja. Üldjuhul on kohtute antavad tähtajad pigem lühikesed, vältimaks menetluse venimist ja sisuliselt tuleks leida esimene ettejuhtuv advokaat või muu õigusala professionaal ennast esindama ning olukorda parandama. Juhul kui puuduvad vahendid advokaadi palkamiseks, võib tekkida õigus riigi kulul advokaadi abile. Seega vähekindlustatud isikutele õigusabi andmise asendamine AI-ga tõenäoliselt takerdaks kohtumenetlusi ja põhjustaks veel suurema nõudluse riigi õigusabi järele. See kõik toimuks riigi kulul.

6. Õigusabi ei ole koht, kus katsetada

On loevinud uskumus, et tehisintellekti abil saab lihtsamad asjad ise ära teha ja advokaadi kulusid vältida. Paraku ei ole olemas lihtsat õigusasja – iga juhtum võib areneda keeruliseks, kui alguses tehtud sammud on valed. Viga menetlusdokumendis või lepingus võib hiljem muuta kogu protsessi kehtetuks. Advokaat aitab vältida väiksena näivaid, kuid saatuslikke vigu.

Tehisintellekt on kasulik abivahend üldise info või seadusesätete leidmiseks, kuid mitte otsuste tegemiseks ega dokumentide koostamiseks ilma järelevalveta. Õigusküsimustes tuleks AI-d käsitleda nagu kalkulaatorit – see võib aidata, kuid ei mõtle sinu eest. Advokaat on professionaal, kes mitte ainult ei tea seadust, vaid ka mõistab õigust tervikuna. Advokaadil on põhimõtteline kohustus ära hoida ka tarbetud kohtuvaidlused või kliendi jaoks kahjulike menetluste algatamine, tehes kliendile selgeks, et tema soovitud nõue on õiguslikult perspektiivitu või võib kahjustada hoopis klienti ennast. AI on väga kasulik tööriist paljudes valdkondades, nõnda ka õiguses, kuid ilma taustateadmisteta ei tohiks AI-d õigusvaldkonnas kasutada. Nagu eelpool öeldud, on õigete tulemuste saamiseks vaja esitada õigeid ja õiguslikult täpseid küsimusi, mis omakorda vajavad häid õigusteadmisi. AI oskab piisavate eriteadmisteta isiku poolt esitatud küsimustele vastata näiliselt professionaalselt ja usutavalt. Vaatamata sellele võib kogu tulemus või protsessi kirjeldus tulemuse saavutamiseks olla täielikult ebaõige. Hullemal juhul võib AI kasutamine viia õiguse kaotamiseni, kuna nõuded ja õiguste maksmapanemise võimalused üldjuhul aeguvad. AI abil alustatud menetlus võib põhjustada ulatusliku ajaraiskamise ning kui keset sellist menetlust ilmneb, et soovitav nõue on hoopis miski muu, võib olla õige nõude esitamiseks hilja.

Kui on kaalul sinu õigused, vara või maine, vali inimene, mitte masin.