Eipre teatas pressiteate vahendusel, et Meelis Lao on seisukohal, et Harju Maakohus on ebaõigesti kuulutanud välja tema pankroti ja palub kohtu määruse tühistada. Antud juhul on Lao vaidlustanud ka maksuameti vastutusotsuse.
Eipre ABKuidas saada kohtu kaudu oma võlgadest priiks?
Kohtu kaudu kohustustest vabastamine võib võlgnikule tunduda küll päästev tee, aga tegelikult on nõnda võlgadest lahti saamine pikk ja keeruline protsess.
Makseraskustes elamine on äärmiselt keeruline ja närvesööv. Sellesse olukorda satutakse erinevatel põhjustel – võib-olla tehti liiga uljaid plaane, võeti mõttetuid riske või nurjus ettevõtte äriplaan hoopis selle omanikust mitteolenevatel põhjustel. Üks võimalus alustada elu n-ö puhtalt lehelt on pankrotimenetluse läbimine ja selle protsessi käigus oma võlgadest vabanemine.
Kuidas alustada?
Algatuseks peaks koostama ausa ja ülevaatliku nimekirja kõikidest oma kohustustest ja varadest. Kui seda ise kodus teha ei oska, aitab võlanõustaja. Oluline on oma vara mitte üle- ega alahinnata.
Järgmise sammuna peaks kriitiliselt hindama oma sissetulekut ning seda, millises summas oleks võimalik mõnda aega pingutades seda suurendada. Kui neid kaht asjaolu analüüsides on selge, et maksejõuetus ei ole ajutine, on aeg esitada pankrotiavaldus. Koos pankrotiavaldusega või hiljemalt esimeseks võlausaldajate üldkoosoleku ajaks tuleks esitada ka kohustustest vabastamise avaldus. Kohustustest vabastamise menetlus algab pärast pankrotimenetluse lõppemist. Nüüd on kohtul õigus otsustada, kas konkreetse võlgniku puhul tuleks algatada kohustustest vabastamise menetlus või mitte.
Tegu on otsusega, mis võib kalduda nii ühele kui ka teisele poole. Nimelt ei kuulu eraisiku pankrotiotsuse juurde sugugi mitte nn automaatne võlgadest vabastamine, vaid seda rakendab kohus vaid siis, kui on veendunud, et võlglane ei varja oma tulusid ja vara ning ka tegelikult annab endast kõik, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.
Võlglase panus
Riigikohtu avaldatud värskest tänavust aastat käsitlevast analüüsist nähtub, et selle koostamise ajaks oli jõustunud 58 kohustusest vabastamise menetluse lõpplahendit. Nendest tervelt 42 kohtuasjas keelduti võlgnikku kohustustest vabastamast, vaid 14 juhul võlgnik vabastati võlgadest ning kahel juhul lõppes menetlus põhjusel, et võlgnik suutis enne kohustustest vabastamise menetluse lõppu võlad ära maksta.
Võlgadest vabastamine ei ole iga pankrotimenetlusse sattunud eraisiku õigus kohtuprotsessis, vaid kohus läheneb igale juhtumile just selle asjaoludest lähtuvalt.
Võlgniku vabastamine võlgadest on välistatud näiteks siis, kui ta on süüdi mõistetud pankrotikuriteos, pole teinud omalt poolt eriti midagi selleks, et enda nutust olukorda parandada (näiteks pole läinud tööle), on varjanud oma vara või palka ning ei ole andnud kohtule nõutavat infot.
Kokku on keeldumise aluseid kaheksa.
Kokkuvõtteks võib öelda, et võlgadest vabaks saamine sõltub suurel määral võlglase enda püüdlustest, aktiivsusest ja muidugi aususest.
Kui tema siiras eesmärk on alustada elu puhtalt lehelt ning ta ka aktiivselt selle nimel tegutseb, on suuremad šansid, et kohus otsustabki võlgadest vabastamise kasuks.
Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/kuidas-saada-kohtu-kaudu-oma-volgadest-priiks?id=84650811
Eipre ABKas keskastme juht vastutab äriühingu maksuvõla eest?
Äsja riigikogus vastu võetud maksukorralduse seaduse muudatused võivad panna töötajad kaasvastutavaks äriühingu võla eest, kirjutab advokaadibüroo Eipre & Partnerid vandeadvokaat Terje Eipre.
21. novembril kiitis riigikogu heaks maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis sätestab võimaluse nõuda maksuvõlga äriühingu tegelikelt juhtidelt.
Nagu eelnõus on selgitatud, tuleb maksuhalduri praktikas ette, et formaalsed äriregistrisse kantud juhatuse liikmed on varatud, neil ei ole ülevaadet juhitavast ühingust ja neil ei ole ka mingisugust huvi ning võimekust tegeleda juhatuse liikmel lasuva hoolsuskohustuse, sealhulgas maksukohustuse täitmisega, ning on ilmne, et nende roll on täita vaid seadusest tulenevat formaalsust.
Juriidilise isiku seaduslik esindaja peab tagama seadusest tulenevate kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Juhul, kui esindaja on oma tegevusega põhjustanud esindatava maksuvõla, mida esindatav ei ole võimeline tasuma, on seaduse järgi põhjendatud nõuda kohustuse täitmist isikult, kes oli vastutav selle kohustuste täitmise eest, isegi kui ta ei ole kantud juhatuse liikmena äriregistrisse.
Selleks, et maksuhaldur ei saaks liiga usinalt vastutusotsuseid väljastada, on seadusandja selgitanud, et ühingu tegeliku juhi vastutus piiritletakse tahtlikult tekitatud maksuvõlaga.
Üks tehing toob vastutuse
Varem ei olnud maksuhalduril võimalust nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim (tegelik juht) ja kes on ühingut täielikult või osaliselt kontrollides teinud ühingu nimel toiminguid või tehinguid, mis on põhjustanud ühingu maksuvõla.
Küsitav on eelnõu säte, mille kohaselt kvalifitseerub tegelikuks juhiks muuhulgas isik, kes kontrollib näiteks üksikut tehingut või konkreetset toimingut. Kuidas seda peaks mõistma ettevõttes olevad ostu-müügijuhid või osakonnajuhid, kelle pädevusse ongi antud üksikute tehingute ja/või konkreetsete toimingute juhtimine? Kas nüüd võib iga äriühingus töötav inimene olla kaasvastutaja maksuvõla eest?
Seaduse muudatustes täpsustatakse, et ühingu tegelik juht on füüsiline isik, kes ei ole samas selle ühingu seaduslik esindaja ehk registrikaardile märgitud juhatuse liige, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kellel on kontroll ühingu kohustuste täitmise üle ning kelle tahtlik tegevus põhjustab ühingu maksuvõla. Samuti nähakse ette, et kui tuvastamist on leidnud, et lisaks tegeliku juhi kõrval vastutab ühingu maksuvõla tekkimise eest muu isik, vastutab ka see muu isik tegeliku juhiga solidaarselt.
Eelnõus on selgitatud, et tegeliku juhi tahtlus tähendab, et isik soovib maksuseaduste rikkumist. Seega saab vastutusotsuse adresseerida üksnes neile isikutele, kes on saavutanud tõelise kontrolli mõne maksukorralduse seaduses sätestatud kohustuse täitmise üle, mille tagajärg on selle kohustuse rikkumine tegeliku juhi teadliku ning eesmärgipärase tegevuse tagajärjel.
Tegeliku juhi vastutusele võtmisega soovib seadusandja pürgida ausama konkurentsi ning maksukeskkonna loomise poole. Sihiks on saavutada õiguskindlus ja -selgus, nähes seaduse tasandil ette haldusõigusliku vastutuse isikule, kes tegelikkuses on ühingu maksuvõla põhjustajaks. Eesmärgiks on efektiivsemalt tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist.
Kasu saamist ei pea tõendama
Eelnõus tuuakse esile, et mitmel juhul on osutunud ilmseks, kui tegelik juht tekitab tahtlikult kahju, näiteks suures summas sularaha väljavõtmine enda isiklikuks rikastamiseks, mille seost ettevõtlusega ei ole juhatuse liige osanud põhjendada.
Sellistel juhtumitel on maksuhaldur enamasti pidanud loobuma vastutusotsuse tegemisest, mistõttu on maksuvõlad jäänud sisse nõudmata. Selleks, et kirjeldatud olukordades saaks maksuhaldur tugeva õigusliku aluse vastutusotsuse tegemiseks, näeb kehtestav regulatsioon ette niinimetatud tegeliku võimu elemendi.
Eelnõu kohaselt võib isiklik kasu pettusest olla üks asjaolu, mis kinnitab tegeliku võimu olemasolu ning maksuseadustes ette nähtud kohustuste rikkumist tahtlikult.
Samas on seadusandja asunud seisukohale, et kasu saamise tõendamise kohustust maksuhaldurile ei saa panna. Väidetavalt tooks sellise termini määratlematus kaasa täiendavaid vaidlusi ning seejuures võib kasu kui motiivi tuvastamine maksumenetluses osutuda ülemäära keeruliseks või võimatuks.
Kui seatakse tingimus, et maksuhaldur peab tegeliku juhi vastutusele võtmisel tuvastama tahtluse, siis miks ei pea tahtluse juures maksuhaldur küllaltki olulisi nüansse tõendama? Miks ja kuidas peab süüstatud isik tõendama, et vastutusotsus on vale? Kui palju maksab vaidlus riik vs eraisik? Kas selline kohustuste jaotus on ikka proportsionaalne? Jääb mulje, et muudatused on vajalikud sellepärast, et maksuhaldur ei soovi vastutusotsuseid nõuetekohaselt põhjendada, sealhulgas asjakohaseid tõendeid koguda ning maksuamet peab igal juhul ettevõtja käest vastutusotsuse alusel raha saama.
Link: https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/11/26/kas-keskastme-juht-vastutab-ariuhingu-maksuvola-eest
Eipre ABMida teha, et vältida võlgade pärimist?
Kes ei esita notarile pärandist loobumise avaldust õigeaegselt ehk kolme kuu jooksul, peab selle koos võlgadega vastu võtma.
Sageli juhtub, et lähedane inimene on maisest elust lahkunud ning jätnud endast maha vara, mida oleme õigustatud pärima. Eestis kehtib nn loobumispõhimõte – pärijaks saamiseks ei pea esitama avaldust. Juhul kui pärima õigustatud isik ei esita seaduses ette nähtud aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, loetakse ta pärandi automaatselt vastu võtnuks ehk pärijaks.
Tuleb aga ette, et lahkunust maha jäänud vara koosneb suures osas võlgadest, mille pärimine tähendaks pärijale suuri varalisi probleeme. Pärandi vastuvõtmisel vastutab pärija pärandvaral lasuvate kohustuste eest nii päritud vara väärtuse ulatuses kui ka isikliku varaga. Seega muutuvad päritud kohustused pärija isiklikeks kohustusteks.
Tasumise asemel inventuur
Kui puudub soov pärandvaral lasuvaid kohustusi täita, on pärima õigustatud isiku esimene võimalus loobuda pärandi vastuvõtmisest. Nii ei lähe pärandaja vara ja kohustused üle pärima õigustatud isikule. Kui kõik pärima õigustatud isikud pärandist loobuvad, loetakse pärijaks riik või kohalik omavalitsusüksus, viimati nimetatud ei saa seaduse kohaselt pärandi vastuvõtmisest loobuda.
Kui aga pärija võttis juba pärandi vastu või loobumine polnud seadusest tulenevalt võimalik, on samuti võimalik rahalist vastutust piirata.
Pärija ei pea täitma pärandaja kohustusi oma isikliku vara arvelt, kui pärija on pärimismenetluse käigus nõudnud pärandvara inventuuri tegemist ning pärast seda on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, välja on kuulutatud pärandvara pankrot või kui on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Seega pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Eeltoodu tähendab, et kui pärima õigustatud isikul tekib enne või pärast pärandi vastuvõtmist kahtlus, et pärandvaral lasuvad kohustused ületavad varade väärtuse, tuleb pärimismenetlust läbiviivale notarile viivitamatult väljendada oma soovi inventuuri tegemiseks.
Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud. Notar määrab inventuuri läbiviimiseks , kelle ülesanne on teha kindlaks pärandvara hulka kuuluvate varade koosseis ja väärtus ning tuvastada ka kõik olemasolevad või tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused ja nende ulatus. Inventuuri tulemusena võib selguda, et pärandvara koosseisu kuuluvad võlad ületavad varade väärtuse.
Pankrotiavaldus kohtusse
Kui võlad ületavad pärandi väärtuse, on pärijal õigus esitada kohtusse pankrotiavaldus pärandvara alustamiseks. Sellisel juhul määrab kohus pärandile , kes alustab olemasolevate varade müüki, et seejärel müügist saadud raha arvelt saaks tasuda pärandvara koosseisu kuulunud võlad võimalikult suures ulatuses.
Pärandvara alustamise eelisteks on, et on olemas piisavad teadmised võlausaldajate nõuete rahuldamisest ning kogemus vara võõrandamises selliselt, et see vastaks turuhinnale.
Iseseisvalt võlausaldajate nõuete rahuldamine ja vara müük võib lõppeda nii, et võlausaldajad tunnevad, et üht eelistatakse teisele, et vara müük pole olnud efektiivne vms.
Vaidluste vältimiseks ja oma aja kokku hoidmiseks on mõistlikum esitada kohtusse pärandvara pankrotiavaldus.
kannab kulud pärandvara arvelt, seega ei pea pankrotiavalduse esitamisel muretsema ka halduri tasustamise ja muude väljaminekute pärast.
Kui aga pärandvarast ei piisa kulude kandmiseks, lõpetatakse raugemisega ning võlausaldajad peavad lugema oma nõuded mitterahuldatuks.
PÄRIMISSEADUS
Allikas: pärimisseaduse § 119, “Loobumise tähtaeg”
Kuidas pärandist loobudaPärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.Vaidluse korral lahendab asja kohus.
Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/mida-teha-et-valtida-volgade-parimist?id=82874943
Eipre ABRakvere linn sai Targa Maja osas hagihoiatuse
Käesoleva aasta aprillis kuulutati välja EAS-ilt 3,3 miljonit eurot toetust saanud Rakvere Targa Maja ehk Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus pankrot. EAS-i ja kompetentsikeskuse pankrotihalduri esindava vandeadvokaadi Terje Eipre hinnangul oli pankrott ettekavatsetud ja täitis oma osa Rakvere linnavalitsuse skeemist endale toetusrahaga uus ja väga kallis hoone ehitada.
Vandeadvokaat Terje Eipre esitas Rakvere linnavalitusele hagihoiatuse, sest linnavalitsus sõlmis kompetentsikeskusega Eipre hinnangul viimasele majanduslikult äärmiselt kahjuliku tehingu. Tehing nägi ette, et kompetentsikeskus restaureerib EAS-ilt saadud 3,3 miljoni eurot eest Rakvere linnale kuuluva pangahoone ja ehitab pangahoonele juurde ka niinimetatud Targa Maja.
Kompetentsikeskus, mis sai EAS-ilt toetusi eesmärgiga viia ellu äriprojekt ja selleks tuli asuda hoonetes tegutsema, oma tegevusega kunagi sisuliselt ei alustanud ega hooneid ei kasuta. Praegu kasutab pangahoonet ja selle juurdeehitist ainuisikuliselt Rakvere linnavalitsus ning kompetentsikeskus on püsivalt maksejõuetu.
Rakvere linnaga sõlmitud tehingu tulemusena on võlgnik võimetu ka Tarka Maja võõrandama, et seeläbi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Probleem on selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning Rakvere linnale on seatud ka tasuta kasutusvaldus aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.
Hagihoiatuse eesmärk on leida ülalkirjeldatud konfliktile kõiki osapooli rahuldav kohtuväline lahendus. Selleks tegi kompetentsikeskuse pankrotihaldur Rakvere linnale ettepaneku asuda pankrotihalduri ja toimkonnaga läbirääkimistesse kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Kui läbirääkimised ei õnnestu, tuleb esitada hagi kohtusse.
Rakvere linnapea Marko Torm rääkis, et hagihoiatust on vara veel kommenteerida. “Dokument on pikk, tutvun sellega ja järgmise nädalal saab kommenteerida, millega tegemist,” ütles Torm.
Rakvere volikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et Targas majas käib viis hagi korraga. “Meil on sama suur nõue kohtu poolt tunnistatud, EAS on üritanud seda vaidlustada aga kaotas meile, nad kaebasid selle edasi. Meil on kaks positiivsest kohtuotsust,” sõnas Juhkami. Ta lisas, et keegi ei nõua meilt mingit raha, sest alust pole. “Nii kaua, kui see meile kulusi ei tekita, on kõik hästi,” lisas Juhkami.
Viru maakohus kuulutas möödunud aasta alguses välja Rakvere Tarka Maja haldava SA Virumaa Kompetentsikeskus pankroti. Pankrotihalduriks nimetas kohus Martin Krupi.
Pankrotiavalduse esitas SA Virumaa Kompetentsikeskus kohtule 16. veebruaril. Pankrotiistungil palus võlgniku esindaja juhatuse liige Rasmus Lindmaa sihtasutuse pankrot välja kuulutada, kuna olemasolevate võlgadega on sihtasutuse maksejõuetus juba välja kujunenud. Võlgu oli kompetentsikeskus nii linnale, riigile kui ka SEB Pangale.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on esitanud Rakvere Targa Maja arendaja Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskuse vastu 2,6 miljoni euro suuruse tagasinõude. EAS tegi tagasinõude viidates kestlikkuse nõuetele – kompetentsikeskus tegutses viie aasta asemel vaid ühe aasta. Kokku toetas EAS kompetentsikeskust 3,3 miljoni euroga, mille eest ehitati Rakverre büroohoone.
EAS teatas mullu septembris, et kahtlustab SA Virumaa Kompetentsikeskust enam kui 297 000 euro suuruse pettuse läbi viimises ja on alustanud selles osas toetuse tagasinõudmist, misjärel algatas prokuratuur asja uurimiseks ka kriminaalmenetluse.
EAS-i siseauditi üksus kontrollis Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi raames, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EAS-i rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3,4 miljonit eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot, teatas EAS toona.
Allikas: https://virumaateataja.postimees.ee/4511626/rakvere-linn-sai-targa-maja-asjus-hagihoiatuse
Eipre ABKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures alustab tööd vahekohus
juures alustab kolmapäeval tööd vahekohus, kuhu saavad pöörduda kõik, kelle sooviks on lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt, vahekohtu menetlustähtaeg on kuni kolm kuud.
Siia alla liigituvad näiteks lepingu osapooled, kellel on tekkinud omavaheline vaidlus rahalise nõude üle, näiteks korteriühistud, andmesideoperaatorid, energiaettevõtted, majutusettevõtted, äripinna rentijad jms.
Koja vahekohus ei lahenda tasu nõudeid ega eluruumi üürilepingu, töölepingu või tarbijakrediidilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid.
Vahekohtu eesmärk ei ole mitte lepituslikult mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine, vaid otsuse langetamine kehtivale õigusele tuginevalt sarnaselt kohtuga.
Vaidluse lahendamiseks vahekohtus peavad olema nii hageja kui kostja nõus asja lahendamisega vahekohtus.
Vahekohtus alustavad tööd , , , Aive Kolsar, Aleksandr Logussov, Maarja Näkk ja Janek Pool.
Vahekohtu algatamiseks tuleb esitada hagi vahekohtule Koja kaudu paberkandjal või elektrooniliselt.
Vahekohtumenetluse algatamiseks tuleb tasuda registreerimismaks 250 eurot (lisandub käibemaks) pluss vahekohtu maks, mis sõltub hagi hinnast ning kohtunike arvust.
Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis tegutseb lepitusmenetluse põhimõttel võimaldamaks pooltel saavutada mõlemat poolt rahuldav tulemus erapooletu isiku ehk Koja vahekohtu kohtunike kaasabil.
9. jaanuaril jõustus seaduse muudatus, millega seadustati vaidluste kohtuvälise lahendamise organina vahekohus.
Allikas: err.ee
Eipre ABMeelis Lao vaidlustas oma pankroti
Ärimees Meelis Lao esindaja vandeadvokaat Terje Eipre vaidlustas Harju Maakohtu pankrotiotsuse.
Eipre väitel pole nõue selge ning võlgnik vaidleb pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu. “Lao on esitanud võlausaldajale uued asjaolud ja tõendid, mille varasem esitamine ei olnud võimalik. Seega saab seda vaidlust pidada pankrotimenetluse väliselt,” seisab pressiteates.
Harju maakohus kuulutas maksu- ja tolliameti avalduse alusel välja ärimees Meelis Lao pankroti aprilli alguses.
Lao esitas ka taotluse Euroopa Liidu Kohtult (ELK) eelotsuse küsimiseks seoses pankrotiavalduse aluseks oleva vastutusotsusega.
Maksu- ja tolliameti andmeil on Laol maksuvõlg kokku 563 919,90 eurot. Maksuvõlg on tal alates 2012. aasta 8. augustist.
Laole kuulus aastaid tagasi firma ML Investments Group OÜ, millega ta 2007. aastal jõudis isegi Äripäeva rikaste edetabelisse. Mõne aasta pärast muutus ettevõte nimi ja sellest sai OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo, mille juhatuses oli Lao 2010. aasta aprilli lõpuni. Sealt edasi omandas ettevõtte nüüdseks maksukuritegudes süüdi mõistetud Raivo Paala.
Ärimehe esindaja sõnul on võlgnevuse sissenõudmisest ainsana huvitatud maksu- ja tolliamet ja teised võlausaldajad ei ole nende võlgnevuste sissenõutavaks muutumisest haldurit teavitanud.
Eesti Ekspress kirjutas neli aastat tagasi, kuidas Meelis Lao naftaäri ja 3,8 miljoni euro suurune megatehing Venemaal osutus blufiks ja käibemaksupettuseks.
Kuritegelike sidemetega Laod peeti kunagi Peterburi allilma esindajaks Eestis, teda on varem kriminaalkorras karistatud. Samas on ta ka näiteks 2009. aastal ööklubis BonBon toimunud kakluses õigeks mõistetud. Lao on öelnud, et talle on püütud teha atentaati seitsmel korral.
Allikas: Postimees majandus 20.04.2018
Eipre ABRakvere linn tahab Targa Maja pankrotipesast kahte miljonit
Rakvere linnavalitsus tahab tagasi saada raha, mis sai nüüdseks pankrotis Targa Maja ehitamisse investeeritud. Linnal on siin nahk vägagi mängus, kuna linnavalitsus tegutseb siiani Targa Maja ruumides. raames on tegu aga alles kolmanda järgu tingimusliku nõudega, mida Targa Maja suurim võlausaldaja EAS peab alusetuks. Kohus teeb asjas otsuse aprilli lõpus.
Linnavalitsusel on mullu aprillis pankrotti läinud SA Virumaa Kompetentsikeskuse vastu kaks nõuet. Üks neist on üsna väike, vaid 5011 euro suurune kommunaalkulude võlg. Teine, augusti lõpus hilinemisega sisse antud nõue küündib aga ligi 2 miljoni euroni – see on summa, mida linnavalitsus kulutas Targa Maja ehituse kaasfinantseerimiseks.
Linn on end esindama palganud advokaat Küllike Nammi, kes varem kuulus ka Targa Maja pankrotitoimkonda, kuid on sealt nüüdseks lahkunud.
EASi esindav vandeadvokaat , kes on ühtlasti pankrotitoimkonna esimees ütles, et tema hinnangul pole sellist tingimust, mis peaks realiseeruma, et nõuet saaks rahuldada. “Meie meelest sellist nõuet ei saa esitada,” märkis ta.
Eipre leiab, et kohus peaks jätma hagi rahuldamata, kuna tingimusliku nõude tingimuse saabumine ei ole tõenäoline ja nõue on loodud osalemise jaoks. Rakvere linnale ei saa tema sõnul tekkida kahju ka siis, kui muutub tühiseks kinnistu hoonestusõigusega koormamise leping, kuna kinnistu omanik on Rakvere linn.
Hoone muutub kinnistu oluliseks osaks ehk läheb Rakvere linna omandisse. Rakvere linna ja SA Virumaa kompetentsikeskuse vahel on sõlmitud ka mitteeluruumide tasuta kasutamise leping, mis samuti ei too kaasa Rakvere linnale kohustusi. Kahjustatud on hoopis võlausaldajate huvid, kuna nemad on jäetud rahata ja seda on tehtud meelega.
Eipre sõnul pole ka korrektne öelda, et Martin Krupp oleks Rakvere linna nõude rahuldanud. “Haldur ei pidanud lihtsalt vajalikuks oma vastuväiteid esitada, aga see ei tähenda, et ta on nõuet tunnustanud,” sõnas Eipre.
Rakvere linnavalitsuselt ei õnnestunud sisulisi kommentaare saada – neid olevat oodata alles järgmisel nädalal.
kestnud aasta
Virumaa Kompetentsikeskuse pankrot kuulutati välja mullu aprillis. Esialgu tundus, et suuremad võlad on sihtasutusel ainult EASi ees, kes oli maja ehitamiseks ja sinna vajalike seadmete jms ostmiseks kokku 3,3 miljonit eurot andnud. EAS nõuab sellest tagasi 2,6 miljonit.
Kompetentsikeskuse sissetulek pidi hakkama tulema rendi- ja üüriteenuste pakkumisest, aga reaalset rahavoogu tekitada ei õnnestunudki.
Ainuke võimalus toetusraha tagasi saada oleks Tark Maja müüki panna. Probleem on aga selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning Rakvere linnale on seatud ka tasuta kasutusvaldus aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.
EASi siseauditi üksus tuvastas keskuse tulemusauditis 2016. aastal toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot.
Allikas: ärileht.ee
Eipre ABKohus kuulutas välja ärimees Meelis Lao pankroti
Ärimees Meelis Lao kavatseb vaidlustada Harju Maakohtu otsuse, milles Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel kuulutati täna välja eraisiku pankrot, jättes võlgniku vastuväited ja taotlused rahuldamata.
„Meelis Lao vaidlustab kindlasti pankrotiotsuse ja ees ootavad kohtulahingud,“ ütles Meelis Lao esindaja vandeadvokaat . „Lao vaidleb Maksu- ja Tolliameti nõudele põhjendatult vastu. Meelis Lao enda suhtes tehtud vastutusotsust õigeks ei pea ja sellepärast taotles talle tehtud vastutusotsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamist uute asjaolude ilmnemise tõttu. Maksuhaldur ei taganud kliendile õigust kaitsjale. Maksuametil tuleks menetluse käigus veel küsitleda isikuid ja anda Laole seaduslik võimalus esitada tõendeid ja teavet.“
Vandeadvokaadi sõnul esitas Lao ka taotluse Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks seoses pankrotiavalduse aluseks oleva vastutusotsusega.
„Võlgnik taotles kuni eelotsuse saamiseni siinse menetluse peatamist TsMS § 356 lg 3 alusel. Nimelt saaks peatada menetluse ajaks, kuni ELK lahend jõustub. Siseriiklik maksumenetlus võib oma vormilt olla küll haldusmenetlus, kuid oma sisult võib olla tegemist hoopis kriminaalõigusliku menetlusega,“ rääkis Eipre.
Pankrotiavalduse esitas Maksu- ja Tolliamet, kes on ühtlasi tasunud 3000 euro suuruse deposiidi finantseerimiseks. Meelis Lao väidetav maksuvõlgnevus on 571 532 eurot. Aruande kohaselt on võlgnevuse sissenõudmisest ainsana huvitatud Maksu- ja Tolliamet, teised võlausaldajad ei ole nende võlgnevuste sissenõutavaks muutumisest haldurit teavitanud.
Maksu- ja Tolliameti nõue põhineb vastutusotsusel, mis tehti põhjusel, et erinevates kontrollimenetlustes ei kogunud maksuhaldur tõendeid Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ tehtud tehingute kohta, sest maksuhaldur ei pidanud põhjendatuks Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ poolt esitatud maksudeklaratsioone. Maksu- ja Tolliameti meelest puudus Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Menetluse käigus tuleks nõuda teavet OÜ-lt Logos, et saada teada, kas OÜ Logos on omandanud sama tehnoloogia, mida OÜ Gillian.
„Maksu- ja Tolliameti nõue ei ole meie hinnangul piisavalt tõendatud. Maksukorralduse seadus (MKS § 102 lg 1 p2) annab võimaluse uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksuotsus muuta või kehtetuks tunnistada, kuid Maksu- ja Tolliamet seda teha ei soovinud. Meelis Laol on õigus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada vaie Maksu- ja Tolliametile või kaebus kohtule, st lahend vaidlustada,“ lausus Eipre.
Allikas: Õhtuleht 03.04.2018; https://www.ohtuleht.ee/868891/kohus-kuulutas-valja-arimees-meelis-lao-pankroti
Eipre ABMis muutub ettevõtja jaoks uue andmekaitsemäärusega?
Peatselt kehtima hakkav andmekaitsemäärus toob mitu põhimõttelist muudatust, mis keeravad senise olukorra, kus meie isikuandmed olid tegelikult üsna kaitsetud, pea peale.
Küllap on kõik puutunud kokku juhtumitega, kus isikuandmetega käiakse tahtlikult või kogemata ringi hoolimatult. Näiteks küsib haigla registratuuri vastuvõtja patsiendile kaebuste kohta nii valju häälega, et kuuleb kogu saal või on perearsti kabinetis arvuti ekraanile lahti jäänud eelmise patsiendi ravikaart. Sage juhus on ka see, et kord kogutud isikuandmeid kasutab ettevõtja aina uute pakkumiste tegemiseks ning ignoreerib palveid mitte enam ühendust võtta.
Mis on isikuandmed?
Selleks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmeteks on inimese nimi, isikukood, aadress, võrguidentifikaator või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Neid andmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise,
töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest. Isikuandmete töötlemisega tegelevad väga mitmesugused teenustepakkujad kõikvõimalikel elualadel alates kaubandusest
lõpetades meditsiiniga. Kogutavad andmed ja nende kasutus on erinevad. Isikuandmete töötlejaks peetakse tavamõistes nende kogujat, kuid samamoodi läheb töötlemise alla ka andmete korrastamine, dokumenteerime, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine. Muide, andmete töötlemiseks loetakse isegi nende vaatamist, seega niisama huvi pärast klientide andmeid vaadata ei tohi.
Mis andmeid milleks kogutakse?
Uus määrus sätestab, et see tuleb lahti kirjutada protsessipõhiselt ning iga isikuandmetega seotud toiming ja selle eesmärk peab olema tagantjärele programmis
näha. Teatud juhtudel tuleb määrata ettevõttesse andmekaitsespetsialist, kes tunneb vastavaid õigusakte ning kontrollib andmetöötlejat nende nõuete täitmisel. Seda spetsialisti ei pea ettevõttesse eraldi palkama, vaid tema teenuseid võib ka sisse osta või koolitada mõni oma töötaja vastavalt välja. Andmekaitsespetsialist tegutseb juhtkonna tasemel, peab tundma ettevõtte struktuuri ning seda, kes, kus ja milliseid andmeid töötleb.
Praegu on väga levinud praktika, kus näiteks kliendikaardi saamiseks tuleb täita põhjalik taotlusvorm. Mõni ettevõte küsib kliendi kohta kõikvõimalikke andmeid alates sünnipäevast lõpetades haridustaseme ja laste arvuni välja. Edaspidi kehtib isikuandmete kogumisel minimaalsuse printsiip ehk et ei tohi küsida rohkem andmeid, kui teenuse osutamiseks reaalselt vaja on. See tähendab, et lihtsalt niisama igaks juhuks kliendi aadressi küsida ei tohi. Näiteks kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse laekumist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, ei tohi
ta küsida isiku aadressi. Kõnekäänd ütleb, et ka vaikimine on nõusolek, kuid andmekaitsemääruse valguses on see täpselt vastupidi. Isikuandmete töötleja peab suutma tõestada, et ta on andmed saanud inimese nõusolekul määratud tegevusteks ning ta ei tohi kasutada neid muuks tegevuseks isegi mitte juhul, kui klient pole seda keelanud. See tähendab, et kui keegi on tellinud endale
ajalehe ning ei ole andnud nõusolekut samale kontaktaadressile saata uudiskirju, siis ei tohi pakkuja seda ka teha.
Unustatud kliendid
Üks olulisemaid muudatusi määruses on säte, mis ütleb, et kui klient tahab olla unustatud, siis teenusepakkuja peab seda austama. Paljudele on tuttavad olukorrad, kus andes mingil põhjusel oma kontaktid mõnele ettevõttele, tabab inimest sealt lõputu pakkumiste laviin, mida ei peata isegi pidev äraütlemine ja palumine, et ärge rohkem tülitage. Uue määruse järgi peab andmetöötleja kustutama subjekti andmed, kui isik on seda palunud.
Allikas: äripäev 19.03.2018
Eipre ABRiik peab tankistid sihikule võtma
Tankistidega võitlemisel peab riik võlausaldajaid aitama ning tagama nende õiguste parema kaitse, kirjutab pankrotihaldurite kutsekogu esinaine Terje Eipre.
Pankrotihaldurid tunnustavad, et riik on astumas esimesi samme tankistidega tegelemiseks, sest kindlasti ei mõju see Eesti ettevõtluskliimale hästi, kui siin on nii lihtne ettevõtjana enda kohustustest vabaneda. Seadusandja on seni taganud võlgnikele rohkem õiguseid kui võlausaldajatele.
Uue maksukorralduse seaduse eelnõu kohaselt vastutavad maksuvõla eest tankisti kõrval edaspidi ka tegelikud juhid, kui sellise isiku tegutsemine ja kontroll ettevõtte üle on võimalik kindlaks teha. Muudatuse sisuline efektiivsus sõltub maksuhaldurite võimest tegelikke juhte tuvastada.
Pankrotihaldurid on alates 2015. aastast teinud mitu ettepanekut, kuidas oleks võimalik parandada ettevõtluskeskkonda. Muuhulgas oli muudatusettepanekutes märgitud, et osakapitali sissemakseta asutatud ettevõtete puhul oleks õigus pankrotimenetluse kulud katta sissemaksmata osakapitali arvelt. See tagaks, et pankrotistunud osaühingu juhatuse liikmelt või osanikult on võimalik sissemaksmata osamakse sisse nõuda.
Kui inimene on rohkem kui kolmel korral pahatahtlikult põhjustanud äriühingu maksejõuetuse, tuleks meie hinnangul ajutisel halduril esitada kohtule ettepanek ärikeelu rakendamiseks. Ajutine haldur märgib oma aruandes, kas maksejõuetuse põhjus on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu. Kui on põhjendatud kuriteokahtlus, et inimene on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides toime kuriteo, tuleks kohaldada ärikeeldu isegi siis, kui teda ei ole selles veel süüdi tunnistatud. Eriti kui on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi kuritegusid.
Haldurid tahavad ka tasu saada
Suur probleem on raugevate pankrotimenetlustega. Need on juhtumid, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja, kuid see lõpeb raugemisega vara puudumise tõttu ning äriühing kustutatakse koheselt äriregistrist. Praegu on sätestamata reeglid, kuidas selliste olukordade puhul pankrotihalduri töö tasustatakse. Leiame, et taolises olukorras tuleks panna vastutus äriühingu juhatuse liikmele.
Pankrotihaldureid ei ole Eestis palju (vaid sadakond) ja ka pankrotte pole meil palju – aastas umbes 400. Samas on pankrot ettevõtlusega paratamatult aeg-ajalt kaasas käiv nähtus ning pankrotihalduri amet nagu iga teinegi töö. Ärgem siis eeldagem, et selle ameti esindajad tegutseksid vaid õhinapõhiselt. Rääkimata sellest, et kui haldurite töö tasustamine oleks motiveerivam, paraneks ettevõtluskliima – meil oleks vähem „allavoolu“ lastud ettevõtteid ja pika ninaga jäänud võlausaldajaid. Küllap pikapeale hakkaks paranema ka ettevõtjate suhtumine, mis praegu paraku on selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi.
Allikas: aripaev.ee