Eipre ABIndrek Särje ja EKRE esimene kohtuistung jäi lühikeseks
Kaks aastat tagasi EKREst välja visatud partei endine Tartu piirkonna juht Indrek Särg nõuab kohtus väljaheitmise tühistamist, sest peab otsust ebademokraatlikuks ja ebaseaduslikuks. Esimesel kohtuistungil kaugele ei jõutud, arutati vaid tehnilisi küsimusi, kuid kõlasid ka esialgsed süüdistused.
Särg ei mõista, miks EKRE ta erakonnast välja viskas, sest selgeid põhjuseid pole talle esitatud. «Mulle on esitatud ainult paragrahvide udu, et ma olevat midagi rikkunud, aga mida? Mis asjaoludel?» ei mõista Särg. «Selleks ka andsin hagi sisse, et oleks vähemalt teada, miks mind välja visati.»
Särje väljaviskamise otsust kaitsev advokaat Raul Ainla väitis, et kohtus sisulise aruteluni ei jõutud, sest polnud aru saada, mida Särg õiguslikult hageb. Näiteks erakonna otsuste vaidlustamiseks ei piisa õiguslikust uudishimust, vaid peab esinema kestev põhjendatud õiguslik huvi otsuse tühistamiseks, rääkis advokaat. Ainla sõnul pole võimalik pooliku huvi ja nõuete tõttu hagile vastata. Et hagi ei vastanud nõuetele, andis kohus Särjele 21. maini aega dokumendid korda teha.
Särg peab esitama kohtule 21. maiks täiendatud hagi. Sellele on EKRE-l aega vastata kuu aega. Siis paneb kohus paika uue istungi aja.
Loe veel: https://tartu.postimees.ee/7217804/indrek-sarje-ja-ekre-esimene-kohtuistung-jai-luhikeseks
Eipre ABKas Indrek Särjele sai saatuslikuks knopka Mart Helme laubal?
Kaks aastat tagasi Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast välja visatud Indrek Särg, EKRE Tartu piirkonna endine juht, nõuab kohtus erakonnast väljaheitmise tühistamist.
Kohtuvaidlus on algusjärgus. Esimesel istungil Harju maakohtus arutati peamiselt vormitehnilisi küsimusi. Aga kuulda sai ka mõnd EKRE etteheidet Särjele.Kui Särg oli Tartu piirkonna juht, oli keegi kontori koridoris oleval infotahvlil Mart Helme plakatil Helme lauba sisse surunud knopka. Särg tõrjub süüdistust: kuna infotahvel oli läbikäidavas koridoris, võis knopka Helme laubale torgata ükskõik kes.
Samuti süüdistati Särge selles, et keegi oli partei Tartu kontori majaseinale kirjutanud „Fuck EKRE!“ ning Särg ei koristanud grafitit piisavalt kiiresti ära. Lisaks ei suutnud Särg küllalt kiiresti menetleda mõninagid parteisse sisseastumise avaldusi.Nende süüdistuste sisulise arutamiseni kohtuistungil ei jõutud. EKRE esindaja andis kohtus mõista, et erakonnal on Särjele veel lehekülgede kaupa etteheiteid, kuid neid veel ei avatud.
Eipre ABKärdla sadama rahapesu: kriminaalasja osalised jäid õigeks
Riigikohus tühistas Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti Kärdla sadama väidetava rahapesu asjas osalised süüdi soodustuskelmuses: kehtima jäi maakohtu otsus, millega nad mõisteti õigeks rahapesus, aga süüdi dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises.
Raigo Sahtelile, Urmas Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le oli süüks pandud rahapesu grupis ja suures ulatuses, Tanel Malka ja Faasion OÜd süüdistati grupis ja suures ulatuses toime pandud rahapesule kaasaaitamises. Pärnu maakohus mõistis kõik süüdistatavad nendes süüdistustes õigeks. Pärnu maakohus leidis, et rahapesu süüdistuse puhul peab kohus kõigepealt tuvastama eelkuriteo. Protsessis Tanel Malka ja OÜd Faasion kaitsnud vandeadvokaat Raul Ainla ütles toona, et prokurör esitas süüdistuse rahapesus, kuid kohus ei näinud süüdistatavate tegevuses kuriteo koossei
Jaanuaris asja arutanud Tallinna ringkonnakohus selgitas, et rahapesu süüdistuse puhul peab kohus kõigepealt tuvastama eelkuriteo, milleks süüdistuse järgi oli Hillar Kuke sooduskelmus – võltsitud andmetega dokumentide esitamisega sai Kukk ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS) Kärdla külalissadama ehituseks määratud toetusest pettuse teel 179 424 eurot, mis liikus Nordecon ASi kaudu alltöövõtja, s.o Hiiu Teed OÜ arvelduskontole. Protsessis Tanel Malka ja Faasion OÜd kaitsnud vandeadvokaadi Raul Ainla sõnul tühistas Tallinna ringkonnakohus jaanuaris maakohtu õigeksmõistva otsuse ja kvalifitseeris rahapesu kergemaks kuriteoks – soodustuskelmuseks. Malgale ja Faasion OÜ-le mõisteti rahalised karistused. „Ringkonnakohus tühistas ka maakohtu otsuse osas, mis puudutas dokumendi võltsimise asjus menetluse lõpetamise mõistliku menetlusaja tõttu,“ rääkis Ainla. „Kuna nägin kaitsealuste Tanel Malga ja Faasion OÜ osas menetlusnormide olulist rikkumist ning kuue aasta pikkust menetlusaega ei saa pidada antud juhul mõistlikuks, siis kaebasin riigikohtusse edasi,“ ütles ta.
Esaspäeval tühistas riigikohus Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega süüdistatavad mõisteti süüdi soodustuskelmuses ning jõustas Pärnu maakohtu otsuse, millega süüdistatavad mõisteti rahapesus õigeks.
Esmaspäeval tühistas Riigikohus osaliselt Tallinna ringkonnakohtu otsuse ja jõustas Pärnu maakohtu otsuse. Maakohus mõistis süüdistatavad õigeks rahapesus, kuid tunnistas osa neist süüdi dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Samas vabastati süüdistatavad karistusest mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Riigilt mõisteti süüdistatavate kasuks välja ka suurem osa nende tehtud menetluskuludest, selgitas Raul Ainla.
Loe lähemalt: https://www.ohtuleht.ee/1020064/kardla-sadama-rahapesu-kriminaalasja-osalised-jaid-oigeks
Eipre ABRiigikohus projekteerimislepingutest tulenevate kahjunõuete aegumisest
Koroonakriisi varjus tegi Riigikohtu Tsiviilkolleegium 25. märtsil 2020 ehitise projekteerimislepingutest tulenevate kahjunõuete aegumise osas olulise otsuse.
Kõnealuses asjas (ts asi nr 2-16-14644) vaidlesid pooled selle üle, kas ehitise puuduse tõttu ehitise projekteerimislepingust tulenevate nõuete aegumisele kohaldub kolme- või viieaastane aegumistähtaeg. Samuti vaieldi selle üle, millal algab projekteerimislepingust tuleneva nõude aegumine.
Kolmeaastase aegumistähtaja eriregulatsioonina on viieaastane aegumistähtaeg ette nähtud seadusandja poolt ehitise töövõtulepingust tulenevate nõuete aegumisele. Projekteerimisleping on olemuselt samuti töövõtuleping ning kui projekteerimisel tehakse viga, ilmneb see ehitise puudusena.
Sellest tulenevalt tuleb projekteerimislepingutele käesoleva Riigikohtu seisukoha kohaselt kohaldada viieaastast aegumistähtaega.
Eeltoodud lahendis reguleeriti ka, millal algab projekteerimislepingust tuleneva nõude aegumine. Võlaõigusseaduse kohaselt algab töövõtulepingust tulenevate nõuete aegumine alates töö üleandmisest tellijale. Projekteerija annab töö tellijale üle enne ehitise valmimist ning selle kohaselt, kui ehitise valmimine on aeganõudev ning potentsiaalsed vead ei ilmne koheselt ehitusega alustades, võib juhtuda, et projekteerimislepinguga seonduvad nõuded võivad selle aja jooksul juba aeguda.
Lähtudes eeltoodust võivad varjatud projekteerimisvigadest tulenevad nõuded projekteerija vastu ehituse viibimise tõttu aeguda juba enne, kui neid üldse avastada saaks.
Kolleegium leidis eeltoodust tulenevalt, et projekteerija poolt aegumise vastuväitele tuginemine enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest (mitte projekti üleandmisest) võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Oluline on eelnevalt tuvastada, et tegemist oli sellise varjatud projekteerimisveaga, mida tellija ei oleks saanud tavapärast hoolsust rakendades varem avastada.
Nimetatud lahend on oluline just ehitiste projekteerijate jaoks, kuna sellega muudeti Riigikohtu senist seisukohta projekteerimislepingutest tulenevate nõuete esitamise aegumistähtaja osas.
Eipre ABPeeter Helme kaitsja Raul Ainla: süüdistusakt on puudulik ja eksitav
Lapse seksuaalses ahvatlemises süüdistatuna kohtu ees oleva kultuuritegelase ja Postimehe endise peatoimetaja Peeter Helme kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla palub kaitsealuse õigeks mõista, sest süüdistusakt on puudulik ja eksitav ning kuriteole provotseerimine on lubamatu.
Ainla sõnul on süüdistusaktis konkreetselt välja toomata, milles etteheide seisneb, ja eksitakse sellega, et Peeter Helme olevat suhelnud 12aastase tüdrukuga.
„Puudub subjektiivne teokoosseis, kuna Helmel puudus võimalus tõsikindlalt veenduda, et tegu on noorema kui 14aastase isikuga. Endale teadaolevalt suhtles ta täisealisega. Nagu hiljem selgus, oligi nii – vestluspartner oli politseinik,“ selgitas Ainla.
Ka puudub asjas objektiivne teokoosseis, kuna vestlus oli abstraktne selles mõttes, et Helme ei ahvatlenud vestluspartnerit endaga seksuaalsetele tegevustele ega kutsunud kokku saama.
„Samuti sisaldas vestlus täiesti ebareaalseid väljamõeldisi ning oli seksist kui tegevusest eemale peletav ja hirmutav. See kinnitab Helme väidet, et ta mängis vesteldes rollimängu ja eeldas seda ka vestluspartnerilt,“ sõnas kaitsja.
Tema kinnitusel oli Helme provotseerimine lubamatu, kuna enne kriminaalmenetluse alustamist puudus igasugune teave selle kohta, et ta oleks midagi ebaseaduslikku toime pannud. „Sellise tegevuse on lubamatuks tunnistanud nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui riigikohus.“
Ainla sõnul on Helmele inkrimineeritud teoalternatiivi (nn muu seksuaalne ahvatlemine) näol karistusseaduse mõttes tegu ebaselge ja määratlemata teoga. „Karistusnorm peab olema selge; kui ta seda ei ole, siis tuleb süüdistatav õigeks mõista,“ ütles Ainla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/1013272/peeter-helme-kaitsja-suudistusakt-on-puudulik-ja-eksitav
Eipre ABRiigikohus tühistas riigikogulase trahvi
Riigikohus tühistas väärteokoosseisu puudumise tõttu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmele Paul Puustusmaale politsei määratud 400eurose trahvi korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest.
Politsei- ja piirivalveameti tänavu veebruaris tehtud otsusega karistati Paul Puustusmaad korruptsioonivastase seaduse järgi trahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot selle eest, et Puustusmaa oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige erakondade rahastamise järelevalve komisjonis (ERJK), olles samal ajal ka EKRE volikogu esimees. Ta osales 2019. aasta 14. märtsil ERJK koosolekul otsustamises, kas algatada menetlus EKRE võimaliku rikkumise kohta valimisreklaami tegemisel, ehkki pidanuks politsei arvates kõnealuse päevakorrapunkti arutelult taanduma.
„Esitasin Paul Puustusmaa kaitsjana maakohtu otsuse peale riigikohtule kaebuse, mille riigikohus otsusega rahuldas ja lõpetas Paul Puustusmaa väärteoasja menetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu,“ rääkis Puustusmaa kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla. Riigikohus leidis, et Puustusmaa ei ole seadust rikkunud, kuna erakonnaseadus lubab ERJK liikmel osaleda komisjoni töös ka siis, kui arutusel olev küsimus puudutab teda ametisse nimetanud erakonda, mille tegevuses ta aktiivselt osaleb.
Riigikohtu hinnangul ei eelda seadus ERJK liikmelt erapooletust ja sõltumatust teda ametisse nimetanud poliitilisest jõust. „ERJK aususe ja objektiivsuse tagab see, et kõik riigikogus esindatud parteid saadavad sinna võrdselt ühe liikme. Samuti määravad komisjoni oma esindaja õiguskantsler, riigikontrolör ja vabariigi valimiskomisjon, tasakaalustades nõnda komisjoni poliitilisi liikmeid,“ selgitas Ainla. Selline kord aitab ühtlasi vältida ohtu, et ERJK satub mõne erakonna ainukontrolli alla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/1014292/riigikohus-tuhistas-riigikogulase-trahvi
Eipre ABSkandaalne kunstnik kaebas Helle-Moonika Helme kohtusse
„Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!!“ Just see kolme hüüumärgiga sotsiaalmeedias postitatud lause viis riigikogulase Helle-Moonika Helme kohtu alla. Kui Reisalu käis ise kohtus petise-väite ümberlükkamist nõudmas, siis Helme kohale ei ilmunud ja teda esindas vandeadvokaat Raul Ainla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/994091/skandaalne-kunstnik-kaebas-helle-moonika-helme-kohtusse
Eipre ABEKRE taganes viimasel hetkel kokkuleppest Indrek Tarandiga
Kuigi algselt oli ootus, et tänasel Harju maakohtu istungil saab Indrek Tarandi hagi EKRE vastu lahenduse kokkuleppemenetlusega, siis taganes EKRE ootamatult kompromissist. Nüüd jätkub kohtuprotsess ja saaga ei saa veel nii pea punkti.
“Paratamatus on see, et vahetult enne kohtuistungit saime teate, et kostja on astunud sammu tagasi. Kui eile veel kinnitati, et kompromissiga, mille kohus välja pakkus, ollakse nõus, siis täna on advokaat teatanud, et tal ei ole siiski volitusi kompromissi sõlmida niisugusel kujul, nagu kohus välja pakkus,” ütles Tarandi esindaja, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets.
Tänasel kohtuistungil sai EKRE taganemine kinnitust – algne lubadus oli EKRE esindaja vandeadvokaat Raul Ainla sõnul möödarääkimiste tulemus. EKRE oli tegelikult nõus vaid hoidumisnõudega, mis tähendab, et EKRE ei tohi edaspidi Tarandi kohta 2018. aasta meeleavalduse osas avaldada ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
Mägi-Rohtmetsa sõnul andis EKRE reedel kirjaliku valmisoleku kompromissi aruteludega edasi minna. Kokkuleppe järgi oleks pidanud EKRE avaldama pressiteate Ekspress Meedia ja Postimees Grupi väljaannetes, rahvusringhäälingus ja EKRE häälekandjas Uued Uudised, sisuga, et 2018. aastal toimunud avalikul koosolekul, mis kulmineerus mäsuks, ei olnud Tarand politsei kinnitusel joobes, ei püüdnud takistada koosoleku pidamist ning ei rikkunud ühelgi moel seadust. Samuti oleks erakond pidanud avaldama, et mõistab hukka tollel meeleavaldusel aset leinud vägivalla ega poolda vägivalda üleüldiselt.
EKRE esindaja: nõusolekut polnud
EKRE esindaja Ainla kinnitas, et nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks nad ei andnud. “Täiesti valesti aru saadud. Peeti kompromissieelseid läbirääkimisi ja räägiti põhimõtteliselt kompromissi sõlmimise võimalikkusest, aga ju siis räägiti üksteisest mööda. Siiamaani tegelikult kompromissitahe on olemas, et lahendada see mõistlikult, et vormistada hoidumisnõue. See tähendab, et edaspidi ei avaldata väärtushinnanguid vaidlusalastel teemadel. Muuks ei ole me nõustumist andnud,” selgitas advokaat.
Mis saab edasi?
Nüüd jätkub kohtupidamine, kompromiss on võimalik vaid siis, kui leitakse ühised tingimused. “Ma isiklikult olen nördinud. Ma ei ole üllatunud sellisest EKRE poolsest käitumisest, aga me tegime tõesti oma parima ja nüüd olen momendil oma hingelt selles asjas nii tühi, et ma ei näe siin hetkel suurt optimismi, et hakkame taas rääkima. Ka nendest tingimustest, mis on vastuvõetavad Indrek Tarandile,” ütles Tarandi esindaja Mägi-Rohtmets.
Ka Tarand ei avaldanud asjade sellise käigu üle imestust. “Nüüd on kohus määranud istungite ajad ja protsess liigub,” sõnas Tarand. Kuidas peaks see saaga lõpuks punkti saama? “See ei ole nullsumma siin, et üks peab võitma ja teine põrmus püherdama. Mina jätaks vastaspoolele tema väärikusele, aga tema peab aru saama, et ka mul on väärikus ja pereliikmed, kes ei ole süüdi selles, mida MTÜ EKRE juhatus vallandas nende suunas,” ütles ta.
“Nagu kohus on meile kompromissläbirääkimiste ajal selgitanud, siis kindlasti liigub vaidlus ringkonnakohtusse edasi. Sõltumata sellest, kes võidab, kes kaotab. See ei ole koht, kus perspektiivi kohta anda mingit seisukohta, kohus alati otsustab,” sõnas Ainla.
Eipre ABEKRE ja Indrek Tarand ei saavutanud kohtus kompromissi
Euroopa Parlamendi endise saadiku Indrek Tarandi EKRE vastu esitatud hagi asjus, milles ta heidab erakonnale ette valeandmete ja ebakohaste väärtushinnangute esitamist, ei saavutanud pooled Harju maakohtus kompromissi.
Hagis leitakse, et EKRE avaldas juhatuse liikmete kaudu Indrek Tarandi kohta valeandmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid – seda seoses 2018. aasta 26. novembril Toompeal EKRE korraldatud avalikul koosolekul toimunuga. Tarand soovib, et EKRE avaldaks oma veebiportaalis Uued Uudised teate. Samuti peaks erakond esitama Eesti meediakanalitele pressiteate, milles märgitaks, et nad avaldasid valeandmeid selle kohta, et Tarand oli 26.11.2018 avalikul koosolekul joobes, tungis korraldajatele kallale, laamendas, pani toime varguse ja takistas teise erakonna sõnavabadust, on kirjutanud ERR.
Läinud aasta algus pöördus Tarand EKRE ja tema juhatuse liikmete poole enne EKRE vastu hagi esitamist ning pakkus võimalust kohtuväliselt asi lahendada.
„Indrek Tarandi hagis EKRE vastu proovis kohus pooli kompromissile suunata, kuid kuna Tarand nõuab vabandamist, siis pole kompromiss võimalik “ teatas EKRE esindaja vandeadvokaat Raul Ainla. Kohtuistung on jaanuaris.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/989788/ekre-ja-indrek-tarand-ei-saavutanud-kohtus-kompromissi