Eipre ABPeeter Helme kaitsja Raul Ainla: süüdistusakt on puudulik ja eksitav
Lapse seksuaalses ahvatlemises süüdistatuna kohtu ees oleva kultuuritegelase ja Postimehe endise peatoimetaja Peeter Helme kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla palub kaitsealuse õigeks mõista, sest süüdistusakt on puudulik ja eksitav ning kuriteole provotseerimine on lubamatu.
Ainla sõnul on süüdistusaktis konkreetselt välja toomata, milles etteheide seisneb, ja eksitakse sellega, et Peeter Helme olevat suhelnud 12aastase tüdrukuga.
„Puudub subjektiivne teokoosseis, kuna Helmel puudus võimalus tõsikindlalt veenduda, et tegu on noorema kui 14aastase isikuga. Endale teadaolevalt suhtles ta täisealisega. Nagu hiljem selgus, oligi nii – vestluspartner oli politseinik,“ selgitas Ainla.
Ka puudub asjas objektiivne teokoosseis, kuna vestlus oli abstraktne selles mõttes, et Helme ei ahvatlenud vestluspartnerit endaga seksuaalsetele tegevustele ega kutsunud kokku saama.
„Samuti sisaldas vestlus täiesti ebareaalseid väljamõeldisi ning oli seksist kui tegevusest eemale peletav ja hirmutav. See kinnitab Helme väidet, et ta mängis vesteldes rollimängu ja eeldas seda ka vestluspartnerilt,“ sõnas kaitsja.
Tema kinnitusel oli Helme provotseerimine lubamatu, kuna enne kriminaalmenetluse alustamist puudus igasugune teave selle kohta, et ta oleks midagi ebaseaduslikku toime pannud. „Sellise tegevuse on lubamatuks tunnistanud nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui riigikohus.“
Ainla sõnul on Helmele inkrimineeritud teoalternatiivi (nn muu seksuaalne ahvatlemine) näol karistusseaduse mõttes tegu ebaselge ja määratlemata teoga. „Karistusnorm peab olema selge; kui ta seda ei ole, siis tuleb süüdistatav õigeks mõista,“ ütles Ainla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/1013272/peeter-helme-kaitsja-suudistusakt-on-puudulik-ja-eksitav
Eipre ABRiigikohus tühistas riigikogulase trahvi
Riigikohus tühistas väärteokoosseisu puudumise tõttu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmele Paul Puustusmaale politsei määratud 400eurose trahvi korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest.
Politsei- ja piirivalveameti tänavu veebruaris tehtud otsusega karistati Paul Puustusmaad korruptsioonivastase seaduse järgi trahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot selle eest, et Puustusmaa oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige erakondade rahastamise järelevalve komisjonis (ERJK), olles samal ajal ka EKRE volikogu esimees. Ta osales 2019. aasta 14. märtsil ERJK koosolekul otsustamises, kas algatada menetlus EKRE võimaliku rikkumise kohta valimisreklaami tegemisel, ehkki pidanuks politsei arvates kõnealuse päevakorrapunkti arutelult taanduma.
„Esitasin Paul Puustusmaa kaitsjana maakohtu otsuse peale riigikohtule kaebuse, mille riigikohus otsusega rahuldas ja lõpetas Paul Puustusmaa väärteoasja menetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu,“ rääkis Puustusmaa kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla. Riigikohus leidis, et Puustusmaa ei ole seadust rikkunud, kuna erakonnaseadus lubab ERJK liikmel osaleda komisjoni töös ka siis, kui arutusel olev küsimus puudutab teda ametisse nimetanud erakonda, mille tegevuses ta aktiivselt osaleb.
Riigikohtu hinnangul ei eelda seadus ERJK liikmelt erapooletust ja sõltumatust teda ametisse nimetanud poliitilisest jõust. „ERJK aususe ja objektiivsuse tagab see, et kõik riigikogus esindatud parteid saadavad sinna võrdselt ühe liikme. Samuti määravad komisjoni oma esindaja õiguskantsler, riigikontrolör ja vabariigi valimiskomisjon, tasakaalustades nõnda komisjoni poliitilisi liikmeid,“ selgitas Ainla. Selline kord aitab ühtlasi vältida ohtu, et ERJK satub mõne erakonna ainukontrolli alla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/1014292/riigikohus-tuhistas-riigikogulase-trahvi
Eipre ABSkandaalne kunstnik kaebas Helle-Moonika Helme kohtusse
„Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!!“ Just see kolme hüüumärgiga sotsiaalmeedias postitatud lause viis riigikogulase Helle-Moonika Helme kohtu alla. Kui Reisalu käis ise kohtus petise-väite ümberlükkamist nõudmas, siis Helme kohale ei ilmunud ja teda esindas vandeadvokaat Raul Ainla.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/994091/skandaalne-kunstnik-kaebas-helle-moonika-helme-kohtusse
Eipre ABEKRE taganes viimasel hetkel kokkuleppest Indrek Tarandiga
Kuigi algselt oli ootus, et tänasel Harju maakohtu istungil saab Indrek Tarandi hagi EKRE vastu lahenduse kokkuleppemenetlusega, siis taganes EKRE ootamatult kompromissist. Nüüd jätkub kohtuprotsess ja saaga ei saa veel nii pea punkti.
“Paratamatus on see, et vahetult enne kohtuistungit saime teate, et kostja on astunud sammu tagasi. Kui eile veel kinnitati, et kompromissiga, mille kohus välja pakkus, ollakse nõus, siis täna on advokaat teatanud, et tal ei ole siiski volitusi kompromissi sõlmida niisugusel kujul, nagu kohus välja pakkus,” ütles Tarandi esindaja, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets.
Tänasel kohtuistungil sai EKRE taganemine kinnitust – algne lubadus oli EKRE esindaja vandeadvokaat Raul Ainla sõnul möödarääkimiste tulemus. EKRE oli tegelikult nõus vaid hoidumisnõudega, mis tähendab, et EKRE ei tohi edaspidi Tarandi kohta 2018. aasta meeleavalduse osas avaldada ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
Mägi-Rohtmetsa sõnul andis EKRE reedel kirjaliku valmisoleku kompromissi aruteludega edasi minna. Kokkuleppe järgi oleks pidanud EKRE avaldama pressiteate Ekspress Meedia ja Postimees Grupi väljaannetes, rahvusringhäälingus ja EKRE häälekandjas Uued Uudised, sisuga, et 2018. aastal toimunud avalikul koosolekul, mis kulmineerus mäsuks, ei olnud Tarand politsei kinnitusel joobes, ei püüdnud takistada koosoleku pidamist ning ei rikkunud ühelgi moel seadust. Samuti oleks erakond pidanud avaldama, et mõistab hukka tollel meeleavaldusel aset leinud vägivalla ega poolda vägivalda üleüldiselt.
EKRE esindaja: nõusolekut polnud
EKRE esindaja Ainla kinnitas, et nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks nad ei andnud. “Täiesti valesti aru saadud. Peeti kompromissieelseid läbirääkimisi ja räägiti põhimõtteliselt kompromissi sõlmimise võimalikkusest, aga ju siis räägiti üksteisest mööda. Siiamaani tegelikult kompromissitahe on olemas, et lahendada see mõistlikult, et vormistada hoidumisnõue. See tähendab, et edaspidi ei avaldata väärtushinnanguid vaidlusalastel teemadel. Muuks ei ole me nõustumist andnud,” selgitas advokaat.
Mis saab edasi?
Nüüd jätkub kohtupidamine, kompromiss on võimalik vaid siis, kui leitakse ühised tingimused. “Ma isiklikult olen nördinud. Ma ei ole üllatunud sellisest EKRE poolsest käitumisest, aga me tegime tõesti oma parima ja nüüd olen momendil oma hingelt selles asjas nii tühi, et ma ei näe siin hetkel suurt optimismi, et hakkame taas rääkima. Ka nendest tingimustest, mis on vastuvõetavad Indrek Tarandile,” ütles Tarandi esindaja Mägi-Rohtmets.
Ka Tarand ei avaldanud asjade sellise käigu üle imestust. “Nüüd on kohus määranud istungite ajad ja protsess liigub,” sõnas Tarand. Kuidas peaks see saaga lõpuks punkti saama? “See ei ole nullsumma siin, et üks peab võitma ja teine põrmus püherdama. Mina jätaks vastaspoolele tema väärikusele, aga tema peab aru saama, et ka mul on väärikus ja pereliikmed, kes ei ole süüdi selles, mida MTÜ EKRE juhatus vallandas nende suunas,” ütles ta.
“Nagu kohus on meile kompromissläbirääkimiste ajal selgitanud, siis kindlasti liigub vaidlus ringkonnakohtusse edasi. Sõltumata sellest, kes võidab, kes kaotab. See ei ole koht, kus perspektiivi kohta anda mingit seisukohta, kohus alati otsustab,” sõnas Ainla.
Eipre ABEKRE ja Indrek Tarand ei saavutanud kohtus kompromissi
Euroopa Parlamendi endise saadiku Indrek Tarandi EKRE vastu esitatud hagi asjus, milles ta heidab erakonnale ette valeandmete ja ebakohaste väärtushinnangute esitamist, ei saavutanud pooled Harju maakohtus kompromissi.
Hagis leitakse, et EKRE avaldas juhatuse liikmete kaudu Indrek Tarandi kohta valeandmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid – seda seoses 2018. aasta 26. novembril Toompeal EKRE korraldatud avalikul koosolekul toimunuga. Tarand soovib, et EKRE avaldaks oma veebiportaalis Uued Uudised teate. Samuti peaks erakond esitama Eesti meediakanalitele pressiteate, milles märgitaks, et nad avaldasid valeandmeid selle kohta, et Tarand oli 26.11.2018 avalikul koosolekul joobes, tungis korraldajatele kallale, laamendas, pani toime varguse ja takistas teise erakonna sõnavabadust, on kirjutanud ERR.
Läinud aasta algus pöördus Tarand EKRE ja tema juhatuse liikmete poole enne EKRE vastu hagi esitamist ning pakkus võimalust kohtuväliselt asi lahendada.
„Indrek Tarandi hagis EKRE vastu proovis kohus pooli kompromissile suunata, kuid kuna Tarand nõuab vabandamist, siis pole kompromiss võimalik “ teatas EKRE esindaja vandeadvokaat Raul Ainla. Kohtuistung on jaanuaris.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/989788/ekre-ja-indrek-tarand-ei-saavutanud-kohtus-kompromissi
Eipre ABKohus: Juhan Aare peab EKRE-le raha tagasi maksma
Kohus rahuldas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hagi erakonna eelkäija Eestimaa Rahvaliidu kunagise juhi Juhan Aarega seotud Eesti Kultuurfilmi vastu, kuhu Aare kandis erakonna arvelt tuhandeid eurosid.
Harju maakohus arutas EKRE hagi Juhan Aare ja osaühingu Eesti Kultuurfilm vastu raha tasumise nõudes. Aare tegutses Rahvaliidu esimehena 2010. aastal juulist novembrini. Just siis andis erakonna kontode kasutamisõigust omanud Aare talle allunud büroojuhatajale korralduse kuuel korral kanda kümneid tuhandeid kroone OÜ-le Eesti Kultuurfilm – firmale, mille juhatuse liige ja ainuosanik Aare oli. 15. maist 2012 kannab Eestimaa Rahvaliit uut nime – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Varem on Aare teatanud, et kuna kõik EKRE viidatud rahaülekanded on tehtud OÜ-le Eesti Kultuurfilm, mitte Juhan Aarele, siis on nõue esitatud valel aadressil.
Harju maakohtu istungil selgus, et Aare on veendunud, et käitus oma firmalt videoklippe tellides erakonna esimehele igati kohaselt. Paremat teenust kui Kultuurfilm polevat kostjate sõnul neil kaugetel aastatel osutanud keegi, on varasemalt Õhtuleht kirjutanud.
Harju maakohus rahuldas EKRE hagi osaühingu Eesti Kultuurfilm vastu ja mõistis välja 11 811,91 eurot, samuti viivise. Samas jättis kohus rahuldamata EKRE hagiavalduse Aare vastu põhivõla 9586,74 eurot tasumise ning viivise 2225,17 eurot tasumise nõuetes. Asja arutas ka Tallinna ringkonnakohus, kes jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud EKRE edasikaebust menetlusse. Kaebus puudutas Aare võlga.
EKRE esindaja, vandeadvokaat Raul Ainla sõnul leidis maakohus, et Juhan Aarele kuuluv OÜ Kultuurfilm ei ole erakonnaga videomaterali tootmiseks lepingut sõlminud, mistõttu asus seisukohale, et Kultuurfilmil tuleb see raha koos viivisega tagasi maksta. Kultuurfilm ega Aare apellatsiooniga seda maakohtu järeldust ei vaidlustanud, lisas ta.
Eipre ABNARKOST PALGAMÕRVADENI: Kas suudame piirata kuritegevuse musta auku enne, kui see meid neelab?
Narko ostmine internetist on sama lihtne kui poes leiva järel käimine: tolliametnikud võtavad narkokahtlusega posti- või kullersaadetisi rajalt maha umbes kaks korda päevas. See on vaid üks näide, kuidas globaalne interneti pimeturg on Eestiski kanda kinnitanud.
Küsimusele, kui suur osa Eesti kuritegevusest on seotud pimeturu ehk interneti “paha vennaga”, osatakse meie digiriigis siiski anda vaid kobavaid vastuseid. Teada on aga, et kui laps tahab narkot, on talle vaja raha ja arvutit.
Meile posti teel saabuvad narkosaadetised kaaluvad maksu- ja tolliameti andmetel ühest grammist mitmesaja grammini ning saabuvad pakkidena Eestisse euroliidu maadest nagu Saksamaa, Holland, Hispaania, Suurbritannia. Tavaliselt ostetakse interneti tumeturult amfetamiini või metamfetamiini, marihuaanat ning LSD-d ehk hallutsinogeene. Samas üritatakse riiki smugeldada ka kokaiini ning ravimeid, mis sisaldavad narkootilisi või psüh-hotroopseid aineid. Üldiselt tellivad narkot noored või algajad, alles väljakujunevad narkomaanid, või siis nn pühapäevasõltlased.
“Anonüümsuse säilitamiseks kasutatakse nn tumeveebis paiknevaid müügivõrgustikke, makstakse bitcoinides ning ostja ja müüja suhtlevad omavahel krüpteeritult,” kirjeldab maksu- ja tolliameti narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa interneti musta poolt.
Lõputute peade arvuga lohe
Muidugi ei ole narko kaugeltki ainus interneti pimeturul müüdav kraam. “Enamasti tegeletakse veel küberkuritegevuse ja pettustega, põhiliseks maksevahendiks eri krüptovaluutad,” räägib arvutiturbe asjatundja Glen Simson. “Põhikaubaks on ka mitmed küberkuritegevuse teenused. Näiteks kui tekib soov mõne ettevõtte internetilehekülg “maha võtta”, saab seda sealt teenusena tellida. Samuti kaubeldakse varastatud kontode ja viirusega nakatunud arvutitega, mille kaudu saavad teised kurjamid omakorda teha, mis nad parajasti välja mõelnud on. Liiguvad ka niinimetatud palgamõrvaleheküljed, kuid seni on need osutunud kõigest raha väljapetmise kohtadeks, reaalseid palgamõrvasid sealse keskkonna kaudu teadaolevalt sooritatud ei ole.”
Eesti ametkondadelt on üsna keeruline isegi umbkaudu teada saada, kui suur osa meie organiseeritud kuritegevusest on üleilmastunud ning kasutab oma hämarateks tarneteks või tegudeks globaalseid tumeturge. Tõenäoliselt on üleilmne ja internetti kolinud kuritegevus meie jaoks ikkagi tänase päevani liiga uus nähtus, millega on ka põhjendatav ametnike sõnaahtrus. “Rahvusvahelise iseloomu tõttu on ka väga keeruline hinnata, milline osa on Eesti kuritegevus ja milline mitte,” nendib küberspets Glen Simson kuritegevuse üleilmastumise kohta.
Huvitav on küsimus, kui suur osa Eesti organiseeritud kuritegevusest võib üldse kasutada krüpteeritud sidepidamist, mida ühtlasi kasutatakse tumeturul tegutsemiseks. Ja kui suur osa Eesti narkoturu käibest võib näiteks moodustada interneti pimeturult hangitud kraam. Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Hannes Kelti kommentaarist võib selle kohta välja lugeda mida iganes: “Kuritegelikud ühendused ja inimesed, kes tegutsevad üksi ja panevad toime kuritegusid, on alati püüdnud igal võimalikul moel enda tegutsemist varjata, kindlasti kasutatakse selleks ka krüpteeritud kanaleid.”
Euroopa Liidu allikatest on andmeid pimeturu kohta leida mõnevõrra lihtsam. Kuigi nendeski raportites jäädakse pigem üldsõnaliseks, teatab üks üle-euroopaline uimastiseire raport, et kuigi koguste poolest on üldiselt jätkuvalt valdavad traditsioonilised uimastiturud, paistab veebipõhiste turgude tähtsus üha kasvavat. Ja see tekitab uusi probleeme uimastikontrolli seisukohast.
Nii Euroopa Liidu uimastiseires kui ka Europoli hiljutises uuringus tuvastati üle saja pimevõrgus tegutseva üleilmse turu, kus tehtavatest ostudest omakorda ligikaudu kaks kolmandikku olid seotud uimastitega. Üha tähtsamad tunduvad olevat ka pinnaveeb ehk siis internet, mida me ise igapäevaselt kasutame, aga ka sotsiaalmeedia. Seda eriti seoses uute psühhoaktiivsete ainete pakkumisega ja ravimitega, mida kasutatakse uimaainetena. Ühest teisest uuringust võib veel leida, et Euroopas turustati juba mitu aastat tagasi umbes pool narkost pimeturu kaudu. Näiteks pimeturg nimega AlphaBay turustas perioodil 2015-17 koguni 28% Euroopa Liidu narkost.
Politsei aeg-ajalt tehtavad haarangud tumeturu vastu meenutavad võitlust mitmepäise lohega. Maharaiutud pea asemel kasvab kohe uus. Nii pandi juulis 2017 AlphaBay, nagu ka teine suur sait Hansa krüptoturg rahvusvahelise politseiopiga kinni. Sellest hoolimata näitab nii uimastiseire kui ka Europoli analüüs, et uimastimüügi tulud ja kaubandusmahud kogu krüptoturul naasid endisele tasemele aasta pärast. AlphaBay asendas mõne aja pärast Empire Market.
Ühendriikide FBI levitatud hoiatav video AlphaBay asutaja Alexandre Cazese arreteerimisest ei mõjunud seega kaua. Cazes oli vaid 26, kui ta üheksa päeva pärast arreteerimist, väidetavalt enesetapu sooritanuna, Tais vangikongist surnuna leiti.
Paljud inimesed arvavad, et internetiplatvormid, kus kaubeldakse narko, pahavara, relvade, inimeste ja nende kehaosade, lapsporno ja kuuldavasti isegi palgamõrvadega, on leitavad umbes sama lihtsalt nagu pornosaidid. Nii lihtne see siiski pole.
Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juhataja Rain Ottis ütleb, et tumeveebile ligipääsemiseks on tarvis spetsiaalset tarkvara. Siiski on see lihtsalt leitav.
“Kõige tuntum tarkvara tumeveebi kasutamiseks on TOR (The Onion Router – toim) brauser, mis loodi algselt USA mereväe poolt anonüümseks sidepidamiseks,” ütleb Ottis. “Sarnaselt internetile ja GPS tehnoloogiale, mis esialgu arendati sõjalistel eesmärkidel, on ka TOR tänaseks kõigile kättesaadav tehnoloogia.”
TOR, kõikide küberkurjategijate õnn ja rõõm, sai alguse 2000. a Cambridge´is käivitatud projektist. See oli mõeldud USA agentide ja relvajõudude kaitsmiseks pealtkuulamise eest. Miks see tehnoloogia üldsusele vabaks anti – ühe versiooni järgi põhjusel, et võimaldada sõnavabadust ja eneseavaldamist totalitaarsetes, internetikeeldudega maades.
Ühtlasi päästeti pudelist džinn, mis nüüd selle loojat ennast lämmatab. Ilmselt on TOR-ist kui globaalse kuritegevuse platvormist saanud ohuallikas kogu inimkonnale – samas kui mõnede karmi korraga riikide internetikeelud puudutavad vaid nende maade endi elanikke. Ja TOR-i nimeline tarkvara sirutab nüüd karvase käe ka lääneriikide julgeoleku kõri kallale minekuks. Kui meie enda hoovist lihtne näide tuua, siis Eestiski kahtlustati 2015. a ühte infoturbeametnikku toonase siseministri Hando Pevkuri jt siseministeeriumi kõrgete ametnike küberründamises. Kuid kohtuprotsess lagunes koost: kasutatud oli ju anonüümsust võimaldavat TOR-i ja tõendeid ei leitud.
Kuigi võib tunduda, et tumeveebi ja TOR-i abil kaudu ajab oma asju suurem osa maailma suurematest kurjategijatest, tõmbab see ligi ka lihtsalt privaatsust nõudvaid inimesi. TOR-i veebilehitsejaid kasutavad lisaks kõik infolekitajad üle kogu maailma. Küberkurjamite kasutatav TOR teenib ühtlasi paljude maailma suurte ajalehtede nagu The Guardiani, New York Timesi jt huve, sest võimaldab lekitajatele anonüümsust – dokumente saab laadida ilma IP-aadressi avaldamata.
Märkimisväärne, et Eesti meedia pole sellest võimalusest kunagi kinni haaranud ning alarmeerijatele võimalusi pakkunud.
Politsei rasked valikud
“Ehkki kuritegeliku tegevuse osakaal tumeveebis on ebaproportsionaalselt kõrge, ei ole tumeveebi kasutamises iseenesest midagi halba,” toonitab küberkriminalist Rain Ottis. “Ei tasu unustada, et kurjategijad kasutavad lisaks tumeveebile ka tavalist veebi, nutitelefoni ning supilusikat. Sama teevad seaduskuulekad inimesed.”
Esimesed meie kohalikud pimeturu narkoärikad, neli ecstasyt müünud noorukit anti Eestis kohtu alla ja mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi 2018. a. Ecstasy müügis pole mõistagi midagi ebatavalist – aastas võtab politsei seda ära umbes kuus kilo. Märkimisväärne, et varastes 20ndates noormehed soovisid saada “uue laine kriminaalideks”, sest tumevõrgus avati pood, kus sai tasuda traditsiooniliselt bitcoinides. Aineid ei antud käest kätte, vaid teatati klientidele peidikute asukohad. Ilmselt hõlbustas nende vahelejäämist asjaolu, et mõni eputas kalli autoga ja nad ei kasutanud vahelülidena teisi riike.
“Aeg-ajalt võib lugeda, kuidas politsei sellest keskkonnast kurjameid kinni püüab, ehk siis ei ole tegemist sellise absoluutse seadusetu pätistaniga,” arvab tumevõrgu kohta küberturbespets Glen Simson. “Pigem on küsimus finantseerimises ning fookuses, kas tegeleda sellega, kui on kedagi röövitud ja mõrvatud päriselus, või blokeerida kellegi kodulehekülgi.”
Muidugi on valikud nappide ressurssidega politsei jaoks keerulised. Siiski – ühe tumeveebi lehekülje kaudu võivad aine kätte saada tuhanded sõltlased, kellest mõni võib uueks doosiks kaaskodanikku röövida või tappa. Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt nendib, et Eestis eelistatakse siiski kasutada rahvusvahelisi võrguplatvorme, nii et eelkirjeldatud skeem, kus kohapealses pimevõrgus uimasteid müüakse, on seega pigem erandlik.
“Samas on teada, et tumeveebis kuritegelikke teenuseid reklaamivate isikute hulgas on väga suur hulk ka petiseid,” hoiatab Kelt. “Eeldatakse, et nagunii keegi ei lähe politseile kaebama, kui ei saanud kätte internetist tellitud ebaseaduslikku kaupa.”
Juba aastaid tagasi narkole selja pööranud endine sõltlane Immanuel Volkonski meenutab, et posti teel narko tellimine oli levinud juba aastaid enne, kui Eestis pimeturu vaimustus umbes 2015. a hoo sisse sai.
“Nüüd on asi muidugi lihtsamaks läinud, sest internetis on tekkinud justkui turuplats,” nendib Volkonski, kes varem oli tellinud posti teel retseptiravimeid, mis uimastina toimisid, näiteks Indiast. Ravimeid oli temalt ka kogu aeg konfiskeeritud, sest Eestis ei tohtinud neid tarbida arsti ettekirjutuseta. “Eks juhuse peale tellisin – isegi kui pakk läbi ei tulnud, siis ei karistatud,” räägib Volkonski. “Nüüd aga väänatakse rahustite tellimise eest samamoodi kui uimastite eest.” Pikalt ja värvikalt kirjeldab ta ka Viagra tablettide müügiks tellimist, mis jälgede segamiseks Indiast Soome suunati. Pimeturgu on Volkonski arvates väga keeruline kontrollida: “Kirja sisse mahub pulbrit ikka hulk.”
Maksu- ja tolliamet on pea ainus riigiasutus, mille abil on võimalik leida Eesti pimeturgu kaudseltki iseloomustavaid andmeid. Keskmiselt võib öelda, et narkokahtlusega posti- või kullersaadetisi võetakse “rajalt maha” umbes kaks korda päevas. Nii avastati neid 2016. a 611, 2017. a 689 ning 2018. a 738 juhul. 2019. a esimese kaheksa kuuga on avastatud 399 narkokahtlusega kirja või pakki. Võrdluseks, et terve 2015. a jooksul võeti ära vaid 153 sellist saadetist.
Kui palju narkot liigub postipakkides?
Maksu- ja tolliameti narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa ütleb mõistagi optimistlikult, et vahelejäämise riski hinnatakse ekslikult madalaks. Sisuliselt algatatakse mõne juhtumi kohta kriminaalasi koostöös prokuratuuriga pea iga päev.
Mingitki arvamust, kui palju võib siiski postipakkides või kirjades narkot kontrollijatest mööda liikuda, ei õnnestunud siinkirjutajal ametnikelt saada. Kui pisut spekuleerida, et umbes 30% narkost kulgevat Euroopas tumeveebi kaudu, ja Eestis võiks see suhtarv olla sarnane – samas kui narkoturu käive võib meil küündida vähemalt sadade miljoniteni –, võib igaüks ise edasi mõelda. Ülesande gigantsusest annab aimu asjaolu, et iga eestlase kohta tuleb aastas umbes 12 postipakki, neist üle poole välismaalt. Seega siis tuleks aastas kontrollida umbes 5-6 mln saadetist.
Maksu- ja tolliamet mõistetavalt omi töömeetodeid ei avalda. Pakikeskustes, kus toll narkokoeri kasutab, nad külalisi ei võõrusta. Igal juhul on teada, et loomulikult kasutatakse narkopaki tellimiseks valenime ja suvalist aadressi ning olulisema saadetisele pakiautomaati järele minekuks tarvitatakse mõne kodutu teeneid. Väärib märkimist, et Eestiski valmistatud süntnarkoga tavatsetakse kaubelda rahvusvaheliste võrgulehtede kaudu. Üldse kujutab tumeveeb endast ühte põhilist sellise süntnarko nagu fentanüüli tarnepaika.
Kus ikkagi sooritatakse selliste rahvusvaheliste tumeveebi skeemide kaudu kuritegu – olgu müügiesemeks siis palgamõrv, inimese kehaosa või alaealine prostituut? Ja milline riik peaks seda ikkagi uurima? Tuleb möönda, et sogast vett leidub rohkem kui küllaga. Asjatundjad korrutavad tüütust küsijast vabanemiseks võlusõna “rahvusvaheline koostöö”. Eesti-suguse väikeste ressurssidega riigi taandab see aga passiivse, suurriikide eriteenistuste või politsei sabaslohiseja rolli.
“Pimeturul kaubeldes ei esita keegi kunagi küsimust, kas pseudonüümi SuperDeathFlame777 taga, kes müüb varastatud andmebaasi koos kasutajakontode ja paroolidega, on Eesti või Austraalia elanik,” mõtiskleb küberkaitsespetsialist Glen Simson. “Samas kui lähemalt vaatame, siis reaalselt sooritati kuritegu ehk narkootiliste ainete vahendamine Eesti pinnal – Eesti elanike poolt.”
Kuigi mitmed eksperdid soovitavad pimeturu kasutamise populaarsuse kohta küsida Riigi Informatsiooni Ametilt (RIA), saabub sealtki lakooniline vastus, et nemad jäävad kommentaarid võlgu. 2017. a teavitas üks meie parterriikidest RIA-t tumeveebist leitud andmebaasist, mis sisaldas üle ilma 1,4 miljardi kasutaja infot ja parooli avateksti kujul ehk hõlpsasti loetavana. Eestisse puutus see nõnda, et selles leidus enam kui 190 000 .ee domeeniga meiliaadressi ja parooli. Eestiga seotud meiliaadresside seas on mitmete asutuste ja organisatsioonide ning teenusepakkujate (näiteks mail.ee) meiliaadresse. Seega ootuses, et keegi meid aitab, vahel ka veab.
Tumeveebist ründamise süüdistus varises kokku
Kuigi siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) endist IT-spetsialisti Mart Piritat süüdistati 14 kõrge ministeeriumiametniku, sh siseminister Hanno Pevkuri ja politsei peadirektori Elmar Vaheri küberründamises, jäi mees õigeks. Ründes oli kasutatud TOR-i brauserit.
Süüdistus oli üles ehitatud mingit laadi isikliku kättemaksu motiivile – töölt lahtilaskmise eest – ning on selle poolest märkimisväärne, et prokuratuur üritas TOR-i kasutamist kriminaalsena näidata. See aga ei õnnestunud ja süüdistus lagunes.
Mart Pirita oli süüdistuse järgi 2014. aasta augustis – vahetult enne USA presidendi Eesti-visiiti – blokeerinud siseministeeriumi arvutivõrgus 14 eri kasutaja ligipääsu sinna. Kannatanuteks osutusid teiste seas nii siseminister kui ka politsei peadirektor. Pirita eitas süüd. Teda kaitsnud vandeadvokaat Raul Ainla arvas, et ehk üritas prokuratuur läbi suruda pretsedenti, kus TOR-i kasutamine iseenesest oleks kriminaalse maiguga ettevõtmine. Kuigi esimene kohtuaste jättis kohtualuse süüdi, mõistis ringkonnakohus ta õigeks.
“Kohus ei või inimese süüdi mõistmisel lähtuda ainult kahtlusest või elulisest usutavusest,” väitis Ainla Pealinnale. “Pirita juhtumi puhul oligi tegemist pelgalt kahtlusega, et ta võis kuriteo toime panna. Samas kasutasid kuriteo toimepanemise ajal TOR-i tuhanded inimesed. Pole ka välistatud, et kuriteo pani toime mõni Pirita kolleeg. Õigusriigis kahtlusest ilmselgelt ei piisa, sest vastupidine praktika avaks võimaluse inimesi väga lihtsalt süüdi lavastada.”
Pimevõrgud kasutavad kodeerimistehnoloogiaid, mille abil ei looda kahe kasutaja vahelist ühendust juhuslikult, vaid käsitsi ja sihipäraselt. Üks kasutaja võtab teisega oma arvutikaudu otse kontakti, ühendades seega käsitsi kaks IP-aadressi. Tekib privaatne võrk, mis ei ole ühendatud nn klassikalise internetiga, ja sinna saab omakorda veel kasutajaid lisada. Seega leidub internetis lugematu hulk nn pimevõrke.
Allikas: http://www.pealinn.ee/arhiiv/narkost-palgamorvadeni-kas-suudame-piirata-kuritegevuse-musta-auku-n245646
Eipre ABRahapesu ei leidnud kinnitust: kohus mõistis Kärdla sadama asjas süüalused õigeks
Pärnu maakohus kuulutas Kärdla sadama protsessi viimaste süüaluste suhtes välja kohtuotsuse ja mõistis kõik süüdistatavad rahapesus õigeks.
Raigo Sahtelile, Urmas Varrisele ja OÜ-le Seller Hulgi oli süüks pandud rahapesu grupis ja suures ulatuses, Tanel Malka ja OÜd Faasion süüdistati grupis ja suures ulatuses toime pandud rahapesule kaasaaitamises. Kohus mõistis läinud reedel kõik süüdistatavad nendes süüdistustes õigeks.
Kohus selgitab, et rahapesu süüdistuse puhul peab kohus kõigepealt tuvastama eelkuriteo, milleks süüdistuse järgi oli Hillar Kuke sooduskelmus – võltsitud andmetega dokumentide esitamisega sai Kukk EASist Kärdla külalissadama ehituseks määratud toetusest pettuse teel 179 424 eurot, mis liikus ASi Nordecon kaudu alltöövõtja, s.o OÜ Hiiu Teed arvelduskontole.
Süüdistuses on leitud, et 2013. aasta teises pooles kaasas Kukk oma plaanide teostamiseks süüdistatavad, sest soovis saada EASist sadama ehituse käigus välja petetud 179 424 eurot, mis oli laekunud OÜ Hiiu Teed arvelduskontole. Kohus tuvastas, et 2013. aasta oktoobri alguseks, kui süüdistuse järgi hakkas OÜ Hiiu Teed kontolt rahapesuga seoses välja petetud raha liikuma, oli Kukk valeandmete esitamisega EASilt välja petnud toetust summas 24 019 eurot, millest OÜ Hiiu Teed kontole oli jõudnud maksimaalselt 6103 eurot. Süüdistuses leiti, et 15 000 eurost suurema väärtusega tehingutes on reaalne oht rahandus- ja majandussüsteemi normaalsele toimimisele ja seega oli tegemist rahapesuga. Kohus märgib, et ei saa süüdistuse piirest väljuda ja uurida, kas OÜ Hiiu Teed arvele jõudnud 6103 euro näilike tehingute abil liigutamine võis reaalselt ohustada majandussüsteemi normaalset toimimist.
Protsessis Tanel Malka ja OÜd Faasion kaitsnud vandeadvokaadi Raul Ainla sõnul esitas prokurör süüdistuse rahapesus, kuid kohus ei näinud süüdistatavate tegevuses kuriteo koosseisu.
„Koosseisu puudumine pidi prokurörile olema ettenähtav, aga prokuratuur lähebki üsna sageli kohtusse nii-öelda katsetama, et oma eesmärke saavutada. Kriminaalmenetlus on võistlev ning sageli õnnestub ka küsitava väärtusega süüdistuse korral süüdistatavad kokkuleppele sundida või saavutada nende süüdimõistmine,“ ütles Ainla Õhtulehele. Tema sõnul kestis kohtueelne menetlus lubamatult kaua, mis tõi kaasa menetluse lõpetamise osas süüdistuse paragrahvides. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud, prokuröril on 15 päeva aega see ringkonnakohtus vaidlustada.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/975804/rahapesu-ei-leidnud-kinnitust-kohus-moistis-kardla-sadama-asjas-suualused-oigeks
Eipre ABKohus pidurdab Riito saneerimist
Kohus pidanuks ehitaja Riito saneerimiskava kinnitama märtsi alguses, kuid tegi seda alles paar päeva enne jaanipäeva. Määrust ei ole kohus võlausaldajatele saatnud siiani.
„See ei ole normaalne olukord. Võlausaldajad ei tea midagi. Kõigil teistel, näiteks Bauschmidtil on asi kiiresti käinud. Meie ootame peaaegu pool aastat määrust. Kuidas saab nii teha? Kas meil on Eestis üks kohtunik?“ on Riito võlausaldaja Seiger Baltic omanik Ville Sinivee kohtuniku Hannes Olevi töös pettunud. Pikalt oli võlausaldajate eest varjul ka võlausaldajate nimekiri, mille leiab artikli lõpust.
Ebaprofessionaalne protsess
Sama häiritud on Riito suurim võlausaldaja, Tallinna Veele kuuluv Watercom, kes ootab põhja vajunud peatöövõtjalt 300 000 eurot.
„Üsna ebaprofessionaalse mulje jätnud saneerimisprotsess ei ole tekitanud suuri lootusi raha kättesaamiseks, kuid kaalume kõiki võimalikke samme, et saamata jäänud tulu vähemalt osaliselt kätte saada. Saneerimist puudutav määrus ei ole kohtu kaudu meieni jõudnud, ent oleme selle üldise sisuga kursis,“ rääkis Watercomi juhatuse liige Reigo Marosov.
Ville Sinivee sõnul on ta üritanud uurida, millal määrus võlausaldajateni jõuab. „Olen kohtunikule kirjutanud ja nii edasi. Midagi ei vastata, puhkusel on. Sekretär ja abid on ka kõik puhkusel. Kohtunik oli haige olnud ja asja lükkamine uuele kohtunikule võtab veel rohkem aega.“
Võlausaldaja Eksklusiivehitus astus aga juba vastusammu, vaidlustades sel kuul saneerimiskava. “Kuna kohus puhkab, siis seda keegi enne augustit lahendama ei hakka,” nentis ettevõtet esindav vandeadvokaat Raul Ainla.
Kohtunik haige, seejärel puhkusel
Kohtu pressiesindaja Janar Filippov lausus, et kuigi seaduses on ette nähtud erinevad tähtajad, kujutavad need endast üldreegleid, mida võivad mõjutada objektiivsed tegurid, näiteks haigused.
Miks kava kinnitamine pikalt aega võttis, ei osanud ta vastata, sest kohtunik on puhkusel. Määruse mittesaatmise kohta märkis Filippov, et põhjuseid võib olla mitmeid. Kohtuniku puhkuse tõttu jäi Filippov taas vastuse võlgu – selgitada saaks olukorda vaid Olev ise.
„Kohtuasju lahendatakse järjekorras inimvõimete piires. Seejuures mitte asjade subjektiivse tähtsuse, vaid kohtusse või kohtunikule laekumise järjekorras,“ ütles Filippov veel.
Riitol määrus käes
Määrusega keelab kohus Riitol teha oma varaga tehinguid, mis ei ole seotud igapäevase majandustegevusega. Võlausaldajate kartusele, et pikem protsess võis suurendada Riitost vara väljaviimise ohtu, vastas Riito saneerimisnõustaja Veikko Toomere, et tema teada pole seda tehtud. “Kui kohus määrab mulle järelevalve funktsiooni, siis pean hakkama sellel silma peal hoidma,” lisas ta. “Ollakse ju tigedad. Kui oleksin samas seisus nagu võlausaldajad, siis võib-olla oleksin ise ka.”
Riito sai määruse kätte e-toimikust. “Kui kohus teeb määruse, siis peaks ta tegema ka teise määruse, kus pannakse paika saneerimisnõustaja järelevalve funktsioon. Ka seda määrust veel ei ole,” rääkis Toomere ja lisas, et talle saabub võlausaldajatelt iga päev kirju, kus nad uurivad määruse kohta.
“Vastan iga päev viiele kuni kümnele võlausaldajale, mis seis parajasti on,” sõnas Toomere. “Olen osadele võlausaldajatele määruse edasi saatnud, aga seda peab ikkagi kohus tegema. Sellel ei ole õiguslikku tagajärge, kui mina saadan.”
Ka Toomere rääkis, et helistas enne saneerimiskava kinnitamist mitu korda kohtusse. “Öeldi, et kohtunik on haige,” meenutas ta. “Mul ei ole julgust hakata kohtule midagi ette kirjutama. Võlausaldajad võivad muidugi tunda, et neid on hoitud infosulus ja olen öelnud, et kohtunik on haige – ma ei saa midagi parata.”
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/14/kohus-pidurdab-riito-saneerimist