Eipre ABRiigiprokuratuur saatis Meelis Lao taas kohtu ette
Harju maakohus määras kolmapäeval toimunud eelistungil kohtuprotsessi alguse 9. märtsile, ütles kohtu pressiesindaja Viivika Siplane BNSile.
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt käitlesid Juri Maslov (54), Mark Raul Laanela (46) ja Ermo Kungla (20) ebaseaduslikult kolme automaati ja kaht püstolit, samuti laskemoona ning helisummutit ning Meelis Lao (54) koos nendega üht püstolit. Süüdistatavatest viibib vahi all Maslov.
Relvad leidis keskkriminaalpolitsei mullu kevadel ja suvel erinevatest peidikutest Tallinnas ja Raplamaal.
Lisaks tulirelvade ebaseaduslikule käitlemisele süüdistab riigiprokuratuur Maslovit 2018. aasta varakevadel Harjumaal Laanela ja Lao korraldusel Kesneri Mercedes Maybachi süütamises.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juhi Ago Leisi sõnul viitas sõiduauto süütamine juba menetluse alguses arveteklaarimisele.
«Motiive selgitavad süüdistatavad täpsemalt juba kohtus, kuid esimene info, mille pinnalt uurimist alustasime, viitas, et auto süüdati lahkhelide pinnalt. Probleemide lahendamine vägivalla ja kuritegude kaudu mõjutab terve kogukonna turvatunnet ning seetõttu reageerime sellistele sündmustele otsustavalt ja oluline on süüdistatavad ka kohtu ette saata,» ütles Leis.
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul seatakse tulirelvade, eriti tsiviilkäibes keelatud automaatide ebaseadusliku käitlemisega ohtu kümnete kui mitte sadade kõrvalseisjate elu ja tervis.
«Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad, nagu termin isegi viitab, on mõeldud üksnes spetsiaalse väljaõppe saanud julgeolekujõudude kasutada ega tohiks enesest lähtuva ohupotentsiaali tõttu tavakodanike kätte jõudagi. Eriti nendeni, kes on varem kriminaalkorras karistatud,» märkis ta.
Kriminaalasja uuris riigiprokuratuuri juhtimisel keskkriminaalpolitsei.
2019. aasta augustis mõistis Harju maakohus Meelis Lao süüdi ühelt Venemaa ärimehelt ebaseaduslikult vabaduse võtmisele kaasaaitamises. Vastavalt karistusleppele pidi Lao tegema 238 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.
Loe veel: https://www.postimees.ee/7134969/riigiprokuratuur-saatis-meelis-lao-taas-kohtu-ette
https://www.postimees.ee/7154495/meelis-lao-astub-kohtu-ette-martsis
Eipre ABRöövidest räsitud kella- ja kullafirma läks pankrotti
29 aastat tegutsenud AS Airot, mis haldas GoldWatchi kella- ja kullapoodide ketti, läks detsembri alguses pankrotti.
Ettevõtte juht Roland Rosenberg oli pankrotiasjast rääkides väga lakooniline ega soovinud asja üldse kommenteerida. Küll ütles ta pankroti ühe põhjusena, et eelmine majanduskriis pole veel mööda saanud ning kaubandusse jõuavad muutused pika vinnaga. Harju Maakohus määras 03.12.2020 peetud kohtuistungil AS-i Airot pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Traadi.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/12/07/roovidest-rasitud-tuntud-kella-ja-kullafirma-laks-pankrotti
Eipre ABKristi Loigo äriühingu etteheited kinnistu müünud endise omaniku vastu ei leidnud Harju Maakohtu otsuses kinnitust
Eelmise aasta kevadel tuli avalikuks, et “Kodutunde” produtsendina tuntud Kristi Loigo hakkas oma uue kodu endise omanikuga kohut käima. Nüüd on tulemus viimaks käes.
Loigo äriühing OÜ Õuetuba esitas hagi Ragnar Paati vastu lepingu tagasitäitmisest tuleneva võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõudes, kogusummas umbes 300 000 eurot. Harju Maakohtu 11.09.2020 otsusega leidis kohus, et tõendatud puuduste puhul ei ole tegemist selliste puudustega, mis annavad OÜ-le Õuetuba aluse lepingust taganemiseks.
Tehingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ning OÜ Õuetuba taganemisavaldus tagajärjetu. OÜ-l Õuetuba tekkinud kahju suuruseks hindas kohus vaid 5498,60 eurot.
Ragnar Paati esindaja vandeadvokaat Martin Traat’i sõnul on vastaspoolel õigus kohtuotsus apellatsiooni korras edasi kaevata 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Eipre AB„See on mulle elu õppetund. Elukaaslastena ühist maja ehitades kaitske oma tagalat!”
Kohtupraktika näitab, kui keeruline on pärast suhte lõppemist õiglaselt jagada elukaaslaste vara. Aastaid hiljem on inimestel enamasti raske tõendada, kes ja kui palju ühisesse ellu panustas.
„Sellele mehele on selgelt liiga tehtud,” ütleb vandeadvokaat Martin Kruus oma kliendi Toomase kohta.
„Ei, naine ei tee mehele liiga,” on omakorda kindel vandeadvokaat Martin Traat, kes esindab kohtus Toomase endist elukaaslast ja laste ema Annelit. „Mehe panus lihtsalt ei ole nii suur, kui ta väidab.”
Nende kohtuasi on jõudnud otsaga juba riigikohtusse, kuid äsja saatis kõrgeim kohus selle uuesti ringkonnakohtusse.
Artikli täistekst kättesaadav aadressilt https://epl.delfi.ee/uudised/see-on-mulle-elu-oppetund-elukaaslastena-uhist-maja-ehitades-kaitske-oma-tagalat?id=87709865
Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-12328/138
Eipre ABMiljoni euro väljapressimises süüdistatavad Lao ja kaaslased soovivad prokuratuuriga kokkuleppele minna
Miljoni euro väljapressimises ja vabaduse võtmises süüdistatavad Meelis Lao, Siim Kossar, Mark Raul Laanele ja Viktor Tiuliukov teatasid täna Harju maakohtule, et on sõlminud riigiprokuratuuriga kokkuleppe.
Kohtu kinnitust ootava kokkuleppe kohaselt ootaks seadusliku aluseta vabaduse võtmisele kaasaaitamises süüdistatavat 53-aastast Meelis Laod kaheksa kuud vangistust, mis asendatakse 238 tunni ühiskondlikult kasuliku tööga.
Lao ütles kohtus, et suudab oma panuse anda, et ühiskonnale kasulik olla.
Ta lisas, et tegemist oli kahetsusväärse ja segase looga ning ta ei tunnista oma süüd, kuid nõustub siiski kokkuleppele minemisega.
“Kaasatud oli ebameeldiv seltskond. Et see asi loogilise lõpuni jõuaks, oli kokkuleppe sõlmimine õige lahendus. See on hea õppetund, kellest eemal hoida,” sõnas Lao (Meelis Lao kaitsja on vandeadvokaat Martin Traat).
Ebaseaduslikus vabaduse võtmises süüdistatavale 28-aastast Siim Kossarile mõistetaks vastavalt kokkuleppele kahe aasta pikkune vangistus, mis asendataks 800 tunni ühiskondlikult kasuliku tööga.
Ka 16-aastaselt väljapressimise eest süüdimõistetud Kossar kinnitas, et enam sellist asja ei juhtu.
44-aastast Mark Raul Laanelat ja 58-aastast Viktor Tiuliukovi süüdistatakse grupiviisilises väljapressimises suures ulatuses isikult vabaduse võtmisega.
Laanela pääseks kokkuleppe kohaselt viie aasta pikkuse tingimisi vangistusega, kui ta järgib viie aasta jooksul talle pandud kohustusi.
Tiuliukov saaks kokkuleppe kinnitamisel kuue aasta pikkuse vanglakaristuse, millest kuuluks kohesele täitmisele üks aasta. Ülejäänud viieks aastaks pääseks ta tingimisi viie aastase katseajaga vabadusse. Kuna mees on Venemaa kodanik, ootaks teda riigist väljasaatmine ja kümne aasta pikkune riiki sisenemise keeld.
Kui kohus peaks kokkuleppe kinnitama, kohustuvad kõik süüdistavad kaaskohtualuste ja teiste kriminaalkorras süüdi mõistetud inimestega mitte suhtlema.
Vabaduse võtmine ja peksmine
Laod ning Kossarit süüdistatakse vabaduse võtmises seadusliku aluseta. Laanelat ja Tiuliukovit süüdistatakse grupiviisilises väljapressimises suures ulatuses isikult vabaduse võtmisega
Süüdistuse järgi hoidsid süüdistatavad 2017. aasta novembris kinni 42-aastast meest, keda peksti korduvalt, ähvardati teda ja tema pereliikmeid kehalise väärkohtlemisega ja nõuti miljon euro tasumist, ütles prokuratuuri avalike suhete juht Olja Kivistik Delfile.
Lisaks süüdistatakse Tiuliukovit röövimises, mis leidis aset sissetungides, relva ähvardusel ning grupi poolt.
Kohus langetab otsuse kokkuleppe kinnitamise või mitte kinnitamise kohta järgmisel nädalal.
Eipre ABVandeadvokaat Martin Traat esindas edukalt väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaministrit Kert Kingot Riigikohtus
Riigikohus leiab, et maksu- ja tolliamet vabastas Kert Kingo ametist õigusevastaselt. Kingole tuleb maksta suur hüvitis
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kert Kingo õigusvastaselt.
Nii hindas riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kert Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.
Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi (95/46/EÜ) korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.
Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.
Riigikohtu otsus kohustas maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga.
Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda tänane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.
Kingo järjekordne võit
Varasemalt oli Kingo ja tema endise tööandja MTA kohtuvaidluse kohta teada, et värske ministri sõnul oli tegemist töökiusamisega. “Lähtusin oma tööd tehes aususe ja õiguse printsiibist ja ei olnud nõus sellega, mida taheti mulle peale suruda. See päädis tüüpilise töökiusamise tulemusega ehk siis leiti lahendus, kuidas mind töölt vabastada,” ütles Kingo Delfile, kui uudis tema kohtuteest välja tuli.
Kohtukaigast on Kingo aga oma endiste tööandjatega vedanud varemgi ja vaidlustes õiguse saanud.
Kingo töötas politsei- ja piirivalveametis (PPA) kuni 2011. aasta mai lõpuni Tartu kriminaaltalituse uurijana ning alustas kaks päeva hiljem tööd MTA-s juristina. Olles töötanud juba üle aasta MTA-s, koostas Tartu politseijaoksonna ülemkonstaabel 2012. aasta septembris Kert Kingole väärteoprotokolli, kuna Kingo jättis 2011. aasta mais pärast ametikohalt lahkumist esitamata nõuetekohase majanduslike huvide deklaratsiooni.
Pea kaks nädalat hiljem esitas Kingo vastulause, milles märkis, et asudes pärast ametist lahkumist tööle maksu- ja tolliametisse, oli just viimane deklaratsioonihoidjaks ja esitas seega huvide deklaratsiooni oma uuele tööandjale. Vastulause rahuldati osaliselt ning lõpetati, kuna Kingo süü ei olevat suur.
Selle aga vaidlustas Kingo taaskord, märkides, et juhtumil puuduvad väärteo tunnused ja tema tegutses igati õigesti, kui esitas deklaratsiooni MTA-le. Kaebust ei rahuldatud, mispeale esitas Kingo Lõuna prefektuurile uue kaebuse, mis jõudis Tartu Maakohtusse. Kingo märgib seal, et väärteomenetluse lõpetamise määrus on põhjendamata ning temal puudub igasugune süü talle inkrimineeritavas teos. Kohus luges kaebust põhjendatuks ja rahuldas selle.
Maksu- ja tolliametis töötades sai Kingo aga 2017. aasta jaanuaris jällegi distsiplinaarkaristuse, millega vähendati ta palka neljaks kuuks 20% võrra. Juristi haridusega Kingo kaebas otsuse edasi Tartu halduskohtule, nõudes käskkirja õigusvastaseks tunnistada ja tühistada. Kingo hinnangul oli käskkiri motiveerimata ja jäi selgusetuks, milles süütegu seisneb. Lisaks olevat karistus talle omistatud süü kohta liialt range. 21. märtsil 2017 otsustas MTA otstarbekuse kaalutlusel käskkiri tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Kohtu hinnangul oli käskkirjaga rikutud Kingo õiguseid.
Allikas: Delfi.ee