Saneerimine eeldab usaldust

Ettevõtete saneerimised, ühinemised ja pankrotid, samuti töötajate arvu vähendamine, allhange ja ümberpaigutamine – kõik see on üsna suur ja vajalik osa igapäevasest majandusest, kuid tagajärjed võivad olla valusad kõigile asjaosalistele.

Äritegevusega kaasnevate negatiivsete muutuste mõju on ettevõtjatel tihtipeale endil võimalik vähendada, teinekord isegi ennetada, kui õigel ajal tegutseda.

Ebaõnnestumine ja võlad

Peaaegu pool kõigist Euroopa ettevõtetest tegutseb alla viie aasta, Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt loobub 43 protsenti Euroopa elanikest ettevõtlusega alustamisest läbikukkumishirmu tõttu. Seega esineb ettevõtluse kultuuris lausa rahvusvahelisel tasandil hoiak, mille kohaselt on ebaõnnestumine tabuteema. Ka suur osa Eesti ettevõtteid on pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba pikalt ja pöördumatult maksejõuetud, suurem osa menetlusi raugeb vara puudumise tõttu.

Võlgade osakaal erineb paarikümnest tuhandest eurost miljonite eurodeni, olenevalt ettevõtte suurusest, tegevusest ja sellest, kui kiiresti pärast maksejõuetuse ilmnemist pankrotiavaldus esitati. On tavapärane, et hoopis võlgniku võlausaldaja või töötaja esitab tema vastu pankrotiavalduse, võlgnik ise selle esitamiseni kunagi ei jõuagi.

Teisisõnu: ettevõtjad üldiselt ei otsi makseraskustega toime tulekuks riigi ega asjatundjate abi. Maksevõime taastamiseks kasutatakse vaid ükskuid käepäraseid meetmeid, nagu töötajate koondamine ja palkade vähendamine, kuid selliste meetmete kasutamine ei lahenda üldjuhul raskuste tekkepõhjust ega ole ka kuigi jätkusuutlik. Probleeme ei arutata ka võlausaldajatega, vaid vaikitakse ja nii-öelda kaotakse silmapiirilt, teinekord jagatakse ka lootusetuid lubadusi. Eelkõige püütakse omal jõul hakkama saada, mis enamjaolt aga süvendab makseraskusi ja võlausaldajate usaldamatust.

Otsi abi õigel ajal

Maksevõime taastamiseks on ettevõtjal kõige olulisem teadvustada makseraskusi varakult, hoida võlausaldajatega kontakti ja anda neile oma kohustuste täitmise kohta ausat informatsiooni.

Kui vähegi tundub, et makseraskuste olukorra lahendamine käib endale üle jõu või osutub võlausaldajate huvide kaitsmise mõttes riskantseks, tuleks võimalikult vara pöörduda maksejõuetusalase spetsialisti poole ja võimalik, et koostöös temaga alustada ettevõtte saneerimist ehk maksevõime taastamist. Ettevõtte makseprobleemid ei ole enamjaolt asjatundmatu juhtimise tagajärg, vaid normaalne osa majandustegevusest ja turul toimuvatest muudatustest. Abi otsimist ei tohiks kuidagi seostada ebaõnnestumisega, eriti kui seda teha õigel ajal.

Saneerimist on ainult sellisel juhul võimalik edukalt läbi viia, kui on säilinud võlausaldajate usaldus ja teatud valikuliste abivahendite rakendamisel korral on võimalik makseraskused jäädavalt seljatada. Saneerimismenetlus seisnebki oma sisult selliste abinõude tutvustamises võlausaldajatele lootuses, et viimased pakutud lahendusega nõustuvad.

Saneerimismenetluse algatamine

Riigi saneerimis- ja maksejõuetusraamistikud mõjutavad otseselt võlausaldajate võlgade sissenõudmismäära. Maailmapanga andmetel on võlgade sissenõudmismäär Euroopa Liidus 30 protsenti (Horvaatias ja Rumeenias) kuni 90 protsenti (Belgias ja Soomes). Võlgade sissenõudmismäär on kõrgem riikides, kus restruktureerimine on makseraskuste korral kõige levinum menetlus. Sellistes riikides saavad võlausaldajad eeldatavasti kätte 83 protsenti oma nõuetest, võrreldes pankrotiprotsessi keskmise näitajaga, mis on 57 protsenti.

Avalduse ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks esitab kohtule ettevõtja ise. Menetluse eesmärk on aidata ajutiselt maksejõuetu ettevõte tagasi tasemele, kus on võimalik äritegevust jätkusuutlikult jätkata ja oma kohustusi täita.

Menetluse jooksul ei ole võimalik alustada ettevõtte suhtes täite- või pankrotimenetlust. Seega annab saneerimine raskustes ettevõtjale lühiajalise kohtuliku kaitse.

Kohus arvestab ka saneerimisavalduse põhjalikkust. Nii tasub avalduse kokkupanemisel olla täpne, kuid ka laiahaardeline, et kõik vajalik infomatsioon oleks kohtule saadaval. Oluline on veenda kohut, etmajandusolukorra paranemine ja maksevõime taastamine on võimalik ja piisavalt tõenäoline. Positiivset vastukaja annab kindlasti ka see, kui ettevõtja suudab juba avalduses tuua välja pakutavad abimeetmed ja nende eeldatava tulemuslikkuse.

Kui kohus otsustab saneerimismenetluse algatada, siis määrab ta võlausaldajatele saneerimiskava aktsepteerimiseks tähtaja. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 60 päeva menetluse algatamisest.

Lisaks sellele määrab kohus saneerimisnõustaja ehk isiku, kes kogu protsessi läbi viib. Mõistlik on juba ise lisada ka soovitud saneerimisnõustaja nõusolek. Kohtud eelistavad juba neile tuntud isikuid. Saneerimisnõustaja on erapooletu oma kohustuse täitmisel nii kohtu, võlgniku kui ka võlausaldajate ees. Ta teavitab juba menetluse alguses viivitamatult võlausaldajaid olukorrast ja kontrollib ka võlausaldajate nõuete korrektsust. Tähtsaim ülesanne on ettevõtjat aidata ning nõustada saneerimiskava kokkupanekul ja täitmisel. Saneerimisnõustaja teostab kogu menetluse vältel ka järelevalvet ning esitab kaks korda aastas ettekande võlausaldajatele ja kohtule menetluse edenemisest.

Kava koostamine

Saneerimiskava kirjutatakse ettevõtja, saneerimisnõustaja ja võlausaldajate koostöös. Kavas peab olema

• majandusliku seisundi analüüs,
• seda tekitanud põhjuste analüüs,
• rakendatavate meetmete kirjeldus ning analüüs, sealhulgas meetmete prognoositavad tulemused,
• võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega seotud informatsioon,
• täitmise tähtaeg,
• meetmete mõju töötajatele.

Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine on üks kaalukamaid osi kogu menetlusest, tihti tekitab see ka kõige rohkem vaidlusi. Et võlausaldajad peavad kava heaks kiitma, on just see etapp aeganõudev ja keeruline huvide tasakaalustamine, kuid äärmiselt oluline ja määratleb kogu menetluse.

Nõuete ümberkujundamine võib endast kujutada võla tähtaegade pikendamist, võlasumma vähendamist, osamaksete kehtestamist või kohustuste asendamist aktsiate või osaga ettevõttest. Täpsus, õigeaegne suhtlus, usaldus ning kõigi võlausaldajate võrdne kaasamine on äärmiselt olulised. Kohtud ei kinnita kavasid, mis ei arvesta kõigi võlausaldajatega õiglaselt.

Kava peab ka sisaldama täitmise tähtaega. Kindlaks määratud ajajoont ei ole, kuid heaks praktikaks peetakse keskmiselt viis aastat. Mõistlik oleks ka meeles hoida, et mida lühem on määratud kava täitmise aeg, seda tõenäolisem on, et võlausaldajad kavale oma nõusoleku annavad. Kava peab sisaldama analüüsi võetud meetmete mõjust töötajatele, sest ettevõtjal on kohustused ka oma töötajate ees.

Vastuvõtmine ja kinnitamine

Kui planeeritav kava on valmis, läheb see võlausaldajatele. Viimased võtavad saneerimiskava vastu hääletamise teel. Võlausaldajad, kelle nõuet kavaga ümber ei kujundata, saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel ei osale ja nende hääli ei arvestata. Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kelle nõue kujundatakse ümber ning kellele kuulub vähemalt 2/3 ümberkujundatavatest nõuetest tulenevatest häältest.

Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui esitatud materjalide põhjal selgub, et

• ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline,
• kava vastuvõtmise reegleid on rikutud suurel määral või
• saneerimiskava alusel koheldaks mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Saneerimiskava kohtuliku kinnitamisega muutub see siduvaks nii ettevõtja kui ka isiku suhtes, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.

Riigikohus on leidnud, et saneerimise puhul tuleb ettevõtte huve pidada tähtsamaks võlausaldajate huvidest, mis viitab sellele, et ettevõtte päästmiseks on võlausaldajate huvide riive näiteks nende nõude vähendamise kaudu eesmärgipärane ja lubatud. Ühtlasi on tõlgendatud saneerimiskava kinnitamist puudutavaid sätteid ning jõutud järeldusele, et kohus võib saneerimiskava kinnitada ka siis, kui kava hinnanud eksperdid on kava suhtes eri arvamusel.

Riik on algatanud ka saneerimis- ja maksejõuetusmenetluse revisjoni vastavalt Euroopa Liidu tehtud analüüsile, milles pakuti välja, et tuleks koostada ja teha internetis kättesaadavaks mitteametlikud juhised juriidiliste isikute saneerimiseks kohtuväliselt, mis võiksid sisaldada näidiseid võlgade ajatamise või restruktureerimisega liitumise kokkulepete kohta, ning kontrollnimekirjad või muud elektroonilised infomaterjalid, mis abistaksid võlgnikku finantsseisundi hindamisel ning kohtuvälise restruktureerimise kavandamisel ja sellekohase kava koostamisel. Praegu säilib vaid lootus, et sellised juhised tulevad ja ettevõtjatele on neist ka praktilist kasu.

Allikas:https://www.rup.ee/ajakirja-lood/saneerimine-eeldab-usaldust