27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus
27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus, mis sätestab, et alates 27.11.2018 peavad ettevõtetel olema olemas klientide lõikes riskihindamise metoodika ja mudel ning sisekorrad, mis antud protsessi reguleerivad. Seadus rakendub muuhulgas raamatupidamisteenuse osutajatele, audiitoritele, kauplejatele, finantseerimisasutustele, krediidiasutustele jpt.
Andmekaitsespetsialisti teenused
Meie büroo osutab andmekaitsespetsialisti teenuseid. Andmekaitsespetsialisti ülesandeks on tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus, sealhulgas:
- selgitama organisatsioonile andmekaitsealaseid kohustusi ja vastutust;
- nõustama organisatsiooni IT arenduste tellimisel lähtuvalt isikuandmete kaitsest;
- koostama ja ellu viima organisatsiooni andmekaitsealast strateegiat;
- koostama organisatsiooni töökorralduseks vajalikke andmekaitsealaseid juhendeid;
- koostama andmekaitsealast mõjuhinnangut, sealjuures tegema kindlaks organisatsiooni andmekaitsealased riskid ja koostama tegevusplaanid riskide leevendamiseks;
- tuvastama ja dokumenteerima isikuandmete töötlemise toiminguid ja isikuandmetega seotud rikkumisi.
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid osutab andmekaitsespetsialisti teenust SA-le Tallinna Hambapolikliinik alates aprill 2018.
Täiendavate küsimuste korral info@eipre.ee.
Andmekaitse üldmäärus
Tänaseks on juba enamik kursis, et EL võttis 2016.a kevadel vastu isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi andmekaitsemäärus). Määrus tunnistas kehtetuks isikuandmete kaitse direktiivi 95/46/EÜ. Uue määruse mõte oli muuta andmekaitset reguleeriv seadusandlus senisest täpsemaks ja detailsemaks ning määratleda selgemalt vastutus. Andmekaitsemäärus on täitmiseks kohustuslik alates 25.05.2018.
Selgitame, et isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikut on võimalik tuvastada, kui teada on nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Isikuandmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise, töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest.
Isikuandmete töötleja on see, kes kogub, dokumenteerib, korrastab, struktureerib, säilitab, kohandab, muudab, levitab või teeb muul moel kättesaadavaks isikuandmed. Näiteks toimub isikuandmete töötlemine siis, kui ilusalong küsib kliendilt kliendikaardi väljastamiseks kliendi täisnime, isikukoodi ja e-postiaadressi. Kogutud andmed on delikaatsed isikuandmed, mille nõuetele mittevastav töötlemine võib põhjustada kliendile kahju.
Uue andmekaitsemäärusega on tehtud kohustusliks alljärgnev:
- andmekaitsespetsialisti määramine teatud juhtudel – tegemist eksperdiga, kes tunneb andmekaitsealaseid õigusakte ning tavasid ja kes abistab ning kontrollib andmetöötlejat nõuete täitmisel. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) hinnangul peab andmekaitsespetsialisti kompetentsi kuuluma oskus rakendada pädevaid turvameetmeid, kes oma ülesannete täitmisel annab nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgib selle toimimist, teeb koostööd järelevalveasutusega ja tegutseb kontaktisikuna ettevõtte nimel. Andmekaitsespetsialisti ei pea eraldi ettevõttesse palkama. Spetsialisti teenuseid võib sisse osta või nõusoleku korral koolitada ettevõttes olevat töötajat vajaliku tasemeni. Oluline on teada, et andmekaitsespetsialist on juhtkonna tasemel, kes peab teadma ettevõtte struktuuri ning seda, kes ja kus andmeid töötleb. Spetsialistil on õigus teha juhtkonnale ja ettevõtte töötajatele märkusi/ettekirjutusi, kui andmete töötlemisel ei järgita nõudeid. Spetsialisti ei saa vallandada põhjusel, et ta teeb ettekirjutusi juhtkonnale nõuetekohaseks andmete töötlemiseks.
- Isikuandmete töötleja peab teadma täpselt, milliseid isikuandmeid ja kuidas töödeldakse, millise reegli järgi neid hoitakse, kellel on ettevõtte siseselt juurdepääs ning mis väga oluliseks muutub, millised õigused on isikul, kelle kohta need andmed käivad. See tähendab seda, et ettevõte peab protsessiliselt lahti kirjeldama, mida ja millisel eesmärgil kogutakse ja töödeldakse. Iga isikuandmetega teostatud toiming ja selle eesmärk peab olema tõestatav, nende töötlemist tuleb hakata „logima“.
- Isikuandmete töötlejal on kohustus tõestada, et ta on andmed saanud andmesubjekti nõusolekul määratud tegevusteks ja vaikimine ei ole nõusolek, va kui töötlemiseks tuleneb õigus seadusest. See tähendab seda, et uudiskirjade edastamiseks peab klient olema andnud eelnevalt nõusoleku. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, teadlikult ja informeeritult. See peab olema üheselt mõistetav ja aktiivse toiminguna tehtud tahteavaldus. Andmesubjektil ehk kliendil on õigus küsida teavet, milliseid toimingud andmetöötleja teeb, kes on töötleja ja millised on kliendi õigused päringute tegemisel. Kõige olulisem muudatus on kliendi õigus olla unustatud. See tähendab, et kui andmesubjekt on palunud enda andmed kustutada (nt e-postiaadress ja telefon), ei ole ettevõttel õigus enam andmeid kasutada (nt uudiskirja edastamiseks e-mailiga).
- Isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. See tähendab, et kui teenuse osutamiseks ei ole vajalikud kliendi elukohaandmed, on keelatud neid koguda. Näiteks, kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse teostamist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, puudub vajadus küsida isikult eelnevalt täpne elukoha järgne aadress. Sellisel juhul piisab telefoninumbrist või e-postiaadressist, et vajadusel anda kliendile infot saadetise kohta. Kehtib andmete minimaalsuse printsiip.
- Juhul kui on leidnud aset isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine, on kohustuslik vastav rikkumine fikseerida. Seda ka juhul kui rikkumine oli väike (nt kogemata vaadati andmesüsteemist vale kliendi andmeid). Sõltuvalt rikkumise astmest, on kohustuslik teavitada AKI-t ning vajadusel andmesubjekti. Kohustuslik on AKI-t ja andmesubjekti teavitada, kui rikkumise tulemusel on oodata suurt kahju (nt delikaatsete isikuandmete lekkimisel võib võimalikuks saada andmesubjekti diskrimineerimine). Rikkumiste fikseerimisega tagab töötleja ülevaate isikuandmete töötlemisega seonduvatest riskidest ning võimaluse riske maandada.
Advokaadibüroo Eipre&Partnerid aitab meeleldi saada selgemaks uue andmekaitsemäärusega ettenähtud muudatusi.
Võlgniku ühisvara võõrandamine pärandvara pankrotimenetluses
Riigikohus on teinud hiljuti lahendi seoses võlgniku ühisvara võõrandamisega pankrotimenetluses.
Mis on pärandvara pankrot? Tavapäraselt peab pärija täitma pärandaja kohustused. Olukorras, kus pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, peab pärija kohustused täitma oma vara arvelt. Kui aga pärandvarale on tehtud seadusega kooskõlas inventuur, on võimalik esitada pärandvara pankrotiavaldus. Pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist ei pea pärija täitma pärandaja kohustusi oma vara arvelt.
Pankrotihalduri menetluses on võlgniku pärandvara pankrot, kelle abikaasa kohta puuduvad andmed. Pankrotimenetluses tuvastati, et võlgnikule kuulub kinnisomand. Kandest nähtub, et kinnisomand on võlgniku lahusvara, mitte ühisvara. Andmete kontrollides kasutas pankrotihaldur kinnistusraamatut ning tugines asjaõigusseaduse § 56 lõikele 1 (kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse). Haldurile andis kinnitust kande õigsuse osas võlgniku kinnisomandile seatud hüpoteek 2007.aastal, mille käigus kinnitas võlgnik, et kinnisasi on võlgniku ainuomandis.
Pankrotimenetluses asus haldur kinnisomandit võõrandama eesmärgil rahuldada võlausaldajate nõuded. Kuna mitmed enampakkumised ebaõnnestusid, leidis võlausaldajate üldkoosolek, et võlgnikule kuuluva kinnisomandi võib haldur müüa pankrotiseaduse (PankrS) § 137 alusel ehk vara müük enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil. Vara võõrandamise käigus toimus notari juures müügilepingu tõestamine. Nagu kinnisomandi võõrandamise puhul ikka, edastas notar omaniku kande muutmise avalduse registriosakonnale. Kohtute registriosakond leidis, et kannet ei saa teha, kuna esineb eeldus, et võlgniku kinnisomand on abikaasade ühisvara.
Riigikohus asuski seisukohale, et juhul kui haldur võõrandab võlgnikule kuuluvat vara PankrS § 137 alusel, on tegemist võlaõigusliku müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga. Sellise tehingu puhul on haldur pankrotivõlgniku esindaja, kes käsutab pankrotivara PankrS § 36 lõike 1 alusel. Kuid võõrandades võlgnikule kuuluva vara pankrotimenetluses enampakkumise vahendusel, on tegemist avalik-õigusliku toiminguga ning ostja omandab kinnisomandi avalik-õigusliku toimingu alusel. Sellisel juhul ei ole takistuseks kinnisomandi võõrandamisel abikaasade varaühisus.
Eeltoodust tulenevalt on võlgniku surma korral, kelle abikaasa ja varalahususe kohta puuduvad andmed, kõige mõistlikum võõrandada võlgniku vara enampakkumise teel. Selliselt on võimalik tagada pankrotimenetluse eesmärk, milleks on võlgniku vara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
Lahendiga on võimalik tutvuda siit.
Terje Eipre pankrotihaldurina 25 aastat
Advokaadibürool Eipre & Partnerid on põhjust tähistamiseks! Vandeadvokaadil Terje Eipre täitus möödunud kuul 25 aastat pankrotihaldurina tegutsemisest. Alates 2010.a on Terje Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse esimees, Koja aseesimees ja eestseisuse liige.
OÜ Advokaadibüroo Consensus ja OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid teatavad
OÜ Advokaadibüroo Consensus ja OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid teatavad, et 31.07.2014 on osundatud advokaadiühingute vahel sõlmitud ühinemisleping, mille kohaselt ühendavaks ühinguks on OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid. Õigusteenuse osutamine jätkub OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid nime all, Tallinnas Juhkentali 8. OÜ Advokaadibüroo Consensus klientidele jätkab õigusabi osutamist OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid.
Meie tegevuse motoks on pakkuda kliendikeskset, usaldusväärset ja asjatundlikku õigusteenust. Advokaadibüroode ühendamise teel on sündinud tipptasemel meeskond, millel on pikaajaline kogemus kohtuvaidlustes, tehingute ja ettevõtete igapäevases õigusnõustamises ja mille suurus, kogemus ja kvalifikatsioon on kvaliteedigarantiiks ka kõige suuremate ning keerukamate tehingute ja vaidluste puhul. Meie senise töö tulemuseks on väga olulisi Riigikohtu ja alama astme kohtu lahendeid, milledest paljudel on pretsedendi tähendus. Omame kogemust kõigis õigusvaldkondades, sealhulgas ka Eestis vähem praktiseeritud valdkondades nagu saneerimine, pankrotiõigus, võlaõigus ja muud nõudlikud spetsiifikad. Meie advokaatide abiga on tehtud läbi aegade olulisi nii kohalikke kui piiriüleseid tehinguid.
Soovime Teiega jätkata meeldivat koostööd ka edaspidi, järgides parimal võimalikul viisil kliendi personaalseid vajadusi ja huve.