Eipre ABEesti Päevaleht: Autorollo pankrotimenetlus parandab Eesti ärikliimat
10. juulil avaldas Eesti Päevaleht artikli, kus advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre märkis, et loodetavasti sagenevad juhtumid, kus vastutavad need, kelle huvides on tegutsetud.
Kuna Autorollo kohtuasjas figureerivad tipp-poliitikud, on peamiselt räägitud kohtuprotsessiga seotud inimestest. Ent selle pankrotiasja menetlemisel on väga oluline mõju ka ärikeskkonnale.
Olukord, kus pankrotimenetlusse kaasatakse peale omanike või juhatuse liikmete ka isikud, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, ei ole Eestis veel tavapärane praktika. Eestis on ettevõtete pankrotistumiste puhul kahjuks tavapärane olukord, kus kogu ettevõtte turuväärtusega vara kantakse varem ettevõttest välja ja pankrotti kui sellist ei olegi võimalik välja kuulutada. Sellisel juhul räägitakse pankroti raugemisest. Enamik raugemisi juhtub olukorras, kus ettevõttes ei ole enam üldse vara, mistõttu pole võimalik pankrotimenetlust teha. Kohtu määratud ajutine pankrotihaldur esitab sellisel juhul kohtule aruande ja kohtulahendi alusel kustutatakse ettevõte registrist. Võlausaldajatel pole võimalik enda vara kasvõi osalt tagasi saada, kui nad ei maksa menetluse tarbeks suuri summasid kohtu deposiiti.
Peale vara kadumise võib esineda ka ettearvamatusi ettevõtte raamatupidamisega, mis kaob salapärastel asjaoludel. Raamatupidamisdokumendid või -arvutid süttivad põlema, saavad sobival hetkel veekahjustusi või varastatakse. See teeb pankrotimenetluse sisuliselt võimatuks.
Raha väljaviimise moodused
Ettevõttest raha väljaviimise levinuim moodus on valida viimaseks juhatuse esimeheks tankist, kes kaob koos kontolt võetud rahaga, olles samal ajal ainuvastutaja. Selline praktika rikub Eesti ärikliimat kõige rohkem.
Mõnevõrra kaunim viis on kanda äriregistrisse juhatuse liikmetena kaks eri rahvusest kodanikku, näiteks kreeklane ja venelane, tingimusega, et iga otsuse jaoks on vaja mõlema juhatuse liikme nõusolekut. Probleemide tekkimise korral on isikuid väga raske kätte saada ja vastutust kohaldada. Kui näiteks Kreekast pärit kodanikku õnnestub veel tabada, siis Venemaaga pole Eesti asjakohaseid lepinguid sõlminud.
Kuniks Eesti ärikultuur paraneb, soovitan enne suuremaid äritehinguid advokaadiga konsulteerida. Äritehingute tagamiseks on palju võimalusi. Soovitatav on sõlmida notariaalselt tõendatud kokkulepe, mille järgi on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Tagatisena sobib ka juhatuse liikme isiklik käendus.
Autorollo pankrotimenetlus on väga oluline kohtupraktika. Loodetavasti näeme tulevikus rohkem juhtumeid, kus vara ei kao püüdmatult, vaid vastutama pannakse isikud, kelle huvides on tegelikult tegutsetud.
Eipre ABÄripäev: Tankistide lihtne kasutamine tuleb lõpetada
Kuna variisikud on saanud Eesti ettevõtluskultuuri igapäevaseks osaks, leiavad nendega pidevalt kokku puutuvad spetsialistid, et notarite esitatud viis ettepanekut olukorra muutmiseks tuleb kiiresti ellu viia.
27. märtsil avaldas Äripäev artikli notaritest ja variisikutest, kes omavahel koostööd teevad.Tahtlikult või tahtmatult kinnitavad ühed ja samad notarid variisikuid ettevõtete juhtorganitesse, sest neil pole praegu seaduslikku alust sellest keeldumiseks. Notarid on teinud viis ettepanekut olukorra muutmiseks, samuti on omapoolsed ettepanekud teinud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.
Variisikutega puutuvad igapäevaselt kokku mitte ainult notarid, vaid ka advokaadid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid, krediidivõimekuse hindajad ning nende sõnul on tankist Eesti ettevõtluskultuuris saanud tavapäraseks osaks. Äripäeva poolt küsitletud hindasid notarite ettepanekud asjakohasteks ning õigustatuteks.
Krediidiinfo AS asedirektor Alar Jäger nentis, et variisikute taha peidetud ettevõtetega puutub Krediidiinfo kokku igapäevaselt. “Paraku on Eesti ettevõtluskultuur selline, kus võlgades ettevõtteid loovutatakse isikule, kes on nõus kogunenud probleemidega ise edasi tegelema,” kommenteeris ta. Kuna reeglina on tema sõnul võlad lootusetud, siis pole võlausaldajatel otseselt vahet, kes on võlgnikettevõtte omanik.
Advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre märkis, et notarite ettepanekud on igati asjalikud. Ta puutub pankrotihaldurina sageli variisikutega kokku ning sageli tuleb neid ka taga otsida.
“Pankrotimenetlused raugevad suures enamuses, kuna võlgnikel puudub igasugune vara, mille arvelt oma kohustusi või halduri menetluskulusid katta,” nentis ta. Eipre selgitas, et pankrotihaldurite ja kohtutäiturite koja andmetel oli eelmisel aastal kokku vaid umbes 40 pankrotimenetlust, kus võlgnikul oli menetluse alustades olemas vara, mida pankrotihaldur saaks realiseerida. Eipre sõnul võib vara puudumine olla tingitud erinevatest asjaoludest, vahel on vara puudumine seotud pahauskse käitumisega ja tankistiteenuse kasutamisega, vahel mitte.
Reeglina on tema sõnul pankrotiavalduse esitamise hetkeks kogu olemasolev vara võõrandatud või amortisatsiooni korras maha kantud, rahalised vahendid kulutatud. “Olukord, kus juhatus on võlgniku varatuks teinud eesmärgiga pankrotimenetlus raugetada ja äriühing kiiresti likvideerida on äärmiselt pahatahtlik, kuid tihti karistamatu,” nentis Eipre.
Link: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/02/tankistide-monus-elu-tuleb-lopetada
Eipre ABPankrotihaldur: pahatahtlikkus on tihti karistamatu
Ettevõtluskeskkonna puhtamaks muutmiseks on tarvis vältimatuid muudatusi pankrotiseaduses, mis paraku ei olnud justiitsministeeriumi prioriteet, märkis advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
„Olukorra lahendamiseks oleks vältimatult vaja sisse viia pankrotiseaduse muudatusi. Tuleks üle vaadata ka äriseaduse ja karistusseadustiku äriühingu juhatuse vastutust reguleerivad sätted, kuid see ei ole olnud justiitsministeeriumi prioriteet,“ avaldas Eipre muret. Ta loodab ühes teiste Eestis tegutsevate pankrotihalduritega, et järgmisel valitsuse koosseisul on kavas võtta arvesse Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koja ettepanekuid, mis muu hulgas kõnealust teemat käsitlevad.
Eile avaldas Krediidiinfo paneeluuringu pankrottidest möödunud aastal. Tulemused olid ühest küljest positiivsed, pankrotte on aina vähem, ent samas murettekitavad. Enamik pankrotte lõpeb raugemisega. Eestis kuulutati möödunud aastal välja 428 äriühingu maksejõuetus. Raugemiste osakaal ehk täiesti varatute ettevõtete osakaal kõikide pankrottide hulgast oli kaks kolmandikku.
Eipre sõnul raugevad menetlused niivõrd suures osas, kuna võlgnikel puudub igasugune vara, mille arvel oma kohustusi või menetluskulusid katta. Ta nentis, et kuigi vara puudumine võib olla tingitud erinevatest asjaoludest, on vahel tegemist pahauskse käitumisega. „Minu kogemus äriühingute pankrotimenetluste raugemisel viitab sellele, et pankrotiavaldus esitatakse liiga hilja, sest loodeti rahamuredest välja tulla. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on reeglina kogu olemasolev materiaalne vara võõrandatud või maha kantud ning raha juba kulutatud,“ selgitas Eipre.
Karistamatu pahatahtlikkus
Eipre sõnul on paljude pankrotiavalduste puhul kindlasti tegemist ka pahatahtlike pankrotiavaldustega, kus juhatus vormistabki juriidilist abi kasutades viimase vara ettevõttest välja, et seejärel varatu firma koos kohustustega pankrotimenetluse abil riigi vahendite eest raugemise teel likvideerida.
Eipre nentis, et pankrotihaldur ei saa menetlust läbi viia ja kellegi vastutusele võtmiseks kaebusi esitada, kui selle finantseerimiseks võlgnikul vahendeid pole, ning tavaliselt pole ükski võlausaldaja nõus menetluseks lisakulutusi tegema.
„Olukord, kus juhatus on võlgniku varatuks teinud eesmärgiga pankrotimenetlusel raugeda lasta ja äriühing kiiresti likvideerida on äärmiselt pahatahtlik, kuid tihti ka karistamatu,“ nentis Eipre. Ta lisas, et olukorras kus riik annab menetlusabi ainult 397 eurot, ei saa eeldada, et selle eest viiakse läbi ka kvaliteetne ja kõikehõlmav pankrotimenetlus.
Riik, aita ettevõtluskeskkond puhtamaks
Ettevõtluskeskkonna Eestis muudaks konkurentsivõimelisemaks Eipre hinnangul see, kui makse ja võlakohustusi mittetasuvad isikud turult eemaldada. Samuti on oleks tema hinnangul oluline suurendada menetlusabi ning tagada haldurile mõistlik tasu ja kulude hüvitis, et oleks võimalik astuda samme äriühingute juhtkonna vastutusele võtmiseks.
„Kui kaoks ära praegune karistamatuse tunne, siis ehk ei oldaks nii altid äriühingut varast tühjaks kantima. Praeguses olukorras on see enamasti välistatud, kuna nõuete esitamiseks ja vastutusele võtmiseks on vaja finantse, mida aga keegi ei taha tagada,“ rõhutas Eipre.
Link: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/03/11/pankrotihaldur-pahatahtlikkus-on-tihti-karistamatu
Eipre ABOÜ Advokaadibüroo Consensus ja OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid teatavad
OÜ Advokaadibüroo Consensus ja OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid teatavad, et 31.07.2014 on osundatud advokaadiühingute vahel sõlmitud ühinemisleping, mille kohaselt ühendavaks ühinguks on OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid. Õigusteenuse osutamine jätkub OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid nime all, Tallinnas Juhkentali 8. OÜ Advokaadibüroo Consensus klientidele jätkab õigusabi osutamist OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid.
Meie tegevuse motoks on pakkuda kliendikeskset, usaldusväärset ja asjatundlikku õigusteenust. Advokaadibüroode ühendamise teel on sündinud tipptasemel meeskond, millel on pikaajaline kogemus kohtuvaidlustes, tehingute ja ettevõtete igapäevases õigusnõustamises ja mille suurus, kogemus ja kvalifikatsioon on kvaliteedigarantiiks ka kõige suuremate ning keerukamate tehingute ja vaidluste puhul. Meie senise töö tulemuseks on väga olulisi Riigikohtu ja alama astme kohtu lahendeid, milledest paljudel on pretsedendi tähendus. Omame kogemust kõigis õigusvaldkondades, sealhulgas ka Eestis vähem praktiseeritud valdkondades nagu saneerimine, pankrotiõigus, võlaõigus ja muud nõudlikud spetsiifikad. Meie advokaatide abiga on tehtud läbi aegade olulisi nii kohalikke kui piiriüleseid tehinguid.
Soovime Teiega jätkata meeldivat koostööd ka edaspidi, järgides parimal võimalikul viisil kliendi personaalseid vajadusi ja huve.