Kuidas saada kohtu kaudu oma võlgadest priiks?

Kohtu kaudu kohustustest vabastamine võib võlgnikule tunduda küll päästev tee, aga tegelikult on nõnda võlgadest lahti saamine pikk ja keeruline protsess.

Makseraskustes elamine on äärmiselt keeruline ja närvesööv. Sellesse olukorda satutakse erinevatel põhjustel – võib-olla tehti liiga uljaid plaane, võeti mõttetuid riske või nurjus ettevõtte äriplaan hoopis selle omanikust mitteolenevatel põhjustel. Üks võimalus alustada elu n-ö puhtalt lehelt on pankrotimenetluse läbimine ja selle protsessi käigus oma võlgadest vabanemine.

Kuidas alustada?

Algatuseks peaks koostama ausa ja ülevaatliku nimekirja kõikidest oma kohustustest ja varadest. Kui seda ise kodus teha ei oska, aitab võlanõustaja. Oluline on oma vara mitte üle- ega alahinnata.

Järgmise sammuna peaks kriitiliselt hindama oma sissetulekut ning seda, millises summas oleks võimalik mõnda aega pingutades seda suurendada. Kui neid kaht asjaolu analüüsides on selge, et maksejõuetus ei ole ajutine, on aeg esitada pankrotiavaldus. Koos pankrotiavaldusega või hiljemalt esimeseks võlausaldajate üldkoosoleku ajaks tuleks esitada ka kohustustest vabastamise avaldus. Kohustustest vabastamise menetlus algab pärast pankrotimenetluse lõppemist. Nüüd on kohtul õigus otsustada, kas konkreetse võlgniku puhul tuleks algatada kohustustest vabastamise menetlus või mitte.

Tegu on otsusega, mis võib kalduda nii ühele kui ka teisele poole. Nimelt ei kuulu eraisiku pankrotiotsuse juurde sugugi mitte nn automaatne võlgadest vabastamine, vaid seda rakendab kohus vaid siis, kui on veendunud, et võlglane ei varja oma tulusid ja vara ning ka tegelikult annab endast kõik, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlglase panus

Riigikohtu avaldatud värskest tänavust aastat käsitlevast analüüsist nähtub, et selle koostamise ajaks oli jõustunud 58 kohustusest vabastamise menetluse lõpplahendit. Nendest tervelt 42 kohtuasjas keelduti võlgnikku kohustustest vabastamast, vaid 14 juhul võlgnik vabastati võlgadest ning kahel juhul lõppes menetlus põhjusel, et võlgnik suutis enne kohustustest vabastamise menetluse lõppu võlad ära maksta.

Võlgadest vabastamine ei ole iga pankrotimenetlusse sattunud eraisiku õigus kohtuprotsessis, vaid kohus läheneb igale juhtumile just selle asjaoludest lähtuvalt.

Võlgniku vabastamine võlgadest on välistatud näiteks siis, kui ta on süüdi mõistetud pankrotikuriteos, pole teinud omalt poolt eriti midagi selleks, et enda nutust olukorda parandada (näiteks pole läinud tööle), on varjanud oma vara või palka ning ei ole andnud kohtule nõutavat infot.

Kokku on keeldumise aluseid kaheksa.

Kokkuvõtteks võib öelda, et võlgadest vabaks saamine sõltub suurel määral võlglase enda püüdlustest, aktiivsusest ja muidugi aususest.

Kui tema siiras eesmärk on alustada elu puhtalt lehelt ning ta ka aktiivselt selle nimel tegutseb, on suuremad šansid, et kohus otsustabki võlgadest vabastamise kasuks.

 

Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/kuidas-saada-kohtu-kaudu-oma-volgadest-priiks?id=84650811