Mida teha, et vältida võlgade pärimist?
Kes ei esita notarile pärandist loobumise avaldust õigeaegselt ehk kolme kuu jooksul, peab selle koos võlgadega vastu võtma.
Sageli juhtub, et lähedane inimene on maisest elust lahkunud ning jätnud endast maha vara, mida oleme õigustatud pärima. Eestis kehtib nn loobumispõhimõte – pärijaks saamiseks ei pea esitama avaldust. Juhul kui pärima õigustatud isik ei esita seaduses ette nähtud aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, loetakse ta pärandi automaatselt vastu võtnuks ehk pärijaks.
Tuleb aga ette, et lahkunust maha jäänud vara koosneb suures osas võlgadest, mille pärimine tähendaks pärijale suuri varalisi probleeme. Pärandi vastuvõtmisel vastutab pärija pärandvaral lasuvate kohustuste eest nii päritud vara väärtuse ulatuses kui ka isikliku varaga. Seega muutuvad päritud kohustused pärija isiklikeks kohustusteks.
Tasumise asemel inventuur
Kui puudub soov pärandvaral lasuvaid kohustusi täita, on pärima õigustatud isiku esimene võimalus loobuda pärandi vastuvõtmisest. Nii ei lähe pärandaja vara ja kohustused üle pärima õigustatud isikule. Kui kõik pärima õigustatud isikud pärandist loobuvad, loetakse pärijaks riik või kohalik omavalitsusüksus, viimati nimetatud ei saa seaduse kohaselt pärandi vastuvõtmisest loobuda.
Kui aga pärija võttis juba pärandi vastu või loobumine polnud seadusest tulenevalt võimalik, on samuti võimalik rahalist vastutust piirata.
Pärija ei pea täitma pärandaja kohustusi oma isikliku vara arvelt, kui pärija on pärimismenetluse käigus nõudnud pärandvara inventuuri tegemist ning pärast seda on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, välja on kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Seega pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Eeltoodu tähendab, et kui pärima õigustatud isikul tekib enne või pärast pärandi vastuvõtmist kahtlus, et pärandvaral lasuvad kohustused ületavad varade väärtuse, tuleb pärimismenetlust läbiviivale notarile viivitamatult väljendada oma soovi inventuuri tegemiseks.
Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud. Notar määrab inventuuri läbiviimiseks kohtutäituri, kelle ülesanne on teha kindlaks pärandvara hulka kuuluvate varade koosseis ja väärtus ning tuvastada ka kõik olemasolevad või tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused ja nende ulatus. Inventuuri tulemusena võib selguda, et pärandvara koosseisu kuuluvad võlad ületavad varade väärtuse.
Pankrotiavaldus kohtusse
Kui võlad ületavad pärandi väärtuse, on pärijal õigus esitada kohtusse pankrotiavaldus pärandvara pankrotimenetluse alustamiseks. Sellisel juhul määrab kohus pärandile pankrotihalduri, kes alustab olemasolevate varade müüki, et seejärel müügist saadud raha arvelt saaks tasuda pärandvara koosseisu kuulunud võlad võimalikult suures ulatuses.
Pärandvara pankrotimenetluse alustamise eelisteks on, et pankrotihalduril on olemas piisavad teadmised võlausaldajate nõuete rahuldamisest ning kogemus vara võõrandamises selliselt, et see vastaks turuhinnale.
Iseseisvalt võlausaldajate nõuete rahuldamine ja vara müük võib lõppeda nii, et võlausaldajad tunnevad, et üht eelistatakse teisele, et vara müük pole olnud efektiivne vms.
Vaidluste vältimiseks ja oma aja kokku hoidmiseks on mõistlikum esitada kohtusse pärandvara pankrotiavaldus.
Pankrotihaldur kannab pankrotimenetluse kulud pärandvara arvelt, seega ei pea pankrotiavalduse esitamisel muretsema ka halduri tasustamise ja muude väljaminekute pärast.
Kui aga pärandvarast ei piisa pankrotimenetluse kulude kandmiseks, lõpetatakse pankrotimenetlus raugemisega ning võlausaldajad peavad lugema oma nõuded mitterahuldatuks.
PÄRIMISSEADUS
Allikas: pärimisseaduse § 119, “Loobumise tähtaeg”
Kuidas pärandist loobudaPärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.Vaidluse korral lahendab asja kohus.
Terje Eipre
Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/mida-teha-et-valtida-volgade-parimist?id=82874943