
Õigusteadlased: riik peaks rahastama akadeemilist õigusharidust vaid ühes ülikoolis
Erinevate nimekate õigusteadlaste hinnangul peaks riik peaks rahastama üksnes akadeemilise kõrgkvalifikatsiooniga juristide ettevalmistamist ja seda üksnes ühes ülikoolis. Tasuta akadeemilise õigusõppe kõrval tuleks võimaldada ka tasulist õpet eriõppekavadele, mikrokraadidele ja täiendõppele.
Kuna õigusharidust pole võimalik mujalt sisse osta, peab Eestis pakutav haridus olema tipptasemel, praegune olukord aga selline pole, kirjutavad õigusteadlased pöördumises peaministri, justiitsministri, haridus- ja teadusministri ning suurimate kõrgkoolide rektorite poole.
Pöördujate hinnangul pole senine juristide ettevalmistussüsteem piisav kvaliteetse juristkonna pealekasvu tagamiseks, see raiskab ressursse, ei vasta Eesti vajadustele ning takistab tipptasemel õigusteadlaste järelkasvu.
“Eestis antakse õigusteaduse diplom liialt paljudele inimestele, kes ei ole tegelikult läbinud aineid, mille laitmatu tundmine on juristitöö eeldusena hädavajalik. Kõrghariduse kroonilise alarahastuse tingimustes kahandab napi ressursi pihustamine mitme ülikooli vahel võimalusi kuskilgi kvaliteetset haridust anda,” kirjutavad juristid.
Kuna paljudel ametialadel on vaja ka magistrikraadi ning erinevate kõrgkoolide kraadid pole omavahel võrreldavad, leiavad juristid, et juuraharidust võiks pakkuda vaid ühes kõrgkoolis ning teha seda integreeritud õppena ehk bakalaureuse- ja magistrikraadi tasuta õppes eraldi pole.
Lisaks toovad nad välja, et kehtestada tuleks ühine kutseeksam juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel, milleks on näiteks kohtunik, advokaat, prokurör ja notar.
Muu hulgas tuleks juriste koolitada vaid riigitellimusel oleva õigusõppe alusel ning eristada omavahel akadeemilist haridust ning täiendõpet, mikrokraade ja eriõppekavasid.
Sealjuures tuleb kindlaks määrata hulk, kui palju tudengeid tasuta haridust saab ning üle tuleks vaadata ka õppekavade sisu ning viia see vastavusse Eesti vajadustega.
Pöördumisele on alla kirjutanud riigikohtu esimees Villu Kõve, õiguskantsler Ülle Madise, advokatuuri esimees Jaanus Tehver, peaprokurör Andres Parmas, notarite koja esimees Merle Saar-Johanson, juristide liidu tegevpresident Mai Palmipuu, akadeemilise õigusteaduse seltsi esimees Irene Kull ja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Terje Eipre.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja uueks esimeheks valiti Terje Eipre
Koja eestseisus valis 2021 aasta 29. jaanuaril toimunud koosolekul Koja
esimeheks Terje Eipre ning Koja aseesimeheks Katrin Velleti.
Soovime advokaadibüroo poolt meie juhtivpartnerile Terje Eiprele õnne ja edu uutel väljakutsetel!

Kelle huvides muudeti pankrotiseadust?
President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mida Justiitsministeerium on valmistatud ette juba 2015. aastast alates. Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud erinevad ja see jookseb läbi ka Riigikogus 16. detsembril heaks kiidetud pankrotiseaduse muudatustest.
Olulisemate muudatustena pankrotiseaduses toon esile füüsiliste koosolekute osakaalu vähenemise pankrotimenetluses, pankrotivõlgniku mittekonstruktiivse käitumise võimaluste ahenemise, pandipidaja positsiooni tugevnemise ning pankrotihalduri töökorralduses ja tasustamises toimuvad muudatused. Kõik see peaks kokkuvõttes parandama ettevõtluskeskkonda ning muutma raskemaks seaduste rikkumise ning kiirendama pankrotimenetlust.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui pankrotihaldurite avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni põhisõnumiks on aastate vältel olnud, et pankrotimenetlused peavad alguse saama õigeaegselt ja varatute menetluste osakaal peab vähenema ning pankrotihalduril peab olema kindlustunne, et tagatud on piisav tasu, mis ka reaalselt välja makstakse.
Bürokraatlikus mõttes on menetluse efektiivsuse probleeme seadusemuudatustega lahendatud nii et mitmed seni füüsiliselt toimunud koosolekud on kas üldse ära jäetud (nt kohtu eelistung) või asendatud kirjalike protseduuridega (nt nõuete kaitsmine). Samuti eeldatakse pankrotiavalduse kirjalikku läbiviimist, kui menetlusosaline ei soovi läbivaatamist kohtuistungil. Lubatavaks muutuvad ka tagaseljaotsused.
Menetluslikus plaanis on ette nähtud mitmed meetmed, mis peaksid hakkama soodustama kohtudeposiitide tasumist, et oleks võimalik pankrotimenetlusi läbi viia ja välistada pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse lõpetamine raugemisega. Võlausaldaja, kes on maksnud juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi vastavalt pankrotiseaduse § 30 lõikele 1, saab seda senise hagimenetluse asemel pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult tagasi nõuda hagita menetluses, milles kuulutatakse välja võlgniku pankrot.
Suured lootused on ka 2022. aastal tööd alustaval riiklikul maksejõuetusteenistusel. Nimelt olukorras, kus pankrotivõlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ka võlausaldajatest keegi ei soostu tasuma menetluskuludeks vajaliku summat kohtu deposiiti, tekib võimalus, et riik võtab pankrotimenetluse üle avaliku uurimisena. Sellisel juhul ei pääse pankrotivõlgnik ega tema lähikondsed järelevalvest enda tegevuse üle ega maksejõuetuse tekkimise põhjuste uurimisest, sh. olukorras, kus ettevõte on eelnevalt müüdud „likvideerijale“. Võlausaldaja peavad arvestama, et avaliku uurimise korral on nende roll pankrotimenetluses marginaalne. Loodetavasti leiab riik piisavalt vahendeid raugevate pankrotimenetluste uurimiseks ja pankrotivõlgniku võimaliku seadusvastase käitumise tuvastamiseks.
Uueks meetmeks on ka kohtule antav võimalus, et kohus võib ajutise halduri nimetamisel lubada jätkata kas täitemenetlust või konkreetset täitetoimingut. Selline samm peaks vähendama võlgniku võimalust laveerida täite- ja pankrotimenetluse vahel ilmse eesmärgiga hoida kõrvale tema vastu esitatud nõuete täitmisest enda vara arvel. Seega, kui kohtutäitur on alustanud võlgniku vara müüki, enampakkumisel on reaalsed võimalused lõppemiseks vara müügiga, siis võib kohtutäitur kohtu loal koostöös ajutise pankrotihalduriga viia enampakkumise lõpuni. Tulemist arvatakse maha kohtutäituri tasu ja ülejäänud summa kantakse pankrotivarasse. Täitemenetluses sissenõudjaks olnud isiku nõuet ei rahuldata mitte täite- vaid pankrotimenetluse raames pankrotiseaduses ettenähtud korras.
Võlausaldajate seas on oluliselt parandatud pandipidaja positsiooni. Kui hetkel on pandipidajatel kohustus tasuda pankrotimenetluse kulusid kuni 15 % ulatuses pandieseme maksumusest, siis muudatusejärgselt vaid 10 % ulatuses. See tähendab, et kui kogu või oluline osa pankrotivõlgniku varast on pandiga tagatud, siis pankrotimenetlus lõpeb pigem raugemisega ja pandiga tagamata nõuete võlausaldajate nõudeid pigem ei rahuldata.
Pankrotihalduritel säilib kahjuks jätkuvalt ebakindlus tasustamise osas. Kuigi seadusandja tegi olulisi muudatusi pankrotihalduri tasustamises, on jätkuvalt lahendamata põhiküsimus – mille arvel tasu sisse nõuda, kui pankrotivara napib? Liiati ei suurendatud pankrotihalduri tasusid, tasude sisse arvestati vaid enamik lihtsamaid kulusid. Pankrotihalduri tasumäärad on püsinud muutumatuna alates 2004. aastast, kuid tarbijahinnaindeks on sellel perioodil kasvanud 65,6 %, pankrotimenetlused on aja jooksul muutunud oluliselt ajamahukamaks, keerulisemaks ja vaidlusterohkemaks.
Kokkuvõtvalt loodame kõik, et üleminek uuele korrale on sujuv ning pankrotimenetlustes nõuete rahuldamise suurus kasvab ning Eesti ettevõtluskliima lõpuks paraneb vaatamata COVID pandeemiale. Kes ise seaduse vastu igapäevaselt sügavat huvi ei tunne, see peaks jätkuvalt abi otsima vastava ala spetsialistilt.
Terje Eipre
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
Kutsekogu juhatuse esimees

Vandeadvokaat Terje Eipre valiti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimeheks
Käesolevaga teavitame, et vandeadvokaat Terje Eipre valiti 10.07.2020 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralisel ameti- ja kutsekogul valimisel kutsekogu esimeheks.
12.08.20 toimunud koja eestseisuse koosolekul valiti koja esimeheks ametikogu esimees Arvi Pink ning aseesimeheks kutsekogu esimees Terje Eipre.

Osaühingutel on edaspidi võimalik osasid lihtsamalt võõrandada
1.augustil jõustus äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingutel edaspidi lihtsamalt osasid võõrandada.
Kui mai lõpust ei pidanud osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing olema enam notariaalselt tõestatud, siis alates 1. augustist on vähemalt 10 000 euro suuruse osakapitaliga osaühingutel võimalik loobuda ka osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest.
Muudatus annab osanikele suure paindlikkuse osade tsiviilkäibe lihtsamaks ja kiiremaks korraldamiseks ja loob sellega paremad võimalused Eesti ettevõtetesse investeerida. Osaühingu põhikirjas tuleb edaspidi selle tarbeks ette näha käsutustehingu notariaalse vormi nõudest loobumine ja vorm, milles tuleb tehing teha. Seaduses sätestatud minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.
Põhikirjas vastava muudatuse tegemiseks peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Olemasoleva osaühingu põhikirjas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek. Seega ei saa vastavat muudatust teha enamuse otsusega, vaid tegemist peab olema kõigi osanike valikuga.
Osaühingu registrikaardile kantakse märge, et osaühing on loobunud osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest. Märge aitab paremini tagada tehingupoolte huve, kuna see võib olla osa omandajale olulise tähendusega info enne tehingu tegemist ja mõjutada tema otsust.
Teisalt suureneb sellega ka osanike enda ja juhatuse vastutus. Juhatusele hakkab kehtima üldine kohustus teatada äriregistrile viivitamata muudatustest osanike andmetes. Kui osa võõrandamise tehingu notariaalsel tõestamisel jõuavad muudatused osanike andmetes äriregistrisse eelkõige notari kaudu, siis käsutustehingu vorminõudest loobunud osaühingutel on see kohustus juhatusel. Lisaks pannakse ka osanikele endale kohustus viivitamata teatada juhatusele osanike andmetes toimunud muudatustest.
Samuti jõustus osa väikseima nimiväärtuse muudatus. Osa väikseim nimiväärtus väheneb ühelt eurolt ühe sendini, et tagada suurem paindlikkus osade suuruse määramisel. Muudatus on vajalik eelkõige osaühingutele, kes soovivad oma töötajatele või juhtkonna liikmetele jagada osalusoptsioone või kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis. Osa väiksem nimiväärtus võimaldab osa omandajale väljastada täpse osa ning seda ei pea ümardama üles- või allapoole täisarvuni, nagu kehtiv seadus nõuab.
Loe veel: https://www.just.ee/et/uudised/osauhingutel-edaspidi-voimalik-osasid-lihtsamalt-voorandada

Üldkoosolekul saab edaspidi kasutada e-lahendusi
„Viimastel nädalatel oleme ilmselt kõik kogenud, et koosolekut on võimalik pidada kodust lahkumata ja füüsiliselt kokku tulemata,“ lausus justiitsminister Raivo Aeg. „Kõige olulisemaks muudatuseks täna vastu võetud seaduses ongi juriidilise isiku koosoleku mõiste ümbermõtestamine. Koosolekul elektrooniline osalemine võrdub edaspidi koosolekul füüsilise osalemisega,“ selgitas ta.
Elektrooniliste võimaluste kasutamine laieneb küll kõigile juriidilistele isikutele, kuid sõltub iga konkreetse ühingu enda soovidest ja võimekusest neid kasutada. Oluline on, et e-lahenduste kasutamisel kehtivad kõik senised üldkoosoleku pidamise reeglid ja osanikud, aktsionärid ning liikmed peavad saama ka virtuaalsel koosolekul kõiki oma õigusi teostada.
Osaühingutel ja aktsiaseltsidel muutub enne koosolekut hääletamine vormivabaks ehk ühing saab ise põhikirjaga paika panna, millisel viisil on võimalik enne koosolekut hääletada. Ainsaks tingimuseks on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mis peaks vajadusel tõendama, kes millisel viisil hääletas.
Aktsiaseltsidele ja sihtasutuste nõukogudele tekib lisavõimalusena õigus võtta otsuseid vastu kirjalikult koosolekut pidamata. Tulundusühistud saavad samuti õiguse teha otsuseid ilma koosolekuta seadusest tulenevalt ja ei pea seda võimalust enam eraldi põhikirjas ette nägema.
Mittetulundusühingutel on edaspidi võimalik otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta häälteenamusega. Varem oli vajalik kõigi liikmete nõusolek, mis sellisel viisil otsuste tegemise praktiliselt võimatuks muutis. Samuti kaotatakse mittetulundusühingute ja korteriühistute kohustus saata registripidajale koosolekul osalenute allkirjadega nimekiri paberil, mida varasemalt tuli teha ka juhul, kui kandeavaldus ise esitati elektrooniliselt.
Korteriühistutel täpsustatakse otsuse koosolekuta vastu võtmise tingimusi ja lisatakse minimaalne seitsmepäevane tähtaeg, mis tuleb korteriomanikele anda oma seisukoha esitamiseks. Samas ei ole enam vaja, et otsuse poolt oleks üle poole kõigist häältest, selle asemel lähtutakse seaduses või põhikirjas ette nähtud kvoorumist, mis on vajalik koosolekul otsuse tegemiseks. Samad tingimused hakkavad kehtima ka mittetulundusühingute jaoks.
Kuna eriolukorrast tingitud piirangud ei ole võimaldanud siiani koosolekuid pidada ja seadusega loodavate muudatuste kasutusele võtmine vajab aega, pikendatakse korteriühistute ja mittetulundusühingute juhatuse liikmete volituste tähtaegu ning kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruande esitamise tähtaega sellel aastal 31. oktoobrini.
Lisaks saavad need korteriühistud ja mittetulundusühingud, kellel on põhikirjas säte, mis nõuab otsuse vastu võtmiseks ilma koosolekuta kõigi liikmete nõusolekut, sellest ajutiselt kõrvale kalduda ja lähtuda 31. oktoobrini seaduses ette nähtud häälteenamuse nõudest.
Lihtsustamaks ja kiirendamaks keerulises majanduslikus olukorras kapitali kaasamist, jõustatakse osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse vormi nõude kaotamise sätted koos koosolekute pidamise muudatustega.
Eelnõu on tõhusa koostöö tulemus väga mitmete huvigruppide (Eesti Advokatuur, Nasdaq Tallinn AS, mittetulundusühing FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda MTÜ, Eesti Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Liit, Eesti Juristide Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kirikute Nõukogu), ühinguõiguse revisjoni töörühma ning Justiitsministeeriumi vahel.
Link: https://www.just.ee/et/uudised/uldkoosolekul-saab-edaspidi-kasutada-e-lahendusi

27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus
27.11.2017 jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus, mis sätestab, et alates 27.11.2018 peavad ettevõtetel olema olemas klientide lõikes riskihindamise metoodika ja mudel ning sisekorrad, mis antud protsessi reguleerivad. Seadus rakendub muuhulgas raamatupidamisteenuse osutajatele, audiitoritele, kauplejatele, finantseerimisasutustele, krediidiasutustele jpt.
Andmekaitsespetsialisti teenused
Meie büroo osutab andmekaitsespetsialisti teenuseid. Andmekaitsespetsialisti ülesandeks on tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus, sealhulgas:
- selgitama organisatsioonile andmekaitsealaseid kohustusi ja vastutust;
- nõustama organisatsiooni IT arenduste tellimisel lähtuvalt isikuandmete kaitsest;
- koostama ja ellu viima organisatsiooni andmekaitsealast strateegiat;
- koostama organisatsiooni töökorralduseks vajalikke andmekaitsealaseid juhendeid;
- koostama andmekaitsealast mõjuhinnangut, sealjuures tegema kindlaks organisatsiooni andmekaitsealased riskid ja koostama tegevusplaanid riskide leevendamiseks;
- tuvastama ja dokumenteerima isikuandmete töötlemise toiminguid ja isikuandmetega seotud rikkumisi.
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid osutab andmekaitsespetsialisti teenust SA-le Tallinna Hambapolikliinik alates aprill 2018.
Täiendavate küsimuste korral info@eipre.ee.
Andmekaitse üldmäärus
Tänaseks on juba enamik kursis, et EL võttis 2016.a kevadel vastu isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi andmekaitsemäärus). Määrus tunnistas kehtetuks isikuandmete kaitse direktiivi 95/46/EÜ. Uue määruse mõte oli muuta andmekaitset reguleeriv seadusandlus senisest täpsemaks ja detailsemaks ning määratleda selgemalt vastutus. Andmekaitsemäärus on täitmiseks kohustuslik alates 25.05.2018.
Selgitame, et isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikut on võimalik tuvastada, kui teada on nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Isikuandmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise, töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest.
Isikuandmete töötleja on see, kes kogub, dokumenteerib, korrastab, struktureerib, säilitab, kohandab, muudab, levitab või teeb muul moel kättesaadavaks isikuandmed. Näiteks toimub isikuandmete töötlemine siis, kui ilusalong küsib kliendilt kliendikaardi väljastamiseks kliendi täisnime, isikukoodi ja e-postiaadressi. Kogutud andmed on delikaatsed isikuandmed, mille nõuetele mittevastav töötlemine võib põhjustada kliendile kahju.
Uue andmekaitsemäärusega on tehtud kohustusliks alljärgnev:
- andmekaitsespetsialisti määramine teatud juhtudel – tegemist eksperdiga, kes tunneb andmekaitsealaseid õigusakte ning tavasid ja kes abistab ning kontrollib andmetöötlejat nõuete täitmisel. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) hinnangul peab andmekaitsespetsialisti kompetentsi kuuluma oskus rakendada pädevaid turvameetmeid, kes oma ülesannete täitmisel annab nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgib selle toimimist, teeb koostööd järelevalveasutusega ja tegutseb kontaktisikuna ettevõtte nimel. Andmekaitsespetsialisti ei pea eraldi ettevõttesse palkama. Spetsialisti teenuseid võib sisse osta või nõusoleku korral koolitada ettevõttes olevat töötajat vajaliku tasemeni. Oluline on teada, et andmekaitsespetsialist on juhtkonna tasemel, kes peab teadma ettevõtte struktuuri ning seda, kes ja kus andmeid töötleb. Spetsialistil on õigus teha juhtkonnale ja ettevõtte töötajatele märkusi/ettekirjutusi, kui andmete töötlemisel ei järgita nõudeid. Spetsialisti ei saa vallandada põhjusel, et ta teeb ettekirjutusi juhtkonnale nõuetekohaseks andmete töötlemiseks.
- Isikuandmete töötleja peab teadma täpselt, milliseid isikuandmeid ja kuidas töödeldakse, millise reegli järgi neid hoitakse, kellel on ettevõtte siseselt juurdepääs ning mis väga oluliseks muutub, millised õigused on isikul, kelle kohta need andmed käivad. See tähendab seda, et ettevõte peab protsessiliselt lahti kirjeldama, mida ja millisel eesmärgil kogutakse ja töödeldakse. Iga isikuandmetega teostatud toiming ja selle eesmärk peab olema tõestatav, nende töötlemist tuleb hakata „logima“.
- Isikuandmete töötlejal on kohustus tõestada, et ta on andmed saanud andmesubjekti nõusolekul määratud tegevusteks ja vaikimine ei ole nõusolek, va kui töötlemiseks tuleneb õigus seadusest. See tähendab seda, et uudiskirjade edastamiseks peab klient olema andnud eelnevalt nõusoleku. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, teadlikult ja informeeritult. See peab olema üheselt mõistetav ja aktiivse toiminguna tehtud tahteavaldus. Andmesubjektil ehk kliendil on õigus küsida teavet, milliseid toimingud andmetöötleja teeb, kes on töötleja ja millised on kliendi õigused päringute tegemisel. Kõige olulisem muudatus on kliendi õigus olla unustatud. See tähendab, et kui andmesubjekt on palunud enda andmed kustutada (nt e-postiaadress ja telefon), ei ole ettevõttel õigus enam andmeid kasutada (nt uudiskirja edastamiseks e-mailiga).
- Isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. See tähendab, et kui teenuse osutamiseks ei ole vajalikud kliendi elukohaandmed, on keelatud neid koguda. Näiteks, kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse teostamist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, puudub vajadus küsida isikult eelnevalt täpne elukoha järgne aadress. Sellisel juhul piisab telefoninumbrist või e-postiaadressist, et vajadusel anda kliendile infot saadetise kohta. Kehtib andmete minimaalsuse printsiip.
- Juhul kui on leidnud aset isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine, on kohustuslik vastav rikkumine fikseerida. Seda ka juhul kui rikkumine oli väike (nt kogemata vaadati andmesüsteemist vale kliendi andmeid). Sõltuvalt rikkumise astmest, on kohustuslik teavitada AKI-t ning vajadusel andmesubjekti. Kohustuslik on AKI-t ja andmesubjekti teavitada, kui rikkumise tulemusel on oodata suurt kahju (nt delikaatsete isikuandmete lekkimisel võib võimalikuks saada andmesubjekti diskrimineerimine). Rikkumiste fikseerimisega tagab töötleja ülevaate isikuandmete töötlemisega seonduvatest riskidest ning võimaluse riske maandada.
Advokaadibüroo Eipre&Partnerid aitab meeleldi saada selgemaks uue andmekaitsemäärusega ettenähtud muudatusi.