Meedia

Eipre AB

Tehisintellekt ei ole jurist, see on masin. „AI-õigusabiga võid saada kalli õppetunni“

Õigusküsimustes tuleks tehisaru käsitleda nagu kalkulaatorit – see on masin, mis arvutab, aga ei mõtle sinu eest, selgitab advokaat Jüri Sulin artiklis Äripäevale.

Viimastel aastatel on tehisintellekti (AI) kasutamine plahvatuslikult kasvanud. Paljud inimesed pöörduvad AI poole, et saada kiiret ja tasuta vastust ka keerukates õigusküsimustes – olgu selleks vaidlus naabriga, töölepingu tõlgendamine või isegi kohtukaebuse koostamine. Kuid selline lähenemine võib tuua rohkem kahju kui kasu. Õigussüsteem on täpne ja keeruline, ning ilma põhjalike teadmisteta on tehisintellekti soovitustele lootmine risk, mis realiseerumisel võib osutuda väga kalliks.

Hiljuti ilmus ka uudis, et riigi poolt makstud õigusabi majanduslikult vähem kindlustatud inimestele asendatakse juturobotiga. Antud otsusel võivad olla väga negatiivsed ja kallid tagajärjed.

1. Inimene mõtleb, AI arvutab

Advokaat või muu õigusala professionaal ei tõlgenda seadust mehaaniliselt, vaid hindab iga olukorda konteksti kaudu: millised on asjaolud, tõendid, tähtajad, osapoolte õigused ja kohustused. Tehisintellekt teeb järeldusi statistika ja tekstimustrite põhjal, kuid ei mõista inimkäitumise ega õiguse nüansse. Näiteks võib advokaat märgata, et mõni näiliselt ebaoluline fakt muudab kogu juhtumi olemust – midagi, mida AI lihtsalt ei „näe“, sest tal puudub inimlik õiguslik mõtlemine. AI annab vastuse ka vastavalt küsija soovile. See tähendab, et vähegi õigema vastuse saamiseks on vajalik omada häid õigusalaseid eelteadmisi, et küsimus sõnastada võimalikult täpselt. Ent ka sellise eelduse täitumisel ei ole tulemused iga kord õiged. AI ei suuda õiguse toimimist hoomata süsteemselt.

2. Inimene vastutab oma töö eest, AI mitte

Advokaat ja muu õigusala professionaal tegutseb seaduse ja eetikareeglite alusel. Ta peab andma nõu heas usus ja võib eksimuse korral vastutada oma kliendi ees – seetõttu on advokaatidel ka kutsekindlustus. Tehisintellekt seevastu ei kanna mingit vastutust. Kui AI annab vale soovituse, mille tõttu inimene kaotab kohtuasja või saab trahvi, ei ole kelleltki kahju hüvitamist nõuda. Vastutus jääb alati kasutajale.

3. Õiguspraktika muutub pidevalt

Seadused, kohtupraktika ja menetlusreeglid uuenevad tihti. Advokaat on kursis viimaste muudatuste, Riigikohtu seisukohtade ja muu õiguspraktikaga. Tehisintellekti teadmised on sageli vananenud või üldistatud – ta ei pruugi teada, et konkreetne seaduse säte on juba muudetud või tühistatud. AI võtab tihti aluseks mõne üksiku seaduse, mis kontekstist välja võetuna ehk oleks ka õige vastavat küsimust lahendama, kuid ei arvesta tausta reguleerivate õigustega. Sellisel juhul muutub tulemus valeks. Harvad ei ole ka olukorrad, kus AI leiutab sellise õiguse, mida ei ole olemas. Teisisõnu, kui piisavalt intensiivselt AI analüüsi suunata, võib AI tulemuseks pakkuda mõne sellise õigusnormi, mida ei ole olemas, kuid mille tekst imiteerib üsna usutavalt seaduse teksti. Praktikas tuleb arvestada ka üldreegliga, millise kohaselt kohalduvad sündmustele nende esinemise ajal kehtinud õigusnormid, kuid vaidluse korral vaidluseaegsed menetlusreeglid. Seega tuleb tunda ka minevikus valitsenud õigust.

4. Õigus ei ole ainult seaduse tekst – see on ka strateegia

Õiguses ei piisa vaid seaduse tsiteerimisest. Professionaal mõtleb strateegiliselt: millal midagi esitada, kuidas tõendeid koguda, millist taktikat kasutada. Advokaat arvestab inimese psühholoogiat, kohtupraktikat ja vastaspoole käitumist. AI ei oska hinnata inimlikke tegureid – näiteks kohtuniku sisemist veendumust, vastaspoole motiive või seda, kuidas teatud toon või sõnastus võib mõjutada menetluse kulgu. Otsustuste tegemisel lähtub kohus tõendite ja asjaolude ning mõningal juhul kahju suuruse hindamisel siseveendumusest. See tähendab, et menetlusosaline peaks suutma kohut piisavalt usutavalt veenda mõne asjaolu või tõendi asjakohasuses ja õigsuses. AI inimliku faktori puudumise tõttu seda teha ei oska ega tõenäoliselt hakka ka oskama. Nõndasamuti on mõistlik menetlustaktika igas kaasuses erinev ja ühtseid mustreid selles olla ei saa. Advokaadil on seadusest tulenev kohustus lähtuda üksnes kliendi huvidest. Sama võiks öelda ka muu õigusala professionaali kohta, kuivõrd teenuse osutamisel (käsundus) tuleb lähtuda kliendi (käsundiandja) huvidest. Õigusvaldkonna töös tuleb ette ka olukordi, kus esmalt tuleb kaardistada kliendi huvi. Vahel klient küll omab ettekujutust sellest, milline peaks olema saavutatav tulemus, kuid protsessuaalselt selleni jõudmine ei pruugi olla võimalik või tema nägemus loodetava olukorra saavutamisest ei pruugi olla kooskõlas lõppeesmärgiga.

5. Advokaat on kliendi esindaja, AI on lihtsalt tööriist

Advokaat seisab oma kliendi huvide eest, vajadusel kohtus või ametiasutustes. Ta võib suhelda ametnikega, pidada läbirääkimisi ja esitada argumente sinu nimel. Tehisintellekt ei saa esindada ega kaitsta. AI võib küll kirjutada ilusa teksti, kuid ta ei tunne konkreetse olukorra emotsionaalset, sotsiaalset ega õiguslikku tausta – ta ei ole kliendi kõrval, kui on vaja reaalselt tegutseda. Sel põhjusel ka riigi otsus asendada vähem kindlustatud inimestele õigusabi osutamine AI-ga ei pruugi anda soovitud tulemust ja jätta nende huvid üldse kaitseta. Äärmisel juhul suudab juturobot genereerida mõne menetlusdokumendi, mille abil kohus menetlus ka alustab, kuid edasi jätab AI isiku paratamatult üksi. Õigust mittetundev inimene ei pruugi ka sellest aru saada, et AI loodud dokument ei kanna üldse sellist eesmärki, mida isikul tegelikult vaja läheks. Sel põhjusel ei ole ka välistatud olukord, kus AI abil loodud dokumendi esitamise järel on kohus alustanud menetluse, vastaspool on oma seisukohad esitanud, kohus on teinud tööd, kuid keset menetlust selgub, et esitatud dokument ei vasta üldse sellele huvile, mis isikul tegelikult on või tekib õiguslikult ebaselge olukord, kus kohus palub kohtusse pöördujal kõrvaldada konkreetseks tähtajaks puudused, aga isik sellega enam toime ei tule. Siis tekib olukord, kus kohus on seadnud kohustuse, mille etteantud tähtajaks täitmata jätmisel võib kohus menetluse üldse lõpetada ja senised vastaspoole õigusabikulud nõuda ka kohtusse pöördujalt välja. Üldjuhul on kohtute antavad tähtajad pigem lühikesed, vältimaks menetluse venimist ja sisuliselt tuleks leida esimene ettejuhtuv advokaat või muu õigusala professionaal ennast esindama ning olukorda parandama. Juhul kui puuduvad vahendid advokaadi palkamiseks, võib tekkida õigus riigi kulul advokaadi abile. Seega vähekindlustatud isikutele õigusabi andmise asendamine AI-ga tõenäoliselt takerdaks kohtumenetlusi ja põhjustaks veel suurema nõudluse riigi õigusabi järele. See kõik toimuks riigi kulul.

6. Õigusabi ei ole koht, kus katsetada

On loevinud uskumus, et tehisintellekti abil saab lihtsamad asjad ise ära teha ja advokaadi kulusid vältida. Paraku ei ole olemas lihtsat õigusasja – iga juhtum võib areneda keeruliseks, kui alguses tehtud sammud on valed. Viga menetlusdokumendis või lepingus võib hiljem muuta kogu protsessi kehtetuks. Advokaat aitab vältida väiksena näivaid, kuid saatuslikke vigu.

Tehisintellekt on kasulik abivahend üldise info või seadusesätete leidmiseks, kuid mitte otsuste tegemiseks ega dokumentide koostamiseks ilma järelevalveta. Õigusküsimustes tuleks AI-d käsitleda nagu kalkulaatorit – see võib aidata, kuid ei mõtle sinu eest. Advokaat on professionaal, kes mitte ainult ei tea seadust, vaid ka mõistab õigust tervikuna. Advokaadil on põhimõtteline kohustus ära hoida ka tarbetud kohtuvaidlused või kliendi jaoks kahjulike menetluste algatamine, tehes kliendile selgeks, et tema soovitud nõue on õiguslikult perspektiivitu või võib kahjustada hoopis klienti ennast. AI on väga kasulik tööriist paljudes valdkondades, nõnda ka õiguses, kuid ilma taustateadmisteta ei tohiks AI-d õigusvaldkonnas kasutada. Nagu eelpool öeldud, on õigete tulemuste saamiseks vaja esitada õigeid ja õiguslikult täpseid küsimusi, mis omakorda vajavad häid õigusteadmisi. AI oskab piisavate eriteadmisteta isiku poolt esitatud küsimustele vastata näiliselt professionaalselt ja usutavalt. Vaatamata sellele võib kogu tulemus või protsessi kirjeldus tulemuse saavutamiseks olla täielikult ebaõige. Hullemal juhul võib AI kasutamine viia õiguse kaotamiseni, kuna nõuded ja õiguste maksmapanemise võimalused üldjuhul aeguvad. AI abil alustatud menetlus võib põhjustada ulatusliku ajaraiskamise ning kui keset sellist menetlust ilmneb, et soovitav nõue on hoopis miski muu, võib olla õige nõude esitamiseks hilja.

Kui on kaalul sinu õigused, vara või maine, vali inimene, mitte masin.

Eipre AB

Mida teha, et surnud sugulase võlad sind pankrotti ei viiks?

Kui peres juhtub kurb sündmus ja lähedane sureb, ei jää maha ainult mälestused ja perealbumid. Mõnikord ootavad pärijaid ees hoopis pangakirjad ja maksenõuded.

Eipre AB

Plaanid müüa kinnisvara -pea silmas neid ohte!

Kinnisvara müümine võib esmapilgul tunduda lihtne ja kasumlik tehing, kuid tegelikkuses varitsevad selles protsessis mitmed ohud. Eesti seaduste ja kohtupraktika põhjal on selge, et müüjal lasub ulatuslik vastutus ka pärast tehingu toimumist – eriti juhul, kui ostja avastab kinnisvaral puudusi, millest talle ei teatatud.

Üks suurimaid riske on varjatud puudused – need on kinnisvara defektid, mida ei ole võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada ja mille avastamiseks tuleb asja mingi aeg kasutada. Näiteks võivad selleks olla niiskus- ja hallituskahjustused, konstruktsioonivead või ebaseaduslikult ehitatud lisaruumid. Vastavalt seadusele võib müüja vastutada nende puuduste eest ka siis, kui ta neid ei teadnud. Kohus on korduvalt leidnud, et kui müüja jättis olulise info – näiteks varasemad veekahjustused või vundamendiprobleemid – avaldamata, võib ostjal olla õigus tehing tühistada või nõuda hinna alandamist või kahju hüvitamist. Keerulisem on olukord siis kui müüja ise ka ei teadnud neist puudustest.

Eestis kehtib põhimõte, et ostjal on õigus tugineda puudustele üldjuhul kolme aasta jooksul alates kasutatud kinnisvara müügitehingust, kui ta teatab neist mõistliku aja jooksul pärast avastamist. Praktikas võib see tähendada, et ka paar aastat pärast müüki võib endine omanik saada nõude seoses näiteks lekkiva katuse või ebaseadusliku planeeringuga. Sageli alahinnatakse ka dokumentatsiooni puudulikkusest tulenevaid riske. Kui kinnisvaral puudub kehtiv kasutusluba või on tehtud ümberehitusi, mis ei vasta projektile, võib ostja nõuda kahju hüvitamist või äärmisel juhul isegi lepingu tühistamist. Kohtupraktika järgi ei saa müüja loota, et ostja oleks pidanud ise kõik kitsaskohad tuvastama – müüjal lasub aktiivne teavitamiskohustus ja üldjuhul ka suurem vastutus.

Lisariskina tuleb arvestada, et eksitava info andmine – olgu see teadlik või teadmatusest – võib samuti viia kohtuvaidluseni. Kui müüja näiteks kinnitab ostjale suuliselt, et korteris pole kunagi olnud niiskusprobleeme või et üüritulu on stabiilne, ja hiljem selgub vastupidine, võib ostjal olla õigus nõuda kahju hüvitamist. Ka suulised kinnitused võivad kohtus osutuda määravaks, kui neid on võimalik tõendada.

Kokkuvõttes tasub kinnisvara müües või ostes olla äärmiselt põhjalik ja tehingu eelselt kõik läbi mõelda. Müüjale on soovitatav koostada kirjalik loetelu kõikidest teadaolevatest puudustest ja võimalikest kitsendustest, veenduda dokumentatsiooni korrasolekus (sh kasutusluba, projektid, vajalikud kooskõlastused jms) ning võimalusel kaasata müügiprotsessi jurist või kinnisvaraekspert. Nii välditakse hilisemaid ebameeldivaid üllatusi ja kohtuvaidlusi, mis võivad osutuda kallimaks kui kogu müügitehingust saadud tulu. Kinnisvaraturg ei andesta hooletust – teadlikkus ja läbipaistvus on parim kindlustus edukaks müügiks.

Loe veel SIIT.

Eipre AB

Eraisiku pankrot: millal kaaluda ja kuidas taotleda?

Eraisiku pankrot kõlab paljudele hirmutavalt, ent teatud olukordades on see parim võimalus rahaliselt puhtalt lehelt alustamiseks. Kui võlgu on rohkem, kui inimene suudab tagasi maksta, võib pankrot pakkuda väljapääsu.

Eestis on eraisiku maksejõuetuse seadusandlik raamistik loodud selleks, et pakkuda abi inimestele, kes on sattunudlootusetult raskesse majanduslikku olukorda. Füüsilise isiku maksejõuetusavalduses saab taotleda pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist ning alternatiivselt ka võlgade ümberkujundamist. Võlgnik võib jätta menetluse liigi ka kohtu otsustada.

Millal tasub pankroti peale mõelda?

• Sa ei suuda enam arveid maksta. Kui sissetulekud on püsivalt väiksemad kui igakuised kohustused ning laenude ja kommunaalkulude tasumine on muutunud võimatuks.
• Kohtutäiturid on juba mängus. Kui su vara või sissetulekuid on hakatud arestima, võib pankroti väljakuulutamine olla üks võimalus, et peatada edasised sundtoimingud ja saavutada võlgadest vabanemine.
• Võtad uusi laene vanade katteks. Laenude võtmine vanade tasumiseks on tähtis hoiatusmärk võlakeerisest.Pankrot võib pakkuda väljapääsu.
• Võlausaldajad ei tee koostööd. Kui maksegraafikute osas kokkuleppele ei jõuta, võib pankrot olla ainus lahendus.

Kuidas käib pankroti taotlemine?
Eraisiku pankroti taotlemine Eestis algab maakohtule maksejõuetusavalduse esitamisest

Selleks tuleb esitada avaldus elukohajärgsele maakohtule koos maksejõuetuse põhistamise ja tõenditega, mis näitavad, et isik on maksejõuetu. Avalduse võib esitada võlgnik, võlgnikust abikaasad ühiselt või võlausaldaja. Kohus analüüsib olukorda ja otsustab, kas määrata avaldajale usaldusisik, kes koos vara ja võlanimekirjaga annab kohtu ja võlgniku jaoks hinnangu võlgniku varalise olukorra, makseraskuste põhjuste jm kohta, sh selle kohta millise menetluse kaudu saab võlgniku olukorra parimal viisil lahendada. Pankroti väljakuulutamise korral määratakse pankrotihaldur, kes aitab korraldada võlgade tasumist ja võimalusel vara müümist.

Mis juhtub, kui pankrot välja kuulutatakse?

• Sinu vara müüakse võlgade katteks.
• Oled kohustatud tegelema mõistlikult tulu toova tegevusega. Sinu sissetulek arestitakse üldjuhul osas(arvestades täitemenetluse seadustikus § 132 sätestatut), mis ületab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Siin on aga ette nähtud erandeid olenevalt sissetuleku suurusest ja ülalpeetavate arvust. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel on kättesaadav maksejõuetusmenetlustes kasutatav sissetuleku arestimise skeem, millega on soovitatav tutvuda, kui sellega eelnevat kokkupuudet pole olnud.
• Moodustub pankrotivara (vara müügi ja jooksvate sissetulekute, sh. töötasu arvelt), mida käsutab pankrotihaldur. Võlausaldajate nõudeid rahuldatakse pankrotivara arvelt. Võlgniku krediidireiting langeb, mis raskendab tulevikus laenude saamist.
• Võlgade kustutamine. Pärast pankrotimenetluse lõppu võivad võlad olla osaliselt või täielikult rahuldatud. Kui peale pankrotimenetluse lõppu jäi üles veel kohustusi võlausaldajate ees, siis kohtuniku otsusel jätkubvõlgniku kohustustest vabastamise menetlus, mis kestab üldreeglina 3 aastat arvates pankroti väljakuulutamisest. Seda tähtaega saab kohus ka olenevalt asjaoludest pikendada.
• Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 50 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid rahuldatud arvestatavas ulatuses, võidakse isik vabastada kõigist enne pankrotimenetlust tekkinud kohustustest. See annab isikule võimaluse alustada rahalises mõttes uut elu ilma eelneva võlakoormata Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata.

Täismahus on artikkel raamatupidamise- ja maksuinfoportaalis RMP.geenius.ee SIIN.

Eipre AB

Pandipidaja eelisõigus pankrotimenetluses

Pankroti ehk võlgniku püsiva maksejõuetuse korral on pandipidajal mitmeid õigusi ja kohustusi, mida reguleerib peamiselt pankrotiseadus.

Maksejõuetus tähendab, et võlgnik ei suuda püsivalt täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Pandipidajal, kelle kasuks on seatud pant võlgniku varale, on tagatisõigus, mis annab talle eelise oma nõuete rahuldamisel.

Olulised põhimõtted

Mõistlik on oma nõue kohe tagada, et kindlustada selle laekumine. Pandipidajal on pankrotimenetluses eristaatus, kuna tema nõue on tagatud pankrotivarast. See annab talle õiguse saada oma nõue täidetud enne teisi võlausaldajaid.

• Eesõigusnõue: pandipidajal on õigus saadapantvara realiseerimisest saadud tulu esmalt oma nõuete katteks.
• Proportsionaalne kulude jagamine: pandipidaja peab katma pankrotimenetluse kulusid proportsionaalselt temale laekuva summaga.

Menetluskulude jaotus

Riigikohtu 4. novembri 2015 lahend nr 3-2-1-34-15 selgitab, et pandieseme müügist saadud rahasummast, millele pandipidajal on õigus, tuleb maha arvata menetluskulude osa, mis vastab pandieseme müügitulemi ja kogu pankrotivara müügist saadud summa proportsioonile.

Näide 1

Kui pankrotimenetluses laekus pandieseme (nt kinnistu) müügist 100 000 eurot ja muu vara (nt masinad, laojääk, kontorisisustus jms) müügist veel 50 000 eurot, tuleb pandipidajal katta pankrotimenetluse kulud 66,67% ulatuses pandieseme müügist saadud summast.

Muude tähtajaks esitatud nõuetega võlausaldajad peavad katma 33,33% pankrotimenetluse kuludest, mis arvestatakse maha muu vara müügist saadud summast. Juhul kui pankrotimenetluse kogukulud olid 13 500 eurot, tuleb pandipidajal tasuda 9000,45 eurot ning ülejäänud võlausaldajatel kokku 4499,55 eurot.

Riigikohus selgitas veel, et kui pandieseme müügist saadav summa on väiksem pandiga tagatud nõudest, arvutatakse menetluskulude osakaal müügitulemi põhjal. Kui aga pandieseme müügist saadud summa ületab tagatud nõude suuruse, lähtutakse kulude proportsioonide arvutamisel vaid nõude suurusest.

Pandieseme realiseerimine

Pankrotimenetluse käigus müüakse võlgniku vara, sealhulgas pantvara. Pandipidaja nõuded kaetakse eelisjärjekorras pantvara müügist saadud tulust. Kui pantvara müügist saadud summa ületab pandipidaja nõude, lisatakse ülejääk muu pankrotivara hulka ning jaotatakse ülejäänud võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõuete suurusega. Seega ei ole pandipidajal õigust kogu pantvara müügitulemile, kui see ületab tema nõude summat.

Juhul kui pandiga tagatud nõue jäi osaliselt katmata pandieseme müügist saadud summa arvel (sh pärast pankrotimenetlusega seotud kulude mahaarvamist), käsitletakse katmata osa teise järgu nõudena ning see rahuldatakse koos teiste tähtajaks esitatud tunnustatud nõuetega. See ei kehti juhul, kui pankrotivõlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks.

Näide 2

Pandipidaja nõue on kokku 65 000 eurot, kuid pandieseme müügist laekus 50 000 eurot. Esmalt kaetakse pankrotimenetluse kulud, mis antud juhul on 10 000 eurot. See tähendab, et pandieseme müügist saadud summast jääb 40 000 eurot, mis kantakse eelisjärjekorras pandipidajale.

Ülejäänud 25 000 eurot pandipidaja nõudest, mida pandieseme müügist saadud rahaga ei suudetud katta, liigub teise rahuldamisjärku. See tähendab, et see summa rahuldatakse koos teiste tähtajaks esitatud nõuete omanikega proportsionaalselt nende nõuete suurusega.

Teise järgu nõuete rahuldamine sõltub sellest, kas pankrotipesas on lisaks pandiesemele ka muud pankrotivara. Näiteks kui pankrotipesas on veel võlgnikule kuuluv soojak väärtusega 12 000 eurot, siis selle müügist saadud rahaga on halduril võimalik teha täiendavaid väljamakseid teise järgu võlausaldajatele.

Enne, kui pankrotivarast tehakse väljamakseid pandipidajale ja teistele võlausaldajatele, tasub pankrotihaldur sellest esmalt kõik vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud. Pankrotihaldur vastutab pantvara müügiprotsessi õiguspärasuse ja läbipaistvuse eest.

Pandipidaja õiguste piirangud

Ehkki pandipidajal on eelisõigus oma nõude rahuldamisel, võivadmaksejõuetusmenetluses teatud juhtudel tema õigused olla piiratud. Kui pantvara on vajalik võlgniku äritegevuse jätkamiseks, võib kohus piirata pandipidaja õigust seda realiseerida.

Saneerimismenetluse käigus võidakse pandipidaja nõudeid restruktureerida, mis tähendab, et teatud juhtudel muudetakse pandiga tagatud võlausaldaja nõude tingimusi, et aidata võlgnikul makseraskustest väljuda ning tegevust jätkata.

Nõuete restruktureerimine hõlmab näiteks:

• tagasimaksegraafiku muutmist – maksete edasilükkamist või ajatamist pikema perioodi peale;
• intressimäära vähendamist – vähendamaks ettevõtte finantskoormust;
• võla osalist vähendamist – kuigi seda esineb pandiga tagatud nõuete puhul harvem;
• nõude kapitaliseerimist – osa võlast võib muunduda ettevõtte osaluseks.

Saneerimismenetluses on pandipidaja eristaatuses, sest tema nõue on tagatud varaga. Seetõttu saab tema nõuet restruktureerida ainult teatud piirangutega ja enamasti tuleb selleks saada tema nõusolek.

Pandid jagunevad erinevateks liikideks selle põhjal, millist vara kasutatakse tagatisena ja kuidas pant seatakse. Peamised erinevused seisnevad pandi objektis, selle realiseerimisviisis ja võlausaldaja õigustes. Pandiliigist olenevalt võivad ka pandipidajate õigused pankrotimenetluses erineda: ühe liigi pandipidajal võib olla suurem eelisõigus võrreldes teise liigi pandipidajaga.

Pandipidaja peab osalema pankrotimenetluse kulude kandmises proportsionaalselt teiste võlausaldajatega, sealhulgas teiste pandipidajast võlausaldajatega. Konkreetse pandieseme säilitamiseks või hüvanguks tehtud kulud arvestatakse pandieseme müügist saadud tulemist maha täies ulatuses, mis tähendab, et neid kulusid ei jaotata pandipidaja ja teiste võlausaldajate vahel proportsionaalselt.

Kui pandiesemeks on üüripinnal asuvad kallid tootmismasinad, peab haldur nende väärtuse säilitamiseks üldjuhul jätkama üürilepingu täitmist. See hõlmab elektri- ja gaasiarvete tasumist, turvateenuse korraldamist ning vajaduse korral masinate hooldamist kuni nende müügini või kuni leitakse muu viis nende väärtuse säilitamiseks. Kõik need kulud arvatakse kokkuvõttes maha tootmismasinate müügist saadud tulust, mille tulemusel väheneb pandipidajale tehtav väljamakse.

Näide 3

Pandipidaja nõue on 200 000 eurot, kuid tootmismasinate müügist laekus pankrotipessa kokku 95 000 eurot, sellest arvestatakse enne pandipidajale väljamakset maha vara säilitamisega seotud kulud, mis antud juhul on 25 000 eurot. Lisaks lasub pandipidajal kohustus katta ka muud pankrotimenetluse kulud, nagu raamatupidamine, dokumentide arhiveerimine, halduri tasu, maksud ja riigilõivud. Kui pankrotipessa kuulub lisaks pandiesemele ka muud vara, jaotatakse need kulud proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega.

Oletame, et muud pankrotimenetlusega seotud kulud on kokku 15 000 eurot ning pandiga koormamata vara müügist laekus pankrotipessa 63 334 eurot. Sellisel juhul on pandipidaja osa nendest kuludest 9000 eurot, samas kui ülejäänud 6000 eurot jääb teiste võlausaldajate kanda.

Kokkuvõetult saab pandipidaja pandieseme müügist laekunud summast väljamakse:
95 000 eurot – 25 000 eurot – 9000 eurot = 61 000 eurot.

Ülejäänud 139 000 euro suurune nõue liigub teise järku ning rahuldatakse koos teiste võlausaldajate nõuetega pandiga koormamata vara müügist laekunud summast (63 334 eurot), millest on enne maha arvatud pankrotimenetluse kulud 6000 eurot.

Seega esmalt tehakse pandipidajale väljamakse eelisjärjekorras pandieseme müügist saadud summast, millest on maha arvatud kõik eseme säilitamisega seotud kulud ning proportsionaalne osa pankrotimenetluse kuludest. Seejärel jagatakse ülejäänud pankrotivara müügist saadud raha pandipidaja ja teiste võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõuete suurusega, olles enne arvestanud maha menetluskulud.

Pandipidaja nõude rahuldamise ulatus oleneb eelkõige pankrotimenetluse kulude suurusest, sealhulgas pandieseme säilitamiseks tehtud kulutustest, ning teiste võlausaldajate nõuete mahust. Pankrotiseaduses sätestatud tingimustel võib pankrotihaldur nõuda pandi ehk tagatise andmise tehingu kehtetuks tunnistamist, kui selle seadmisel kahjustati teiste võlausaldajate huve.

Võimaluse korral on alati mõistlik oma nõuded tagada. Pandipidajal on võlgniku maksejõuetuse korral tähtis roll, kuna tema nõuded kaetakse eelisjärjekorras pantvara müügist saadud tulust. Samas peab ta arvestama pankrotimenetluse kulude ja teiste võlausaldajate huvidega. Seetõttu on pandipidajal oluline pankrotimenetluse käiku hoolikalt jälgida ning oma õigusi aktiivselt kaitsta.

Artikkel avaldati esmakordselt RUP ajakirjas.

Eipre AB

Terje Eipre valiti Eesti Advokatuuri maksejõuetusõiguse komisjoni liikmeks

28.11.2023 valiti Eesti Advokatuuri juhatuse istungil maksejõuetusõiguse komisjoni liikmeteks Terje Eipre, Tarmo Peterson, Madis Saar, Jüri Sirel, Kadri Lember ja Andrias Palmits volitustega kuni 28.11.2026.

Palju õnne kõigile valitutele!