Eipre ABAndmekaitse üldmäärus
Tänaseks on juba enamik kursis, et EL võttis 2016.a kevadel vastu isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi andmekaitsemäärus). Määrus tunnistas kehtetuks isikuandmete kaitse direktiivi 95/46/EÜ. Uue määruse mõte oli muuta andmekaitset reguleeriv seadusandlus senisest täpsemaks ja detailsemaks ning määratleda selgemalt vastutus. Andmekaitsemäärus on täitmiseks kohustuslik alates 25.05.2018.
Selgitame, et isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikut on võimalik tuvastada, kui teada on nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Isikuandmeid tuleb kaitsta juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävitamise, töötlemise ning õigustamata isikule kättesaadavaks tegemise eest.
Isikuandmete töötleja on see, kes kogub, dokumenteerib, korrastab, struktureerib, säilitab, kohandab, muudab, levitab või teeb muul moel kättesaadavaks isikuandmed. Näiteks toimub isikuandmete töötlemine siis, kui ilusalong küsib kliendilt kliendikaardi väljastamiseks kliendi täisnime, isikukoodi ja e-postiaadressi. Kogutud andmed on delikaatsed isikuandmed, mille nõuetele mittevastav töötlemine võib põhjustada kliendile kahju.
Uue andmekaitsemäärusega on tehtud kohustusliks alljärgnev:
- andmekaitsespetsialisti määramine teatud juhtudel – tegemist eksperdiga, kes tunneb andmekaitsealaseid õigusakte ning tavasid ja kes abistab ning kontrollib andmetöötlejat nõuete täitmisel. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) hinnangul peab andmekaitsespetsialisti kompetentsi kuuluma oskus rakendada pädevaid turvameetmeid, kes oma ülesannete täitmisel annab nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgib selle toimimist, teeb koostööd järelevalveasutusega ja tegutseb kontaktisikuna ettevõtte nimel. Andmekaitsespetsialisti ei pea eraldi ettevõttesse palkama. Spetsialisti teenuseid võib sisse osta või nõusoleku korral koolitada ettevõttes olevat töötajat vajaliku tasemeni. Oluline on teada, et andmekaitsespetsialist on juhtkonna tasemel, kes peab teadma ettevõtte struktuuri ning seda, kes ja kus andmeid töötleb. Spetsialistil on õigus teha juhtkonnale ja ettevõtte töötajatele märkusi/ettekirjutusi, kui andmete töötlemisel ei järgita nõudeid. Spetsialisti ei saa vallandada põhjusel, et ta teeb ettekirjutusi juhtkonnale nõuetekohaseks andmete töötlemiseks.
- Isikuandmete töötleja peab teadma täpselt, milliseid isikuandmeid ja kuidas töödeldakse, millise reegli järgi neid hoitakse, kellel on ettevõtte siseselt juurdepääs ning mis väga oluliseks muutub, millised õigused on isikul, kelle kohta need andmed käivad. See tähendab seda, et ettevõte peab protsessiliselt lahti kirjeldama, mida ja millisel eesmärgil kogutakse ja töödeldakse. Iga isikuandmetega teostatud toiming ja selle eesmärk peab olema tõestatav, nende töötlemist tuleb hakata „logima“.
- Isikuandmete töötlejal on kohustus tõestada, et ta on andmed saanud andmesubjekti nõusolekul määratud tegevusteks ja vaikimine ei ole nõusolek, va kui töötlemiseks tuleneb õigus seadusest. See tähendab seda, et uudiskirjade edastamiseks peab klient olema andnud eelnevalt nõusoleku. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, teadlikult ja informeeritult. See peab olema üheselt mõistetav ja aktiivse toiminguna tehtud tahteavaldus. Andmesubjektil ehk kliendil on õigus küsida teavet, milliseid toimingud andmetöötleja teeb, kes on töötleja ja millised on kliendi õigused päringute tegemisel. Kõige olulisem muudatus on kliendi õigus olla unustatud. See tähendab, et kui andmesubjekt on palunud enda andmed kustutada (nt e-postiaadress ja telefon), ei ole ettevõttel õigus enam andmeid kasutada (nt uudiskirja edastamiseks e-mailiga).
- Isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. See tähendab, et kui teenuse osutamiseks ei ole vajalikud kliendi elukohaandmed, on keelatud neid koguda. Näiteks, kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse teostamist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, puudub vajadus küsida isikult eelnevalt täpne elukoha järgne aadress. Sellisel juhul piisab telefoninumbrist või e-postiaadressist, et vajadusel anda kliendile infot saadetise kohta. Kehtib andmete minimaalsuse printsiip.
- Juhul kui on leidnud aset isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine, on kohustuslik vastav rikkumine fikseerida. Seda ka juhul kui rikkumine oli väike (nt kogemata vaadati andmesüsteemist vale kliendi andmeid). Sõltuvalt rikkumise astmest, on kohustuslik teavitada AKI-t ning vajadusel andmesubjekti. Kohustuslik on AKI-t ja andmesubjekti teavitada, kui rikkumise tulemusel on oodata suurt kahju (nt delikaatsete isikuandmete lekkimisel võib võimalikuks saada andmesubjekti diskrimineerimine). Rikkumiste fikseerimisega tagab töötleja ülevaate isikuandmete töötlemisega seonduvatest riskidest ning võimaluse riske maandada.
Advokaadibüroo Eipre&Partnerid aitab meeleldi saada selgemaks uue andmekaitsemäärusega ettenähtud muudatusi.
Eipre ABRiik peab tankistid sihikule võtma
Tankistidega võitlemisel peab riik võlausaldajaid aitama ning tagama nende õiguste parema kaitse, kirjutab pankrotihaldurite kutsekogu esinaine Terje Eipre.
Uue maksukorralduse seaduse eelnõu kohaselt vastutavad maksuvõla eest tankisti kõrval edaspidi ka tegelikud juhid, kui sellise isiku tegutsemine ja kontroll ettevõtte üle on võimalik kindlaks teha. Muudatuse sisuline efektiivsus sõltub maksuhaldurite võimest tegelikke juhte tuvastada.
Pankrotihaldurid on alates 2015. aastast teinud mitu ettepanekut, kuidas oleks võimalik parandada ettevõtluskeskkonda. Muuhulgas oli muudatusettepanekutes märgitud, et osakapitali sissemakseta asutatud ettevõtete puhul oleks õigus pankrotimenetluse kulud katta sissemaksmata osakapitali arvelt. See tagaks, et pankrotistunud osaühingu juhatuse liikmelt või osanikult on võimalik sissemaksmata osamakse sisse nõuda.
Kui inimene on rohkem kui kolmel korral pahatahtlikult põhjustanud äriühingu maksejõuetuse, tuleks meie hinnangul ajutisel halduril esitada kohtule ettepanek ärikeelu rakendamiseks. Ajutine haldur märgib oma aruandes, kas maksejõuetuse põhjus on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu. Kui on põhjendatud kuriteokahtlus, et inimene on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides toime kuriteo, tuleks kohaldada ärikeeldu isegi siis, kui teda ei ole selles veel süüdi tunnistatud. Eriti kui on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi kuritegusid.
Haldurid tahavad ka tasu saada
Suur probleem on raugevate pankrotimenetlustega. Need on juhtumid, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja, kuid see lõpeb raugemisega vara puudumise tõttu ning äriühing kustutatakse koheselt äriregistrist. Praegu on sätestamata reeglid, kuidas selliste olukordade puhul pankrotihalduri töö tasustatakse. Leiame, et taolises olukorras tuleks panna vastutus äriühingu juhatuse liikmele.
Pankrotihaldureid ei ole Eestis palju (vaid sadakond) ja ka pankrotte pole meil palju – aastas umbes 400. Samas on pankrot ettevõtlusega paratamatult aeg-ajalt kaasas käiv nähtus ning pankrotihalduri amet nagu iga teinegi töö. Ärgem siis eeldagem, et selle ameti esindajad tegutseksid vaid õhinapõhiselt. Rääkimata sellest, et kui haldurite töö tasustamine oleks motiveerivam, paraneks ettevõtluskliima – meil oleks vähem „allavoolu“ lastud ettevõtteid ja pika ninaga jäänud võlausaldajaid. Küllap pikapeale hakkaks paranema ka ettevõtjate suhtumine, mis praegu paraku on selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi.
Allikas: aripaev.ee
Eipre ABKorteriomanikel on õigus võlgniku isiklikud esemed pandiks võtta
Viibinud üürimaksed raskendavad korteriomanike ja korteriühistute majandustegevust. Tasumata maksete korral võib aga korteriomanik üürniku esemed pandiks võtta ja keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule.
Tallinlane Anton sai valusa õpetunni, kui üüris Tartus asuva korteri pealtnäha korralikule üksikemale. Üürileandja nendib, et ei sõlminud lepingut kirjalikult taasesitatavas vormis ning jäi seetõttu ilma ka pandiõiguse hüvedest ning pea kolme kuu üüritulust.
«Üürnik väitis, et oli kaotanud töökoha, aga pidudeks ressurssi jagus,» rääkis Anton, kes sai üürniku suhtes hoiatussignaale ka korteriühistult.
Üürimaksete hilinemise korral on mõistlik kõigepealt üürnikuga ühendust võtta ning selgitada välja maksete viibimise põhjused. Seejärel tuleks kirjalikult taasesitatavas vormis anda üürnikule teada täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kui üürnik pole ka pärast täiendavat tähtaega võlga tasunud, soovitab Advokaadibüroo Eipre & Partnerid vandeadvokaat Terje Eipre koostada kirjalikus vormis hoiatuse.
Üürimaksete hilinemise korral on mõistlik kõigepealt üürnikuga ühendust võtta ning selgitada välja maksete viibimise põhjused.
Kui üürnik on jätnud vähemalt kolmel järjestikusel maksetähtpäeval üürisumma või olulise osa sellest tasumata, on üürileandjal vastavalt võlaõigusseaduse paragrahv 316 lõike 1 punktile 1 õigus üürileping üles öelda. Sama õigus kehtib OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaadi Andrus Lillo sõnul ka üürniku poolt tasumata jäänud kõrvalkulude suhtes. Võlaõigusseaduse paragrahv 316 lõike 1 punkt 2 kohaselt on üürileandjal õigus üürileping üles öelda ka juhul, kui võlgnevus kokku ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva summa.
«Tuleb vaid silmas pidada, et üürileandjal ei ole lepingu ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Samuti on ülesütlemine tühine, kui üürnikul on õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamatult pärast ülesütlemisavalduse saamist,» selgitas Lillo.
Kui üürileandja toimingud, sõltumata üürniku lubadustest, soovitud tulemusi ei too, võib üürileandja õiguskaitsevahendina pandiõigust rakendada.
Üürileandja pandiõigus tekib automaatselt alates üürilepingu sõlmimisest. Pandiõiguse teostamise eelduseks ja aluseks on üürileandja nõue üürniku vastu. Üürileandjal kehtib sellega sisuliselt õigus pandiõigusega koormatud esemeid oma üürile antud eluruumide piires kinni hoida. Pandiõiguse kehtimiseks ei pea asjad sealjuures olema ei üürileandja ega ka üürniku omandis.
Advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaadi Anu Toomemägi sõnul tekib üürileandja pandiõigus seaduse jõul ning kehtib eelduslikult kõikide üüritud ruumis asuvate vallasasjade puhul. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
Üürileandja pandiõigus on asjaõigus, mis ei kehti mitte ainult üürniku, vaid igaühe suhtes. See tähendab, et kui üürnik teatab pärast lepingu lõpetamist, et eluruumis olev sülearvuti kuulub hoopis mõnele sõbrale, ei ole üürileandja kohustatud sellega arvestama.
«Riigikohus on 2011. aasta 20. detsembri lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11 leidnud, et tasumata üürimaksed, katkestatud elektrivarustus ja üles öeldud üürileping võivad anda üürileandjale aluse kahtlustada, et üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvad asjad ära viia,» tõi Eipre näite. Võlaõigusseaduse järgi võib pandiõiguse teostamiseks seega asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik üürileandja nõuete täitmiseks.
Peale pandiõiguse teostamise teate edastamist tuleb üles kirjutada kõik esemed, mida pant hõlmab. Pandiõigus hakkab kehtima hetkest, mil kogu sissenõutav vara ametlikult üles märgitakse. Võlaõigusseaduse sama paragrahvi teise lõike järgi on sealjuures keelatud pantida vara, millele ei ole seadusega lubatud sissenõuet teha. Toomemägi soovitab alati veenduda, et kirjapandud vara väärtus ei ületaks võlgnevuse summat.
«Juhul kui ka pärast pandiõiguse teostamist ilmneb, et üürnik siiski ei kavatse maksta võlga, on õigus hakata vara realiseerima,» ütles Toomemägi. See tähendab, et vallasvara müüakse avalikul enampakkumisel keskmise turuhinnaga ning müügist saadud rahaga kaetakse üürniku võlgnevused. Kui üürnikku või panditud asja omanikku pole enampakkumisest teavitatud, ei kandu enampakkumisel müüdud asja omandiõigus automaatselt ostjale üle. Enampakkumist ei saa kehtivaks lugeda, kui on rikutud enampakkumisest teavitamise nõudeid nii üürniku kui eeldusliku kolmanda isiku suhtes.
Eipre ABVõlgniku ühisvara võõrandamine pärandvara pankrotimenetluses
Riigikohus on teinud hiljuti lahendi seoses võlgniku ühisvara võõrandamisega pankrotimenetluses.
Mis on pärandvara pankrot? Tavapäraselt peab pärija täitma pärandaja kohustused. Olukorras, kus pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, peab pärija kohustused täitma oma vara arvelt. Kui aga pärandvarale on tehtud seadusega kooskõlas inventuur, on võimalik esitada pärandvara pankrotiavaldus. Pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist ei pea pärija täitma pärandaja kohustusi oma vara arvelt.
Pankrotihalduri menetluses on võlgniku pärandvara pankrot, kelle abikaasa kohta puuduvad andmed. Pankrotimenetluses tuvastati, et võlgnikule kuulub kinnisomand. Kandest nähtub, et kinnisomand on võlgniku lahusvara, mitte ühisvara. Andmete kontrollides kasutas pankrotihaldur kinnistusraamatut ning tugines asjaõigusseaduse § 56 lõikele 1 (kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse). Haldurile andis kinnitust kande õigsuse osas võlgniku kinnisomandile seatud hüpoteek 2007.aastal, mille käigus kinnitas võlgnik, et kinnisasi on võlgniku ainuomandis.
Pankrotimenetluses asus haldur kinnisomandit võõrandama eesmärgil rahuldada võlausaldajate nõuded. Kuna mitmed enampakkumised ebaõnnestusid, leidis võlausaldajate üldkoosolek, et võlgnikule kuuluva kinnisomandi võib haldur müüa pankrotiseaduse (PankrS) § 137 alusel ehk vara müük enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil. Vara võõrandamise käigus toimus notari juures müügilepingu tõestamine. Nagu kinnisomandi võõrandamise puhul ikka, edastas notar omaniku kande muutmise avalduse registriosakonnale. Kohtute registriosakond leidis, et kannet ei saa teha, kuna esineb eeldus, et võlgniku kinnisomand on abikaasade ühisvara.
Riigikohus asuski seisukohale, et juhul kui haldur võõrandab võlgnikule kuuluvat vara PankrS § 137 alusel, on tegemist võlaõigusliku müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga. Sellise tehingu puhul on haldur pankrotivõlgniku esindaja, kes käsutab pankrotivara PankrS § 36 lõike 1 alusel. Kuid võõrandades võlgnikule kuuluva vara pankrotimenetluses enampakkumise vahendusel, on tegemist avalik-õigusliku toiminguga ning ostja omandab kinnisomandi avalik-õigusliku toimingu alusel. Sellisel juhul ei ole takistuseks kinnisomandi võõrandamisel abikaasade varaühisus.
Eeltoodust tulenevalt on võlgniku surma korral, kelle abikaasa ja varalahususe kohta puuduvad andmed, kõige mõistlikum võõrandada võlgniku vara enampakkumise teel. Selliselt on võimalik tagada pankrotimenetluse eesmärk, milleks on võlgniku vara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
Lahendiga on võimalik tutvuda siit.
Eipre ABTerje Eipre pankrotihaldurina 25 aastat
Advokaadibürool Eipre & Partnerid on põhjust tähistamiseks! Vandeadvokaadil Terje Eipre täitus möödunud kuul 25 aastat pankrotihaldurina tegutsemisest. Alates 2010.a on Terje Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse esimees, Koja aseesimees ja eestseisuse liige.
Eipre ABKuidas füüsiline isik saab pankrotti minna?
Kui võlgadest ei päästa inimest ka laenude ajatamine või maksepuhkus, saab püsivalt maksejõuetu isik esitada maakohtule pankrotiavalduse. Terje Eipre (vandeadvokaat ja pankrotihaldur)
Lootusetult sassis rahaasjade lahendamise finaal on eraisiku pankroti väljakuulutamine ning pankrotiprotsessi läbimine. Tegu on karmi aastatepikkuse katsumusega, mis lööb sassi inimese kogu senise elu. Samas kui inimesel pole midagi varjata, saab ta pankrotiprotsessi läbimisega alustada n-ö puhta lehena.
Kuulutatakse välja pankrot
Pankrotiavalduseni ei jõuta üleöö, vaid enne seda peab isik olema võlgadest välja rabelemiseks kasutanud ära kõik võimalused – laenude ajatamise, makse puhkuse, läbinud võlgade ümberkujundamise menetluse. Alles siis, kui isik on püsivalt maksejõuetu, saab ta kohtule esitada pankrotiavalduse. See esitatakse maakohtule, mille tööpiirkonnas isik elab ning selles tuleb ära tuua kõik asjaolud, mis maksejõuetust puudutavad. Kohus nimetab kümne päeva jooksul pärast avalduse saamist ajutise pankrotihalduri, kes kontrollib võlgniku finantsseisu ning ka seda, kas tal on vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Protsess võib selles punktis lõppeda, kui selgub, et vara kulude katmiseks ei jätku. Siis nimetatakse pankrotti raugenuks. Teine variant on, et pankrot kuulutatakse välja. Nüüd algab pikk ja närvesööv protsess, mille käigus tasutakse võlgniku arvel ka tekkivad menetluse kulud. Võlgnikul on võimalik esitada kohtule võlgadest vabastamise avaldus kuni esimese võlausaldajate üldkoosolekuni. Seda ei maksa siiski võtta kui päästerõngast, sest pankrotiprotsessi läbimine muudab nii või teisiti inimese elu olulisel määral. Võlgnik jääb ilma kogu oma varast, mis müüakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku varalist seisu kontrollitakse väga põhjalikult, et vältida olukorda, kus võlgnik on oma vara varjanud. Ta ei tohi ilma kohtu loata kuni pankrotimenetluse lõpuni tegutseda ettevõtjana ega juhatuse liikmena. Talle võidakse panna mitmeks aastaks ärikeeld. Tavaliselt tuleb elatusmiinimumist rohkem teenitud raha loovutada võlausaldajatele. Lühidalt öeldes – kogu võlgadest vabastamise perioodi peab võlglane elama äärmiselt tagasihoidlikult.
Kas tõesti võlgadest vabaks?
Jah, pankrotimenetluse käigus on võimalik vabaneda võlgadest, kuid see võtab aastaid ning ei ole sugugi nii lihtne, nagu alguses paista võib. Ka peab võlgnik leidma tulutoova tegevuse või seda otsima. Kohtul on õigus keelduda sellest, et võlgnik saaks kohustustest vabaks. Alles pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algusajast saab kohus võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Samas on kohtul ka õigus keelduda vabastamast võlgnikku tema kohustustest. Juhul kui kohus otsustab siiski vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Võlgniku jaoks ei ole aga lugu ikka veel lõppenud, sest kui selgub, et võlgnik on esitanud valeandmeid või oma vara varjanud, saab kohus aasta jooksul otsuse tühistada. Võlgniku valeütluste andmine ning oma vara ja tulu varjamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Tasub ka teada, et vabaneda pole võimalik kohustusest maksta lapsele elatist ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Pankrotimenetlus peatab viiviste ja intresside kasvamise ning lõpetab täitemenetlused. Juhul kui võlgnikul ei ole mitte midagi karta ega varjata, on see võimalus oma elu uuesti üles ehitamiseks. Kuna tegu on aga pika ja närvesööva ettevõtmisega, peaks see olema viimane võimalus elus uue lehekülje keeramiseks.
Allikas: Maaleht (http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/kuidas-fuusiline-isik-saab-pankrotti-minna?id=79916102)
Eipre ABPankrotihaldur selgitab: kuidas vältida vendade Sõnajalgade või Autorolloga seotud kohtuasju?
«Tuntud on vendade Sõnajalgade protsess, kus vaieldi kohtu lõppastmeni välja ning mis lõppes Sõnajalgade võiduga. Juba mitu aastat on kestnud Autorollo protsess, kus samuti vaidluse keskmes on just vastutuseküsimus,» kirjeldab Eipre.
http://majandus24.postimees.ee/4192161/pankrotihaldur-selgitab-kuidas-valtida-vendade-sonajalgade-voi-autorolloga-seotud-kohtuasju
Eipre ABKohus pidurdab Riito saneerimist
Kohus pidanuks ehitaja Riito saneerimiskava kinnitama märtsi alguses, kuid tegi seda alles paar päeva enne jaanipäeva. Määrust ei ole kohus võlausaldajatele saatnud siiani.
„See ei ole normaalne olukord. Võlausaldajad ei tea midagi. Kõigil teistel, näiteks Bauschmidtil on asi kiiresti käinud. Meie ootame peaaegu pool aastat määrust. Kuidas saab nii teha? Kas meil on Eestis üks kohtunik?“ on Riito võlausaldaja Seiger Baltic omanik Ville Sinivee kohtuniku Hannes Olevi töös pettunud. Pikalt oli võlausaldajate eest varjul ka võlausaldajate nimekiri, mille leiab artikli lõpust.
Ebaprofessionaalne protsess
Sama häiritud on Riito suurim võlausaldaja, Tallinna Veele kuuluv Watercom, kes ootab põhja vajunud peatöövõtjalt 300 000 eurot.
„Üsna ebaprofessionaalse mulje jätnud saneerimisprotsess ei ole tekitanud suuri lootusi raha kättesaamiseks, kuid kaalume kõiki võimalikke samme, et saamata jäänud tulu vähemalt osaliselt kätte saada. Saneerimist puudutav määrus ei ole kohtu kaudu meieni jõudnud, ent oleme selle üldise sisuga kursis,“ rääkis Watercomi juhatuse liige Reigo Marosov.
Ville Sinivee sõnul on ta üritanud uurida, millal määrus võlausaldajateni jõuab. „Olen kohtunikule kirjutanud ja nii edasi. Midagi ei vastata, puhkusel on. Sekretär ja abid on ka kõik puhkusel. Kohtunik oli haige olnud ja asja lükkamine uuele kohtunikule võtab veel rohkem aega.“
Võlausaldaja Eksklusiivehitus astus aga juba vastusammu, vaidlustades sel kuul saneerimiskava. “Kuna kohus puhkab, siis seda keegi enne augustit lahendama ei hakka,” nentis ettevõtet esindav vandeadvokaat Raul Ainla.
Kohtunik haige, seejärel puhkusel
Kohtu pressiesindaja Janar Filippov lausus, et kuigi seaduses on ette nähtud erinevad tähtajad, kujutavad need endast üldreegleid, mida võivad mõjutada objektiivsed tegurid, näiteks haigused.
Miks kava kinnitamine pikalt aega võttis, ei osanud ta vastata, sest kohtunik on puhkusel. Määruse mittesaatmise kohta märkis Filippov, et põhjuseid võib olla mitmeid. Kohtuniku puhkuse tõttu jäi Filippov taas vastuse võlgu – selgitada saaks olukorda vaid Olev ise.
„Kohtuasju lahendatakse järjekorras inimvõimete piires. Seejuures mitte asjade subjektiivse tähtsuse, vaid kohtusse või kohtunikule laekumise järjekorras,“ ütles Filippov veel.
Riitol määrus käes
Määrusega keelab kohus Riitol teha oma varaga tehinguid, mis ei ole seotud igapäevase majandustegevusega. Võlausaldajate kartusele, et pikem protsess võis suurendada Riitost vara väljaviimise ohtu, vastas Riito saneerimisnõustaja Veikko Toomere, et tema teada pole seda tehtud. “Kui kohus määrab mulle järelevalve funktsiooni, siis pean hakkama sellel silma peal hoidma,” lisas ta. “Ollakse ju tigedad. Kui oleksin samas seisus nagu võlausaldajad, siis võib-olla oleksin ise ka.”
Riito sai määruse kätte e-toimikust. “Kui kohus teeb määruse, siis peaks ta tegema ka teise määruse, kus pannakse paika saneerimisnõustaja järelevalve funktsioon. Ka seda määrust veel ei ole,” rääkis Toomere ja lisas, et talle saabub võlausaldajatelt iga päev kirju, kus nad uurivad määruse kohta.
“Vastan iga päev viiele kuni kümnele võlausaldajale, mis seis parajasti on,” sõnas Toomere. “Olen osadele võlausaldajatele määruse edasi saatnud, aga seda peab ikkagi kohus tegema. Sellel ei ole õiguslikku tagajärge, kui mina saadan.”
Ka Toomere rääkis, et helistas enne saneerimiskava kinnitamist mitu korda kohtusse. “Öeldi, et kohtunik on haige,” meenutas ta. “Mul ei ole julgust hakata kohtule midagi ette kirjutama. Võlausaldajad võivad muidugi tunda, et neid on hoitud infosulus ja olen öelnud, et kohtunik on haige – ma ei saa midagi parata.”
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/14/kohus-pidurdab-riito-saneerimist
Eipre ABJuhatuse liige vastutab naha ja karvadega
Ettevõtte juhtimine on vastutusrikas ülesanne ning juhatuse liige vastutab sisuliselt kõige selles toimuva eest, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
Juhatuse liikme vastutuse ulatus, selle olemuse ja määra küsimus on aga veel palju mitmetahulisem. Äriseadustik ütleb üsna üldsõnaliselt, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, ühest küljest vastutab juhatuse liige kõige eest, kuid kui tekib kahju, tõusetub küsimus, kas juhatuse liige tegutses hoolsalt. Kui äriühingul on probleem / kahju, mis ei ole tekkinud hoolsa ja tubli juhatuse liikme tõttu, siis ei pea viimane tekkinud kahju eest üldjuhul vastutama. Sellistel puhkudel hinnatakse, kas keskmiselt mõistlik inimene, kes oleks sarnase vastutusega ametikohal ja samasugustes tingimustes, oleks nii käitunud või mitte. Kahju võis tekkida ka seoses äririskiga, mis on aktiivse majandustegevusega kaasnev nähtus ning mille puhul puudub vastutus.
Tehke leping
Kes mille eest vastutab?
http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/07/27/juhatuse-liige-vastutab-naha-ja-karvadega
Eipre ABKohus otsustas Indrek Pertelsoni võlgadest vabastamata jätta
Harju maakohus arutas möödunud nädalal judo kahekordse olümpiapronksi ja Arigato spordiklubi endise juhi Indrek Pertelsoni pankroti lõpetamist, täna otsustas kohus, et meest võlgadest ei vabastata.
Pankroti lõpetamine tähendanuks, et Pertelson oleks vabastatud võlgadest, kuid Harju maakohus tegi täna määruse, millega lõpetas Indrek Pertelsoni kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus Pertelsoni tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Kohus selgitas, et võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Võlausaldaja Aktsiaselts Eesti Talleksi esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses tasumata jäänud võlgadest vabastamata.
Riigikohus märkis 2013. aastal tehtud määruses, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eipre sõnul Pertelson seda teinud pole.
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nii on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
Samuti ei saa Eipre sõnul Pertelsoni võlgadest vabastada seetõttu, et mees on süüdi mõistetud pankrotikuritegudes. Täpsemalt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest, pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest ja kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohus-otsustas-indrek-pertelsoni-volgadest-vabastamata-jatta?id=78218756