Justiitsminister Urmas Reinsalu äriseadustiku muutmise ettepanekud, mis kooskõlastusringile jõudsid, lõdvendavad nõudeid e-residentidele, kuid paljude hinnangul peitub selles oht muuta Eesti offshore–riigiks.
“Juba praegune liberaalne regulatsioon põhjustab võlausaldajatele probleeme, kui osaühingu juhatuses on ainult eksootiliste riikide residendid, keda on peaaegu võimatu kätte saada,“ selgitas vandeadvokaat Sten Luiga. „Kui nüüd juhatuse asukoha nõue ka kaotatakse, siis kirjatuvist kontaktisik seda olukorda ei lahenda.“
Ministeerium teatas, et tahab muuta firmade juhtimise paindlikumaks ja tänapäevasemaks. Selleks lubatakse ka Eestis mitte elavatel välismaalastel siin ettevõtteid asutada ja nende juhtorganitesse kuuluda – vaid ettevõtte asukoht peab olema Eestis. Praegune seadus nõuab, et ka ettevõtte juhatuse asukoht oleks Eestis.
Ettevõtte asutamine sama lihtsaks kui Panamas?
„E-residentsuse teema oludes, kus riik ei suuda ka kohapeal toimetatud majanduskuritegusid uurida, on absurd, pankrotiprotsessid venivad, raugevad,“ rääkis Luiga. „Kas see, et tehakse ettevõtte asutamine sama lihtsaks kui Panamas, toob Eesti majandusele raha juurde? See toob Eestile ainult pahandust juurde ja Eesti osaühingud võivad muutuda paariateks arenenud riikides.“
Luiga sõnul võib eeldada, et sellised mugavusosaühingud peibutavad paljuski neid, kellel tegelikult ei ole raha, et oma regioonis firmat pidada, aga kes tahaks nautida piiratud vastutuse eeliseid.
Üsna naiivne on tema sõnul lootus, et uus programm toob meile massiliselt andekaid särasilmseid välisettevõtjaid. „Pigem tuleb olla ettevaatlik, et me ei muutuks rahvusvaheliste sullerite meelispaigaks, sest piisab vaid mõnest kõlavast kaasusest rahvusvahelisel areenil, kui Eesti ettevõtete maine on pikaks ajaks rikutud,“ märkis ta.
Luiga rõhutas, et Eesti registreeritud ettevõttel peab säilima arusaadav juhtimis- või majandustegevusfunktsioon Eesti riigis ning kokkupuutepunkt Eesti territooriumiga, mis ühtlasi on seotud ka Eesti jurisdiktsiooniga. „Et oleks reaalselt võimalik panna äriühingut ja tema juhte vastutama, kui äriühing on rikkunud seadust või põhjustanud kellelegi kahju,“ märkis ta. „Samuti peab olema võimalik pöörata nõue kas äriühingu vara vastu või teatud juhtudel ka selle juhtide või osanike vastu.“
Luiga arvates peaks äriõigustiku regulatsioone hoopis karmistama, et tagada võlausaldajate, väikeaktsionäride ja kahju kannatajate reaalset kaitset. „Peavad olema loodud adekvaatsed võimalused, et oleks võimalik viia läbi efektiivne menetlus, saada kahju hüvitust ja ka kohaldada ärikeelde,“ lausus ta. „Näiteks võiks vähemalt üks juhatuse liige olla korraliku ettevõtja standardile vastav n-ö professionaalne juhatuse liige ja siis poleks kontaktisiku alternatiivregulatsiooni üldse tarvis edasi arendada.“
Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et eelnõu eesmärk on ikkagi ausate välisettevõtete majandustegevuse lihtsustamine. „Samas ei saa öelda, et eelnõu annab välismaalastele eelise. Eelnõuga tehtav muudatus kehtib kõikidele isikutele, sh Eesti kodanikele,“ lausus Reinsalu.
Riik peab kohandama oma tegevust
Rääkides majanduskuritegudest, sõnas Reinsalu, et me oleme juba praegu olukorras, kus kuritegevus muutub ühe enam piiriüleseks – seega ei oleks välismaal asuva isiku toimepandud kuriteo menetlemises midagi erakordset. „Mõistagi seab see uued väljakutsed ka õiguskaitseasutustele, kuid seaduses on kõik võimalused rahvusvaheliseks koostööks kriminaalmenetluses – alates õigusabipalvetest kuni rahvusvaheliste uurimisgruppideni,“ sõnas ta.
Advokaadibüroo Fort juhtivpartneri Kuldar-Jaan Torokoffi sõnul tundub tõenäoline, et muudatus toob kaasa vajaduse, et Eesti ametiasutused, sh õiguskaitseorganid, muudaksid efektiivsemaks oma koostö teiste riikide ametiasutustega.
„Samas pelgalt hirmust selle ees, et ametnikud peaksid senisest rutiinist väljudes rohkem tööd tegema ja riigihaldus peaks toimima senisest efektiivsemalt, ei tohiks kindlasti ühtegi positiivset arengut pidurdada – pigem peaks see olema enesestmõistetav eeldus, et riik kohandab oma tegevuse vajalikul määral ümber kooskõlas muutuvate asjaoludega,“ leidis Torokoff. „See, et meie riigi võimekus uurida majanduskuritegusid on seni kahetsusväärselt madal, ei tohiks kuidagi toimida omaette ettekäändena peatada regulatsiooni arengut.“
Torokoff lisas, et meil tegelikult ei ole lühiajalist konstruktiivset alternatiivi sellele, et säilitame riigi toimimise suhtes kriitilise nõudlikkuse ja samas anname riigile ikka ja jälle võimaluse tõestada, et tema tegevus on läbimõeldud ja riigiaparaat suuteline iga päev oma ülesandeid paremini täitma.
Ebaselge olukorra likvideerimine
E-residentsuse meeskonna õigusnõuniku Katrin Sepa sõnul ei ole see, et ettevõtet on lihtsam asutada, kurjategijatele omaette väärtus. „Nende jaoks on tähtis, et ka muu infrastruktuur – pangad, maksuamet jne – toetaks nende pätitegevust. Offshore-riikide kasutamise eesmärk on ikkagi vara varjamine, maksude mittemaksmine jne,“ lausus Sepp.
Sepp rõhutas, et pikaajaliselt kasulikku äri ei saa üles ehitada pettusele ning seetõttu on ka e-residentsus algusest peale üles ehitatud mitte varjamisele, vaid avatusele. Inimene ise teeb tehinguid, mitte juristide või „direktorite“ kaudu, jättes endast igal sammul maha digitaalseid jälgi. „Samuti ei saa makse maksmata jätta. Eesti on liitunud kõikide rahvusvaheliste regulatsioonidega ja toimib automaatne maksuinfo vahetus. Lisaks on pangad kontode avamisel oluliselt ettevaatlikumad kui teistes Euroopa riikides, rääkimata offshore’ist. Riik teeb taustakontrolli, võtab sõrmejäljed,“ selgitas Sepp.
Sepa sõnul reegleid ei leevendata, vaid likvideeritakse ebaselge olukord: praegu on seadused mitmeti tõlgendatavad ja praktikas on Eestis ca 17 000 äriühingut, mida see seadus puudutab.
„E-residentsuse peaidee on selles, et inimene, kes ise füüsiliselt Eestis ei ela, saaks kasutada meie majandusruumi. Selleks peab tal olema võimalik distantsilt ettevõtet asutada ja seda ka juhtida,“ sõnas Sepp.
Sepa sõnul ei ole praegu registril võimalik kontrollida, kas ettevõtjal on õiguslik alus aadressi kasutamiseks, mille ta ettevõtte aadressina esitab, või mitte. „Seadusemuudatus parandab selle olukorra. Veelgi enam, välismaalt juhitavatel äriühingutel peab olema Eestis usaldusväärne kontaktpunkt (notar, advokaat või rahapesu andmebüroo loaga teenusepakkuja). Need nn kontaktpunktid teevad ka ise taustauuringuid ning hindavad välisettevõtjate usaldusväärsust,“ rääkis Sepp.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir näeb välismaalaste kaasamises Eesti ettevõtetele suurt võimalust. „Eesti ettevõtted saavad pikaajaliselt jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised olla vaid siis, kui on tagatud kohalolek erinevatel eksporditurgudel,“ selgitas Oviir. „Huvitav on aga see, et senini pole kuigi julgesti välja öeldud, et edu eksporditurgudel tagavad sealset turgu ja ärikultuuri tundvad spetsialistid ehk rahvusvahelistumine peab algama kodust ning see kehtib ka Eesti ettevõtete puhul.”
Kuidas saame loota olla kaugetel tärkavatel turgudel edukad, kui baasteadmised turu kohta ja kontaktid puuduvad, viskas Oviir küsimuse õhku. “Kuna eksport on Eesti edu alus, siis loomulikult soovime, et ettevõtted luuakse Eestis ja need jäävad Eestisse tegutsema ning me teeme kõik selleks, et ettevõtetel oleks soodne ja stabiilne keskkond arenemiseks ning nad näeksid oma arengupotentsiaali Eestis,“ lausus Oviir.
Kahtlemata on tema sõnul oluline, et lisaks välisspetsialistide toodavast potentsiaalsest kasust räägitakse ka teemaga seotud ohtudest. „Nende ohtude maandamisel on politsei- ja piirivalveametil ning maksu- ja tolliametil oluline roll,“ märkis ta.
Link: http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/25/ettevotte-asutamine-sama-lihtsaks-kui-panamas