Pandipidaja eelisõigus pankrotimenetluses

Pankroti ehk võlgniku püsiva maksejõuetuse korral on pandipidajal mitmeid õigusi ja kohustusi, mida reguleerib peamiselt pankrotiseadus.

Maksejõuetus tähendab, et võlgnik ei suuda püsivalt täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Pandipidajal, kelle kasuks on seatud pant võlgniku varale, on tagatisõigus, mis annab talle eelise oma nõuete rahuldamisel.

Olulised põhimõtted

Mõistlik on oma nõue kohe tagada, et kindlustada selle laekumine. Pandipidajal on pankrotimenetluses eristaatus, kuna tema nõue on tagatud pankrotivarast. See annab talle õiguse saada oma nõue täidetud enne teisi võlausaldajaid.

• Eesõigusnõue: pandipidajal on õigus saadapantvara realiseerimisest saadud tulu esmalt oma nõuete katteks.
• Proportsionaalne kulude jagamine: pandipidaja peab katma pankrotimenetluse kulusid proportsionaalselt temale laekuva summaga.

Menetluskulude jaotus

Riigikohtu 4. novembri 2015 lahend nr 3-2-1-34-15 selgitab, et pandieseme müügist saadud rahasummast, millele pandipidajal on õigus, tuleb maha arvata menetluskulude osa, mis vastab pandieseme müügitulemi ja kogu pankrotivara müügist saadud summa proportsioonile.

Näide 1

Kui pankrotimenetluses laekus pandieseme (nt kinnistu) müügist 100 000 eurot ja muu vara (nt masinad, laojääk, kontorisisustus jms) müügist veel 50 000 eurot, tuleb pandipidajal katta pankrotimenetluse kulud 66,67% ulatuses pandieseme müügist saadud summast.

Muude tähtajaks esitatud nõuetega võlausaldajad peavad katma 33,33% pankrotimenetluse kuludest, mis arvestatakse maha muu vara müügist saadud summast. Juhul kui pankrotimenetluse kogukulud olid 13 500 eurot, tuleb pandipidajal tasuda 9000,45 eurot ning ülejäänud võlausaldajatel kokku 4499,55 eurot.

Riigikohus selgitas veel, et kui pandieseme müügist saadav summa on väiksem pandiga tagatud nõudest, arvutatakse menetluskulude osakaal müügitulemi põhjal. Kui aga pandieseme müügist saadud summa ületab tagatud nõude suuruse, lähtutakse kulude proportsioonide arvutamisel vaid nõude suurusest.

Pandieseme realiseerimine

Pankrotimenetluse käigus müüakse võlgniku vara, sealhulgas pantvara. Pandipidaja nõuded kaetakse eelisjärjekorras pantvara müügist saadud tulust. Kui pantvara müügist saadud summa ületab pandipidaja nõude, lisatakse ülejääk muu pankrotivara hulka ning jaotatakse ülejäänud võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõuete suurusega. Seega ei ole pandipidajal õigust kogu pantvara müügitulemile, kui see ületab tema nõude summat.

Juhul kui pandiga tagatud nõue jäi osaliselt katmata pandieseme müügist saadud summa arvel (sh pärast pankrotimenetlusega seotud kulude mahaarvamist), käsitletakse katmata osa teise järgu nõudena ning see rahuldatakse koos teiste tähtajaks esitatud tunnustatud nõuetega. See ei kehti juhul, kui pankrotivõlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks.

Näide 2

Pandipidaja nõue on kokku 65 000 eurot, kuid pandieseme müügist laekus 50 000 eurot. Esmalt kaetakse pankrotimenetluse kulud, mis antud juhul on 10 000 eurot. See tähendab, et pandieseme müügist saadud summast jääb 40 000 eurot, mis kantakse eelisjärjekorras pandipidajale.

Ülejäänud 25 000 eurot pandipidaja nõudest, mida pandieseme müügist saadud rahaga ei suudetud katta, liigub teise rahuldamisjärku. See tähendab, et see summa rahuldatakse koos teiste tähtajaks esitatud nõuete omanikega proportsionaalselt nende nõuete suurusega.

Teise järgu nõuete rahuldamine sõltub sellest, kas pankrotipesas on lisaks pandiesemele ka muud pankrotivara. Näiteks kui pankrotipesas on veel võlgnikule kuuluv soojak väärtusega 12 000 eurot, siis selle müügist saadud rahaga on halduril võimalik teha täiendavaid väljamakseid teise järgu võlausaldajatele.

Enne, kui pankrotivarast tehakse väljamakseid pandipidajale ja teistele võlausaldajatele, tasub pankrotihaldur sellest esmalt kõik vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud. Pankrotihaldur vastutab pantvara müügiprotsessi õiguspärasuse ja läbipaistvuse eest.

Pandipidaja õiguste piirangud

Ehkki pandipidajal on eelisõigus oma nõude rahuldamisel, võivadmaksejõuetusmenetluses teatud juhtudel tema õigused olla piiratud. Kui pantvara on vajalik võlgniku äritegevuse jätkamiseks, võib kohus piirata pandipidaja õigust seda realiseerida.

Saneerimismenetluse käigus võidakse pandipidaja nõudeid restruktureerida, mis tähendab, et teatud juhtudel muudetakse pandiga tagatud võlausaldaja nõude tingimusi, et aidata võlgnikul makseraskustest väljuda ning tegevust jätkata.

Nõuete restruktureerimine hõlmab näiteks:

• tagasimaksegraafiku muutmist – maksete edasilükkamist või ajatamist pikema perioodi peale;
• intressimäära vähendamist – vähendamaks ettevõtte finantskoormust;
• võla osalist vähendamist – kuigi seda esineb pandiga tagatud nõuete puhul harvem;
• nõude kapitaliseerimist – osa võlast võib muunduda ettevõtte osaluseks.

Saneerimismenetluses on pandipidaja eristaatuses, sest tema nõue on tagatud varaga. Seetõttu saab tema nõuet restruktureerida ainult teatud piirangutega ja enamasti tuleb selleks saada tema nõusolek.

Pandid jagunevad erinevateks liikideks selle põhjal, millist vara kasutatakse tagatisena ja kuidas pant seatakse. Peamised erinevused seisnevad pandi objektis, selle realiseerimisviisis ja võlausaldaja õigustes. Pandiliigist olenevalt võivad ka pandipidajate õigused pankrotimenetluses erineda: ühe liigi pandipidajal võib olla suurem eelisõigus võrreldes teise liigi pandipidajaga.

Pandipidaja peab osalema pankrotimenetluse kulude kandmises proportsionaalselt teiste võlausaldajatega, sealhulgas teiste pandipidajast võlausaldajatega. Konkreetse pandieseme säilitamiseks või hüvanguks tehtud kulud arvestatakse pandieseme müügist saadud tulemist maha täies ulatuses, mis tähendab, et neid kulusid ei jaotata pandipidaja ja teiste võlausaldajate vahel proportsionaalselt.

Kui pandiesemeks on üüripinnal asuvad kallid tootmismasinad, peab haldur nende väärtuse säilitamiseks üldjuhul jätkama üürilepingu täitmist. See hõlmab elektri- ja gaasiarvete tasumist, turvateenuse korraldamist ning vajaduse korral masinate hooldamist kuni nende müügini või kuni leitakse muu viis nende väärtuse säilitamiseks. Kõik need kulud arvatakse kokkuvõttes maha tootmismasinate müügist saadud tulust, mille tulemusel väheneb pandipidajale tehtav väljamakse.

Näide 3

Pandipidaja nõue on 200 000 eurot, kuid tootmismasinate müügist laekus pankrotipessa kokku 95 000 eurot, sellest arvestatakse enne pandipidajale väljamakset maha vara säilitamisega seotud kulud, mis antud juhul on 25 000 eurot. Lisaks lasub pandipidajal kohustus katta ka muud pankrotimenetluse kulud, nagu raamatupidamine, dokumentide arhiveerimine, halduri tasu, maksud ja riigilõivud. Kui pankrotipessa kuulub lisaks pandiesemele ka muud vara, jaotatakse need kulud proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega.

Oletame, et muud pankrotimenetlusega seotud kulud on kokku 15 000 eurot ning pandiga koormamata vara müügist laekus pankrotipessa 63 334 eurot. Sellisel juhul on pandipidaja osa nendest kuludest 9000 eurot, samas kui ülejäänud 6000 eurot jääb teiste võlausaldajate kanda.

Kokkuvõetult saab pandipidaja pandieseme müügist laekunud summast väljamakse:
95 000 eurot – 25 000 eurot – 9000 eurot = 61 000 eurot.

Ülejäänud 139 000 euro suurune nõue liigub teise järku ning rahuldatakse koos teiste võlausaldajate nõuetega pandiga koormamata vara müügist laekunud summast (63 334 eurot), millest on enne maha arvatud pankrotimenetluse kulud 6000 eurot.

Seega esmalt tehakse pandipidajale väljamakse eelisjärjekorras pandieseme müügist saadud summast, millest on maha arvatud kõik eseme säilitamisega seotud kulud ning proportsionaalne osa pankrotimenetluse kuludest. Seejärel jagatakse ülejäänud pankrotivara müügist saadud raha pandipidaja ja teiste võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõuete suurusega, olles enne arvestanud maha menetluskulud.

Pandipidaja nõude rahuldamise ulatus oleneb eelkõige pankrotimenetluse kulude suurusest, sealhulgas pandieseme säilitamiseks tehtud kulutustest, ning teiste võlausaldajate nõuete mahust. Pankrotiseaduses sätestatud tingimustel võib pankrotihaldur nõuda pandi ehk tagatise andmise tehingu kehtetuks tunnistamist, kui selle seadmisel kahjustati teiste võlausaldajate huve.

Võimaluse korral on alati mõistlik oma nõuded tagada. Pandipidajal on võlgniku maksejõuetuse korral tähtis roll, kuna tema nõuded kaetakse eelisjärjekorras pantvara müügist saadud tulust. Samas peab ta arvestama pankrotimenetluse kulude ja teiste võlausaldajate huvidega. Seetõttu on pandipidajal oluline pankrotimenetluse käiku hoolikalt jälgida ning oma õigusi aktiivselt kaitsta.

Artikkel avaldati esmakordselt RUP ajakirjas.