Eipre ABUrve Palo võitis kohtus Väinamere Liine
Harju maakohus otsustas, et endine majandusminister Urve Palo ei ole Väinamere Liinide praamihanke pakkumuse kohta valeandmeid esitanud, öeldes et see oli Tallinna Sadama tütarfirma pakkumusest 60 miljonit eurot kallim.
«Väinamere Liinid OÜ esitas möödunud aasta 14. septembril maakohtule Urve Palo vastu hagi alusetute andmete ümberlükkamiseks. Kohus jättis oma 12. jaanuari otsusega hagi rahuldamata. Hagiavaldus esitati seoses Urve Palo poolt meedias esitatud väitega, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus hankemenetluses oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim,» ütles Palot kohtus esindanud vandeadvokaat Terje Eipre BNSile.
«Väinemere Liinid OÜ leidis, et Urve Palo avaldatud andmed on ebaõiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29,8 miljonit eurot, mitte 60 miljonit eurot ning seetõttu peab Urve Palo andmed võlaõigusseaduse alusel enda kulul ümber lükkama. Kohus tuvastas, et Urve Palo ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, samuti ei tuvastanud kohus avaldatud andmete õigusvastasust. Kohus leidis, et Urve Palo kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), tuginedes MKM-i pressiteatele,» lisas Eipre.
Kohtu hinnangul oli väide, et Väinamere Liinide pakkumus oli Tallinna Sadama pakkumusest 60 miljonit eurot kallim, tõene, kui riik ei kasuta väljaostu optsiooni, mistõttu andiski õiguse Palole. BNS-i arvutustel oleks raha nüüdisväärtust arvestamata väljaostu optsiooni kasutamata hinnavahe 64,3 miljonit eurot ehk MKM-i kasutatava 7,5-protsendilise diskontomääraga nüüdisväärtuses 43,3 miljonit eurot.
Väinamere Liinide esindaja ütles möödunud aasta septembris, et hagiavaldus esitati Urve Palo vastu seetõttu, et ettevõtte kohta avaldati ebaõigeid andmeid ja parvlaevahanke tulemusi puudutavad valeväiteid tuleb ümber lükata. Laevafirma omanik Vjatšeslav Leedo on korduvalt väitnud, et nende pakkumine oli soodsam kui võitja Tallinna Sadama oma.
Link: http://majandus24.postimees.ee/3466839/urve-palo-voitis-kohtus-vainamere-liine
Veel: http://ajaleht.epl.ee/arileht/urve-palo-sai-kohtus-leedo-firma-vainamere-liinide-ule-voidu?id=73418465
Eipre ABÄripäev: Firma libamatja toob ainult pahandust
Tihti jätavad libalikvideerijad ettevõtjale lahendada probleemide puntra, mis teeb kõigi asjaosaliste elu kordades keerulisemaks ja on ka kulukas, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
Eesti ärimaastikul tegutseb mitu ettevõtet, kelle teenus seisneb probleemsete äriühingute ostmises ja likvideerimises. Nimetan neid libalikvideerijateks, sest nad lubavad lõpetada raskustesse sattunud ettevõtja kõik mured, kuid tulemuseks on sageli hoopis pettused ja suurenenud võlad.
Seadus ei sunni kedagi olema ettevõtja ja loodud ettevõtte saab lõplikult likvideerida. Likvideerimise eelduseks on fakt, et ettevõttel on vara kui kohustusi ehk teisisõnu ei tohi ettevõte olla püsivalt maksejõuetu. Likvideerimisprotsessis tuleb avaldada avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutus, mis kutsub võlausaldajaid andma teada enda nõudmistest. Määratud tähtaja möödudes koostatakse ettevõtte lõppbilanss, rahuldatakse võlausaldajate nõuded ja järelejäänud vara jaotatakse omanike vahel. Kõige lõpuks kustutatakse ettevõte äriregistrist. Ettevõtja säärane käitumine on kooskõlas seadusega, eetiline ja hoiab meie ärikultuuri.
Halvad kavatsused
Libalikvideerijate pakkumistega oma meilipostkastis on praeguseks kokku puutunud ilmselt kõik Eesti ettevõtjad. Libalikvideerija ei otsi klientideks ettevõtteid, kelle tegevus kulgeb edukalt ja kes soovi korral saaksid kindlasti ise likvideerimisega hakkama. Teenust pakutakse eelkõige ühingutele, mis on sattunud raskustesse, kellel on pikaajalised kohtuvaidlused, võlgnevused erasektoris, aga ka näiteks maksuameti ees, omanikevahelised erimeelsused ja korrast ära või puuduv raamatupidamine.
Libalikvideerija võib asuda ettevõtet omandama hoopis muu eesmärgiga kui vabastada omanik muredest. Tema eesmärkideks on tihti näiteks maksukelmused, ebaaus konkurents hangetel osalemiseks ning ettevõtte nime ja ajaloo ära kasutamine uuteks pettusteks. Tavapäraselt nad isegi ei ürita alustada ettevõtte pankroti- või likvideerimismenetlust.
Erilise innuga otsitakse käibemaksukohuslasest ettevõtteid, kelle puhul on maksupettus võimalik juba üleandmisperioodil. Müües enda ettevõtte libalikvideerijale, on oht, et enne uue juhtkonna kandmist äriregistrisse saadakse osaliseks käibemaksupettuses. Juhatuse liige vastutab vastutusotsuse puhul enda isikliku varaga. Selleks ajaks, kui ilmnevad pettuse detailid, võib olla võimatu tõendada, et ettevõtte müünud isik ei olnud enam reaalselt ühinguga seotud. Sellistel puhkudel peab ettevõtja ise olema hoolikas ega tohi sinisilmselt uskuda helgeid lubadusi. Libalikvideerija pahatahtlikkust on hiljem keeruline tõendada, see võib osutuda ka võimatuks.
Libalikvideerijate üks tegevus on osta raskustes ettevõte ja see meeldiva kirjeldusega müüa edasi heausksele ostjale. Ostes likvideerija käest ettevõtte, tuleb olla eriti ettevaatlik. Võimalik ohukoht võib olla notariaalsete dokumentide vormistamine ettevõtte omandi üleandmiseks, kus lepingute sisu ei vasta varem kokkulepitud tingimustele. Tihti ei kontrollita ka ostetava ettevõtte raamatupidamisdokumentatsiooni või isegi selle olemasolu. Puudulik või olematu raamatupidamine võib hiljem tuua ostjale hulga kulukaid probleeme.
Kontrolli raamatupidamist
Eestis on ettevõtte loomine nii lihtne, et raskustes ettevõtte ostmine peab olema selgelt äriliselt põhjendatud. Näiteks peab juriidilisel isikul olema vähemalt 3aastane kogemus põllu- või metsamajanduses, kui ta soovib osta üle kümne hektari põllumajandus- või metsamaad, ning sellisel juhul võib raskustes ettevõtte ost olla äriliselt põhjendatud. Samas on igal juhul oluline kindlaks teha ettevõtte raamatupidamisseis. Vastasel juhul võib ettevõtte uus juhatuse liige või omanik avastada ennast vastutavana rikkumiste eest.
Ettevõte juhatuse liige vastutab isikliku varaga juhatuse liikme perioodil ettevõttele tahtlikult tehtud kahju eest. Sellest tulenevalt viivitavad libalikvideerijad äriregistris juhatuse liikmete vahetamisega, jättes võimaliku vastutuse eelmise juhatuse liikme kanda. Sama skeemi teine versioon on vormistada kõik õigused ja kohustused äriregistris tankistile või eri riikidest välismaalastele, keda on hiljem võimatu tabada ja kellel on ühine esindusõigus. Selline sihilik pahatahtlikkus tuleb teistel turul tegutsevatel äriühingutel otseselt või kaudselt kinni maksta, nende nõuded jäävad tihti rahuldamata ning kohtukulud kompenseerimata. Kirjeldatud tegutsemismall halvendab meie majanduskeskkonda ega saa olla ühiskonnas vastuvõetav.
Kui ettevõte on sattunud raskustesse või omanikel puudub soov edasi tegutseda, saab küsimuste korral pöörduda spetsialisti poole. Kui ettevõtja ei tea, kuidas oleks seaduslik edasi talitada, on vaja investeerida õigeaegselt juriidilise hariduse ja kogemusega nõustajasse, kes aitab olukorrast ausalt välja tulla. Valides teenuse osutajaks libalikvideerija, toob see kaasa hulga probleeme ja lõpuks tuleb ikka pöörduda spetsialisti poole. Selleks ajaks võib aga olukord kujuneda märksa kallimaks ja keerulisemaks. Tasub arvestada, et oma probleemse ettevõtte müümine libalikvideerijale enamasti murest ei päästa.
Link: http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/12/10/terje-eipre-libalikvideerija-toob-ainult-pahandust
Eipre ABEesti Päevaleht: Autorollo pankrotimenetlus parandab Eesti ärikliimat
10. juulil avaldas Eesti Päevaleht artikli, kus advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre märkis, et loodetavasti sagenevad juhtumid, kus vastutavad need, kelle huvides on tegutsetud.
Kuna Autorollo kohtuasjas figureerivad tipp-poliitikud, on peamiselt räägitud kohtuprotsessiga seotud inimestest. Ent selle pankrotiasja menetlemisel on väga oluline mõju ka ärikeskkonnale.
Olukord, kus pankrotimenetlusse kaasatakse peale omanike või juhatuse liikmete ka isikud, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, ei ole Eestis veel tavapärane praktika. Eestis on ettevõtete pankrotistumiste puhul kahjuks tavapärane olukord, kus kogu ettevõtte turuväärtusega vara kantakse varem ettevõttest välja ja pankrotti kui sellist ei olegi võimalik välja kuulutada. Sellisel juhul räägitakse pankroti raugemisest. Enamik raugemisi juhtub olukorras, kus ettevõttes ei ole enam üldse vara, mistõttu pole võimalik pankrotimenetlust teha. Kohtu määratud ajutine pankrotihaldur esitab sellisel juhul kohtule aruande ja kohtulahendi alusel kustutatakse ettevõte registrist. Võlausaldajatel pole võimalik enda vara kasvõi osalt tagasi saada, kui nad ei maksa menetluse tarbeks suuri summasid kohtu deposiiti.
Peale vara kadumise võib esineda ka ettearvamatusi ettevõtte raamatupidamisega, mis kaob salapärastel asjaoludel. Raamatupidamisdokumendid või -arvutid süttivad põlema, saavad sobival hetkel veekahjustusi või varastatakse. See teeb pankrotimenetluse sisuliselt võimatuks.
Raha väljaviimise moodused
Ettevõttest raha väljaviimise levinuim moodus on valida viimaseks juhatuse esimeheks tankist, kes kaob koos kontolt võetud rahaga, olles samal ajal ainuvastutaja. Selline praktika rikub Eesti ärikliimat kõige rohkem.
Mõnevõrra kaunim viis on kanda äriregistrisse juhatuse liikmetena kaks eri rahvusest kodanikku, näiteks kreeklane ja venelane, tingimusega, et iga otsuse jaoks on vaja mõlema juhatuse liikme nõusolekut. Probleemide tekkimise korral on isikuid väga raske kätte saada ja vastutust kohaldada. Kui näiteks Kreekast pärit kodanikku õnnestub veel tabada, siis Venemaaga pole Eesti asjakohaseid lepinguid sõlminud.
Kuniks Eesti ärikultuur paraneb, soovitan enne suuremaid äritehinguid advokaadiga konsulteerida. Äritehingute tagamiseks on palju võimalusi. Soovitatav on sõlmida notariaalselt tõendatud kokkulepe, mille järgi on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Tagatisena sobib ka juhatuse liikme isiklik käendus.
Autorollo pankrotimenetlus on väga oluline kohtupraktika. Loodetavasti näeme tulevikus rohkem juhtumeid, kus vara ei kao püüdmatult, vaid vastutama pannakse isikud, kelle huvides on tegelikult tegutsetud.
Eipre ABÄripäev: Tankistide lihtne kasutamine tuleb lõpetada
Kuna variisikud on saanud Eesti ettevõtluskultuuri igapäevaseks osaks, leiavad nendega pidevalt kokku puutuvad spetsialistid, et notarite esitatud viis ettepanekut olukorra muutmiseks tuleb kiiresti ellu viia.
27. märtsil avaldas Äripäev artikli notaritest ja variisikutest, kes omavahel koostööd teevad.Tahtlikult või tahtmatult kinnitavad ühed ja samad notarid variisikuid ettevõtete juhtorganitesse, sest neil pole praegu seaduslikku alust sellest keeldumiseks. Notarid on teinud viis ettepanekut olukorra muutmiseks, samuti on omapoolsed ettepanekud teinud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.
Variisikutega puutuvad igapäevaselt kokku mitte ainult notarid, vaid ka advokaadid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid, krediidivõimekuse hindajad ning nende sõnul on tankist Eesti ettevõtluskultuuris saanud tavapäraseks osaks. Äripäeva poolt küsitletud hindasid notarite ettepanekud asjakohasteks ning õigustatuteks.
Krediidiinfo AS asedirektor Alar Jäger nentis, et variisikute taha peidetud ettevõtetega puutub Krediidiinfo kokku igapäevaselt. “Paraku on Eesti ettevõtluskultuur selline, kus võlgades ettevõtteid loovutatakse isikule, kes on nõus kogunenud probleemidega ise edasi tegelema,” kommenteeris ta. Kuna reeglina on tema sõnul võlad lootusetud, siis pole võlausaldajatel otseselt vahet, kes on võlgnikettevõtte omanik.
Advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre märkis, et notarite ettepanekud on igati asjalikud. Ta puutub pankrotihaldurina sageli variisikutega kokku ning sageli tuleb neid ka taga otsida.
“Pankrotimenetlused raugevad suures enamuses, kuna võlgnikel puudub igasugune vara, mille arvelt oma kohustusi või halduri menetluskulusid katta,” nentis ta. Eipre selgitas, et pankrotihaldurite ja kohtutäiturite koja andmetel oli eelmisel aastal kokku vaid umbes 40 pankrotimenetlust, kus võlgnikul oli menetluse alustades olemas vara, mida pankrotihaldur saaks realiseerida. Eipre sõnul võib vara puudumine olla tingitud erinevatest asjaoludest, vahel on vara puudumine seotud pahauskse käitumisega ja tankistiteenuse kasutamisega, vahel mitte.
Reeglina on tema sõnul pankrotiavalduse esitamise hetkeks kogu olemasolev vara võõrandatud või amortisatsiooni korras maha kantud, rahalised vahendid kulutatud. “Olukord, kus juhatus on võlgniku varatuks teinud eesmärgiga pankrotimenetlus raugetada ja äriühing kiiresti likvideerida on äärmiselt pahatahtlik, kuid tihti karistamatu,” nentis Eipre.
Link: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/02/tankistide-monus-elu-tuleb-lopetada
Eipre ABPankrotihaldur: pahatahtlikkus on tihti karistamatu
Ettevõtluskeskkonna puhtamaks muutmiseks on tarvis vältimatuid muudatusi pankrotiseaduses, mis paraku ei olnud justiitsministeeriumi prioriteet, märkis advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
„Olukorra lahendamiseks oleks vältimatult vaja sisse viia pankrotiseaduse muudatusi. Tuleks üle vaadata ka äriseaduse ja karistusseadustiku äriühingu juhatuse vastutust reguleerivad sätted, kuid see ei ole olnud justiitsministeeriumi prioriteet,“ avaldas Eipre muret. Ta loodab ühes teiste Eestis tegutsevate pankrotihalduritega, et järgmisel valitsuse koosseisul on kavas võtta arvesse Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koja ettepanekuid, mis muu hulgas kõnealust teemat käsitlevad.
Eile avaldas Krediidiinfo paneeluuringu pankrottidest möödunud aastal. Tulemused olid ühest küljest positiivsed, pankrotte on aina vähem, ent samas murettekitavad. Enamik pankrotte lõpeb raugemisega. Eestis kuulutati möödunud aastal välja 428 äriühingu maksejõuetus. Raugemiste osakaal ehk täiesti varatute ettevõtete osakaal kõikide pankrottide hulgast oli kaks kolmandikku.
Eipre sõnul raugevad menetlused niivõrd suures osas, kuna võlgnikel puudub igasugune vara, mille arvel oma kohustusi või menetluskulusid katta. Ta nentis, et kuigi vara puudumine võib olla tingitud erinevatest asjaoludest, on vahel tegemist pahauskse käitumisega. „Minu kogemus äriühingute pankrotimenetluste raugemisel viitab sellele, et pankrotiavaldus esitatakse liiga hilja, sest loodeti rahamuredest välja tulla. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on reeglina kogu olemasolev materiaalne vara võõrandatud või maha kantud ning raha juba kulutatud,“ selgitas Eipre.
Karistamatu pahatahtlikkus
Eipre sõnul on paljude pankrotiavalduste puhul kindlasti tegemist ka pahatahtlike pankrotiavaldustega, kus juhatus vormistabki juriidilist abi kasutades viimase vara ettevõttest välja, et seejärel varatu firma koos kohustustega pankrotimenetluse abil riigi vahendite eest raugemise teel likvideerida.
Eipre nentis, et pankrotihaldur ei saa menetlust läbi viia ja kellegi vastutusele võtmiseks kaebusi esitada, kui selle finantseerimiseks võlgnikul vahendeid pole, ning tavaliselt pole ükski võlausaldaja nõus menetluseks lisakulutusi tegema.
„Olukord, kus juhatus on võlgniku varatuks teinud eesmärgiga pankrotimenetlusel raugeda lasta ja äriühing kiiresti likvideerida on äärmiselt pahatahtlik, kuid tihti ka karistamatu,“ nentis Eipre. Ta lisas, et olukorras kus riik annab menetlusabi ainult 397 eurot, ei saa eeldada, et selle eest viiakse läbi ka kvaliteetne ja kõikehõlmav pankrotimenetlus.
Riik, aita ettevõtluskeskkond puhtamaks
Ettevõtluskeskkonna Eestis muudaks konkurentsivõimelisemaks Eipre hinnangul see, kui makse ja võlakohustusi mittetasuvad isikud turult eemaldada. Samuti on oleks tema hinnangul oluline suurendada menetlusabi ning tagada haldurile mõistlik tasu ja kulude hüvitis, et oleks võimalik astuda samme äriühingute juhtkonna vastutusele võtmiseks.
„Kui kaoks ära praegune karistamatuse tunne, siis ehk ei oldaks nii altid äriühingut varast tühjaks kantima. Praeguses olukorras on see enamasti välistatud, kuna nõuete esitamiseks ja vastutusele võtmiseks on vaja finantse, mida aga keegi ei taha tagada,“ rõhutas Eipre.
Link: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/03/11/pankrotihaldur-pahatahtlikkus-on-tihti-karistamatu