Terje Eipre Tag

Eipre AB

Juhatuse liige vastutab naha ja karvadega

Ettevõtte juhtimine on vastutusrikas ülesanne ning juhatuse liige vastutab sisuliselt kõige selles toimuva eest, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.

Kes mille eest vastutab?

Eipre AB

Kohus otsustas Indrek Pertelsoni võlgadest vabastamata jätta

Harju maakohus arutas möödunud nädalal judo kahekordse olümpiapronksi ja Arigato spordiklubi endise juhi Indrek Pertelsoni pankroti lõpetamist, täna otsustas kohus, et meest võlgadest ei vabastata.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohus-otsustas-indrek-pertelsoni-volgadest-vabastamata-jatta?id=78218756

Eipre AB

Pertelson ei pääsenud kohustustest AS-i Eesti Talleks ees

TALLINN, 15. mai, BNS — Harju maakohus ei lõpetanud esmaspäeval endise tippsportlase ja Arigato spordikeskuse eksjuhi Indrek Pertelsoni pankrotti, mis tähendab, et mees ei vabaneud ka kohustustest AS-i Eesti Talleks ees.

Kohus kuulutas Pertelsoni pankroti välja juba 2009. aasta oktoobris. Pertelsoni vastu esitatud kaitstud nõuete kogusumma oli 633 020 eurot. Nüüd soovis Pertelson oma pankrotiasja lõpetamist, kuid võlausaldajat Eesti Talleksit esindaja vandeadvokaat Terje Eipre oli seisukohal, et Pertelson tuleb siiski jätta vabastamata täitmata jäänud kohustustest. Sellega nõustus ka kohus, jättes esmaspäeval Pertelsoni kohustustest vabastamata.

«Riigikohus on varasemalt märkinud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik seda teinud pole,» märkis Eipre.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset, ega ole teinud ka nähtavaid pingutusi tasuva töökoha leidmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, märkis Eipre.

«Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka pankrotiseadus, mille kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Käesolevas menetluses on mitu võlausaldajat esitanud kohtule Harju maakohtu 2013. aasta 21. mai otsuse kriminaalasjas, millest nähtub, et võlgnik on süüdi mõistetud,» lisas Eipre.

Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee

Baltic News Service

Eipre AB

Urve Palo võit: riigikohus ei võtnud Vjatšeslav Leedo firma kaebust menetlusse

Riigikohus jättis täna menetlusse võtmata Vjatšeslav Leedo ettevõtte Väinamere Liinid OÜ hagi endise majandusministri Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

Eipre AB

Riigikohus ei rahuldanud Väinamere Liinide hagi Urve Palo vastu

Eipre AB

Urve Palo võitis kohtus taas Väinamere Liine

Tallinna ringkonnakohus otsustas, et endine majandusminister Urve Palo ei ole Väinamere Liinide praamihanke pakkumuse kohta valeandmeid esitanud, kui ütles, et see oli Tallinna Sadama tütarfirma pakkumusest 60 miljonit eurot kallim.

Eipre AB

Pankrotihaldur pole superman

Pankrotiprotsessis osalejal tuleb enda eest aktiivselt seista, mitte niisama vahtida, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.

Hiljaaegu laekus mulle kummaline kiri. Tundmatu meesterahvas küsis, miks ei ole tema arvele laekunud raha võlglaselt, kelle pankrotiga ma aastaid tagasi tegelesin. Praeguseks on menetlus ammu lõppenud, kuid sellega seotud asjaolud on mul hästi meeles. Nii informeerisin veidi hämmeldunult kirja saatjat, et ta ise paraku ei andnud mulle menetluse ajal enda nõudest teada. Samal ajal kujutasin ette pankrotihaldurit, kes sukeldub politseiuurija kombel võlglase mitmeaastasesse tegevusse, et iga kadunud detail ja võimalik võlausaldaja üles leida.

Pankrotihaldur pole kõiketeadja

Kõige suurem viga on võlausaldajate usk, et pankrotihaldur alati teab, kellele pankrotti läinud ettevõtte või eraisik võlgu on. Tegelikult ei pruugi pankrotti läinud füüsiline või juriidiline isik anda tõest ülevaadet pankrotihaldurile oma võlausaldajate kohta. Kui pankrot terendab silmapiiril, on tavaliselt ka ettevõtte raamatupidamine puudulik, kadunud või mõningatel juhtudel puudub täiesti. Pankrotihaldur ei saa teada kõikidest võlgadest, kui võlausaldajad sellest teda ise ei informeeri. Võlausaldaja enda aktiivsusega kaasneb suurem tõenäosus raha tagasi saada.

Pankrotimenetluses on võlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist. Ametlikes teadeannetes ilmub iga pankroti kohta teade, mis kutsub võlausaldajaid enda nõuetest teadma andma ja teavitab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumisaja ja -koha. Nõudeavalduste esitamiseks on aega kaks kuud pankroti väljakuulutamisest. Soovitatav on esitada oma nõue pankrotihaldurile mitte hiljem kui kolm  tööpäeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Sellisel juhul on võlausaldajal võimalus võtta osa koosolekul strateegiliste otsuste vastuvõtmise protsessist, sh toimkonna liikmete, halduri valimisest.

Vältimaks olukorda, et pankrotimenetlus on ammu käimas või sisuliselt lõppenud enne, kui võlausaldaja enda nõudega välja ilmub, on mõistlik jälgida ametlikke teadaandeid. Parim indikatsioon ettevõtte majandusliku seisu kohta on võlad maksu- ja tolliametile. Riigile võlgu olemine on kallis ja enamasti proovitakse seda ikka vältida. Kui maksuvõlglasest ettevõte ei pöördu ise maksuametisse võlgade ajatamiseks, siis on see läheneva pankroti ja hoolimatuse märk.

Pankrotimenetluses saab ettevõtte puhul esitada võlanõude ainult äriregistris märgitud juhatuse liige või tema volitusega isik. Pankrotihaldurile tuleb esitada tõendatud nõude avaldus, kus on kirjas nõude sisu, alus ja suurus. Kindlasti tuleb märkida juurde, kui nõue on tagatud pandiga, samuti asjassepuutuvad lepingud ja arved.

Nõuete rahuldamine käib järjekorras

Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul valitakse pankrotitoimkond, kus on vähemalt kolm liiget. Toimkonna ülesanne on teha järelevalvet halduri tegevuse üle ja anda suuniseid menetluse pidamisel. Näiteks pankrotivara müügi puhul määrab vara alghinna toimkond ning ainult toimkonna loal saab teha ka jooksvaid tasaarveldusi. Pankrotihalduri ülesanne on tegutseda võimalikult otstarbekalt kõigi võlausaldajate huvides, samal ajal järgides mõistlikult ka võlgniku huvisid. Pankrotihalduriks ei saa olla võlausaldaja või võlgniku lähikondlane, mis tagab halduri erapooletuse ja võlgade tagasimaksmise ulatuses.

Pankrotihaldur ei otsusta seda, kes ja millises mahus enda võla tagasi saab. Pärast esimest võlausaldajate üldkoosolekut ja toimkonna valimist tuleb nõuete kaitsmise koosolek, kus nõuded pannakse pingeritta. Võlausaldajatel on õigus tutvuda teiste võlanõuetega ja esitada vastuväiteid viis päeva enne nõuete kaitsmise koosolekut. Esimeses järjekorras rahuldatakse nõuded, mis on tagatud pandiga, seejärel tähtaegselt esitatud nõuded ning pärast seda hilinenud nõuded.  Reaalne võlgade tasumine toimub jaotusettepaneku alusel, mille koostab haldur ja kinnitab kohus.

Kui te olete võlausaldaja ega kuulu pankrotitoimkonda, siis saate menetluse käiguga ennast kursis hoida kohtu e-toimiku kaudu. Selleks tuleb teha avaldus pankrotimenetlusega tegelevale kohtule. E-toimikus on pankrotihalduri aruanded ja kõik olulised dokumendid, mis menetlust puudutavad.

Pankrot ei ole viisakas likvideerimisprotsess, kus kõigi nõuete tagamiseks on piisavalt varasid ja ülejäänud jaotakse omanike vahel. Pankrotimenetlus on olemasolevate varade edukas realiseerimine, et võimalikult suures osas võlausaldajate nõudeid rahuldada. Selles protsessis tuleb enda huvide eest ise seista ja mitte oodata kõrvaltvaatajana lihtsaid lahendusi.

Algallikas: http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/06/03/terje-eipre-pankrotihaldur-pole-superman

Eipre AB

Leedo laevafirma jätkab Paloga kohtuskäimist

Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid OÜ kaebas edasi Harju maakohtu otsuse, millega ettevõte hagi endise majandusministri Urve Palo vastu rahuldamata jäeti.

Laevafirma sammust teatas Palot esindav vandeadvokaat Terje Eipre.

Eipre sõnul avaldas Harju maakohus oma otsuses üheselt ja selgelt, et Palo ei ole avaldanud parvlaevahanke kohta valeandmeid. «Loomulikult saan aru, et vastaspoolele otsus meeldiv pole, kuid vahel peaks oskama ka soliidselt kaotada,» märkis vandeadvokaat.

Väinamere Liinid OÜ esitas mullu septembris maakohtusse hagi, väites, et Palo meedias esitatud andmed suursaarte parvlaevahanke kohta on ebaõiged. Ettevõtte hinnangul polnud hinnavahe Tallinna Sadama pakkumusega mitte 60 miljonit eurot nagu Palo ja majandusministeerium olid meediale teatanud, vaid hoopis 29,8 miljonit. Leedo ettevõte taotles, et Palo peab meediale esitatud valeväited omal kulul avalikult ümber lükkama.

Algallikas: http://majandus24.postimees.ee/3579873/leedo-laevafirma-jatkab-paloga-kohtuskaimist

Eipre AB

Leedo laevafirma jätkab Paloga kohtuskäimist

Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid OÜ kaebas edasi Harju maakohtu otsuse, millega ettevõte hagi endise majandusministri Urve Palo vastu rahuldamata jäeti.

Laevafirma sammust teatas Palot esindav vandeadvokaat Terje Eipre.

Eipre sõnul avaldas Harju maakohus oma otsuses üheselt ja selgelt, et Palo ei ole avaldanud parvlaevahanke kohta valeandmeid. «Loomulikult saan aru, et vastaspoolele otsus meeldiv pole, kuid vahel peaks oskama ka soliidselt kaotada,» märkis vandeadvokaat.

Väinamere Liinid OÜ esitas mullu septembris maakohtusse hagi, väites, et Palo meedias esitatud andmed suursaarte parvlaevahanke kohta on ebaõiged. Ettevõtte hinnangul polnud hinnavahe Tallinna Sadama pakkumusega mitte 60 miljonit eurot nagu Palo ja majandusministeerium olid meediale teatanud, vaid hoopis 29,8 miljonit. Leedo ettevõte taotles, et Palo peab meediale esitatud valeväited omal kulul avalikult ümber lükkama.

Link: http://majandus24.postimees.ee/3579873/leedo-laevafirma-jatkab-paloga-kohtuskaimist

Eipre AB

Nordea vilistab komisjoni otsusele

Kuigi töövaidluskomisjon määras vallandatud ametiühingu usaldusisiku Hannes Veskimäe tagasi Nordea panka tööle, pole pank töösuhtest huvitatud, Veskimäed kontoris näha ei soovi ning ka töötasu on välja maksmata.

Töövaidluskomisjoni otsus
Töövaidluskomisjon otsustas 12.jaanuaril peetud istungi järgel avaldus osaliselt rahuldada ning
1) tuvastab Hannes Veskimäe ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 16.06.2011. a sõlmitud töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse
2) loeb Hannes Veskimäe ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemisega mittelõppenuks
3) kohustab Nordea Bank AB Eesti filiaali töölepingut Hannes Veskimäega viivitamata edasi täitma
4) tuvastab Hannes Veskimäe diskrimineerimise töötajate ühingusse kuulumise tõttu
5) kohustab Nordea Bank AB Eesti filiaali lõpetama Hannes Veskimäe diskrimineerimine
6) mõistab Nordea Bank AB Eesti filiaalilt Hannes Veskimäe kasuks diskrimineerimisega tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamiseks välja hüvitise summas 500 eurot
7) jätab rahuldamata Hannes Veskimäe nõude diskrimineerimise tuvastamises tööajakorralduse ning
töötasu ja boonuste maksmise tõttu
8) jätab rahuldamata Hannes Veskimäe nõude kohustada Nordea Bank AB Eesti filiaali lõpetama AÜS
§ 19 lg 2 rikkumine avaldaja suhtes
9) jätab rahuldamata Hannes Veskimäe nõude tuvastada töölepingu ülesütlemine AÜS § 19 lg 3 p 2

„Kindlasti oli tegemist väga positiivse pretsedendiga Eestis töötavate inimeste jaoks,“ oli Veskimäe töövaidluskomisjoni teist otsust vaidluses Nordea Eestiga kommenteerides rahulolev. Veskimäe vaidlustas töövaidluskomisjonis enda vallandamise Nordea pangast, väites, et see oli ebaseaduslik.

„See (töövaisluskomisjoni otsus — toim) andis selge signaali kõigile välismaistele suurkorporatsioonidele, et Eesti ei ole kolmanda maailma riik, kus siia saadetud välismaised juhid võivad teha, mida heaks arvavad. Eesti on õigusriik, siin on töötajaid kaitsvad seadused ning neil on omad õigused ning, et õiguskaitseorganid on erapooletud ja otsused saab kiiresti,“ märkis Veskimäe.

Tänavu 12. jaanuaril otsustas töövaidluskomisjon Nordea pangast vallandatud töötaja ja ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäe tööle ennistada, öeldes, et vallandamine oli sisutühi. Samuti kohustas komisjon panka lõpetama Veskimäe diskrimineerimine ning teda viivitamatult tööle tagasi võtma. Kokku oli üheksa punkti, millest komisjon rahuldas kuus Veskimäe kasuks.

Tööle minna ei lubata

Veskimäe ütles, et oli 12. jaanuaril valmis pärast otsuse lugemist järgmisel päeval tööle naasma, kuid teda peatas kõne pangast. Helistajaks oli Nordea Eesti ettevõtete panganduse divisjoni juht Silver Kuus, kes märkis, et ta küll tunnustab töövaidluskomisjoni otsust ja see kehtib, kuid Veskimäed ei soovita tööle tagasi.

Pank esitas 18. jaanuaril kohtule hagi eesmärgiga takistada Veskimäe tööle naasmist. Kohus seda hagi aga ei rahuldanud.

„Triigiksin särgi ära, paneksin ülikonna selga ja läheksin tagasi tööle. Loodan, et pank selles osas töövaidluskomisjoni otsust täidab. Kolleege ja kliente pole kaua näinud, oleks rõõm taasnägemisest ja tööle naasmisest. Loodan, et pank maksab lõpuks välja ka saamata jäänud palga, nagu seadus ette näeb,“ ütles Veskimäe ja andis mõista, et tema oleks valmis tööle tagasi minema, kui lubataks.

Otsus kohustas panka maksma Veskimäele töötasu alates eelmise aasta vallandamisest oktoobris.

Kompromissiotsingud jooksid liiva

Vahepeal on toimunud ka kohtumisi finantstöötajate liidu, ametühingute keskliidu ja panga esindajate vahel, et arutada panga kollektiivlepingu tingmusi ja leppida kokku ametiühingute ja Nordea Eesti vaheline suhete normaliseerumine. Kuid Veskimäe sõnul jooksid need läbirääkimised liiva ja ühist keelt ei leitud.

Ka Eesti Finantstöötajate liidu aseesimehe Tanel Erik Podari sõnul ei jõutud läbirääkimistel ühise seisukohani. «Peale töövaidluskomisjoni otsust 12. jaanuaril toimusid läbirääkimised Nordea ja erinevate osapoolte vahel. Kuna Nordea ei ole valmis tunnistama ühtegi eksimust ega täitma Eesti seadusi ega õiguskaitseorganite lahendeid, oli ühise seisukoha kujundamine pehmelt öelda keeruline,» märkis Podar.

«Eks töövaidluskomisjoni otsus räägib iseenda eest ja tõenäoliselt Nordea mingi pakkumise Hannesele tegi. Samas, Hannes ei tee usaldusisiku tööd raha pärast, vaid ta soovib reaalselt töötajate olukorda Nordeas parandada ning see töö jätkub vaatamata Nordea püüdlustele,» lisas Podar.

Veskimäe nendib, et praegu tundub siiski jalge ees olevat kohtutee, sest pank on vaidlustanud nii esimese, möödunud aastal töövaidluskomisjonis langetatud otsuse Veskimäe kui usaldusisiku diskrimineerimise tuvastamisel kui ka teise, tänavu 12. jaanuaril langetatud otsuse vallandamise ebaseaduslikkuse kohta ning diskrimineerimise kohta ametiühingu-alase tegevuse tõttu. „Ees võib olla pikk ja väsitav vaidlus, aga mis seal ikka, eks selleks kohtud ongi, et õigust mõista. Kuna minu advokaadikulud tasuvad Skandinaavia finantssektori ametiühingud, siis nii mina isiklikult kui ka kõik partnerid on valmis vajadusel pikaks protsessimiseks. Siiski loodan väga, et lõpuks saabub murrang ka Nordea suhtumises ja saame kriisi koostöös lahendada ning liikuda edasi sõpradena,“ lisas Veskimäe.

Ta lisab, et ei pea isiklikku vimma, sest kõik on inimesed ja teevad vigu. „Loodan, et tööle naastes Nordea täidab töövaidluskomisjoni lahendeid ning minu diskrimineerimist ei jätka,“ lisab Veskimäe.

Nordea – jätkame kohtus

Nordea Eesti kommunikatsioonijuhi Jane-Liina Liivi sõnul käsitles töövaidluskomisjoni hinnang panga ühe töötaja lepingu lõpetamist. „Kahjuks ei leidnud see juhtum töövaidluskomisjonis lahendamist ja me oleme kujunenud olukorra tõttu sunnitud jätkama vaidlust kohtus, mis pakub vajalikku kaitset nii pangasaladusele kui ka tunnistajate privaatsusele,“ kommenteeris Liiv panga poolt.

„On kahetsusväärne, et vaidlusküsimust meie endise töötajaga seostatakse avalikkuses kui vaidlust panga ja ametiühingu vahel. Nordea pank on konstruktiivsetes läbirääkimistes nii Eesti ametiühinguorganisatsioonide kui ka Nordea grupi ametiühinguga koostöö edasise arendamise teemal,“ lisas Liiv.

Pank on korduvalt teemat puudutades rõhutanud, et nad on valmis ametiühingutega laua taga läbirääkimisi jätkama ning et kõnealune vaidlus puudutab ühe töötaja ja panga vahelisi asju, mida nad ei pea õigeks privaatsuse huvides avaldada.

Varem on ka panga juht Petri Nikkilä Äripäevale rõhutanud, et nad kohtlevad kõiki töötajaid võrdselt.

“Nordea üritab ennast Eesti õigussüsteemist lahti siduda“

Eesti Finantstöötajate Liidu juhatuse aseesimehe Tanel Erik Podari sõnul oli töövaidluskomisjoni teine otsus, mis määras ebaseaduslikult vallandatud ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäe tagasi tööle, nende jaoks igati ootuspärane. „Meie jaoks ei olnud komisjoni otsus üllatav, otsus oli pigem ootuspärane. Küll aga oli üllatav Nordea rikkumiste mastaapsus ning nende rikkumiste jätkumine,“ kommenteeris Podar.

Ta lisas, et see pole esimene kord, kui Nordea vilistab Eesti õigusaktidele. „Vallandas Nordea ju usaldusisiku päev pärast eelmist töövaidluskomisjoni lahendit, millega tuvastati usaldusisiku diskrimineerimine. Paistab, et Nordea üritab ennast Eesti õigussüsteemist lahti siduda ning on valmis täitma vaid neid lahendeid, mis vastavad Nordea väärarusaamale töötajate õigustest,“ märkis Podar.

Ta lisas, et vastavalt seadusele tuleb ennistatud töötaja kohe tööle lubada, jätkata talle palga maksmist ning maksta tagantjärele saamata jäänud palk. „Meile teadaolevalt ei ole Nordea ühtegi neist nõuetest täitnud. Kas põhjuseks on Nordea maksejõuetus või absoluutne hoolimatus Eesti seaduste suhtes, on keeruline spekuleerida. Raske isegi otsustada, kumb halvem variant oleks,“ nentis Podar.

Taust ja sündmuste ahel
Nordea ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäe nimi kerkis meediapilti siis, kui ta võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise teemal finantssektoris tervikuna. Temast sai Nordea panga ametiühingute eestvedaja ja usaldusisik. Veskimäe ja mitmed Äripäevaga rääkinud anonüümsust palunud Nordea panga töötajad väitsid, et pärast seda hakkas pank Veskimäed diskrimineerima ametiühingulise tegevuse tõttu, töötulemustele hakati etteheiteid tegema.
Veskimäe ei saanud enda sõnul pangas vabalt ametiühingutegevust arendada, samuti oli ta oma otsese ülemuse Peter S. Treialti teatel „ülevalt poolt“ kõrgendatud tähelepanu all. Veskimäe kaebas diskrimineerimise töövaidluskomisjoni ning komisjon tuvastaski diskrimineerimise ja palus pangal see lõpetada. Selle asemel pank otsustas aga Veskimäe järgmisel päeval vallandada, mille Veskimäe otsustas samuti töövaidluskomisjoni edasi kaevata, väites, et see on ebaseaduslik ja diskrimineeriv.
Tänavu 12. jaanuaril langetas komisjon otsuse, kus teatati, et Veskimäe ennistatakse tagasi tööle ja vallandamine on õigustühine. Samuti paluti Veskimäe diskrimineerimine lõpetada. Komisjon rahuldas üheksast punktist kuus.
Pank on mõlemad komisjoni otsused vaidlustanud ning asi liigub ilmselt edasi kohtu suunas.

KOMMENTAAR

Töötaja tuleb viivitamatult tööle lubada

Vandeadvokaat Terje Eipre:

«Kui töövaidluskomisjon rahuldas Veskimäe kaebuse töölepingu erakorralise ülesütlemise (n-ö töölt vallandamise) tühiseks tunnistamiseks ning ennistas Veskimäe tagasi tööle, siis järelikult oli tööleping jätkuvalt kehtiv, nagu poleks ülesütlemist kunagi toimunud. Töövaidluskomisjon reeglina kohustab otsusega tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma, kui komisjon tuvastab töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise tühisuse. Seega tõenäoliselt polnud Nordeal alust paluda oma töötajal pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist mitte tööle ilmuda.

Tööandja peab täitma edasi töölepingut, kuna töösuhe ei ole lõppenud. Peab lubama töötaja tööle ja maksma tasu.

Tööle ennistamine toimub eelkõige töötaja ja tööandja vahelise koostöö tulemusel, mis eeldab mõlema poole tahet. Kui tööandja ei soovi kõigele vaatamata töötajat tööle lasta, siis ei ole usutav, et kohtutäitur saaks teda selleks kuidagi pikas perspektiivis sundida. Töötaja ainus võimalus sellisel juhul on öelda tööleping omalt poolt üles tööandja-poolsete kohustuste rikkumise tõttu ning nõuda temalt hüvitist, vajadusel pöörduda uuesti töövaidluskomisjoni saamata jäänud töötasu ja hüvitiste väljanõudmiseks. Arvan eeltoodust tulenevalt, et töötaja tööle ennistamine on seega pigem erandlik nähtus, sest praktikas ei ole reeglina pärast kohtuvaidluse läbimist poolte töösuhtel pikka tulevikku.»

Link: http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/03/nordea-vilistab-komisjoni-otsusele