Justiitsminister Urmas Reinsalu \u00e4riseadustiku muutmise ettepanekud, mis koosk\u00f5lastusringile j\u00f5udsid, l\u00f5dvendavad n\u00f5udeid e-residentidele, kuid paljude hinnangul peitub selles oht muuta Eesti offshore\u2013riigiks.<\/b><\/p>\n
“Juba praegune liberaalne regulatsioon p\u00f5hjustab v\u00f5lausaldajatele probleeme, kui osa\u00fchingu juhatuses on ainult eksootiliste riikide residendid, keda on peaaegu v\u00f5imatu k\u00e4tte saada,\u201c selgitas vandeadvokaat Sten Luiga. \u201eKui n\u00fc\u00fcd juhatuse asukoha n\u00f5ue ka kaotatakse, siis kirjatuvist kontaktisik seda olukorda ei lahenda.\u201c<\/p>\n
Ministeerium teatas, et tahab muuta firmade juhtimise paindlikumaks ja t\u00e4nap\u00e4evasemaks. Selleks lubatakse ka Eestis mitte elavatel v\u00e4lismaalastel siin ettev\u00f5tteid asutada ja nende juhtorganitesse kuuluda – vaid ettev\u00f5tte asukoht peab olema Eestis. Praegune seadus n\u00f5uab, et ka ettev\u00f5tte juhatuse asukoht oleks Eestis.<\/p>\n
\u201eE-residentsuse teema oludes, kus riik ei suuda ka kohapeal toimetatud majanduskuritegusid uurida, on absurd, pankrotiprotsessid venivad, raugevad,\u201c r\u00e4\u00e4kis Luiga. \u201eKas see, et tehakse ettev\u00f5tte asutamine sama lihtsaks kui Panamas, toob Eesti majandusele raha juurde? See toob Eestile ainult pahandust juurde ja Eesti osa\u00fchingud v\u00f5ivad muutuda paariateks arenenud riikides.\u201c<\/p>\n
Luiga s\u00f5nul v\u00f5ib eeldada, et sellised mugavusosa\u00fchingud peibutavad paljuski neid, kellel tegelikult ei ole raha, et oma regioonis firmat pidada, aga kes tahaks nautida piiratud vastutuse eeliseid.<\/p>\n
\u00dcsna naiivne on tema s\u00f5nul lootus, et uus programm toob meile massiliselt andekaid s\u00e4rasilmseid v\u00e4lisettev\u00f5tjaid. \u201ePigem tuleb olla ettevaatlik, et me ei muutuks rahvusvaheliste sullerite meelispaigaks, sest piisab vaid m\u00f5nest k\u00f5lavast kaasusest rahvusvahelisel areenil, kui Eesti ettev\u00f5tete maine on pikaks ajaks rikutud,\u201c m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Luiga r\u00f5hutas, et Eesti registreeritud ettev\u00f5ttel peab s\u00e4ilima arusaadav juhtimis- v\u00f5i majandustegevusfunktsioon Eesti riigis ning kokkupuutepunkt Eesti territooriumiga, mis \u00fchtlasi on seotud ka Eesti jurisdiktsiooniga. \u201eEt oleks reaalselt v\u00f5imalik panna \u00e4ri\u00fchingut ja tema juhte vastutama, kui \u00e4ri\u00fching on rikkunud seadust v\u00f5i p\u00f5hjustanud kellelegi kahju,\u201c m\u00e4rkis ta. \u201eSamuti peab olema v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rata n\u00f5ue kas \u00e4ri\u00fchingu vara vastu v\u00f5i teatud juhtudel ka selle juhtide v\u00f5i osanike vastu.\u201c<\/p>\n
Luiga arvates peaks \u00e4ri\u00f5igustiku regulatsioone hoopis karmistama, et tagada v\u00f5lausaldajate, v\u00e4ikeaktsion\u00e4ride ja kahju kannatajate reaalset kaitset. \u201ePeavad olema loodud adekvaatsed v\u00f5imalused, et oleks v\u00f5imalik viia l\u00e4bi efektiivne menetlus, saada kahju h\u00fcvitust ja ka kohaldada \u00e4rikeelde,\u201c lausus ta. \u201eN\u00e4iteks v\u00f5iks v\u00e4hemalt \u00fcks juhatuse liige olla korraliku ettev\u00f5tja standardile vastav n-\u00f6 professionaalne juhatuse liige ja siis poleks kontaktisiku alternatiivregulatsiooni \u00fcldse tarvis edasi arendada.\u201c<\/p>\n
Justiitsminister Urmas Reinsalu r\u00f5hutas, et eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on ikkagi ausate v\u00e4lisettev\u00f5tete majandustegevuse lihtsustamine. \u201eSamas ei saa \u00f6elda, et eeln\u00f5u annab v\u00e4lismaalastele eelise. Eeln\u00f5uga tehtav muudatus kehtib k\u00f5ikidele isikutele, sh Eesti kodanikele,\u201c lausus Reinsalu.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides majanduskuritegudest, s\u00f5nas Reinsalu, et me oleme juba praegu olukorras, kus kuritegevus muutub \u00fche enam piiri\u00fcleseks \u2013 seega ei oleks v\u00e4lismaal asuva isiku toimepandud kuriteo menetlemises midagi erakordset. \u201eM\u00f5istagi seab see uued v\u00e4ljakutsed ka \u00f5iguskaitseasutustele, kuid seaduses on k\u00f5ik v\u00f5imalused rahvusvaheliseks koost\u00f6\u00f6ks kriminaalmenetluses \u2013 alates \u00f5igusabipalvetest kuni rahvusvaheliste uurimisgruppideni,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Advokaadib\u00fcroo Fort juhtivpartneri Kuldar-Jaan Torokoffi s\u00f5nul tundub t\u00f5en\u00e4oline, et muudatus toob kaasa vajaduse, et Eesti ametiasutused, sh \u00f5iguskaitseorganid, muudaksid efektiivsemaks oma koost\u00f6 teiste riikide ametiasutustega.<\/p>\n
\u201eSamas pelgalt hirmust selle ees, et ametnikud peaksid senisest rutiinist v\u00e4ljudes rohkem t\u00f6\u00f6d tegema ja riigihaldus peaks toimima senisest efektiivsemalt, ei tohiks kindlasti \u00fchtegi positiivset arengut pidurdada \u2013 pigem peaks see olema enesestm\u00f5istetav eeldus, et riik kohandab oma tegevuse vajalikul m\u00e4\u00e4ral \u00fcmber koosk\u00f5las muutuvate asjaoludega,\u201c leidis Torokoff.\u00a0 \u201eSee, et meie riigi v\u00f5imekus uurida majanduskuritegusid on seni kahetsusv\u00e4\u00e4rselt madal, ei tohiks kuidagi toimida omaette ettek\u00e4\u00e4ndena peatada regulatsiooni arengut.\u201c<\/p>\n
Torokoff lisas, et meil tegelikult ei ole l\u00fchiajalist konstruktiivset alternatiivi sellele, et s\u00e4ilitame riigi toimimise suhtes kriitilise n\u00f5udlikkuse ja samas anname riigile ikka ja j\u00e4lle v\u00f5imaluse t\u00f5estada, et tema tegevus on l\u00e4bim\u00f5eldud ja riigiaparaat suuteline iga p\u00e4ev oma \u00fclesandeid paremini t\u00e4itma.<\/p>\n
E-residentsuse meeskonna \u00f5igusn\u00f5uniku Katrin Sepa s\u00f5nul ei ole see, et ettev\u00f5tet on lihtsam asutada, kurjategijatele omaette v\u00e4\u00e4rtus. \u201eNende jaoks on t\u00e4htis, et ka muu infrastruktuur – pangad, maksuamet jne \u2013 toetaks nende p\u00e4titegevust.\u00a0<\/span>Offshore<\/em>-riikide kasutamise eesm\u00e4rk on ikkagi vara varjamine, maksude mittemaksmine jne,\u201c lausus Sepp.<\/p>\n Sepp r\u00f5hutas, et pikaajaliselt kasulikku \u00e4ri ei saa \u00fcles ehitada pettusele ning seet\u00f5ttu on ka e-residentsus algusest peale \u00fcles ehitatud mitte varjamisele, vaid avatusele. Inimene ise teeb tehinguid, mitte juristide v\u00f5i \u201edirektorite\u201c kaudu, j\u00e4ttes endast igal sammul maha digitaalseid j\u00e4lgi. \u201eSamuti ei saa makse maksmata j\u00e4tta. Eesti on liitunud k\u00f5ikide rahvusvaheliste regulatsioonidega ja toimib automaatne maksuinfo vahetus. Lisaks on pangad kontode avamisel oluliselt ettevaatlikumad kui teistes Euroopa riikides, r\u00e4\u00e4kimata\u00a0<\/span>offshore<\/em>\u2019ist. Riik teeb taustakontrolli, v\u00f5tab s\u00f5rmej\u00e4ljed,\u201c selgitas Sepp.<\/p>\n Sepa s\u00f5nul reegleid ei leevendata, vaid likvideeritakse ebaselge olukord: praegu on seadused mitmeti t\u00f5lgendatavad ja praktikas on Eestis ca 17 000 \u00e4ri\u00fchingut, mida see seadus puudutab.<\/p>\n \u201eE-residentsuse peaidee on selles, et inimene, kes ise f\u00fc\u00fcsiliselt Eestis ei ela, saaks kasutada meie majandusruumi. Selleks peab tal olema v\u00f5imalik distantsilt ettev\u00f5tet asutada ja seda ka juhtida,\u201c s\u00f5nas Sepp.<\/p>\n Sepa s\u00f5nul ei ole praegu registril v\u00f5imalik kontrollida, kas ettev\u00f5tjal on \u00f5iguslik alus aadressi kasutamiseks, mille ta ettev\u00f5tte aadressina esitab, v\u00f5i mitte. \u201eSeadusemuudatus parandab selle olukorra. Veelgi enam, v\u00e4lismaalt juhitavatel \u00e4ri\u00fchingutel peab olema Eestis usaldusv\u00e4\u00e4rne kontaktpunkt (notar, advokaat v\u00f5i rahapesu andmeb\u00fcroo loaga teenusepakkuja). Need nn kontaktpunktid teevad ka ise taustauuringuid ning hindavad v\u00e4lisettev\u00f5tjate usaldusv\u00e4\u00e4rsust,\u201c r\u00e4\u00e4kis Sepp.<\/p>\n Ettev\u00f5tlusminister Liisa Oviir n\u00e4eb v\u00e4lismaalaste kaasamises Eesti ettev\u00f5tetele suurt v\u00f5imalust. \u201eEesti ettev\u00f5tted saavad pikaajaliselt j\u00e4tkusuutlikud ja konkurentsiv\u00f5imelised olla vaid siis, kui on tagatud kohalolek erinevatel eksporditurgudel,\u201c selgitas Oviir. \u201eHuvitav on aga see, et senini pole kuigi julgesti v\u00e4lja \u00f6eldud, et edu eksporditurgudel tagavad sealset turgu ja \u00e4rikultuuri tundvad spetsialistid ehk rahvusvahelistumine peab algama kodust ning see kehtib ka Eesti ettev\u00f5tete puhul.”<\/p>\n Kuidas saame loota olla kaugetel t\u00e4rkavatel turgudel edukad, kui baasteadmised turu kohta ja kontaktid puuduvad, viskas Oviir k\u00fcsimuse \u00f5hku. “Kuna eksport on Eesti edu alus, siis loomulikult soovime, et ettev\u00f5tted luuakse Eestis ja need j\u00e4\u00e4vad Eestisse tegutsema ning me teeme k\u00f5ik selleks, et ettev\u00f5tetel oleks soodne ja stabiilne keskkond arenemiseks ning nad n\u00e4eksid oma arengupotentsiaali Eestis,\u201c lausus Oviir.<\/p>\n Kahtlemata on tema s\u00f5nul oluline, et lisaks v\u00e4lisspetsialistide toodavast potentsiaalsest kasust r\u00e4\u00e4gitakse ka teemaga seotud ohtudest. \u201eNende ohtude maandamisel on politsei- ja piirivalveametil ning maksu- ja tolliametil oluline roll,\u201c m\u00e4rkis ta.<\/p>\n Link: http:\/\/www.aripaev.ee\/uudised\/2016\/04\/25\/ettevotte-asutamine-sama-lihtsaks-kui-panamas<\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Justiitsminister Urmas Reinsalu \u00e4riseadustiku muutmise ettepanekud, mis koosk\u00f5lastusringile j\u00f5udsid, l\u00f5dvendavad n\u00f5udeid e-residentidele, kuid paljude hinnangul peitub selles oht muuta Eesti offshore\u2013riigiks. “Juba praegune liberaalne regulatsioon p\u00f5hjustab v\u00f5lausaldajatele probleeme, kui osa\u00fchingu juhatuses on ainult eksootiliste riikide residendid, keda on peaaegu v\u00f5imatu k\u00e4tte saada,\u201c selgitas vandeadvokaat Sten Luiga. \u201eKui n\u00fc\u00fcd juhatuse asukoha n\u00f5ue ka kaotatakse, siis kirjatuvist […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[24],"tags":[],"class_list":["post-3055","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-media"],"post_mailing_queue_ids":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3055","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3055"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3055\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3055"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3055"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eipre.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3055"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}