Kuidas füüsiline isik saab pankrotti minna?

Kui võlgadest ei päästa inimest ka laenude ajatamine või maksepuhkus, saab püsivalt maksejõuetu isik esitada maakohtule pankrotiavalduse. Terje Eipre (vandeadvokaat ja pankrotihaldur)

Lootusetult sassis rahaasjade lahendamise finaal on eraisiku pankroti väljakuulutamine ning pankrotiprotsessi läbimine. Tegu on karmi aastatepikkuse katsumusega, mis lööb sassi inimese kogu senise elu. Samas kui inimesel pole midagi varjata, saab ta pankrotiprotsessi läbimisega alustada n-ö puhta lehena.

Kuulutatakse välja pankrot

Pankrotiavalduseni ei jõuta üleöö, vaid enne seda peab isik olema võlgadest välja rabelemiseks kasutanud ära kõik võimalused – laenude ajatamise, makse puhkuse, läbinud võlgade ümberkujundamise menetluse. Alles siis, kui isik on püsivalt maksejõuetu, saab ta kohtule esitada pankrotiavalduse. See esitatakse maakohtule, mille tööpiirkonnas isik elab ning selles tuleb ära tuua kõik asjaolud, mis maksejõuetust puudutavad. Kohus nimetab kümne päeva jooksul pärast avalduse saamist ajutise pankrotihalduri, kes kontrollib võlgniku finantsseisu ning ka seda, kas tal on vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Protsess võib selles punktis lõppeda, kui selgub, et vara kulude katmiseks ei jätku. Siis nimetatakse pankrotti raugenuks. Teine variant on, et pankrot kuulutatakse välja. Nüüd algab pikk ja närvesööv protsess, mille käigus tasutakse võlgniku arvel ka tekkivad menetluse kulud. Võlgnikul on võimalik esitada kohtule võlgadest vabastamise avaldus kuni esimese võlausaldajate üldkoosolekuni. Seda ei maksa siiski võtta kui päästerõngast, sest pankrotiprotsessi läbimine muudab nii või teisiti inimese elu olulisel määral. Võlgnik jääb ilma kogu oma varast, mis müüakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku varalist seisu kontrollitakse väga põhjalikult, et vältida olukorda, kus võlgnik on oma vara varjanud. Ta ei tohi ilma kohtu loata kuni pankrotimenetluse lõpuni tegutseda ettevõtjana ega juhatuse liikmena. Talle võidakse panna mitmeks aastaks ärikeeld. Tavaliselt tuleb elatusmiinimumist rohkem teenitud raha loovutada võlausaldajatele. Lühidalt öeldes – kogu võlgadest vabastamise perioodi peab võlglane elama äärmiselt tagasihoidlikult.

Kas tõesti võlgadest vabaks?

Jah, pankrotimenetluse käigus on võimalik vabaneda võlgadest, kuid see võtab aastaid ning ei ole sugugi nii lihtne, nagu alguses paista võib. Ka peab võlgnik leidma tulutoova tegevuse või seda otsima. Kohtul on õigus keelduda sellest, et võlgnik saaks kohustustest vabaks. Alles pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algusajast saab kohus võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Samas on kohtul ka õigus keelduda vabastamast võlgnikku tema kohustustest. Juhul kui kohus otsustab siiski vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Võlgniku jaoks ei ole aga lugu ikka veel lõppenud, sest kui selgub, et võlgnik on esitanud valeandmeid või oma vara varjanud, saab kohus aasta jooksul otsuse tühistada. Võlgniku valeütluste andmine ning oma vara ja tulu varjamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Tasub ka teada, et vabaneda pole võimalik kohustusest maksta lapsele elatist ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Pankrotimenetlus peatab viiviste ja intresside kasvamise ning lõpetab täitemenetlused. Juhul kui võlgnikul ei ole mitte midagi karta ega varjata, on see võimalus oma elu uuesti üles ehitamiseks. Kuna tegu on aga pika ja närvesööva ettevõtmisega, peaks see olema viimane võimalus elus uue lehekülje keeramiseks.

Allikas: Maaleht (http://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/kuidas-fuusiline-isik-saab-pankrotti-minna?id=79916102)