Eipre teatas pressiteate vahendusel, et Meelis Lao on seisukohal, et Harju Maakohus on ebaõigesti kuulutanud välja tema pankroti ja palub kohtu määruse tühistada. Antud juhul on Lao vaidlustanud ka maksuameti vastutusotsuse.
Meelis Lao vaidlustas oma pankroti
Ärimees Meelis Lao esindaja vandeadvokaat Terje Eipre vaidlustas Harju Maakohtu pankrotiotsuse.
Eipre väitel pole nõue selge ning võlgnik vaidleb pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu. “Lao on esitanud võlausaldajale uued asjaolud ja tõendid, mille varasem esitamine ei olnud võimalik. Seega saab seda vaidlust pidada pankrotimenetluse väliselt,” seisab pressiteates.
Harju maakohus kuulutas maksu- ja tolliameti avalduse alusel välja ärimees Meelis Lao pankroti aprilli alguses.
Lao esitas ka taotluse Euroopa Liidu Kohtult (ELK) eelotsuse küsimiseks seoses pankrotiavalduse aluseks oleva vastutusotsusega.
Maksu- ja tolliameti andmeil on Laol maksuvõlg kokku 563 919,90 eurot. Maksuvõlg on tal alates 2012. aasta 8. augustist.
Laole kuulus aastaid tagasi firma ML Investments Group OÜ, millega ta 2007. aastal jõudis isegi Äripäeva rikaste edetabelisse. Mõne aasta pärast muutus ettevõte nimi ja sellest sai OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo, mille juhatuses oli Lao 2010. aasta aprilli lõpuni. Sealt edasi omandas ettevõtte nüüdseks maksukuritegudes süüdi mõistetud Raivo Paala.
Ärimehe esindaja sõnul on võlgnevuse sissenõudmisest ainsana huvitatud maksu- ja tolliamet ja teised võlausaldajad ei ole nende võlgnevuste sissenõutavaks muutumisest haldurit teavitanud.
Eesti Ekspress kirjutas neli aastat tagasi, kuidas Meelis Lao naftaäri ja 3,8 miljoni euro suurune megatehing Venemaal osutus blufiks ja käibemaksupettuseks.
Kuritegelike sidemetega Laod peeti kunagi Peterburi allilma esindajaks Eestis, teda on varem kriminaalkorras karistatud. Samas on ta ka näiteks 2009. aastal ööklubis BonBon toimunud kakluses õigeks mõistetud. Lao on öelnud, et talle on püütud teha atentaati seitsmel korral.
Allikas: Postimees majandus 20.04.2018
Rakvere linn tahab Targa Maja pankrotipesast kahte miljonit
Rakvere linnavalitsus tahab tagasi saada raha, mis sai nüüdseks pankrotis Targa Maja ehitamisse investeeritud. Linnal on siin nahk vägagi mängus, kuna linnavalitsus tegutseb siiani Targa Maja ruumides. Pankrotimenetluse raames on tegu aga alles kolmanda järgu tingimusliku nõudega, mida Targa Maja suurim võlausaldaja EAS peab alusetuks. Kohus teeb asjas otsuse aprilli lõpus.
Linnavalitsusel on mullu aprillis pankrotti läinud SA Virumaa Kompetentsikeskuse vastu kaks nõuet. Üks neist on üsna väike, vaid 5011 euro suurune kommunaalkulude võlg. Teine, augusti lõpus hilinemisega sisse antud nõue küündib aga ligi 2 miljoni euroni – see on summa, mida linnavalitsus kulutas Targa Maja ehituse kaasfinantseerimiseks.
Linn on end esindama palganud advokaat Küllike Nammi, kes varem kuulus ka Targa Maja pankrotitoimkonda, kuid on sealt nüüdseks lahkunud.
EASi esindav vandeadvokaat Terje Eipre, kes on ühtlasti pankrotitoimkonna esimees ütles, et tema hinnangul pole sellist tingimust, mis peaks realiseeruma, et nõuet saaks rahuldada. “Meie meelest sellist nõuet ei saa esitada,” märkis ta.
Eipre leiab, et kohus peaks jätma hagi rahuldamata, kuna tingimusliku nõude tingimuse saabumine ei ole tõenäoline ja nõue on loodud pankrotimenetluses osalemise jaoks. Rakvere linnale ei saa tema sõnul tekkida kahju ka siis, kui pankrotimenetluses muutub tühiseks kinnistu hoonestusõigusega koormamise leping, kuna kinnistu omanik on Rakvere linn.
Hoone muutub kinnistu oluliseks osaks ehk läheb Rakvere linna omandisse. Rakvere linna ja SA Virumaa kompetentsikeskuse vahel on sõlmitud ka mitteeluruumide tasuta kasutamise leping, mis samuti ei too kaasa Rakvere linnale kohustusi. Kahjustatud on hoopis võlausaldajate huvid, kuna nemad on jäetud rahata ja seda on tehtud meelega.
Eipre sõnul pole ka korrektne öelda, et pankrotihaldur Martin Krupp oleks Rakvere linna nõude rahuldanud. “Haldur ei pidanud lihtsalt vajalikuks oma vastuväiteid esitada, aga see ei tähenda, et ta on nõuet tunnustanud,” sõnas Eipre.
Rakvere linnavalitsuselt ei õnnestunud sisulisi kommentaare saada – neid olevat oodata alles järgmisel nädalal.
Pankrotimenetlus kestnud aasta
Virumaa Kompetentsikeskuse pankrot kuulutati välja mullu aprillis. Esialgu tundus, et suuremad võlad on sihtasutusel ainult EASi ees, kes oli maja ehitamiseks ja sinna vajalike seadmete jms ostmiseks kokku 3,3 miljonit eurot andnud. EAS nõuab sellest tagasi 2,6 miljonit.
Kompetentsikeskuse sissetulek pidi hakkama tulema rendi- ja üüriteenuste pakkumisest, aga reaalset rahavoogu tekitada ei õnnestunudki.
Ainuke võimalus toetusraha tagasi saada oleks Tark Maja müüki panna. Probleem on aga selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning Rakvere linnale on seatud ka tasuta kasutusvaldus aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.
EASi siseauditi üksus tuvastas keskuse tulemusauditis 2016. aastal toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot.
Allikas: ärileht.ee
Kohus kuulutas välja ärimees Meelis Lao pankroti
Ärimees Meelis Lao kavatseb vaidlustada Harju Maakohtu otsuse, milles Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel kuulutati täna välja eraisiku pankrot, jättes võlgniku vastuväited ja taotlused rahuldamata.
„Meelis Lao vaidlustab kindlasti pankrotiotsuse ja ees ootavad kohtulahingud,“ ütles Meelis Lao esindaja vandeadvokaat Terje Eipre. „Lao vaidleb Maksu- ja Tolliameti nõudele põhjendatult vastu. Meelis Lao enda suhtes tehtud vastutusotsust õigeks ei pea ja sellepärast taotles talle tehtud vastutusotsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamist uute asjaolude ilmnemise tõttu. Maksuhaldur ei taganud kliendile õigust kaitsjale. Maksuametil tuleks menetluse käigus veel küsitleda isikuid ja anda Laole seaduslik võimalus esitada tõendeid ja teavet.“
Vandeadvokaadi sõnul esitas Lao ka taotluse Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks seoses pankrotiavalduse aluseks oleva vastutusotsusega.
„Võlgnik taotles kuni eelotsuse saamiseni siinse menetluse peatamist TsMS § 356 lg 3 alusel. Nimelt saaks peatada menetluse ajaks, kuni ELK lahend jõustub. Siseriiklik maksumenetlus võib oma vormilt olla küll haldusmenetlus, kuid oma sisult võib olla tegemist hoopis kriminaalõigusliku menetlusega,“ rääkis Eipre.
Pankrotiavalduse esitas Maksu- ja Tolliamet, kes on ühtlasi tasunud 3000 euro suuruse deposiidi pankrotimenetluse finantseerimiseks. Meelis Lao väidetav maksuvõlgnevus on 571 532 eurot. Aruande kohaselt on võlgnevuse sissenõudmisest ainsana huvitatud Maksu- ja Tolliamet, teised võlausaldajad ei ole nende võlgnevuste sissenõutavaks muutumisest haldurit teavitanud.
Maksu- ja Tolliameti nõue põhineb vastutusotsusel, mis tehti põhjusel, et erinevates kontrollimenetlustes ei kogunud maksuhaldur tõendeid Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ tehtud tehingute kohta, sest maksuhaldur ei pidanud põhjendatuks Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ poolt esitatud maksudeklaratsioone. Maksu- ja Tolliameti meelest puudus Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Menetluse käigus tuleks nõuda teavet OÜ-lt Logos, et saada teada, kas OÜ Logos on omandanud sama tehnoloogia, mida OÜ Gillian.
„Maksu- ja Tolliameti nõue ei ole meie hinnangul piisavalt tõendatud. Maksukorralduse seadus (MKS § 102 lg 1 p2) annab võimaluse uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksuotsus muuta või kehtetuks tunnistada, kuid Maksu- ja Tolliamet seda teha ei soovinud. Meelis Laol on õigus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada vaie Maksu- ja Tolliametile või kaebus kohtule, st lahend vaidlustada,“ lausus Eipre.
Allikas: Õhtuleht 03.04.2018; https://www.ohtuleht.ee/868891/kohus-kuulutas-valja-arimees-meelis-lao-pankroti